Suure Paugu teooria ja evolutsioonid (0)

Suur Pauk
The Big Bang Theory
Teooria loonud Belgia Paisumine on vaadeldav
astronoom George Lemaitre Hubble'i seose järgi, mis ütleb,
1927 et mida kaugemal on meist
Suur Pauk ehk hüpoteetiline galaktika, seda kiiremini ta
sündmus (u. 13,7 mld a meist eemaldub.
tagasi ) Teooria kohaselt erineb
Toimus üliväikese ja tiheda universumi praeguni seisund
mateeriakogumi plahvatuslik tema kunagisest ja tulevasest
laialipaiskumine. Plahvatuse seisundist. Kunagi oli aine nii
ajal olevat temperatuur tihe ja kuum, et selles valgus
küündinud 100 miljardi ei levinud.
kraadini. Suure Paugu teooria käsitleb
mahukalt ka plahvatuse järgset
arengut.
Evolutsiooni etapid
Füüsikaline
evolutsioon
Keemiline evolutsioon
Geoloogiline areng
Bioloogiline
evolutsioon
Füüsikaline evolutsioon
Evolutsioon algab sellega, et pärast plahvatust toimus
tohutu laialipaiskumine ja gravitatsiooni eraldumine.
Seejärel toimus inflatsioon, mille käigus sündisid kvargid.
Kvargid e. Tugevas vastastikmõjus elementaarosakesed.
Pikka aega valitses universumis kvarkide ülekaaluga
osakeste supp.
Kvarkide kolmikud moodustasid prootonid ja neutronid.
Ajajärgus, mis kestab tänapäevani liigitatakse
mateeriadominantseks gravitatsioonitekitajaks aine.
Sündisid osakesed, mis moodustavad nn. massi.
Tekivad tuumad ( n + p ), mis hakkavad püüdma
elektrone.
Keemiline evolutsioon
Keemiline evolutsioon oli Sõltuvalt tähe massist
võimalik ainult tänu sünteesitakse
füüsikalisele evolutsioonile, termotuumareaktsioo
sest nende ühenduseks ongi nides keemilised elemendid
aatomi teke. kuni rauani.
Esimestena tekkisid vesiniku, Kui tähe mass ei ületa 1.5
heeliumi ja liitiumi aatomid. Päikese massi, jäävad uued
Tekkisid ka keerukamad aatomid tähe sisse igaveseks.
polümeersed ained. Termotuumareakstioonid
Keemiline evolutsioon toimub käivitavad tähepõlemise.
tähtedes. Supernoova ehk
Kuskil mujal uusi algseid täheplahvatuse järel tekivad
raskemaid aatomituumasid ei kõik rauast raskemad
teki. elemendid.
Keemilise evolutsiooni etapid
1. etapp ­ gaaside vaheliste reaktsioonide
tulemusena moodustuvad lihtsad
orgaanilised ühendid ( aminohapped,
nukleotiidid, sahhariidid)
2. etapp ­ toimub eelnevalt nimetatud
ühendite polümeriseerumine.
3. etapp ­ polümeeridest moodustuvad
püsivad ja keskkonnast eristuvad molekulide
kogumid e. mikrokerad.
Keemiline evolutsioon ja Maa teke
Tekkis gaasi ja tolmupilv. Raskemad ained ( Ni, Fe ) vajusid
Gravitatsiooni tõttu muutus see Maa tuuma
aina lapikumaks ja tihedamaks Vulkanismi periood. Tekkis
kettaks, kuni selle keskele tekkis gaasikest ja arenes
Päike. kasvuhooneefekt.
Moodustusid esiplaneedid, Maakera jahenedes langes veeaur
tükkide ühinemine. Tahkiste Maale vihmana.
moodustumisel algavad Happeline vesi oli söövitava
keemilised reaktsioonid toimega ja muutis Maa
4,6 miljardit a. tagasi tekkis Maa pinnamoodi ja ­ vormi.
Nt. Fe + S > FeS (mineraalid) Happeline vesi lagundas kivimeid
Algas soojenemine. Põhjused: ja uute ainete vette sattudes
1. Massi tihenemine muutus see sarnaseks omadustelt
2. Gravitatsiooni mõju tänapäevaga. Tekkis elu.
Tekib Maa gaasikest e. algeline
3. Meteoriitide pommitused atmosfäär
Geoloogiline areng
Algselt oli Maa suhteliselt jahe Maakera jahenedes langes,
ühtlaseainelise koostisega planeet. vulkanismiga atmosfääri kandunud,
Siis algas soojenemine, mida veeaur piiskadena maapinnale. Tekkis
põhjustasid tiheduse suurenemine ja hüdrosfäär.
meteoriitide pommitused. Happeline vesi muutis maapinda:
Soojenemise tõttu oli Maa pikka aega murendas maakoort, tekkisid
"sula" veekogude sängid.
Raskemad ained ( raud, nikkel) vajusid Vette sattunud uued ained muutsid
läbi graniiditaolise kiviaine, mis jäi selle omadusi ning see lõi eeldused
hõljuma Maa pinnale. elu tekkeks.
Hõljuvast pinnast sai hiljem maakoor Roheliste taimede arenedes eraldus
e. Litosfäär. atmosfääri hapnikku ning kujunes
atmosfäär ja seejärel osoonikiht.
Algas vulkanismiperiood, millega
kaasnes kasvuhooneefekt. (Üks Pärast sfääride teket on Maad
olulisemaid tegureid Maa elukõlblikuks geoloogiliselt mõjutanud tugevasti
muutumisel) mandrijää ja selle liikumine. Jää
kujundas pinnamoodi kulutades ja
kuhjates.
Mandrite teke ja areng
1. Miljoneid aastaid tagasi oli Maal ainult üks suur
manner ­ Pangea. See lagunes osadeks(200
milj. a tagasi), mis hakkasid aeglaselt liikuma
oma praegustele kohtadele.
2. Lagunemise järel tekkisid Lauraasia( p.p) ja
Gondvana (l.p.)
Ennustatakse, et 50 miljoni aasta pärast
Vahemeri kaob ära, kuna Aafrika liigub põhja
poole. Ennustatakse ka Atlandi ookeani
laienemist.
Bioloogiline evolutsioon
Bioloogiline evolutsioon on elu Koos maismaataimedega tulid
areng Maal esimestest maismaale ka esimesed maismaa
elusolenditest kuni inimeseni. loomad.
Esimesed elusolendid ilmusid Esimesed maismaaloomad olid
Maal umbes 3,7 ­ 4 miljardit kaladest arenenud neljajalgsed.
aastat tagasi. Viimane suurim bioloogiline areng
Kogu elu arenes tükk aega ainult oli inimese teke.
vees. Esimesed organismid olid
ainuraksed, kellest arenesid
hulkraksed organismid.
Esimesed ainuraksed organismid
sarnanesid tänapäevaste
algloomadega.
Veest sattusid maismaale
esimesena vetikad, millest
ajapikku arenesid sõnajalad, osjad
ja kollad.
Taimed
Esimesed taimed olid vetikad.
Pikka aega arenes elu ainult vees.
Kaua kestnud arengu järel ilmusid esimesed
maismaavetikad ja ­taimed.
Siluri ajastul ( 440 ­ 417 mln a tagasi) asustasid Maa
taimed ja lülijalgsed.
Vetikatest arenesid lihtsamad taimed: sõnajalad, osjad ja
kollad.
Eelnevalt nimetatutest omakorda arenesid õistaimed.
Enne õistaimi Maal kasvanud taimede mattumisest
tekkisid kivisöelademed.
Loomad
Eelpool sai mainitud, et kõigepealt arenesid ainuraksed, seejärel
hulkraksed.
Hulkraksetest said seejärel käsnad, käsijalgsed ja lülijalgsed ning
sammalloomad.
Järgmises etapis toimus kiire selgroogsete evolutsioon. Tekkisid
esimesed kalad. Samal ajal asustasid lülijalgsed maismaa.
Kalade mitmekesisuse kasvades toimus järgmine evolutsioon, mille
käigus arenesid esimesed neljajalgsed.
Seejärel saavutasid putukad lennuvõime, ilmusid roomajad.
Permi ajastul ( 290 ­ 250 mln a tagasi) olid ülekaalus kahepaiksed,
aset leidis ka Maa ajaloo suurim väljasuremine (hävis 90%
selgrootutest)
Triiase ajastul ( 250 ­ 205 mln a tagasi) ilmusid väikesed imetajad ja
dinosaurused.
Järgneval ajastul arenesid välja linnud, kilpkonnad jms.
Imetajatest inimeseni
Kriidi ajastul ( 140 ­ 60 mln a tagasi) toimunud
meteoriidikatastroofi tagajärjel surid välja kõik
dinosaurused.
Hiidroomajate hävingu järel toimus kiire imetajate
evolutsioon( kiskjad, kabjalised, ahvilised, närilised)
Uusaegkonnaga ( 65 ­ 1 mln a tagasi) sarnanes
loomastik tänapäevasega. Levinud olid maod, konnad,
rotid, hiired ja laululinnud.
Samal ajal toimus hominiidide lahknemine teistest
primaatidest.
Uusaegkonna lõpus, kvaternaari ajastul ilmusid inimese
eelkäijad. See evolutsioon algas Aafrikas ning lõppes
Homo sapiens'i (targa inimese) tekkega.
Tänapäev
Evolutsioon jätkub ka tänapäeval ning
seda sotsiaalse evolutsioonina.
Sotsiaalne evolutsioon e. Inimühiskonna,
kultuuride, riikide, tehnoloogiate jms
ajalooline areng.
Algas 2 miljonit aastat tagasi.
Kokkuvõte: üleminekud ühelt
evoltusioonilt teisele
SUUR PAUK > füüsikaline evolutsioon:
tekkis aatom > keemiline evolutsioon:
tekkis mikrokera > geoloogiline areng:
tekkis atmosfäär ja osoonikiht ( elu kolis
maismaale) > bioloogiline evolutsioon:
arenesid taimed, loomad ja inimene >
sotsiaalne evolutsioon: keeled, kultuurid ja
teadused. Pole leidnud lõppfaasi.
Tänan tähelepanu eest!