Katioonid Ca soolad annavad luudele tugevuse: Vanuritel palju, lastel Ca sisaldus luudes väike. Anioonid joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks, CO2 vabaneb anioonide tõttu. · Milliseid aineid nimetatakse biomolekulideks ja milliseid bioaktiivseteks? Biomolekulideks nim org ühendeid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tulemusena: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, aminohapped, vitamiinid, nukleotiidid. Bioaktiivseteks nim org ühendite eri klassidesse kuuluvaid ühendeid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad ainevahetust ja reguleerivad elutalitlusi: Ensüümid, Vitamiinid, Hormoonid. · Süsivesikute ülesanded: Energeetilinekõige kiiremini kasutatav energiaallikas; Struktuurnetaimeja seeneraku kestas; Varuaine taimedes tärklis, loomades glükogeen · Süsivesikute jagunemine:
või koile, kes ei joo; toidulipiidid stimuleerivad sapi eritust * Lipiidid kui lahusti: veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse; rasvkoes talletuvad hüdrofoobsed ainevahetusele mittealluvad ühendid; kiire metalli korral vabanevad mürkained organismi 14.Mis määrab lipiidide oleku ja too näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest. 15.Millest koosnevad aminohapped? Aminorühmadest ja karboksüülrühmadest 16.Aminohapete bioloogiline klassifikatsioon. R-CH(NH2)-COOH 17.Millest koosnevad valgud? Aminohapetest 18.Kirjelda valkude järke (4) ja too näiteid nende esinemise kohta. 1) Primaarstrktuur (insuliin) 2) Sekundaarstruktuur: a) -heeliks (esineb juustes, karvades, siidiniidis, ämblikuniidis) b) -struktuur (esineb küüntes, sulgedes) 3) Tertsiaarstruktuur a) ümara kujuga (ensüümid, antikehad, vereplasma, valgud)
töötiistad. *) Inimese selgroog on S-kujuline; inimahvil vaid ühe kõverusega. *) Inimese sünnijärgne areng on pikem protsess, vastsündinu on väetim ning mitte nii välja arenenud, kui inimahvil. *) Inimese ajumaht on 3-3,5 korda suurem, kui inimahvi oma. -) Iseloomusta keemilise evolutsiooni etappe? (3/3p) *) I etapp erinevate gaaside reaktsioonil tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (nt aminohapped ja suhkrud). *) II etapp nende orgaaniliste ühendite polümeriseerumine ehk polüpeptiitide teke. *) III etapp polüpeptiitide organiseerumine molekulide kogumikeks. -) Kas elu võiks Maal tekkida ka praegu? (2/2p) *) Ei võiks, kuna isegi kuntslikult pole suudetud tänapäeval elu tekkeks vajalikke tingimusi luua. Isegi kui tekiks organism, tarvitataks ta teiste poolt kiirelt ära. -) Mida tähendab ,,Kambriumi plahvatus", kuidas selle toimumist seletatakse. (2/2p)
RAKU EHITUS R.Hook – K. E von Baer- M. Scleiden- A. Leeuwenhoek T. Schwann- R Virchow Rakuteooria 3 põhiteesi: 1)kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega 2)uus rakk saab alguse olemasolevast rakust (pooldub) 3)rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas (hulkraksetel elusolenditel) Rakkude uurimine: 1)valgusmikroskoobiga -binokulaarsete mikroskoopidega -stereomikroskoobiga 2)värvimise teel 3)elektromikroskoobiga Loomsed koetüübid. Näited I EPITEELKUDE – paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine puudub peaaegu -moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb teisi siseorganeid -kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjude eest II SIDEKUDE -rakud asetsevad hajusalt, palju rakuvaheainet -luukude, rasvkude, veri -ühendab elundit...
LK. 51 1.Mis on evolutsioon ja millised on selle vormid? Evolutsioon tähendab mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengu, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: füüsikaline evolutsioon, keemiline evolutsioon, bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon ja sotsiaalne evolutsioon. 2.Milles seisneb bioloogiline evolutsioon? Kohastumises, liigistumises ja organiseerituse muutumises. 3.Milles seisnes Cuvier' katastroofiteooria? Kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud. Ta seletas paljusid asju katastroofidega, milles mõned liigid hukkusid ja tänapäevased jäid ellu. 4.Kuidas seletas Lamarck elu evolutsiooni? Jean - Baptiste de Lamarck'i arvates tekkis ja tekib elu isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases, arengus. Kõigile elusorganismidele on omased kaks tententsi - esiteks sisemine täiustumistung ja teiseks kohanemisvõime elutingimustega. 5.Mida pidas Darwin liikide muutumise peamisek...
KORDAMINE BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖKS NR 2 – „LOOMARAKK“ 10. KLASS 1. MÕISTED 1. Tsütoloogia ehk rakuõpetus – uurib raku ehitust ja talitust 2. Rakuteooria – kõik organismid on rakulise ehitusega. 3 põhiseisukohta (vt 2.1) 3. Üherakulised – organismide liik (mikroskoopiliste mõõtmetega bakterid, pärmseened, algloomad) 4. Hulkraksed – organismide liik (loomad, kalad, linnud, taimed) 5. Prokarüoot – rakk, millel puudub kindlalt piiritletud tuum 6. Eukarüoot – rakk, millel on olemas rakutuum 7. Mükoplasma – kõige väiksem rakk 8. Tsütoplasma ehk rakuplasma – raku poolvedel sisu, milles paiknevad rakuosad ehk organellid (vesi 60-90%, mineraalained, orgaanilised biomolekulid) 9. Rakutuum – reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse, osaleb päristuumse raku jagunemisel 10. Karüoplasma – tuumasisene plasma 11. Histoonid – kromosoomivalgud 12....
paljunema/ jagunema piiramatult. Immortaliseeritud liine saab kas iseeneslike mutatsiooni tagajärjeliste transformatsioonide kaudu, ka eraldades rakke kasvajatest. Tekitada kunstlikult telomeraasi sisseviimisel rakku. Rakuliin sageli aneupolidne- kromosoomide arv normaalsest erinev (tavaliselt suurem). Eri rakutüübid transformeeruvad eri sagedusega, suured liikidevahelised erinevused. · Milleks on söötmesse lisatud seerum, antibiootikumid ja aminohapped? Et rakud end hästi tunneksid. Seerum-keskkond + mitogeenid=kasvufaktorid ja muud proliferisatsiooniks vajalikud substansid. Antibiootikumid-et bakterid vohama ei hakkaks, meie rakud olid antibiootikumile resistentsed (vist). Aminohapped- loomarakk ei ole võimeline kõiki ah ise sünteesima. · Milline on seerumi keskkond, kas seerum on puhverdatud lahus? Seerumi keskkond võiks olla neutraalselähedane (pH 7,2- 7,4) Puhverdatus küsitav....
rakkude talitlusi ning areneb ateroskleroos. Vitamiinid- bioaktiivsed ained, mis võimendavad organismi talitlusi. D-vitamiin stimuleerib luukoerakkude moodustumist. 3.) Liitlipiidid- suure molekuliga ained, mis moodustuvad lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste elementidega. nt fosfolipiid- moodustavad kõikide rakkude membraani põhiosa. Valgud ehk proteiinid - on kõrgmolekulaarsed biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. Valgumolekulid moodustatakse alati rakusiseselt päriliku info alusel. Valgud on seetõttu alati liigi spetsiifilised. Iga isendi valgud on teatud pärilikkuse erinevuste tõttu mõnevõrra erinevad. Toiduga saab organism loomseid ja taimseid valke mis seedekanalis lagundatakse aminohapeteks ehk lähtemonomeerideks ning verega jõuavad nad rakkudesse, kus sünteesitakse nendest liigiomased valgud. Aminohapped looduses on ühesugused, kuid nendest moodustatud valgud on liigiomased
Ahela pikkuse väärtus vastab Gaussi kõverale. Polümeeri tugevus ja ka viskoossus on seotud ahelate kuju ja pikkusega. Polümeeri elastsus on võime taastada oma esialgne kuju peale välisjõu lakkamist. 44. Kirjeldage -aminohapete struktuuri. Aminohapped on omavahel seotud peptiidsideme kaudu. Kahest või enamast aminohappest moodustunud kondensatsiooniprodukti nimetatakse peptiidiks, kuna ta sisaldab peptiidsidet -CO-NH-. Looduslikud aminohapped H2N-C(R)H-COOH erinevad vaid asendusrühma R osas. 45. Selgitage -aminohapete amfoteersust. 46. Kirjeldage valkude moodustumist ja eristage nende primaarset, sekundaarset, tertsiaarset ja kvaternaarset struktuuri. Mis vahe on lihtvalgul ja liivalgul? Valgud on erinevate looduslike -aminohapete (neid on 20) kondensatsioonil tekkinud kopolümeerid. 20 aminohappest võib moodustada miljardeid erinevaid valke. Inimorganismis on neid tuhandeid ja igaühel on oma kindel funktsioon.
b) Ketoonid R CO -R´( Ketorühm) 6. Karboksüülhapped RCOOH (karboksüülrühm) 7. Estrid R COO R´ (Esterrühm) Rasvad on glütserooli segaestrid rasvhapetega. Rasvhapped on üle 10 paarisarvu C-ga karboksüülhapped. 8. Amiinid R NH2 (aminorühm) 9. Amiidid R - CO NH2 (Amiidrühm) 10. Nitroühendid R NO2 (nitrorühm) Mitmefunktsioonilised ühendid sisaldavad mitut erinevat funktsionaalrühma. 1. Aminohapped R(NH2) COOH 2. Sahhariidid CnH2mOm Mitu hüdroksüülrühma ja aldehüüd- või ketorühma. a) Monosahhariidid -lihtsuhkrud b) Oligosahhariidid Liitsuhkrud c) Polüsahhariidid Monosahhariidide jääkidest heterotsüklilised ühendid - Sisaldavad tsükli koostises heteroaaatomeid. Asendusderivaat H asendatakse funktsionaalrühmaga. Funktsionaalderivaat Funktsionaalrühm asendatakse. Alkoholaaadi nimetus on nagu soolalahustega
Geen on kromosoomi lõik, mis kodeerib mingit kindlat valku DNA replikatsioon toimub enne raku jagunemist DNA tähtsus: 1) Päriliku info säilitaja 2) Edasikandja akust rakku 2) RNA on polümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid RNA on peamiselt üheahelaline Komplementaarsus A=U ja C=G Kõikides rakkudes on 3 tüüpi RNA-d: 1) Informatsiooni RNA(mRNA)- toob ühe geeni info rakutuumast välja ribosoomi 2) Trantsport RNA(tRNA)- toob aminohapped ribosoomi 3) Ribosoomi RNA(rRNA)- moodustab ribosoomi Ribosoomis toimub valgusüntees. Ehitusmaterjalideks on aminohapped RNA täthsus- Realiseerib päriliku info ehk valmistab valgu Rakk Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nim. Tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks Rakuteooria põhiseisukohad: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest 2) Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust
1) Insuliini toimel aktiveeritakse glükoosi transportvalgus, mille abil glükoos saab siseneda rakkudesse. 2) Raku sees aktiveeritakse ensüümid, mis soodustavad glükoosi ärakasutamist energia saamiseks. 3) Maksa ja lihasrakkudes tekib glükoosist glükogeen. See osa glükoosi, mida ära ei kasutata, muudetakse triglütseriidideks ja deponeeritakse varurasvana. Leiab aset eelkõige rasvkoe rakkudes. Insuliini mõjul sisenevad rakku ka... aminohapped (??????????) Kui vere glükoosisisaldus ähvardab langeda alla normi, hakatakse sünteesima teist kõhunäärme hormooni – glükagooni. Glükagoon tõstab vere glükoosisisalduse taset järgmiste mehhanismide kaudu: 1) Maksas hakkab glükogeenis tekkima glükoos 2) Lihasglükogeen muudetakse algul püruvaadiks ja laktaadiks – need omakorda muudetakse maksas glükoosiks. Seda protsessi, kus püruvaadiks
Valgu on vajalikud keharakkude uuendamiseks, kasvamiseks, sigimiseks, toodangu moodustamiseks (piim, muna, vill). Sellepärast peab iga loom saama päevas teatud koguse valku s.o. sööda proteiini. Sööda seedimisel sööda proteiin lõhustub lihtsamateks ühenditeks aminohapeteks. Üldse tuntakse looduses ligi 50 aminohapet, valgu koostises olevaid aminohappeid on 20-22. Toitumise seisukohalt jagunevad aminohapped asendatavateks, neid võib loom oma kehas ise sünteesida teistest lämmastikkusisaldavatest ühenditest ja asendamatuteks. Asendamatuid aminohappeid on põllumajandusloomade söötmisel 9 (treoniin, metioniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, fenüülalaniin, trüptofaan ja histidiin), lindudel 11. Neid loomad ei suuda ise sünteesida, vaid peavad saama söötadega. Et loomade metioniinitarbest võib umbes poole asendada tsüstiin, siis praktikas arvestatakse metioniini
toimub toitainete akiivne (kulutatakse energiat) ja passiivne toitainete imendumine. Epiteelirakud uuenevad 2-3 päevaga – kui hatud on peensoolepõletiku tõttu kahjustatud, tasub üks päev koer söömata hoida ja siis anda midagi kergesti seeditavat. Süsivesikute seede – erinevate sidemete seedeks on vaja erinevaid ensüüme (alfa-amüloos, sahharaas, laktaas, maltaas, isomaltaas), imenduvad ainult monosahhariidid. Valkude seede – aminopeptidaasid ja dipeptidaasid, imenduvad ainult aminohapped. Mitmete erinevate valkude allergia puhul saab kasutada toitu, kus valgud on lõhutud aminohapeteks ja organism ei tunnista seda kui valgusisaldust, samas aminohapped imenduvad ja vajalikud ained saadakse kätte. Rasvade seede – lipaasid, imenduvad ainult glütserool, RH ja monoglütseriidid. 3.8.2. Jämesool Vee ja elektrolüütide imendumiskoht. Sinna jõuab peensooles imendumata jäänud toidumass, kus algab lagunemine mikroobiensüümide toimel
· Vitamiinid on RAVIMID. Inimorganismis olevatest varudest jätkub enamike vitamiinide puhul 4-40 ööpäevaks ja seetõttu on vajalik nende pidev saamine seedekulgla kaudu (toiduga). See tagab nii nende reservide säilimise kui ka nende baasil moodustuvate koensüümide sünteesi vajalikus hulgas. Teise suure grupi moodustavad valgukontsentraadid. Nad võivad olla valgupulbrid/tabletid või siis aminohapete kompleksid. Teatavasti koosnevad valgud aminohapetest. Aminohapped võib jagada kahte rühma: asendamatud ja asendatavad. Asendamatud on need aminohapped, mida organism ei suuda ise sünteesida ning peab kindlasti toiduga saama. Organismil ei ole valgu varusid selles mõttes nagu on süsivesikute varud, glükogeeni näol lihases ja maksas, ning rasva varud. Kõik valgud organismis on funktsionaalsed nad on kas raku struktuuride osad või siis kuuluvad ainevahetuse süsteemi hormoonide, ensüümide jne. näol. Kuna
Puravikud, Riisikad, Pilvikud jne.) · Puguseened Orgaanilised ained Sahhariidid: · Monosahhariidid (riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos) · Di- ehk oligosahhariidid (laktoos, sahharoos, maltoos) · Polüsahhariid ehk liitsuhkrud (tärklis, tselluloos, kittiin, glükogeen) Lipiidid ehk rasvad (vahad ja steroidi kuuluvad ka siia alla) Rasvad on kõige energiarikkamad ühendid. Valgud ehk proteiinid Valgud on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapped, mis on ühendatud peptiidsidemega. Valgu struktuurid: · Primaarstruktuur aminohapete järjestus. (see on igal pool) · Sekundaarstruktuur see on heeliks. Heeliksi pooli hoiavad koos vesiniksidemed. (Nt. Juuksed, küüned) · Tertsiaalstruktuur see on gloobul. (Nt. Vereplasma) · Kvaternaarstruktuur erinevate ahelate kompleks (hemoglobiin) Denaturatsioon on valgu struktuuri muutumine keerulisemast lihtsama suunas. Nt. Muna valge vahtu kloppimine.
Orgaaniliste ainete osa rakus. Kõik organismid sisaldavad orgaanilisi aineid. Ilma nendeta poleks elu. Enamik orgaanilisi ühendeid koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Nende kõrval on enam levinud keemilised elemendid veel lämmastik ja fosfor. Need esinevad rakkude ehituses, aitavad reguleerida rakkude koostööd, osalevad aine ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. Biomolekulid on organismides moodustuvad orgaanilised ühendid sahhariidid, lipiidid, valgud, aminohapped ja vitamiinid. Bioaktiivsed ained on erinevatesse orgaaniliste ainete klassidesse kuuluvad ühendid, mis mõjutavad organismi ainevahetust ja reguleerivad elutalitust. Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Põhiliseks orgaanilisteks aineteks rakkudes on valgud, suhkrud, lipiidid ja nukleiinhapped. Nad osalevad rakkude omavahelise koostöö regulatsioonis ning aine- ja informatsioonivahetuses keskkonnaga.
Passiivne transport – ainete liikumine läbi rakumembraani, ei vaja lisaenergiat. Molekulid liiguvad aine kõrgema kontsentratsiooni poolt madalama suunas. Niimoodi transporditakse nt :vesi, gaasid, etanool, eeter. Aktiivne transport – peavad olema spetsiifilised transportvalgud, mis vajavad täiendavat ATP-energiat. Madalama kontsentratsiooniga kõrgema poole. Aktiivse transpordiga viiakse rakku: glükoos, aminohapped, ravimid, vitamiinid. 10.Oska joonistada ja kirjeldada ainete transporti transportvalkude abil. Vihik 11.Osmoos ja vererakud OSMOOS – molekulide liikumine läbi membraani. Toimub madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse. Kui teatud osmootne siserõhk on saavutatud, vee liikumine rakku peatub. Kui molekule läheb liiga palju, võib vererakk paisuda ja lõhkeda, kui läheb liiga vähe, võib vererakk kokku kuivada. 12
Kammeljas 48-52 12 Euroopa angerjas 40-49 12-16 20 Meriforell 52 12 17 Karpkala 30-35 5-10 30-40 2.Tööstuse paigutamine ,et säiliks akvakultuur. 2.1. Kalatoidus alternatiivide otsimine ,seoses tõusvate hindade ja kättesaadavusega. · Kalajahu ja kalaõli on väga soositud koostisosad kalatoidus mitmetel põhjustel : a) kõrge valgusisaldus b)asendamatud aminohapped c) mineraalja rasvhapped · Kalajahu tootmine on piiratud ( El Niño ** mõjud pelaagilistele kaladele) · LõunaAmeerika tootis varem u 40% maailma kalajahu ja kalaõli mahust (Praegu on palju vähenenud) · Kalatööstused peavad muretsema konkurentsi pärast kalajahu üle( seda kasutatakse ka veiste ja sigade kasvatamisel [proteiin]). *Püsivad läänekaartetuuled toovad LõunaAmeerika läänerannikule sooja ning
kõrbelomadele (kaamel) või koile, kes ei joo; toidulipiidid stimuleerivad sapi eritust * Lipiidid kui lahusti: veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse; rasvkoes talletuvad hüdrofoobsed ainevahetusele mittealluvad ühendid; kiire metalli korral vabanevad mürkained organismi 14.Mis määrab lipiidide oleku ja too näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest. 15.Millest koosnevad aminohapped? Aminorühmadest ja karboksüülrühmadest 16.Aminohapete bioloogiline klassifikatsioon. R-CH(NH2)-COOH 17.Millest koosnevad valgud? Aminohapetest 18.Kirjelda valkude järke (4) ja too näiteid nende esinemise kohta. 1) Primaarstrktuur (insuliin) 2) Sekundaarstruktuur: a) α-heeliks (esineb juustes, karvades, siidiniidis, ämblikuniidis) b) β-struktuur (esineb küüntes, sulgedes) 3) Tertsiaarstruktuur a) ümara kujuga (ensüümid, antikehad, vereplasma, valgud)
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ26 K-J Ljubov Kuzmina KODUAPTEEGI KOMPLEKTEERIMINE Referaat farmakoloogias Kohtla-Järve 2013 SISSEJUHATUS Kodusesse apteeki esmaabivahendeid ja ravimeid valides peaks lähtuma pere suurusest ja pereliikmete vanusest. Kindlasti on erinevad vajadused väikelastega peredel ja vanuritel. Apteeki kodus ei tohiks ravimitega üle koormata, vaid muretsema ainult hädavajalikud ravimid optimaalsetes kogustes. Kui on tegemist tõsise terviserikkega, siis peaks pöördumaarsti poole, kes määrab vajaliku ravi. KODUAPTEEGI SISU Koduapteek peaks sisaldama järgmisi tooteid: kraadiklaas; palavikualandaja ja valuvaigisti täiskasvanutele tabletid (nt. ibuprofeen, paratsetamool), lastele lahus või suposiidid (nt paratsetamool); köharavimid rögalahtistavad tabletid või lahus täiskasvanutele, siirup lastele; ...
2. Palju aega kulub vastavate omadustega seene või bakteritüvede saamiseks nende selektsiooniks või insenergeneetiliseks väljatöötamiseks. 3. Biotehnoloogilistes protsessides kasutatavad organismid on väga tundlikud keskkonnategurite suhtes Biotehnoloogiliselt toodetakse peamiselt järgmisi aineid: ensüümid (üks suurimaid tootmisharusid), alkohoolsed joogid, piiritus, suur osa antibiootikumidest, vitamiinid, aminohapped, hormoonid. Geenitehnoloogia ehk tehnogeneetika on biotehnoloogia haru, tänapäevane uus tehnoloogiavaldkond, mille eesmärk on geneetilise info kasutamine rakenduslikel eesmärkidel. geenitehnoloogia molekulaargeneetika haru, rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmine DNA molekuli osade siirdamisega. Geenitehnoloogia eesmärgiks on geneetilise informatsiooni kasutamine kõige erinevamatel
Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega ATP fotosüsteeme 1. Fotosüsteem II pigmendid teostavad vee fotooksüdatsiooni NADPH2 varuained (fotolüüsi) ja ATP sünteesi 2H2O 4H+ + 4e- + O2 aminohapped Eralduvad vesinikioonid ja elektronid lipiidid Eraldunud hapnik difundeerub läbi õhulõhede atmosfääri O2 suhkrud 2. Fotosüsteem I pigmendid osalevad NADPH2 moodustamisel. NADP + 2e- + 2H+ NADPH2 Valgusstaadiumis on valgusenergia muundatud keemiliseks energiaks ja hapnik on vabanenud atmosfääri.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Ksenija Kuzmina MK17-KET IDEEKAARDID Praktika ülesanne Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2018 SISSEJUHATUS Selles praktikatöös kirjeldan 4 ideekarte järgmiste kaupade kohta: hambapasta, sampoon, pesupesemisvahend ja üks väike majapidamismasin. Toon välja 7 erinevat tunnust ja 1-2 näitega konkreetsest tootest. Selline töö annab õpilasele toodetest ülevaadet ja edaspidi annab oskuse soovitada kõrgel tasandil seda toodangud kliendile. Toodete kaardistamine on vajalik nii müüjale kuid ka müügikorraldajale. 1 HAMBAPASTA 2Kellele 3 9Hind ...
Kõigi elementide kohta üldiselt. 1. Ainete keemilised omadused (reaktsioonivõrrandid). Raskemad ja uuemad reaktsioonivõrrandid: ammooniumsool+leelis, ammooniumsoola lagunemine ja saamine, nitraadi lagunemine, ammoniaak+hapnik, metall + lämmastikhape, alus + hape = vesiniksool + vesi, ränidioksiid + leelis, silikaat + hape, silikaat+sool. 2. Ainete nimetamine, valemite kirjutamine, aineklassi määramine (sh ammooniumsoolad, silikaadid ja vesiniksoolad). 3. Elementide o-a (min, max) ja redoksomadused. Näide: Määra elemendi o-a ühendis. Kas selle aine koostises käitub element a)oksüdeerijana, b)redutseerijana, c)nii oksüdeerija kui ka redutseerijana? mittemetallidel Min o-a rühma nr 8 (alati negatiivne arv) REDUTSEERIJA Max o-a rühma nr OKSÜDEERIJA Kui on vahepealne o-a, siison nii oksüdeerija kui ka redutseerija. 4. Aine lahustumine vees, vesilahuse pH, kasutamine väetisena. Väetisena kasutatakse ain...
kaksikahelaline spiraal ehk biheeliks; vesinikside o RNA- lämmastikalused (A, U, G, C) fosfaatrühm, süsivesik (riboos); peptiidside Biheeliks- pikk kaksikahelaline spiraal, DNA ja vahest ka RNA Nukleotiid- nukleiinhappe ahela elementaarosa, mis koosneb fosfaatrühmast, suhkrust ja lämmastikalusest Replikatsioon- ühest DNA või RNA molekulist saadakse kaks identset lõiku tRNA- transport RNA; toob tsütoplasmast kohale aminohapped ehk üksused, millest valgud kokku pannakse. Geen- DNA lõik, mis määrab ühe RNA-molekuli sünteesi. Kompementaarsusprintsiip- lämmastikaluste kindel paardumine. DNAs G-C ja A-T, RNA-s C-G ja A-U mRna- selles on kirjas, milline peab valk välja nägema rRna- paneb valgu kokku. 9.Mida nimetatakse pH-ks, millest see sõltub? Nimeta 3 inimese kehavedeliku pH. Kuidas nimetatakse nähtust, et organism suudab oma sisekeskkonda enam-vähem stabiilsena hoida?
10 treeningmüüti! Maailm on täis illusioone ja eksiarvamusi. Kõikides valdkondades leiab mingisuguseid tõe pähe võetavaid müüte ning treening ei ole ses suhtes mingisugune erand. Järgnevalt tutvume kümne tavalisima treeningmüüdiga, millest teadlik olles õnnestuks ehk kasvatada rohkem lihaseid. 1. Naised peaksid treenima teistmoodi kui mehed Tahaksin meelsasti kohata seda inimest, kes on veennud paljusid naisi treenima üksnes kergete raskuste ning suure korduste arvuga. Naistel on ju palju vähem lihaseid ehitavat testosteroon-hormooni. Sellest tulenevalt on naistel palju keerulisem oma lihasmassi suurendada kui meestel. Miks peaksid nad siis treenima kergemini kui mehed? Naised peavad treenima palju intensiivsemalt kui mehed, et saavutada samu tulemusi, ning isegi see ei pruugi piisav olla. Testosterooni tase tõuseb raske jõutreeningu tagajärjel, mis tähendab seda, et naised peavad treenima suurte koormustega. Ehk siis magneesium, baas...
BIOMOLEKULID Biomolekulid elusorganismides esinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni Makromolekulid väga suured molekulid (polüsahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped) Monomeerid - väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida Polümeerid - pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest Funktsionaalsed rühmad: Hüdroksüülrühm -OH (HO-) Karbonüülrühm C=O Karboksüülrühm -COOH Aminorühm -NH2 Sulfidrüülrühm -SH (HS-) Fosfaatrühm -PO4 SAHHARIIDID organismi ehitusmaterjalid ja kütus Monosahhariidid Glükoos (gly) C6H12O6 C=O (karbonüülrühm); -OH (hüdroksüülrühm) Põhiliseks rakkude...
Nitritid ja nitraadid kahjulikud või kasulikud? Ajalugu Nitraati on kasuttaud juba ammustest aegadest liha soolamiseks. 1800-aastates oli avastatud, et nitraat muutub nitritiks bakterite tegevuse toimel (nitraati vähendavad bakterid) ja et just nitrit ongi tegelik soolamisaine. 20-sajandi esimesel poolel toimus üleminek nitraadist nitritile, kuna nitritiga soolamise protsess toimus kiiremini, tootlikus suurenes, ning nitriti keemia sai selgeks. Praegusel ajal on laialdaselt kasutusel lihatoodete valmistamisel nitritsool. Seda hakati kasutama juba 19- sajandil, sisi kui inimesed on märganud, et ühed soolad konserveerivad paremini kui teised. 1891 aastal oli märgatud, et nitraadist soolamiseaja jooksul bakterite toimel moodustub nitrit. 1899 aastal oli märgatud, et nitrit annab lihale punase värvuse 1901 aastal oli selgitatud nitritiga soolamise keemilised Nii 20-sajandi alguses oli avastatud lämmastiku toime liha värvusele, kuid antimik...
Hüdrofiilsed sallivad küll. Valgud. 1. Mis on valgud? · Valgud on aminohapete jääkidest moodustunud biopolümerid. Aminohappejäägid on omavahel ühendatud peptiidsidemetega. · Valke sünteesitakse raku ribosoomis ja sünteesiv programm paikneb DNA- s. 2. Miks nimetatakse valke biopolümerideks? Sest nad moodustuvad vaid elusorganismides (nagu ka polüsahhariidid, nukleiinhapped jt). 3. Räägi aminohapetest. Aminohapped on amfoteersed on nii aluselised kui happelised. Molekuli ülejäänud osad varieeruvad kõigil 20 aminohappel. Üldvalem R CH NH2 COOH 4. Kuidas tekib peptiidside ja mis see on? Peptiidside tekib kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel, ribosoomis. Ta on kovalentne side. Tänu peptiidsidemele püsib koos kogu valgu moelukil koos hoidev peptiidiahel. 5. Miks inimesed erinevad üksteisest?
vesinikkarbonaatide süsiniku tüskliline muutumine org. ühendite süsinikuks ja tagasi. Valdav osa bakteritest on heterotroofid ja kasutavad seetõttu elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud aineid (osmoosi teel). Nad suudavad lagundada ka selliseid aineid, mis enamikule heterotroofidele on kasutuskõlbmatud (tselluloos, nafta). Energiaallika alusel jaotatakse: kemoorganotroofid orgaanilised ühendid keskkonnast(tselluloos, suhkur, aminohapped, nafta). fotoorganotroofid päikesevalgus Orangotroofide süsinikuallikaks on orgaanilised ühendid keskkonnast. Hingamise alusel jagunevad: aeroobsed bakterid vajavad hingamiseks hapnikku (orgaaniline aine + hapnik) anaeroobsed bakterid ei vaja hingamiseks hapnikku, kasutavad hingamiseks sulfaat- või nitraatioone või käärimine ehk anaeroobne glükolüüs, kus suhkrutest moodustatakse mitmesuguseid ühendeid
Eriti kergesti oksüdeeruvad õhuhapniku toimel need rasvad, mis sisaldavad hulgaliselt küllastumata rasvhappeid(kaksiksidemeid). Niisugused rasvad on ebameeldivad lõhna ja kibeda maitsega. Rääsumise vältimiseks lisatakse antioksüdeerijaid. Nt. vitamiin C on antioksüdeerija. Rasvade tähtsaim keemiline omadus on hüdrolüüs. Valgud ehk proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest. Valkude koostises on 20 erinevatd aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides. Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valgud jaotuvad lihtvalgud(koosnevad aminohappejääkidest nt. munavalge) ja liitvalgud(koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid ja hemoglobiin.). Valgud on tähtsaim elusaine: valgud annavad energiat, valgud on ehitusmaterjal(juuksed, nahk, küüned, karvad, elundite seinad, kabjad), valgud on kaitsekehad(valged verelibled), valgud kannavad pärilikkust(DNA molekulid), valgud reguleerivad kõiki organismi
aatomitest. Karboksüülhape hape, mis sisaldab karboksüülrühma (-COOH). Ester orgaaniline ühend, mis tekib happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. Rasvad glütseriini ja kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Amiid karboksüülhapete funktsionaalderivaat, kus -OH rühma asemel on aminorühm (-NH2). Aminohape keemiline ühend, mis sisaldab funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi. Aminohapped on karboksüülhapped, mille alküülradikaalis on üks või mitu vesiniku aatomit asendunud aminorühmaga. Valk ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest. Areen ehk aromaatne süsivesinik on süsivesinik, mis sisaldab üht või mitut benseenituuma. Fenoolid keemilised ühendid, milles on aromaatse tsükliga seotud hüdroksüülrühm (-OH), seega on tegu hüdroksüülbenseenidega.
Süsivesikud, valgud, rasvad Põhiliseks süsivesikuks on piimasuhkur e. laktoos. Võrreldes piimaga sisaldab jogurt vähem piimasuhkrut ning seetõttu sobib jogurt eriti hästi neile inimestele, kelle seedekulgla piimasuhkrut üldse ei talu. Kõige vähem süsivesikuid on maitsestamata jogurtis. Piimavalk on organismile väga vajalik kuna on täisväärtuslik toiduvalk. Piimavalgus sisalduvad kõik inimkehale vajalikud asendamatud aminohapped. Piimahappebakterite tegevusena on jogurtis piimavalgud rohkem või vähem kalgendunud, mistõttu seedub jogurt võrreldes piimaga oluliselt kiiremini. Jogurti rasvasisaldus sõltub otseselt toorme rasvasusest. Rasvasuse alusel jaotuvad jogurtid kolme rühma: kõigepealt on rasvavaesed tooted, mille rasvasisaldus jääb vahemikku 0,1- 0,5%; teise rühma moodustavad piimajogurtid, rasvasusega 1,5- 3%; kolmanda rühma moodustavad dessertjogurtid, milles on rasva 5- 10%
Rakk- org väike ehituslik ja talituslik üksus, mille esinevad kõik elutunnused (inimesel üle200 raku) Kude-Hulkrakse org sarnase ehituse ja talituse rakud koos rakuvaheainega moodustab koe. Lihaskude- skeletilihaskude e. Vöötlihaskude, südamelihaskude, silelihaskude(veresoonte seinad) Närvikude-Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. Epiteelkude (kattekude)- katse/katte funktsioon, limaskest Sidekude-täita eri elundite vahelisi vahesid ja hoida elundeid paigal. Vedelsideaine-veri, luukude, kõhrekude, kõõlused, rasvkude Verereingeelundkond- arterid, kappilaarid,veenid Venoosne- hapnikuvaene , arteriaalne- hapniku rohke Südame osad: parem vatsake, vasak vatsake, parem klapp, vasak klapp Suur vereringe- v vatsake(A)aort(A)Keha kapillaarid(V)õõnesveenid(V) p koda(V) Väike vereringe: p vatsake(V) kopsuarter(V)kopsu kapillaarid(A)kopsuveenid(A)vasak koda(A) Vererakud-punasederüt...
Foolhapet, mineraalidest Mangaani ja Magneesiumi, teistest toitainetest sisaldab Fütoöstrogeene. Fütaatide allikas, kuid selle saab kompenseerida C-vitamiini rikaste toiduainete ja probiootikumidega (nt. maitsestamata jogurt peterselliga sama toidukorra ajal). Võrdlus Kõik viis meie valitud tervislikku toiduainet sisaldavad B-vitamiine, täpsemalt B12. Seda leidub eriti rohkelt kalas. Valgurikkaimad toiduained on muna ja kala. Valgus sisalduvad asendamatud aminohapped, mida on võimalik saada ainult toiduga, seetõttu on oluline tarbida kala ja muna. Munas on samuti esindatud mitmed kasulikud ensüümid. Kalas leidub ka antioksüdati seleen ja mikroelementi jood, mis on samuti meie organismile õiges koguses väga vajalikud. Samuti omega 3 rasvhapped, mis kaitseb meie organismi haiguste eest ja aitab ehitada lihaseid.Kõrge toiteväärtusega müsli sisaldab mineraalidest mangaani ja magneesiumi. Müslis sisalduvad lahustuvad kiudained vähendavad organismi
Kaladieet aitab "vedeldada" verd ning hoiab ära trombide tekke. Oluline osa on ka veresoonte kaitsel, puhastab- aitab välja tuua organismist nn. mittevajalikku kolesterooli. Kala söömine leevendab reumat, vähendab tuberkuloosi ja vähki haigestumise riski, leevendab migreeni, tugevdab immuunsüsteemi ning karastab oraganismi külmetushaiguste vastu. Omega-3 rasvhape aitab parandada bronhide tööd ja kergendab hingamist. Kalas olevad proteiinid, türoksiin ja aminohapped stimuleerivad ajutegevust, lisavad organismile reipust. Kalanormiks päevas peetakse vähemalt 30 g. Korraga liigne kogus Omega-3 rasvhappeid võivad maksale liig koormavaks muutuda. 2. LATIKAS Latikas (Abramis brama) on karpkalalaste sugukonda latika perekonda kuuluv kala. Latikaga samasse perekonda kuuluvad valgesilm ja abakala. Latika pikkus on tavaliselt 3050 cm (maksimaalselt 85 cm), suurim kaal kuni 7 kg
Bioloogia Evolutsioon on organismide päritavate tunnuste muutumine põlvkondade jooksul. Elu tekke kohta Maal on kolm põhisesisukohta: On toimunud algne loomine (Jumala vms poolt loodud) Elu alged on Maale saabunud teiselt planeedilt Elu on Maal tekkinud spontaanselt elutu aine arengu tulemusena Planeet Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi algul oli see kuum taevakeha, kuid jahtudes tekkis sellele maakoor ja peagi ka ookeanid. Tingimused Maal 4 miljardit aastat tagasi: Sagedased vulkaanipursked Puudus mullakiht Oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega Atmosfäär, mis moodustus vulkaanilistest gaasidest (nt lämmastik, metaan, ammoniaak jne) Atmosfääris puudus vaba hapnik Puudus osoonikiht ja UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale Keemiline evolutsioon tähendab, et lihtsatest molekulidest moodustusid lõpuks keeruka...
*Leia vastus milles sisalduvad ainult mikroelemendid: a) Ca, I, Cl, Zn b)Mn, Fe, Co, Se c) N, O, C, H d)Fe, Na, Mg, I *Leidke vastusevariant, milles loetletud keemilised elemendid on meie organismis valdavalt laenguga st ioonidena. a) Ca,O,C,H b)N,O,Co,S c)N,O,C,H d)K,Na,Mg,Cl *Millest koosneb ensüümvalk? Aminohappejäägist. *Disahhariid : Süsivesik, mis koosneb kahest monosahhariidist. Tuntuim disahhariid on sahharoos ehk suhkur, mis koosneb glükoosist ja fruktoosist. *Triglütseriidide põhiülesandeks inimese organismis on : a)olla biokatalüsaatoriks b)päriliku info säilitamine c)olla energeetiliseks varuaineks d)membraanipotensiaali tekitamine *Laktaas on ensüümivalk, mille molekul koosneb väga paljudest : a)glükoosi jääkidest b)aminohappejääkidest c)galaktoosi jääkidest d)rasvhappejääkidest *Sahharaas on ensüümivalk, mille molekul koosneb väga paljudest: a) fruktoosi jääkidest b) aminohappejääkidest c) glükoosi ...
tehtud pildid Kordamisküsimused 1. Põhikursuses õpitud molekulaargeneetika kordavalt – replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon. Nende protsesside mõisted, toimumiskohad rakus, ensüümid, toimumiskäigud. - Translaktsioon: RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas paiknevalt ribosoomidel: RNAlt valk. Vajalikud tingimused: ribosoomid, mRNA, tRNA, aminohapped, energia (ATP), ensüümid aminohapete aktiveerimiseks, nende seostumiseks tRNAga ja peptiidahela sünteesiks. mRNA primaarstruktuur määrab ära valgu primaarstruktuuri. - Transkriptsioon: DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees. Etapid: lisandub ensüüm RNA-polümeraas, see seondub DNA ahela promootor piirkonnaga, ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti, RNA-polümeraas
VALKUDE ÜLESANDED http://www.faqs.org/photo-dict/photofiles/list/352/705horse.jpg 1. Ensümaatiline ülesanne Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokee- miliste reaktsioonide kiirust. Võivad kiirendada kuni 1020 korda! aktiivpunkt http://www.phschool.com/science/biology http://www.bio-techan.com/images/enzyme.gif _place/labbench/lab2/images/enzyme.gif Ensümaatiline reaktsioon reaktsiooni asuv molekul aktiivpunkt ensüüm ensüüm Vaata ensüüümi tööd Ensüümid ei tööta ilma vitamiini juuresolekuta. http://waynesword.palomar.edu/images/enzyme5.gif Igal ensüümil on ainult üks ülesanne. ...
Raku Teooria: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2) Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel 3) Rakul on olemas kõik elu tunnused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas ● Eeltuumsed ehk prokarüoodid - rakud, millel ei ole rakutuuma ning mille pärilikkusaine asub tsütoplasmas (bakterid [arhebakterid ehk ürgid ja pärisbakterid] ning on ainuraksed), paljunevad pooldudes või pungudes ● Päristuumsed ehk eukarüoodid - rakud, mille pärilikkusaine asub membraaniga ümbritsetud rakutuumas (protistid, taimed, seened ja loomad) Esimesena võttis mõiste “rakk” kasutusele Inglise füüsik Robert Hooke 17. Saj Iga raku ehitus on vastavuses tema ülesandega organismis. Sarnase ehituse ja elutugevusega rakud moodustavad koe. EPITEELKUDE Iseloomustus: katab keha ja elundite pinda. On kiire taastumisvõimega ja seetõttu paranevad haavad ruttu. Ehitus: rakud on tihedalt üksteise kõrval....
Geeni ekspressioon: translatsioon ja geneetiline kood Geeni väljendus on valk; kui rakul on vaja valku, siis tuleb lugeda vastavat geneetilist koodi. 1. Translatsioon mRNAl oleva info konverteerimine a/h järjestuseks ehk polüpeptiidiks Geneetilise info lugemine kahe etapiline: 1. Transkriptsioon sünteesitakse DNA matriitsil üheahelaline RNA molekul DNA matriitsil Valk ehk proteiin: Suure mol.kaaluga, lämmastikku sisaldav orgaaniline ühend Sisaldab ühte või mitut polüpeptiidi. Polüpeptiidid koosnevad aminohapetest Aminohapped: Amino grupp (NH2) Karboksüül grupp (COOH) Tüüpiiselt on laetud kaks rühma a/h (NH3+ and COO) Vesiniku aatom R grupp (igal a/h erinev) 20 erinevat aminohapet: Lühendid kolmetähelised vahel ka ühetähelised Neli gruppi (omadused R grupist): 1. Happelisi (n = 2) 2. Alus...
Valents näitab sidemete arvu, mille abil aatom on seotud teiste aatomitega Elektronnegatiivsus suurem molekul tõmbab enda poole väiksemaid (hapnik tõmbab vesinikke BIOMOLEKULID Ehitus monomeerid Ülesanded Süsivesikud polümeerid glükoos, fruktoos organismi ehitusmaterjal, kütus Lipiidid (rasvad) alkohol+rasvhapped -------------- energia, ehitus Valgud polümeerid aminohapped Nukleiinhapped polümeerid nukleotiidid Glükogeen - loomne varuaine Tärklis taimne varuaine Tselluloos rakkude ja organismide ehitusmaterjal (taimed) Kitiin rakkude ja organismide ehitusmaterjal ( putukad jne) Rasvad on kokku pandud glütseroolist ja rasvhapetest Kõikide rakkude membraan on tehtud fosfolipiididest!!!!!!!@@@@@@@@@ Valgud e proteiinid - Suured biomolekulid - Koosnevad erinevatest aminohappejääkidest - Sisaldavad lämmastikku
Rakubioloogia ja geneetika kordamisküsimused FT I 1. Valkude, nukleiinhapete, süsivesikute ja lipiidide mõisted ja ehitus. Teada ka nende monomeeride ehitust. Valk- orgaanilised ühendid, mille monomeerifdks on aminohapped. Aminohapete vahel on peptiitside. Aminohappe ehitus- aminorühm, karboksüülrühm. Nukleiinhape- DNA ja RNA. Koosnevad nukleotiididest. Monomeeriks on monosahhariidid ehk suhkrud. Monosahhariidi ehitus- 3-6 süsinikku Süsivesik- orgaanilised ühendid, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Lipiid- rasvad. Monomeeriks on glütserool ja rasvhappejääk Glütserooli ehitus- hüdroksüülrühm, süsinikuaatom 2. Rakumembraani ehitus ja ülesanded
esmase uriinist tagasi imenduda siis, kui tema tase veres ei ületa 8-10 mmol/l . Kui tema 1 tase veres nii kõrge, siis oma tema tase ka esmases uriinis kõrge. Kandurained küllastuvad glükoosiga (torud on täis, ei ole enam ruumi). Glükoos liigub sellisel juhul proks. Torukestest edasi, aga järgmistes osades ei ole glükoosi transportereid, glükoos ei saa enam imenduda tagasi. Aminohapetega on analoogne asi. Aminohapped Imenduvad täielikult tagasi samuti proksimaalsetes väänilistes torukestes ja tervete neerude korral neid uriinis ei ole, nagu ka glükoosi. 3. Uriini hulk, koostis ja omadused. Ööpäevas tekib poolteist liitrit uriini, ta on kollaka värvusega, mille annab talle sapipigment billirubiin (urobilinogeen). Uriini tihedus hommikuses uriinis on 1010-1035. Tiheduse annavad uriinile seal sisalduvad mineraalsoolad ja nende ioonid, eelkõige naatriumi ja kloori ioonid
Nagu hiljem järk-järgult selgus, oli nimevalik igati õnnestunud, sest teatud üldistuses võime väita, et valgud on elu aluseks. (Otsus, 2006) Proteiin ehk valgud, on tähtsaim komponent, mis annab kehale aminohappeid mis aitavad suurendad ja taastuda lihastel. (Hayward, 2010) Keemiliselt struktuurilt on valgud polüpeptiidid s.t. pikad aminohapete ahelad. Valkude seedimise käigus, mis algab maos ja jõuab lõpule peensooles, peptiidsidemed seede-ensüümide toimel lõhutakse ja aminohapped vabanevad. (Otsus, 2006) On oluline teada, et "valgutükke" s.t. lühemaid või pikemaid peptiidahelaid ei omastata. Kõik kehaomased valgud tuleb uuesti sünteesida "algmaterjalist" s.t. aminohapetest. (Otsus, 2006). Organismis on vabade aminohapete varu, kuid küllaltki piiratud. Enamik sellest on maksas, osa ka vereplasmas. See varu (nn. bassein) on pidevas "voolamises", sinna tuleb juurde aminohappeid seedetraktist ja oma valgustruktuuride lammutamisest ning
Translatsioon--- Valgu süntees--- (selle käigus sünteesitakse mRNA molekulide alusel vastava struktuuri ja funktsiooniga valgud) Toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Protsessi toimumiseks on lisaks mRNA molekulidele vaja veel erinevaid tRNA molekule, aminohappeid, ensüüme ja energiaallikana ATP-d ja GTP-d. See algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. Valgu süntees algab alati initsiaator koodonist. mRNA initsiaatorkoodoniga seostub esimene tRNA molekul. tRNA-d toovad kohale aminohapped. Aminohappe määrab antikoodon-koodon vastavus. Kahe aminohappe vahele moodustub peptiidside. Esimene tRNA lahkub ja tuleb kolmas. Korraga on ribosoomis kaks tRNA-d. Süntees jätkub stoppkoodonini (UAA, UAG, UGA), millele ei vasta ühtegi aminohapet. Ribosoomist vabanevad tRNA, mRNA ja sünteesitud valk. Geneetilise koodi omadused: · Tripletsus - ühe koodoni koosseisu kuulub 3 nukleotiidi mRNA-s · Sünonüümsus - ühte aminohapet võib määrata mitu koodonit
1. Alkoholid- on ühendid, milles tetraeedriline süsinik on seotud hüdroksüülrühmaga. R--OH CH4- metaan CH3- OH metanool (puupiiritus) · Saamine: CO + 2 H2 CH3OH; 2CH4 + O2 2CH3OH · Füs. Om.: värvitu, märgine, vedel, madal keemistemperatuur, seguneb veega hästi. · Metanooli kasutatakse tööstuses lahustin, mootorkütusena ja mitmesuguste ainete valmistamiseks. · Saadakse metaani aeglasel oksüdeerumisel. CH3- CH2- OH etanool (viinapiiritus) · Saadakse pärmseenekeste toimel suhkrute (nt glükoosi) lahusele. Alkoholkäärimine: C6H12O6 2 C2H5OH + 2 CO2 · C2H4 + H2O C2H5OH · Füs. om.: iseloomulike lõhna, põletava maitsega, värvitu, vest väiksema tihedusega vedelik, seguneb veega, madal keemistemperatuur, hea lahusti. · On vähem mürgisem kui metanool. · Kasutatakse keemiatööstuses vedelate ravimite valmistamisel, desifitseerimiseks, lõhnaõlid, automootori kütusena. OH-CH2-CH2-OH etaandiool (...
Ribonukleiinhape ehk RNA on biopolümer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. RNA osaleb pärilikkuse avaldumises, erinevad RNA molekulid tagavad geneetilise info realiseerimise. RNA jaotub kolmeks: 1) informatsiooni-RNA ehk mRNA(toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika). 2) Trantsport-RNA ehk tRNA(ülesandeks on informatsiooni RNA lahtimõtestamine. Vastavalt sellele toovad tRNA molekulid kohale õiged aminohapped ja lülitavad need sünteesiva valgu ahelasse). 3) ribosoom-RNA ehk rRNA (ülesandeks on osaleda ribosoomides valgusünteesis) Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse RNA esimest järku struktuuriks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
