Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). v. Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. vi. Lahusti funktsioon. Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. 3.Valkude lühiiseloomustus Valgud e proteiinid- on polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. On 20 erinevaid aminohapet (neist 8 asendamatud ja 12 , mida rakud saavad ise sünteesida), mis võivad kuuluda valkude koostisesse. Amonihappeid iseloomustab amino- ja karboksüülrühmad. Valgu molekulisaminohapete vahel on peptiidsidemed: N-H ja karboksüülrühma( ) vaheline kovalentne side. Peptiidsideme moodustamisel eraldub üks molekul vett (OH H )Valkudes on kolm osa: N-terminaalosa, peptiidsidet moodustav osa ja C- terminaalosa
DNA-ga ja saavad bakterile saatuslikuks. Mitteiooniseerivad kiired – lõhub mikroobide DNA ( UV-kiired ). 6. Erinevad külviviisid ja söötmete tüübid. Sööde on selline keskkond, kus mikroobid saavad kasvada, elada ja paljuneda. Kuus tähtsamat makroelementi: C, H, O, N, P, S. Mikroelemendid: Zn, Mn, Ni, Na, Si, Se. Kasvufunktsioonid – orgaanilisedühendid, mida mikroobid ise toota ei suuda ( aminohapped ). Söötmeid on võimalik liigitada koostise järgi: 1)Looduslikud söötmed: ( piim, puljong, marja- ja puuviljamahlad ) kasutatakse mitmete mikroobi kultuuride säilitamiseks. 2) Sünteetilised söötmed: kindla koostisega, valmistamisel kasutatakse destilleeritudvett ja puhtaid kemikaale. Kasutatakse mikroobide toitumisnõudluste ja rakust välja erituvate õhendite uurimiseks. 3) Komplekssöötmed: sisaldavad pärmi, liha ja taimeekstrakte, kasutatakse peptooni.
c) Valgud ehk proteiinid I. Millest koosnevad? Osata aminohappeid kokku liita ja ka vastupidi -> valgu molekulist peptiidsidet otsida • Valgud koosnevad aminohapetest. II. Aminohapete rühmad (kõrvalahel, aminorühm, karboksüülrühm). Tunda joonisel ära • Kõrvalahel ehk molekuli osa, mis on igal valgul erinev, aminorühm (N), karboksüülrühm (kaksikside) III. Teada, et on olemas asendamatud aminohapped. Mida see tähendab? • Aminohapped, mida rakud ise ei suuda sünteesida ja mida iga inimene peab saama toidust. IV. Denaturatsioon. Mis on ja osata tuua näidet • Denaturatsioon on protsess, kus mõne keskkonnateguri toimel katkevad valgusisesed sidemed, valkude sekundaar- või tertsiaarstruktuur laguneb ja aminohappe ahel muutub sirgeks. V. Ensüümide tähtsus organismisisestes reaktsioonides. teada, et ensüümid on reaktsioonispetsiifilised
kasv. Sellepärast suureneb hingamissagedus. Raseduse lõpus lükkab kasvav emakas vahelihase ülespoole ja kopsud ei saa sissehingamisel enam nii palju laieneda kui varem. See tähendab, et ei saa korraga nii palju õhku sisse hingata kui vaja oleks ja võib juba kergel pingutusel hingeldus tekkida. NEERUD. Neerude töö kiireneb ja nende veresoonte läbilaskvus suureneb. Seetõttu võib organism kaotada vajalikke aineid (nt. aminohapped, glükoos, vitamiinid). Hormoonide mõjul kusejuhad laienevad, uriinivool neis on aeglustunud ja tekib soodne võimalus infektsiooni tekkeks. Emakas surub kusepõiele ja see tekitab sagedase urineerimisvajaduse. NAHK. Ka nahas toimuvad raseduse ajal muutused. Rinnanibud ja nibuvälja ümbrus, päraku piirkond ja kõhu keskjoon muutuvad tumedamaks. Pigmendi muutuste tõttu võivad põskedele tekkida liblikasarnased laigud, pruunid plekid nina või suu ümbrusse. Need kaovad peale sünnitust
(60%). Seda rehuleerib vere, rakkudevahelise vedeliku ja rakkude sisemuse tasakaal. Inimese nahast aurustub ööpäevas kuni 200 ml vett higina. Naha kaudu ei saa organism väliskeskkonnast peaaegu üldse vett juurde. Näiteks ujumise või vanniskäimise ajal tungib nahka kuni 50 ml vett, kuid see aurustub sealt 10 kuni 15 minuti jooksul. Sellepärast on väga oluline, et nahk püsiks niiskena. Sarvkihis on üle 20% vees lahustuvaid aineid aminohapped, karboksüülhapped, suhkrud. Need aitavad vett siduda, kuid võivad ka ise eralduda ning nahk muutub siis liiga kuivaks. Järjest kuivemaks muutub nahk ka vananedes, selle tunnuseks on kõõma eraldumine suurte libledena. Samuti rikub naha vedeliku tasakaalu välisõhu siiskuse vähenemine alla 20%. 1.2.1Abi kuiva naha vastu Et hoida nahas normaalset niiskustasakaalu ja vältida naha liigset kuivamist ja sellega seotud probleeme, tuleks kasutada baaskreeme
söömisest möödunud ajast ja söödud toidu iseloomust. Maksast väljuva vere hulk on pidevalt stabiilne. Maksa rakud on eriti tundlikud insuliini suhtes ja seal on palju glükoosi ainevahetusega seotud ensüüme. Maksa ülesanded: - vere glükoosisisalduse kontroll - aminohapete sisalduse kontroll o keha ei suuda hoida valkude varu. Tavaliselt saame toiduga rahkem valke kui organism vajab ja maks lagundab need aminohapped, mis üle jäävad - plasmavalkude süntees (näiteks verevalke albumiini ja fibrinigeeni, mis on olulised vere hüübimise puhul) - punaste vereliblede süntees lootel (hiljem sünteesib punaseid vereliblesid luuüdi) - vere punaliblede lagundamine - kahjulike ainete lagundamine o osad kahjulikud ained toodab organism ise (vesinikperoksiid), osad satuvad organismi väliskeskkonnast (alkohol, keemilised toidulisandid).
kolmas silmalaug, silmahambad, tarkusehambad, õndraluu, kõrvalihased, segmenteerunud kõhulihased, umbsoole ussripik, karvkate) Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise ehk fülogeneetilise arengu etapid Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba Loodete sarnasus tõestab, et neil on ühised eellased Kõikidel elusorganismidel esinevad ühesugused biomolekulid: ATP, aminohapped, ensüümid, DNA jt Geneetiline kood on universaalne Mida sarnasemad on organismid ehituselt ja eluviisilt, seda sarnasemad on nad ka molekulaartasandil DNA ja kehavalkude ehituses Inimesel ja simpansil on enamik valkudest ühesuguse aminohappelise koostisega Pikka aega eraldatud ühest liigist põlvnevad organismid erinevad teineteisest Elu areng maal Maa ajalugu jaotatakse väga pikkaseks perioodideks aegkondadeks
seiskumist · rohkem taimses toidus · allikad: köögiviljad ja kaunviljad Kaltsium · makorelement · enim leidub luudes · tähtsus: luukoe moodustumine, lihaste normaalne töö, südametöö, D vitamiini metabolism, vererõhu ja kolesterooli alandamine · omastamist soodustavad vitamiinid D, C ja A, küllastumata rasvhapped, P, Mg, Fe, Mn, piima laktoos, aminohapped (lüsiin) · imendumist halvendavad: kiudainete liig, liigne kohv, mõned ravimid, vähene füüsiline tegevus, stress · soovitus: 800-900 mg · defitsiidist tulenev haigus osteoporoos · allikad: piim, kala, brokoli, spinat, till, petersell, rooskapsas, mandlid Magneesium · makroelement · tähtsus: energia tootmine, luustik, vere hüübimine, DNA süntees, insuliini tootmine, stressivastane toime · omastamist suurendab D vitamiin ja kaltsium
Kala on soovitav tarbida 5 korda nädalas. Külmaveekalad (lõhe, makrell ja heeringas) sisaldavad omega-3 rasvhappeid (DHA ja EPA). Sadades uurimustes on tõestatud, et need rasvhapped aitavad langetada kolesterooli ja triglütseriidide taset ning vähendada riski südamehaiguste ja trombide tekkeks. Muna Inglismaal valminud uuring kinnitab, et vähemalt ühe kanamuna söömine päevas on väga tervislik. Munas on valku, D- ja B12-vitamiini ning seleeni. Kanamunas olevad aminohapped on www.toitumisnoustaja.com Tervislikud toitumisharjumused Ene Mägi mob.5135660 väga kasulikud lastele ja teismelistele. Üks kanamuna (u.50g) annab 73kcal, 5,4g rasva, 6,3g valku jm olulisi toitaineid. Lihatoodetest eelista karjamaal peetavate loomade ja metsloomade liha ning tarbi liha mitte rohkem kui kahel korral nädalas. Kasuta menüüs väherasvast liha ja linnulihalt eemalda nahk,
substraadi spetiifilisus, perooksüdatsiooni selektiivsus, optimaalse pH olemasolu, vastuvõtlikkus kuumtöötlemisele. Reaktsiooni kiirus on suur vahemikus 0C-20C. Vesinikperoksiidi ja valgu koostoimed: 1) Vesinikperoksiidid lagunevad ning reageerivad. 2) Tekivad lipiid-valk kompleksid. 3) Valgud regeerivad vesinikperoksiidide ja nende laguproduktidega: muutub toidu tekstuur, valgu lahustuvus väheneb, muutub toidu värvus (pruunistumine), muutub toidu toiteväärtus (asendamatud aminohapped kaovad). 4) Valgud lagunevad Lipiidide peroksüdatsiooni inhibeeritakse (keemilise reaktsiooni kiiruse vähendamine) 1) Hapniku kõrvaldamisega 2) Säilitamisega madalatel temperatuuridel pimedas 3) Antioksüdantide lisamisega toidule Antioksüdatiivse aktiivsuse peamiseks rolliks on radikaalide eemaldamine. Toidus leiduvad antioksüdandid: 1) Looduslikud antioksüdandid a. Tokoferoolid b. Askorbiinhape c. Karotenoidid d
löögisagedus) · Adrenaliin stressi või erutusseisundis · Liigutamine (lihastest signaalid hingamiskeskusesse, sealt mõju südame löögisagedusele) · Vererõhk (kõrge löögisagedus väheneb) 3. Veresuhkrusisalduse regulatsioon *Veresuhkruallikateks on : Toidus sisalduvad süsivesikud. Glükogeenivaru maksa, lihastes. Aminohapped, kehavalgud, rasvad (nälgimisel) *Reguleerimine insuliini ja glükagooni abil:. Kui veres on glükoosi tase liiga kõrge, eritab kõhunääre insuliini, mis paneb rakud glükoosi siduma ja glükogeeniks muutma ...Kui veres glükoosisisaldus liiga väike, sünteesib kõhunääre glükagooni, mis mõjutab glükogeeni lagundamist glükoosiks, mis läheb verre. 4. Maksa funktsioonid: Vere glükoosi-, aminohapete-, rasvade sisalduse kontroll. Kahjulike ainete,
· James Watson ja Francis Crick- avastasid DNA molekuli biheeliksikujulise struktuuri · RNA osaleb pärilikkuse avaldumises · RNA molekulide jaotus: mRNA (informatsiooni RNA), tRNA (transport RNA), rRNA (ribosoomi RNA) · Informatsiooni RNA- toob geneetilise ifno rakutuumas asetsevatest kromosoomidest ribosoomidesse · Transport RNA- informatsiooni RNA-ga saabunud info lahtimõtestamine, millest lähtuvalt toovad tRNA molekulid kohale ,,õiged" aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse · Ribosoomi RNA- kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis · Karüoplasma- tuumasisene plasma · Tuumake- rRNA süntees, ribosoomide moodustamine · Rakumembraan- koosneb fosfolipiididest, valkudest, kolesteroolist, oligosahhariididest. Eraldab raku sisekeskkonna väliskeskkonnast, kaitseb rakku kahjulike mõjutuste eest, ühendab rakke omavahel
õp lk 48 - 75 (kuni Kohastumise peatükini) ja vastavad osad töövihikust. MUUHULGAS pöörata erilist tähelepanu: 1. Füüsikaline ja keemiline evolutsioon. "Elu hällid" (3). Füüsikaline evolutsioon (suur pauk elementaarosakesed aatomite teke). 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet Maa. Keemiline evolutsioon (aatomid makromolekulid mikrokerad). 4miljardit aastat tagasi Maal (H2, N2, CH4, NH3, H2S, CO, CO2). Lihtsate orgaaniliste monomeeride teke (aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid jne), hiljem bioloogiliste polümeeride teke, polümeeride liitumine polümeeride kogumikeks ehk organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad) Bioloogiline evolutsioon (elu teke prokarüoodid, eukarüoodid ja lõpuks hulkraksed). Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine (eluvormi sobitamine elukeskkonna tingimustega); liigistumine (liigilise mitmekesisuse teke); organiseeriutse mu...
Valgurikkad seemned. 37.Tuntumad kaunviljad Eestis. Aeduba, aedhernes, põlduba, lääts. 38.Herne kasutusviisid. Toiduks (värskelt, konserveeritult, marineeritult, kuivatatult, külmutatult), salatid, garneeringuks. 39.Põldoa väärtuslikkus. Kõrge toiteväärtus ja valgusisaldus, rohelistes palju C-vitamiini, karotiini. 40.Olulisemate toitainete, minaraalainete ja vitamiinidesisaldus aedoas. Asendamatud aminohapped. Vitamiinidest on kauntes: - peaaegu kõik B- rühma vitamiinid, - leidub C- vitamiini - karotiini, - K- vitamiini. Aedoa valminud seemned sisaldavad keskmiselt: - 22% valku, - 58% süsivesikuid, - 1,5% rasva, - 4,5% mineraalaineid. 41.Aedoa kasutamisviise. Road, hoidised, poolvalminud ube hapendatakse, soolatakse, külmutatakse, konserveeritakse, jahust leiba ja makarone. 42.Läätse toiteväärtus.
kõik elus pärineb elusast. Millistel eeldustel põhines elutekke probleemi Arvati, et elu võis tekkida tänapäevastest erinevatel teaduslik püstitus? tingimustel, keemiliste protsesside tagajärjel. Millised etapid pidi elu keemiline evolutsioon läbima? 1. bioloogiliste monomeeride teke- monosahhariidid, aminohapped 2. bioloogiliste polümeeride teke- polünukleotiidid 3. polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks Millised eksperimentaalsed tõendid on biomolekulide Miller korraldas katse, mille tingimused olid sarnased
mõnikord lusikataolisi küüsi. HAPRATE KÜÜNTE RAVI. Kui haprad küüned on seotud haigusseisundiga, siis tuleks püüda ravida haigust. Oluline on vältida väliseid kahjustavaid faktoreid ja jälgida, et toidumenüüs oleks piisavalt valku, A, C ja B-vitamiine, niatsiini, kaltsiumit ja rauda. Erinevad vitamiinikuurid võivad aidata probleemi lahendamisel. Suukaudsed vitamiinid, oligoelemendid (raud, tsink, seleenium, vask, magneesium jt.) ja aminohapped võivad aidata küüsi tugevdada. Küüned peaksid olema niisutatud regulaarselt. Sõrmeküünte murdumise vältimiseks on hea hoida käed eemale kuumast veest, kuivatavatest seepidest, keemilistest puhastusvahendistest. Kanda majapidamistööde tegemisel veekindlaid kindaid, soovitavalt puuvillase voodriga või muretseda spetsiaalne paar puuvillaseid kindaid, mida panna kummikinnaste alla. Tänapäeval
Aaloe vera II kursus Mis on aaloe? Aaloe (Aloe) on mitmekesine algselt Aafrikast pärit troopiliste ja subtroopiliste sukulentsete (kõrbetaimed, milles säilitatakse vett) puude, põõsaste ja puhmaste perekond aaloeliste(Asphodelaceae või Aloaceae) sugukonnast (varem paigutati liilialiste sugukonda). 1. Aloe Vera’l ehk harilikul aaloel, mida nimetatakse imerohuks, looduslikuks ravivahendiks ja elutaimeks, on veel palju teisi nimetusi, mis on säilinud peaaegu 4000 aasta jooksul, nii kaua on see ravimtaim teeninud inimese heaolu. 2. 1862. aastal avastas George Ebersvanal aaloe esimese kirjeldus Egiptuse papüürusel koos mitmete ravimtaimede kirjeldustega, mis pärines aastast 3500 e.m.a. 3. Looduses leiduvast rohkem kui 200 aaloeliigist on ainult neljal raviomadused. Aloe Barbadensis Miller (tuntud ka kui Aloe Linne) on kõige efektiivsem. See on ainuke liik, mida võib nimetada Aloe Vera’ks ehk harilikuks aaloeks. 4. Täiskasvanud...
Kosmeetikatoodete koostisained Toime- ehk mõjuained on: niisutajad mükopolüsahhariid, ternespiim, kalaproteiinid, puuviljahapped ehk AHA- happed (piimhape, õunhape, glükoolhape, sidrunhape), aga ka glütserool, sorbitool, kollageen, karbamiidja bioaktiivsed ained Naha niiskusesisalduse säilitamist peetakse kaasaegse kosmeetika võtmeküsimuseks, sest see pidurdab vananemist. Kosmeetikatoodete koostisained Bioaktiivsed ained elastiin, aminohapped, proteiinid Need ained elavdavad naha tegevust, parandavad ainevahetust ja mikrovereringet ning aitavad kaasa naha uuenemisele Kahjulikud ained kosmeetikatoodetes Sünteetilised ained ei ole alati ohutud. Ohtlike ainete hulka kosmeetika koostises kuuluvad: sünteetilised lõhnaained parabeenid alkohol dioksaanid naftakeemia ehk mineraalõlid sulfaadid Kahjulikud ained kosmeetikatoodetes keemilised päikesekaitsevahendid
23. Milles seisneb valkude roll inimorganismis? - On ensüümide, hormoonide koostises - Osalevad ainete transpordil organismis - Viivad läbi lihaskontraktsioone - Keha tähtsaim ehitusmaterjal 24. Kuidas jagunevad valgud? 1) Lihtvalgud e. proteiinid 2) Liitvlagud e. proteiidid 25. Mida tähendab asendamatu aminohape? Asendamatu – organism ise ei sünteesi 26. Milleks jagunevad aminohapped? 1) Täisväärtuslikud – loomsed valgud 2) Väheväärtuslikud – taimsed valgud 27. Millest sõltub toiduvalgu bioväärtus? Asendamatute aminohapete sisaldusest ja vahekorrast 28. Valkude keemilises koostises on (4): süsinik, hapnik, lämmastik, vesinik (-C,O,N,H) 29. Mida tähendab laktoosi intolerantsus? 1) piimaproduktide söömisel esinevad häired organismis 2) organism ei talu rõõska piima 3) häiritud on glükoosi imendumine
on kõrge pidurdatakse südamelöögi sagedust. SEEDEELUNDKOND JA SELLE REGULATSIOON Seedeelundkonna moodustavad suuõõshambad, neel, söögitoru, magu, sooled või seedekanal ja seedenäärmed. Seedimine on keemilineprotsess, mis toimub ensüümide kaasabil. Ensüümid vallanduvad ensüümi näärmetest, milleks on süljenäärmed, maks ja kõhunääre. Seedimise käigus tekkib süsivesikutest klükoos, milleks on vajalik ensüüm amülaas. Valkudest tekkivad aminohapped. Maos ensüümi pepsiin ja soolhappe(HCl) toimel. Kaksteist sõrmikusse avanevad kõhunäärme ja sapi juhad. Sapp enulgeerib rasva ja teeb seedimise kergemaks. Rasvast tekkivad rasvhapped ja glütserool. Kõik need imenduvad verre: glükoos, rasvhapped, aminohapped. Veri kannab need rakkudeni v.a. rasvahapped(rasvad lähev lünfi ja selt lünfiringesse, mis suubub vereringesse). Klükoosi sisaldus veres on muutuv suurus, normaalne on 3,9-6,0 millimooli liitrikohta
Linnukasvatus Linnukasvatussaaduste tootmine maailmas Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas. Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast). Linnuliha tarbitakse rohkem kui veiseliha ja sealiha. Kanamunade kogutoodang: 1998. a – 52 miljonit tonni 2002. a – 55 miljonit tonni 2004. a – 58 miljonit tonni 2005. a – 59 miljonit tonni Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni Euroopas 10 milj tonni L-Ameerikas 3 milj tonni P-Ameerikas 8 milj tonni Aafrikas 2 milj tonni Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt saadakse 160, kalkunitelt 80 ja hanedelt 40 tibu aastas. ...
II <==>3 H2O + II CH O H HO-C - R CH - O -C -R O O II II CH2 O H HO-C - R CH2 O C - R Aminohapped .. Ained, mille molekul sisaldab aminorühma (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) Füüsikalised omadused on üsna varieeruvad, kuid paljude vesiniksidemete tekke võimaluse tõttu (nii NH kui OH) on nad vähelenduvad ja suhteliselt hästi vees lahustuvad. Suure molekulmassiga aminohapped lahustuvad muidugi halvemini. Kui aminorühmi ja/või karboksüülrühmi on mitu siis lahustuvus on parem Nimetused üldjuhul lisatakse happe nimele eesliide amino-
GENEETILINE KOOD, AMINOHAPETE AKTIVEERIMINE, VALGU SÜNTEES (TRANSLATSIOON) 1. a. Koodon = koodsõna mRNA ahela nukleotiidikolmikud ehk tripletid b. Antikoodon DNA ja tRNA ahela komplementaarsed nukleotiidikolmikud. c. Geneetilise koodi degeneratiivsus üks aminohape võib olla kodeeritud rohkem kui ühe koodoniga va. Trp ja Met. d. Geneetilise koodi kattumatus koodonisse kuuluvad nukleotiidid moodustavad komplekti, mida on translatsiooni staadiumis vaid üks kord. e. Ribosoom Molekulaarsed kompleksid, koosnevad mRNA-st ja valgust. Formeeruvad kahest subühikust: suurest ja väikesest. Leiduvad rakkude tsütoplasmas, mitokondrite maatriksis, kloroplastide stroomas. Toimivad rakusiseste valgu sünteesi tsentritena. f. Aminoatsüül-tRNA tRNA koos amonohappega. 2. Geneetiline kood- mRNA ahelas olevate nukleotiidikolmikute ja neile vastavate aminohapete loetelu. a. Koodonite üldarv = 64, tripletne...
Äsja korjatud lehes ja kuivas teelibles, samuti neist valmistatud tõmmistes pole see ühesugune. Teelehe peamine väärtus seisneb tema võimes lahustada ainult inimesele kõige kasulikumaid aineid, kasutud ja isegi kahjulikud ained jätta aga lahustumatuks. Lahustuvate ainete hulk on erinevates teedes erinev ning mida noorem teeleht, seda rohkem lahustuvaid aineid. Taimetees eristatakse kuut tähtsaimat ainegruppi: parkained, eeterlikud õlid, alkaloidid, aminohapped, pigmentained ja vitamiinid. Tee põhiomadused määravad toniseeriv toime, maitse ja aroom. Ühes tassitäies kanges tõmmises on kofeiini umbes sama palju kui peavalutabletis. Kofeiin mõjub positiivselt nii närvisüsteemidele kui lihassüsteemidele, stimuleerides ka südame tegevust. See kõrvaldab väsimust, annab reipust, tõstab töövõimet ja vaimset aktiivsust ning parandab neerude tööd. Vaatamata sellele, et tees sisalduv kofeiini hulk on
Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappetest. Aminohapped on omavahel seotud peptiidsidemet abil. On olemas neli valku struktuuri tase. Valgumolekulide ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Valgu struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Aminohappelise koostise määramiseks kasutatakse värvusreaktsioone. Valkude denaturatsiooniprotesso uurimisel sadestamismeetodid. Kvalitatiivsed reaktsioonid jagunevad kahte tüüpi: universaalsed (biureedireaktsioonid),
saavutamiseni. Lisati NH4OH lahust kuni ammoniaagi lõhna ilmumiseni. Tulemus: HNO3 lisamisel tekkis valge sade ning soojendamisel muutus segu kollakaks, NH4OH lisamisel värvus muutus intensiivsemaks, lõpuks oranziks. Soojendamisel toimus aromaatsete tuumade nitreerumine, mis tingis kollaka värvuse tekke. Moodustunud ühend käitub hape/alus indikaatorina ning leeliselise NH4OH lisamisel omandas segu oranzi värvuse. Järeldus: Munavalgu lahuses sisaldusid aromaatsete tuumadega aminohapped 1.1.3 Milloni reaktsioon Reaktsiooniga saab kindlaks teha fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavate aminohapete sisaldumist (Tyr radikaalid). Positiivse Milloni reaktsiooni annab enamik valke, denatureerunud valgu sade värvub roosakaks. OH O OHg HNO3 + Hg(NO3)2 O 2N N O
Kristelle Kaarma Jõhvi 2011 Kosmeetilises keemias kasutatavad ained Kosmeetiline keemia kasutab väga palju loodusliku päritoluga aineid, mis on sarnased nendega, mida inimorganism ise toodab või siis omastab väliskeskkonnast, näiteks toiduna. Tähtsamad kosmeetilise keemia lähtained on järgmised keemiliste ühendite klassis: alkaanid, alkoholid, karbonüülühendid, karboksüülhapped, estrid, sahhariidid, aminohapped ja valgud. Oluline on ka ainete liigitamine nende füsioloogilise ja kosmeetilise funkrsiooni järgi. Kosmeetikatooted on ained või valmistised, mis on ette nähtud inimese keha välispinna (nahk, juuksed, näo- ja ihukarvad, küüned, huuled, välised
päsmakesest kihnu õõnde. Ööpäevas läbib veri päsmakesi korduvalt. (Verd 5 liitrit, sh plasmat 3, vormelemente 2l) Kogu veri filtreerub ööpäevas umbes 60 korda. Vormelemendid ei filtreeru, vaid ainult plasma. Vormelemendid ei filtreeru, kuna on liiga suured – kihnu sisemine leste (mille omakorda 3 kihti)poorne ruum liiga kitsas – erütro-, leuko- ega trombotsüüt sealt läbi ei pääse). Filtreeruda saavad vesi, mineraalainete osakesed (Ca, K), glükoos ja aminohapped. Esmasuriin erineb vere koostises selle poolest, ei ei sisalda vormelemente ega sisalda suuri molekulaarseid verevalke – ambuliini ja globuliini (???). Esmasuriini tekib ööpäevas 160-180 liitrit. Lõplikku uriini tekib vaid keskmiselt 1,5 liitrit. Suur osa uriinist, mis torukeste süsteemi läheb, imendub seega tagasi. Selleks, et filtratsioon saaks toimuda, on vajalik teatud rõhk, mida kutsutakse filtratsioonirõhuks. Filtratsioonirõhu jaoks kehtib valem: F = A – (B+C)
NO2- + 6 e- + 7 H+ → NH3 + 2 H2O Seejärel seotakse NH3 2-oksoglutaraadiga või glutamaadiga: 2-oksoglutaraat + NH3 + NAD(P)H + H+ → glutamaat + NAD(P) + + H2O Glutamaat + NH3 + ATP → ADP + Pi + H2O Edasises aminohapete sünteesis kasutatakse peamiselt glutamaati ning PCR tsükli produkte. Näiteks sünteesitakse 3PGA-st fosfoenoolpüruvaat (PEP), seejärel konverteeritakse PEP püruvaadiks, mille transamineerimisel glutamaadiga moodustub alaniin. Mõned aminohapped sünteesitakse osaliselt kloroplastis ning osaliselt tsütoplasmas, kuid peamised prekursorid aminohapete sünteesiks sünteesitakse kõik fotosünteesi või fotosünteesi produktide modifitseerimise tulemusena kloroplastides. KOKKUVÕTE Fotosüntees on äärmiselt keerukas protsess, millest võtab osa hulgaliselt ensüüme ning kofaktoreid. Kloroplastis on välja kujunenud sünteesirajad enamiku vajalike sahhariidide, kloroplastilipiidide ning aminohapete sünteesiks
19. Mis haigus on ateroskleroos? Ateroskleroos on veresoonte lupjumine. 20. Lipiidide funktsioonid organismis? Energeetiline funktsioon(kõige energiarikkam), Ehituslik funktsioon(rakumembraani koostises), Varuaine funktsioon(loomadel varurasv, taimedel õlid seemnetes, mesilasvaha), Ainevahetuslik funktsioon(kõrbeloomadel, kes ei söö), Kaitse funktsioon(kaitseb organeid, mahajahtumine, veelindudel kaitseks märgumise eest, pruun rasvkude). 21. Kuidas on omavahel seotud aminohapped ja valgud? Valgud koosnevad 20 erinevast aminohappest. 22. Mille poolest erinevad lihtvalgud liitvalkudest? Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest (munavalge). Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast(kromosoomid). 23. Nimeta erinevaid valgustruktuure, oska neid eristada joonise alusel, too näiteid. 24. Mis on denaturatsioon, renaturatsioon, too näiteid? Denaturatsioon-valgu struktuuri muutus, hävitatakse valgu kõrgemat
fosfaatrühma liitumisel. · Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse RNA esimest järku struktuuriks. · RNA molekulide ülesandeks on osalemine pärilikkuse avaldumises (mRNA- informatsiooni-RNA; tRNA- transport-RNA; rRna- ribosoomi-RNA) · mRNA toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika · tRNA ülesandeks on mRNA toodud geneetilise info lahtimõtestamine. Toovad kohale ,,õiged" aminohapped · rRNA kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis.
DNA ATCCATAA TAGGTATT RNA AUCCAUAA DNA RNA Promootor Terminaator DNA geen1 mRNA · Translatsioon ehk valgusüntees RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas paiknevatel ribosoomidel Toimub ribosoomides Vajalikud tingimused: ribosoomid mRNA(mRNA primaarstruktuur määrab ära valgu primaarstruktuuri), tRNA aminohapped energiat ensüümid aminohapete aktiveerimiseks, nende seostumiseks tRNAga ja peptiidahela sünteesiks Geneetiline kood DNA nukleotiidne järjestus määrab RNA molekuli abil ära valgu aminohappelise järjestuse Koodon Kolm järjestikkust nukleotiidi RNAs, mis määrab ära ühe aminohappe mRNAs AUG(Met) CCC(Pro) AAA(Lys)(esimene täht esimesest ringist, järgmine keskmisest jne)
Lahus värvus oranziks. Järeldus: segu soojendades toimub aromaatsete tuumade nitreerimine ja moodustub nitrofenooli tüüpi ühend, mis on kollast värvi. Lisades NH4OH lahust käitub nitrofenool leeliselises keskkonnas happena ja lahus värvub oranziks. 1.1.3 Milloni reaktsioon Kasutatakse elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga ehk Milloni reaktiivi. Milloni reaktiiviga reageerivad aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped. Töö käik · Võtame 2 katseklaasi, ühte valame 1ml munavalgu lahust, teise 1ml zelatiini lahust. · Mõlemasse katseklaasi lisame 6 tilka Milloni reaktiivi. · Munavalgu lahuses moodustus valge sade. Soojendatakse mõlemat katseklaasi. · Katseklaas munavalgu lahusega värvus roosakas-punaseks, zelatiini lahus jäi muutumatuks. Järeldus: Munavalk andis positiivse Milloni reaktsiooni, mis on seotud sellega, et munavalgu
Valgud ja süsivesikud, protokoll 1 Olivia-Stella Salm, 179471LAAB Valkude sissejuhatus Valgud koosnevad omavahel peptiidsidemega ühendatud aminohapetest. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminorühmaga (eraldub vesi). Peptiidside on osalise kordsuse tõttu planaarne ning enamasti trans-konformatsioonis. Valkudes on 20 üldlevinud aminohapet ning mõned ebaharilikud aminohapped (hüdroksü- jt derivaadid). Valgul on primaarne, sekundaarne tertsiaarne ja kvaternaarne struktuur. Ruumilisi struktuure hoiavad koos nõrgad keemilised sidemed ja vastasmõjud. Valgu ruumilise struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Selle käigus grupeeruvad ümber või katkevad ruumilist struktuuri koos hoidvad nõrgad sidemed. Denatureerumine võib põhjustada valgu väljasadenemist lahusest. Valgu peptiidsideme lagunemist nimetatakse valgu hüdrolüüsiks
Terminatsioonil, RNA polümeraas tunneb ära signaali ja transkript vabaneb. 5. 100-1200 nukleotiidi pikk. 4. Translatsioon Ribosoomid seonduvad mRNA transkripti 5’ otsa Ribosoomid skanneerivad mRNAd kuni start-koodonini (tavaliselt AUG) tRNA molekuli komplementaarse antikodooni ning metioniini aminohappega siseneb ribosoomi P-alasse ning seondub mRNAle. 5. Geneetiline kood ja antikodoon Geneetiline kood Geneetilise koodi määravad mRNA kodoonid ja neile vastavad aminohapped Kood on universalne Kuna ühte aminohapet määrab mitu koodonit, ei ole proteiini struktuuri pealt võimalik mRNA täpseid koodoneid tuletada Antikoodon tRNA molekulis olev kolmest nukleotiidist koosnev spetsiifiline järjestus, mis valgu biosünteesis võib mRNA komplementaarse koodoniga moodustada aluspaare 6. Võttes aluseks DNA järjestuse 3’-ATGCAGTAG-5’, milline on komplementaartne mRNA järjestus ja tRNA antikoodonjärjestus? (TACGTCATC)
DNA - molekulid, mille ülesandeks on säilitada pärilikku infot ja seda edasi anda RNA-molekulid, mis vastutavad valgusünteesi teostamise eest nukleotiidid - nukleiinhappe ahelate elementaarosad, mis koosnevad fosfaatrühmast, suhkrust ja lämmastikalusest mRNA-informatsiooni RNA-toob tuumast kohale valgu tegemiseks vajaliku info tRNA-transport RNA-toob tsütoplasmast kohale aminohapped, millest valgud kokku pannakse rRNA-ribosoomi RNA-koos valkudega ribosoomide koostisse kuuluv RNA geenid-DNA lõik, mis määrab ühe RNA-molekuli sünteesi 33. Kes ja mis aastal avastasid DNA ? 1953. aastal James Watson ja Francis Crick 34. Vt. lk. 55 DNA ja RNA võrdlust. 35. Oskad DNA-st DNA-d sünteesida ja DNA-st mRNA molekuli kopeerida teades komplementaarsusprintsiipi. DNA: guoniin(G)=tsütosiin(C) adeniin(A)=tümiin(T)
0.01...0.1 molaarset soolhappe lahust. Mao ensüüm: pepsiin (katalüüsib valkude hüdrolüüsi). 3. etapp - PEENSOOL Peensooles lõpetatakse biopolümeeride hüdrolüüs ning toimub enamuse toitainete imendumine. Peensoole esimeseks osaks on kaksteistsõrmiksool (duodendum) kus küümus kohtub maksa ja kõhunäärme (pankreas) eritistega. Sapp tuleb samuti kaksteistsõrmiksoolde. Peensoole pikkuseks on 4.....6m ja pindalaks 300m2, inimese soolestiku kogupikkus on umbes 9m. Monosahhariidid, aminohapped ja peptiidid transporditakse läbi peensooleseina verre, rasvhapped ja monoatsüülglütseroolid transporditakse lümfi. 4. etapp - JÄMESOOL Seedimata materjal läheb peensoolest jämesoolde, kus imenduvad vesi, sapisoolad, mõned ioonid ning toimub ülejäänud materjal töötlemine jämesooles elutsevate bakterite poolt. Tekivad metaan, süsihappegaas ja vesinik. Ülejäänud materjal eraldatakse roojana. 4. Peatükk. 4.1 SÖÖGIISU JA TOITEKÄITUMISE REGULATSIOON
(glükoosijääkidest, varu-energiaallikas taimedel), tselluloos (taimede ehitusmaterjal), hemitselluloos (taimede rakukestades), inuliin (fruktoosi monomeeridest, korvõielistes asendab tärklist), kummivaigud ja limaained (mitmesugustest monosahhariididest). d) Pektiinid – suhkurhappe ja uroonhappe polümeerid. e) Glükosiidid – rasvhapped, alkoloidid, sahhariidina nt monosahhariid. Aminohapped ja valgud – aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valgud ehk proteiinid on polümeerid, mille koostisosadeks on aminohapped. Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. a) Rasvad, õlid – küllastumata rasvhapped, süsiniku aatomite vahel esineb kaksiksidemeid, taimede energiallikaks ning seemnetes varuaineks. b) Vahad – tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on nt puuviljadel,
Tartu Kutsehariduskeskus Kergetööstus ja ilu osakond ILU 11/1 Juuksuri eriala Juuksurikosmeetikat maaletoovate firmade struktuurikujundustooted Õpimapp Juhendaja Merike Rosenthal Tartu 2011 Sisukord 1 1. Goldwell...............................................................................lk 3-6 2. Schwarzkopf.........................................................................lk 7-10 3. Estel......................................................................................lk 11-12 4. Ewald....................................................................................lk 13-16 5. Cutrin....................................................................................lk 17-19 6. Sim............................................................................
Amiino rühm (NH3+) e- H+ Peptiidsidemest sild (CO-NH) Amiinohapete ehitus · 20 aminohapet · Ühine struktuur (väljaarvatud tsüklilise ehitusega proliin) · Nn. alfa süsiniku kõik valentsid (peale glütsiini) on seotud erinevate rühmadega siit nimetus: kiraalkeskus · Tekib stereoisomeeria: L ja D · Elusloodus koosneb L- amiinohapetest Amiinohapped ,,Teised" aminohapped (teada ca 300) · Geneetilises koodis kirjeldatud aminohappeid (20+2 mitte ,,geneetilist", (selenotsüsteiin ja pürrolüsiin)) nimetatakse proteinogeenseteks ,,valke valmistavateks" · Looduses ca 140 teadaolevat AH'd, ning tuhandeid kombineeritud AH'sid Ainevahetuse vaheühendid Bioloogilise toimega ühendid (neurotransmitterid, mürgid jmt) Ravimid · Harvades valkudes esineb ka muid AH'sid S.t. tegelikult on kasutusel +20 AH'd
hästi venivad 52. Milline valk on juustes põhiline?(Ka ämblikuvõrgus, veresoonte seinas, imetajate kontides) Juuste põhikomponendiks on akeratiin Ämblikuvõrgu põhikomponendiks on fibroin Veresoonte põhikomponendiks on elastiin Luude põhikomponendiks on kollageen 53. Milliste meetodite abil on võimalik määreta valgu ruumilist struktuuri? a) röntgenkristallograafia Ruumilist struktuuri saab leida röntgenkristallograafia abil. Primaarstruktuuri aga sekveneerimisega. 54.Millised aminohapped paiknevad eelistatult valgumolekuli pinnal ja millised sisemuses(erin. aminohapped) arginiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, asparagiin, valiin Pinnal: arginiin, aspargiinhape (hüdrofiilsed) Sisemuses: isoleutsiin, fenüülalaniin, valiin (hüdrofoobsed) 55. Mis on domeen? a) iseseisvalt kokkupakkuv polupeptiidahela osa 56.Millises valgu struktuuri tasandis leidub vajalik informatsioon valgu kokkupakkimiseks. a) primaar 57
vere hüübimine. Trantspordifunktsioon seisneb paljud väikemolekulaarsed ained seotakse spetsiifiliste plasmaproteiinidega nende trantsportimisel soolest või varuorganitest tarbimiskohtadesse. Oma lipofiilsete rühmade sidumise teel vees lahustamatute rasvataoliste ainetega on nad lahustajateks. Nende võime siduda suurt hulka verega trantsporditavaid väikemolekulaarseid aineid etendab vereplasma osmootse rõhu konstantsuse säilitamise osa. Trantsporditakse: 1) toitaineid (lipiidid, aminohapped, vitamiinid ja nende omadustega essentsiaalsed toitained), vitamiine, jälgelemente. 2) intermediaarseid ainevahetusprodukte. 3)hormoone ja ensüüme.5) eritusprodukte (CO2, kusiaine, -hape, kreatiin, bilirubiin, amoniaak). Kaitseülesanded on vere hüübimisvõime põhineb ka plasma fibrinogeenisisaldusel. Reaktsiooniahela lõpus, mille vältel ensüümi omadustega vere valke üksteisele mõju avaldavad, toimub lahustunud fibrinogeeni muutumineverekiudnikuks fibriiniks.
Järeldus: Soojendamisel toimus aromaatsete tuumade nitreerumine ja saadud nitrofenooli tüüpi ühend on kollaka värvusega, sellepärast muutus lahus kollakaks. NH4OH lisamisel muutus lahus oranziks kuna nitrofenool käitub leeliselises keskkonnas kui hape, omandades oranzi värvuse. Milloni reaktsioon Kasutatakse elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga ehk Milloni reaktiivi. Milloni reaktiiviga reageerivad aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped Töö käik: Ühte katseklaasi valati 1ml munavalgu lahust ja teise 1ml zelatiini lahust. Mõlemasse katseklaasi lisati 5 tilka Milloni reaktiivi. Munavalgu lahuses tekkis valge sade. Mõlemaid katseklaasi kuumutati. Zelatiini lahus jäi muutumatuna, aga munavalgu lahus värvus punaseks. Järeldus: zelatiin ei sisalda aromaatset tuuma omavaid aminohappeid ja sellepärast jäi lahus muutumatuks. Kuna munavalgu lahus sisaldab aromaatsest tuuma sisaldavat aminohapet, toimusid ka vastavad muutused
*Komponendid liiguvad piki kolonni, rohkem kinni peetud komponent asendab vähema. *Näiteks vee pehmendamine, ioonvahetuskolonniga; *ei saa komponente täielikult lahutada; *kolonni pikendamine ei mõju -Gaaskromatograafia: -Vedelikkromatograafia (LC): A on väga väike, B ja C on väikesed, sest vedelikes on difusioon palju väiksem kui gaasides. -Elektroforees:Meetodid: Paber-, geel-, kapillaarelektroforees Põhimõte: elektrivoolu toimel liiguvad ioonid, aminohapped või valgud läbi keskkonna (statsionaarse faasi) või läbi kapillaari. Selle protsessi käigus liiguvad ioonid erinevate kiirustega ja on eraldatavad. Kasutamine: DNA, RNA, ioonsed ühendid Põhimõisted kromatograafia: VR-retentsiooniruumala - liikuva faasi ruumala, mis on vajalik poole aine elueerimiseks kolonnist tR-aine retentsiooniaeg - aeg, mis kulub poole aine elueerimiseks kolonnist konstantse voolukiiruse juures
Valkude kaudu satub organismi lämmastik. Tähtsus: · Valgud on kudede peamiseks ehitusmaterjaliks · Valgud on ainevahetuse põhiliseks kandjaks. · Mõningad hormoonid on valgulise ehitusega · Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse levimise. · Vere hüübimis teostab vereplasma valk-fibrinogeen. · Hapnikku transpordib liitvalk hemoglobiin. · Lihaskontraktsioon timub nelja valgu koostöö mõjul. Valguvajadus asendatavad ja asendamatud aminohapped · Asendamatud valgud on need, mida ei saa maksas sünteesida e. Täisväärtuslikud. Nad sisaldavad asendamatuid aminohappeid, mis on vajalik ehtusainevahetuseks( peamiselt loomse päritoluga valgud) · Asendatavad on need, mida maks saab sünteesida e. Mittetäisväärtuslikud- Sisaldavad asendatavaid aminohappeid, mida sünteesitakse maksas transamiinimise teel. Lämmastikubilanss
Sade muutus oranziks. Järeldus: Soojendamisel toimus aromaatsete tuumade nitreerumine ja saadud nitrofenooli tüüpi ühend on kollaka värvusega. NH4OH lisamisel muutus lahus oranziks kuna nitrofenool käitub leeliselises keskkonnas kui hape, omandades oranzi värvuse. 1.1.3 Milloni reaktsioon Kasutatakse elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga ehk Milloni reaktiivi. Milloni reaktiiviga reageerivad aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped Töö käik: Ühte katseklaasi valati 1ml munavalgu lahust ja teise 1ml zelatiini lahust. Mõlemasse katseklaasi lisati 5 tilka Milloni reaktiivi. Munavalgu lahuses tekkis valge sade. Mõlemaid katseklaasi kuumutati. Zelatiini lahus jäi värvilt muutumatuna, läks veidi vedelamaks, aga munavalgu lahus värvus punaseks. Järeldus: zelatiin ei sisalda aromaatset tuuma omavaid aminohappeid ja sellepärast ei muutunud lahuse värvus. Kuna munavalgu lahus sisaldab
DNA naaberahelaid viinamarjade VALGUD (EHITUS) Erinevaid valke kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. (A ja on looduses lõpmata (?) palju, inimese rakkudes on T) - 2 vesiniksidet (G ja C) - 3 vesiniksidet. DNA 500 000 (?)Igal valgul (molekulil) on oma, ainult sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused DNA üks ülesanneValgud, ehk proteiinid on polümeerid, molekuli ülesanded organismis Kromosoomide mille koostisosadeks on aminohapped Valkude põhiline koostisosa Päriliku info säilitamine ja selle struktuuridEsimest järku struktuuri hoiavad täpne ülekanne tütarrakkudele (mis on tekkinud raku peptiidsidemed. Teist järku struktuur onkeerdumine jagunemise käigus). RNA ehitusRNA esmane (nõrgad sidemed).Kolmandat järku struktuuron struktuur - primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk gloobul (nõrgad sidemed).Kui ühinevad mitu ja järjestus RNAs
Aatomiks - nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma- koostisesse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate- moodustavad elektronid. Isotoobid- on elemendi teisendid,mille tuumas on erinev arv neutroneid. Aatomorbitaal- on ruumisosa, kus elektron viibib kõige sagedamini. Keemiline element - kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik/kogum. Aatomnumber - Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. Tuumalaeng - aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas. Massiarv, aatommass - Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite ja neutronite arv kokku. Elektronide väliskiht - elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. elektronoktett - Kui aatomi väliskihis on kaheksa e...
Maosisalduse pH alaneb – imikul u 4-5,8, täiskasvanul 1-2,0. Imikul lõhustatakse seedekulglas ja maos ainult piimarasvu. Peensooles .. toimub lõplik toitainete lõhustamine. Osalevad: kõhunäärmenõre, sapp ja soolenõre. Samuti toimub peensooles ka lõhustunud ainete imendumine ning seedeprotsessis osalevate hormoonide vallandumine. Imikutel ja väikelastel on puudulik sapi ja sapihapete produktsioon maksa poolt. Valkude lõhustamise lõpp-produktiks on aminohapped, mis imenduvad verre. Esimestel elukuudel on puudulik tärklise seedimine, sest kõhunäärme amülaasi (seedeensüüm, mis lõhustab tärklist) aktiivsus on madal. Laktaas – peensoole ensüüm, lõhustab lehmapiima suhkrut laktoosi. Vastsündinuil puudub soole mikrofloora! Rinnapiim läbib seedekulgla 13 h , lehmapiim 15h. Defekatsioonisagedus on 1.nädalatel 4,5x päevas, hiljem 2,3x päevas, alates 1-aastaselt 1,2x päevas. Eksikoos – veetustumine, kui
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laohoidja LH31 Referaat BANAAN Agnes Sääsk Juhendaja: Mare Teesalu Järvamaa 2014 SISSEJUHATUS Teemaks sain õpetajalt banaan. Järgnevalt uurin referaadis selle kasvu piirkonnast, ajaloost, keemilisest koostisest, toiteväärtusest ja ravim toimest. Referaadis on kirjas veel banaani kasutamine värskelt ning toodetena. 1. BANAANI KASVATAMINE, SAAMINE JA KASVATUS PIIRKONNAD Banaanid on pärit Kagu-Aasiast. Tänapäeval kasvatatakse neid ohtralt igal pool troopikas, näiteks Kariibi piirkonnas ja Kesk-Ameerikas, kus keskmine temperatuur on 27 °C ja aastane sademete hulk 198249 cm. Banaane on u 400 sorti. Eurooplastele on kõige tuntum Cavendishi banaan. Banaanid ei ole hooajakaup. Küpseid banaane saab igal aastaajal. 2. AJALUGU Paapua Uus-Guineas läbi viidud arheoloogilised ja palentoloogilised uuringud on näida...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
