tuumad. Hakkasid tekkima erinevate ainete aatomid kuni rauani, kuid siis ainete teke lakkas, sest temperatuur langes. Edaspidi ülejäänud ained moodustusid supernoovades tuumareaktsioonide jõul. 300 000 aastat peale Suurt Pauku tekkis mikrolaine kiirgus. 1000 miljonit peale maailma algust hakkasid moodustama tähed ja protogalaktikad. 4,5 miljonit aastat tagasi hakkasid moodustuma mitmesuguste gaaside vaheliste reaktsioonide tulemusena lihtsad, orgaanilised ühendid, nende hulgas aminohapped, nukleotiidid ja suhkrud, järgmisel etapil toimus nende ühendite polümeriseerumine ja kolmandal etapil organiseerusid polümeersed orgaanilised suhteliselt püsivad, keskkonnast eristuvateks molekulide kogumiteks, ning sellel ajal saadi energiat peale päikesekiirguse veel kosmilisest-, radioaktiivsest kiirgusest, ning õhuelektrist ja vulkaanilisest tegevusest. Nende eelduste põhjal hakkas tekkima maakerad. Ürgaegkonnas moodustus maakera vahevöö ja maakoor, ning tekkis õhk- ja vesikond
Lahustunud orgaanilise aine tähtsus veekogudes Sissejuhatus · Vee hea lahustusvõime tõttu ei ole looduslik vesi puhas, vaid sisaldab ümbritsevast keskkonnast pärinevaid looduslikke aineid, kui ka inimtegevuse tulemusel vette sattunud kahjulikke ning mürgiseid ühendeid. · Eristatakse vees lahustunud orgaanilist ainet (LOA, läheb läbi 0,2-0,45 m poori suurusega filtrist), mis moodustab umbes 90% kogu OA-st ning partikulaarset ehk lahustumatut orgaanilist ainet LOA päritolu LOA võib pärineda väga erinevatest allikatest. LOA-d tekib nii looduslike taimede kui mikroobide lagunemisel, kuid võib sattuda ka vihmavee abil mullakihtidest järvedesse, jõgedesse, ookeanitesse kui ka põhjavette. Samuti võib LOA-d toota insitu: veetaimede vohamine toodab samuti orgaanilist materjali, mis peale taimede lagunemist satub vette. Lisaks fotosünteesivatele organis...
a) Valgud koosnevad 1) aminohapete jääkidest b) Sahhariidide põhiülesanne rakus on 2) olla energeetiliseks varuaineks c) Steroidid on 1) vees mittelahustuvad lipiidid 3) Leia omavahel sobivad paarid ja ühenda numbrid tähtedega 1) antikehad b) kaitsefunktsioon 2) hormoonid a) humoraalne funktsioon 3) lihaste valgud c) liikumisfunktsioon 4) ensüümid e) biokeemiliste reaktsioonide kiiruse regulatsioon 5) nukleoproteiinid d) valgu kompleks nukleiinhappega 4) Täida lüngad a) aminohapped on valkude monomeerideks. b) nukleotiidid on biopolümeeride monomeerideks. c) monosahhariidide jäägid on polüsahhariidide monomeerideks. 5) Kas ei või ja? Vale väite puhul lisa õige a) tärklis kuulub oligosahhariidide hulka / õige b) vesi aitab hoida organismisisest t0 püsivana / õige c) glükoos kuulub polüsahhariidide hulka / õige d) sahharoos kuulub oligosahhariidide hulka / õige e) vahad kuuluvad lipiidide hulka / õige f) RNA tüüpe on palju
4) Kvaternaarne str ei esine kõigis valkudes - selle puhul on mitu polüpeptiidahleat (millel on tertsiaarne str) omavahel ühendatud. Valkude omadused · Füüsikalised omadused: - vedelad (munavalge), poolvedelad (lihastes), tahked (küüned); - mõned lahustuvad vees, mõned hapetes, mõned leelistes; - puudub sulamistemperatuur, kuumutades nad lagunevad · Keemilised omadused: 1) Hüdrolüüsuvad seedimisel tekivad aminohapped 2) Denatureeruvad välistingimuste mõjul Denaturatsioon · Denatureerumine on välistingimuste mõjul valkude kõrgemate struktuuritasemete hävimine (valk pakitakse lahti). · Selle tagajärjel valk kaotab oma bioaktiivsuse, st ei täida enam oma funktsioone, valgu füüsikalised ja keemilise domadused muutuvad. Tihtipeale valk sadestub oma keskkonnast välja ehk kalgendub. · Renaturatsioon juhul kui valk säilitab oma
EVOLUTSIOON I (õp. lk. 8-25) EVOLUTSIOONI VORMID & NÄITED 1. Füüsikaline evolutsioon (Suur Pauk) - Tekkisid molekulid, aatomid → planeedid 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfääri gaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariid, aminohapped) ja nendest omakorda keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine 4. Sotsiaalne evolutsioon - inimühiskonna areng LAMARCKI JA DARWINI EVOLUTSIOONITEOORIAD J. B. Lamarck (prants.) 19. saj. - Väitis, et elu on ise maale tekkinud, mitte jumala loodud - Keerulisemad organismid on lihtsamatest arenenud Keskkonna muutu...
ilmselt on peamine põhjus selles, et neil on rakus täita palju ülesandeid. Lipiidid (rasvad, õlid ja vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos). Need ühendid kuuluvad erinevate rakustruktuuride koostisse ja on organismi põhienergiaallikateks. Nukleiinhapete sisaldus on suhteliselt madal, on nad vajalikud kõikidele rakkudele- DNA on pärilikkuse kandja; RNA molekulidel on oluline roll päriliku informatsiooni avaldumises. 3. Inimkeha aminohapped Aminohapped karboksüülhapete derivaadid, mis sisaldavad vähemalt ühte amino- ja karboksüülrühma. Inimkehas 20 standardset, teised on terivaadid, mis on tekkinud põhi ah reaktsioonidest. Neid kasutatakse ehitusüksustena: ensüümide, valkude ja hormoonide sünteesil, energiamaterjalina: süsinikskeleti lammutamise teel; eelühenditena: paljude signaalmolekulide ja teiste biomolekulide süsteemis.
ORGANISMIDE KOOSTIS Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : · Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S · Mesoelemendid katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl · Mikroelemendid Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu · MAKROELEMENDID Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biomolekulide...
Läbi raku membraani liiguvad ained (aktiivselt ja pasiivselt). Aktiivseks transpordiks on vaja energiat, passiivseks ei ole. · Passiivne transport toimud osmoosi, difusiooni või valkude abil. Osmoosi abil liiguvad vedelad ained. Nt vesi koos mineraalainetega taime juurtesse. Difusiooni abil liiguvad gaasid. Nt O2 ja CO2 difundeeruvad läbi õhulõhede. Valkude kanalite kaudu liiguvad muud väiksemad molekulid. Nt aminohapped. Joonis 3.20 lk57 · Aktiivne transport toimub transport valkude abil, energiat saadakse makroergilistest ühenditest. (Joonis 3.20 lk 57). Peale selle on membraani ehituses retseptorvalgud, mis seovad raku väliskeskkonna molekulid ja selle tagajärjel toimub raku see keemiline reaktsioon. Nende valkude abil muutub raku talitus vastavalt välismõjutustele. Rakuorganellid
2.1. Keemiliste elementide keskmine koostis rakkudes. · Elutegevueseks peab olema vähemalt 27 elementide · Inimesel keskmiselt 7090 elementi. 1.Makroelemendid > 10 ² % 1. põhielemendid (makroelemendid)> 6 elementi (moodustavad 9698% raku keemiliste elementide kogumassist. O oksüdeerija, energia saamine H toidab süsiniku skeletti N valk, DNA nukleiinhappes P aminohapped, energia PO4 S nukleiinhapped C orgaanilise skeleti põhiomadus 2. Ioonidena esinevad Ca vastutab vee hulga eest, vee regulatsioon, raku osmootse rõhu tagaja, rakendab hormoonide tegevust, üks närvi ülekande vahendaja, lihaste kokkutõmbed, luudes, mis eristab luukoe kõhrkoest. Mg osaleb otseselt lihaslõtvuses, Bvitamiin Mg omandamist > Cvitamiin Bvitamiini omandamist, taimedes rohkem
hapniku transport). Geeniregulatsioon (retseptoorne roll) osalevad DNA transkriptsioonis. Kuuluvad retseptorite koostisesse ja vahendavad infot. Kontraktiivne ülesanne muundab ATPsse talletunud energia mehaaniliseks tööks. Valgud 4 Valkude jagunemine: Lihtvalgud (proteiinid) koosnevad aminohapete jääkidest. Liitvalgud (proteiidid) koosnevad nii valgulisest kui mittevalgulisest osast. Valgud koosnevad aminohapetest. Aminohapped jagunevad Asendatavateks organism on võimeline neid ise sünteesima. Asendamatuteks peavad sattuma organismi koos toiduga. (Valiin, leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, trüptofaan, fenüülalaniin, metioniin, treoniin, histidiin) Valgud 5 Täpsemalt võib aminohapped jagada: Asendatavad alaniin, glutamiin, proliin, seriin, aspargiinhape, glutamiinhape, glütsiin. Neid suudab organism sünteesida ka teistest ainetest.
Bioloogia KT 1. Evolutsioon – mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: • füüsikaline evolutsioon • keemiline evolutsioon • bioloogiline evolutsioon • sotsiaalne evolutsioon Cuvier’i katastroofiteooria: • Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. • Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. • Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: • Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad: • Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. • Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus s...
Bioloogia KT 1. Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: · füüsikaline evolutsioon · keemiline evolutsioon · bioloogiline evolutsioon · sotsiaalne evolutsioon Cuvier'i katastroofiteooria: · Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. · Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. · Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: · Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad: · Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. · Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus s...
b. Valgud koosnevad aminohapetest 22. Kes annab juhised valkude sünteesiks ? Valkude sünteesiks annavad juhiseid geenid 23. Tead amnohappe ehitust (vt. vihik või õpik lk. 43). Mis määrab ära aminohappe keemilised omadused ? 24. Kuidas tekib peptiidside ? Peptiidside tekib kahe aminohappe ühinemisel. 25. Kui palju on organismis asendamatuid aminohappeid ? Nimeta need. Organismis on asendamatuid aminohapped 8. a. isoleutsiin b. leutsiin c. lüsiin d. metioniin e. fenüülalaniin f. treoniin g. trüptofaan h. valiin 26. Tead valgu struktuure ja oskad neid nimetada. a. esimest järku struktuur (primaar) on valgu aminohappeline järjestus, seda hoiavad peptiidsidemed b. teist järku struktuur (sekundaar) on keerdumine või voltumine (nõrgad sidemed) c
aminohapped, ammooniumisoolad ·anorgaanilised ained 0,9%. Na, Ca, K, Cl- ioonid, mikroelemendid, sulfaat-, fosfaat-, vesinikkarbonaatioonid Vereplasma valgud : Sõltuvalt loomaliigist keskmiselt 55-85 g/l. Ööpäeva jooksul uuendatakse umbes 25% vereplasma valkudest. Vereplasma valgud sünteesitakse põhiliselt maksas. ·albumiinid moodustavad 52-68% vere proteiinidest. ÜL: ainete transport (metalliioonid, rasvhapped, sapphappesoolad, aminohapped, ensüümid, bilirubiin, urobiliin, ravimid). Põletikuliste haiguste, maksa- ja neerukahjustuste puhul on albumiinide hulk veres vähenenud. ·globuliinid jagunevad : 1) alfa-globuliinid transpordivad glükoosi, bilirubiini, B12-vitamiini, kolesterooli ja türoksiini, vaseioone. 2) beta-globuliinid transpordivad lipiide, polüsahhariide, rauda (transferriin). 3) gamma-globuliini hulka kuulub enamik antikehi. Põletikuliste protsesside puhul nende hulk veres suureneb
Evolutsioon Nimi Kool Klass Evolutsioon Mis on evolutsioon? Evolutsiooni vormid Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Elu areng Maal Evolutsiooni tõendid Mis on evolutsioon Evolutsioon on ladina keelne sõna, mis tähendab lahtirullumist. Evolutsioon on pöördumatu ajalooline areng, järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. Enamasti peetakse evolutsiooni mõiste kasutamisel silmas elu arengut Maal. Võib eristada nelja evolutsioonivormi: Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni vormid Füüsikaline evolutsioon Füüsikaline evolutsioon on ebapüsvate elementaarosakestest raskemate aatomite, tähetede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. 15 miljardit aastat tagasi tekkis universum. 5 miljardit aastat...
19. Ateroskleroos ehk veresoonte lupjumine on haigus, mille korral veresoonte valendik aheneb veresoonte seina kogunevate ainete tõttu. Ateroskleroosi üheks tekkepõhjuseks on vere liiga kõrge kolesterooli tase. Ateroskleroosi teket soodustavad ka kõrge vererõhk, pärilik eelsoodumus, vanus, eluviisid, vähene füüsiline koormus. 20. Lipiidide funktsioonid organismis: · energeetiline, · ainevahetuslik, · struktuurne, · kaitse, · varuaineline. 21. Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on keelilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui kakarboksüülrühmi. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. 22. Lihtvalgud koosnevad vaid AH jääkidest. Liitvalgud koosnevad ka mittevalgulisest osast: 23. Valgustruktuurid: · Globullaarsed. · Fibrillaarsed. 24. Renaturatsioon on valkude kõrgemat järku struktuuri taastumine, denaturatsioon nende hävitamine. 25
3. rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Rakkude mitmekesisus: Rakud ei saa kasvada liiga suureks kuna siis ei jõuaks info ja toitained, mis liiguvad läbi rakumembraani, raku keskossa . EUKARÜOOTNE RAKK Eukarüootne rakk e. päristuumne rakk rakk või organism, millel on selgelt eristatav tuum. Siia kuuluvad taimed, loomad, seened ja protistid. Eukarüootse raku ehitus ja talitlus: TSÜTOPLASMA Tsütoplasma koosneb: 1. aminohapped 2. nukleotiidid 3. mono- ja oligosahhariidid 4. orgaanilised happed 5. vesi 6. polüsahhariidid 7. valgud 8. nukleiinhapped 9. pigment 10. regulatoorained (ensüümid, hormoonid) 11. lahustunud gaasid Tsütoplasma ülesanne:
Evolutsioon-mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järkjärguliselt mitmekesisemaks ja keerukamaks muutmine. Bioloogiline evolutsioon-elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest. 4 ev.vormi- füüsikaline-ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite(keemiliste elementide), tähtede, planeetide, galaktikate teke ning edasine areng; keemiline- aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke; bioloogiline- elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine-iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonna tingumustega, liigistumine-liigilise mitmekesisuse teke, organiseerituse muutumine-organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks v lihtsamaks; sotsiaalne-inim...
Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja järgneval trokloroäädikhappega (TKÄ) mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil. Tervikvalgud ja kõrgmolekulaarsed peptiidid, mille Mr > 10 000, sadestuvad lahusest TKÄ toimel, mis samas ka inaktiveerib ensüümi ja peatab edasise hüdrolüüsi. Sademe eraldamise järel jäävad lahusesse vabad aminohapped ja madalmolekulaarsed peptiidid, mille kontsentratsiooni iseloomustatakse kaudselt aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete sisalduse alusel. Reaktsioonisegus võetud proovides mõõdetakse kindla lainepikkuseda valguskiirguse neelduvust uuritavas lahuses. Ehkki mõõdetav absorptsioon on
ELU TUNNUSED, OMADUSED Elu iseloomustavad tunnused Rakuline ehitus Kõrge organiseerituse tase Aine- ja energiavahetus stabiilne sisekeskkond Reageerimine keskkonna muutustele Paljunemine Pärilikkus Kasvamine ja areng Elu organiseerituse tasemed Molekulaarne tase Rakuline tase Koe tase Organ = elundi tasand Elundkonna tase Organismi tase Populatsiooni ja liigi tase Ökosüsteemi ja koosluse tase KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANIMSIDES Elusorganismide funktsioneerimiseks on hädavajalikud 27 elementi, bioelemendid Makroelemendid C– O – oksüdeerimine (retoksreaktsioon kopsudes) H – oluline osa sidemetes (sest vesiniksidemed lagunevad kiiresti) P– N– S– Ioonid Ca – oluline, et ioonid saaks infot üle kanda; kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse Mg – vajalik, et Ca saada; seotud ka nukleiinhapetega Na ja K – osalevad närviimpulsside ülekandmises Mikroelemendid Fe, Cu, Zn, Mn, I, Mo, V, Ni, F,Co Fe – hemoglobiin F – ...
Kahte DNA ahelat hoiavad koos vesiniksidemed, paarid moodustuvad: A ja T ning G ja C RNA – (Ribonukleiinhape) - biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. RNA on peamiselt üheahelaline. RNA-s lämmastikualused: A, U (uratsiil), C, G – paarid A ja U ning C ja G. Kõikides rakkudes on 3 RNA tüüpi: 1. Informatsiooni RNA (mRNA – 5 %) - toob ühe geeni info rakutuumast välja, ribosoomi. 2. Transport RNA (tRNA – 15 %) - toob aminohapped ribosoomi 3. Ribosoomi - RNA (rRNA – 80 %) - on ribosoomi ehitusmaterjal. Kus DNA ja RNA paiknevad loomsetes rakkudes? – rakutuumas Kromosoom – rakutuuma element. - On kromatiinist (DNA ja valkude kompleks) moodustunud kepikujulised struktuurid, milles asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid. Kromosoomide ehitus – Kahekromatiidiline, moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil
Sekundaarstruktuur, kus üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikaheliste lõikudega. RNA osaleb pärilikkuse avaldumises ja ka realiseerimises. RNA võib jagada kolmeks: · Informatsiooni-RNA (mRNA) Toob geneetlilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika- ribosoomidesse. · Transport-RNA (tRNA) Ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine (toovad kohale õiged aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse). · Ribosoomi-RNA (rRNA) Kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis. 2.Raku ehitus ja talitlus Rakuteooria kujunemine · Robert Hook leiutab valgusmikroskoobi. · Matthias Schleiden- avastas, et taimed on rakulise ehtitusega · Theodor Shhwann- avastas, et loomorganismid on rakulise ehitusega Rakud jagunevad: · Eeltuumsed ehk prokarüoodid- bakterid, kellel
Maksafunktsiooniks on võõrkehade kahjutuks tegemine (Inaktiveerib hormoone, veredepoo ja veedepoo, energia allikas, laguproduktide ekskretsioon) Kui palju toodetakse ööpäevas sappi? 8001200ml 21. Sapipõis lad. k. Bile maht 4060ml Milles seisneb sapipõie funktsioon? Hoiustada sapivedelikku Milliste toitainete seedimisel osaleb sapp? Lipiidid 22. Milliste ühenditena omastab organism toiduga saabunud toitained Valgud aminohapped Rasvad lipiidid Süsivesikud monosahhariidid Vee ioonidena Vitamiinid vitamiinidega Mineraalained ioonidena 23. Nimetage, millised toitained imenduvad peensoolest Kõik toitained imenduvad peensoolest. 3 24. Nimetage jämesoole osad ja lisage pikkus 1
Rakuteooria ehk tsütoloogia (sünniks loetakse XVII saj. keskpaika. Avastajaks/loojaks peetakse Robert Hook'i. Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. Rakuteooria üks põhitees väidab, et nii taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega, st. kõik organismid on rakulise ehitusega. Rakuteooria üks põhiseisukoht: iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. (Kolm olulist seisukohta rakud tekivad ainult rakkudest; rakud tekivad üksnes jagunemise teel; organismide areng ja kasv on põhinevad rakkude jagunemisel). Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakkude mitmekesisus ELUSLOODUS üherakulised hulkraksed Üherakulisi organisme on mitmeid kordi rohkem, kui hulkrakseid, kuid samas on enamus üerakulisi üsna väiksed. Valdav osa rakke on mikroskoopilised (üks kõige väiksem mükoplasma ning kuulub bakterite hulka). Nüüdisajal looduses esinevad suurimad rakud on li...
EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim. elu evolutsiooniks ehk bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. · Füüsikaline evolutsioon · Keemiline evolutsioon · Bioloogiline evolutsioon · Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: Isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) Pikemad ahelad (viirused ja kromosoomide esivanemad) Bakterid Eukarüootsed ainuraksed Kolooniad ja hulkraksed organismid (vetikad) Kolooniad ja eusotsiaalsed ühiskonnad Hulkraksete eri liigist organismide vaheline sümbioos (samblikud) EÜ-tüübi eelised: Ainuraksed, ilma tuumata (bakterid). Eukarüootide ...
Kuna kapslid sisaldavad Omega3 rasvhapet, siis on need ka veresooni puhastavad, hoides ära ajurabanduse ja infarktid. Kala söömine leevendab reumat, vähendab tuberkuloosi ja vähki haigestumise riski, leevendab migreeni, tugevdab immuunsüsteemi ning karastab organismi külmetushaiguste vastu. Norra teadlaste uuringud näitavad, et 100 g makrelli päevas vedeldab verd ja hoiab selle korras. Kala teeb nutikaks Kalas olevad proteiinid, türosiin ja aminohapped stimuleerivad ajutegevust ja lisavad organismile reipust. Katsetega on tõestatud, et kalasööjad tudengid on edukamad kui lihapruukijad. Naised, kes söövad raseduse ajal rohkesti kala, saavad keskmisest arukamaid lapsi, selgub hiljutisest uuringust. Teadlased usuvad, et ajule mõjuvad hästi kalalihas sisalduvad omega2 ja omega6 nimelise õlid. Kalas on vajalike mineraale ja vitamiine
Põhiline ül Päriliku info säilitamine ja Päriliku info ülekanne realiseerimine 8. Kolm põhilist RNA-de klassi rakkudes, nende funktsioonid. · Inormatsiooni ehk mRNA: toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika ribosoomidesse. · Transport ehk tRNA: mRNA molekulidega ribosoomidesse saabunud info lahtimõtestamine, tRNA toob kohale õiged aminohapped ja lülitab need sünteesitava valgu ahelasse. · Ribosoomi ehk rRNA: kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis. 9. Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused. Prokarüootne e Eukarüootne e eeltuumne päristuumne tüübid bakterid Taime-, looma-,
Nagu hiljem järk-järgult selgus, oli nimevalik igati õnnestunud, sest teatud üldistuses võime väita, et valgud on elu aluseks. (Otsus, 2006) Proteiin ehk valgud, on tähtsaim komponent, mis annab kehale aminohappeid mis aitavad suurendad ja taastuda lihastel. (Hayward, 2010) Keemiliselt struktuurilt on valgud polüpeptiidid s.t. pikad aminohapete ahelad. Valkude seedimise käigus, mis algab maos ja jõuab lõpule peensooles, peptiidsidemed seede-ensüümide toimel lõhutakse ja aminohapped vabanevad. (Otsus, 2006) On oluline teada, et "valgutükke" s.t. lühemaid või pikemaid peptiidahelaid ei omastata. Kõik kehaomased valgud tuleb uuesti sünteesida "algmaterjalist" s.t. aminohapetest. (Otsus, 2006). Organismis on vabade aminohapete varu, kuid küllaltki piiratud. Enamik sellest on maksas, osa ka vereplasmas. See varu (nn. bassein) on pidevas "voolamises", sinna tuleb juurde aminohappeid seedetraktist ja oma valgustruktuuride lammutamisest ning
Samuti on neerutorukestel tagasitranspordimaksimum. Glükoosi osas on see meestel 375 mg/min, naistel 300 mg/min. Energia tagasiimendumiseks tuleb neerutorukeste rakkudes toodetud energiast. Seega mistahes neerutorukesi kahjustav protsess (nt. mürgistus) võib põhjustada ka resorptsiooni häirumise. · Aminohapete tagasiimendumine sõltub samuti nende hulgast vereplasmas st. normaalsetes tingimustes neid uriinis ei leidu või on vaid "jälgedena". Aminohapped imenduvad tagasi proksimaalses vääntorukeses koos Na-ga. · Valk võib basaalmembraani läbida vaid väga vähesel määral. Lõplik uriin on aga valguvaba kuna valk tagastatakse organismile proksimaalses vääntorukeses. · Kusiaine e. karbamiid e. uurea lahustub hästi vees. Vesi imendub tagasi proksimaalses torukeste süsteemis, Henle lingu alanevas osas, distaalses vääntorukeses, kogumistorus. Kokku imendub organismi tagasi 99% esmasuriinis olnud veest. Seega
- Organismis veesisalduse ja rakkude siserõhu vähenemisel taimed vajuvad lonti. 31.01 Valgud ehk broteiinid Valgud ja nukleiinhapped · Polübeptiidid mis koosnevad aminohappejääkidest · Peptiid aminohappejääkidest koosnev biopolümer · bio elu · Polümer aine, mille väga suured molekulid koosnevad ühesuguste väikeste molekulide jääkidest. · Aminohapped kõigi aminohapete koostissse kuluvad a) aminorühm(NH 2 aluselised omadused) , b) karboksüülrühm (COOH) , c) kõrvalahe kõigil aminohapetel erinev · Valkude koostises esineb 20 aminohapet 6 a) täiesti asendamatud 8 - roheline hernes, sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid , b) osaliselt asendamatud 3 ebapiisavalt sünteesitakse ,
1.Võimalikud ELU tekke teooriad On toimunud elu algne loomine. Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt. Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. Kreatsionism- Kreatsionism - mitte midagi ei ole juhuslikult juhtunud, kõige looja on Jumal. Laiemas tähenduses kasutatakse kreatsionismi ka maailmavaate kohta. See on kristliku õpetuse lahutamatu osa, mis ei ütle samas mitte midagi selle kohta, kuidas loomine loodusteaduslikus mõttes toimus. Selle pooldajad püüavad tõestada Piibli loomislugude sõna-sõnalist kehtivust ka loodusteaduslikus mõttes. Evolutsionism- Evolutsioon on mingi süsteemi järkjärguline pöördumatu ajalooline areng. Eluslooduse evolutsioneerumise puhul saame rääkida põlvnemisest – uute, keerukamate ja mitmekesisemate eluvormide tekkest varasema baasil. Seega vastandub evolutsioon mingi seisundi äkilisele ja murrangulisele muutusele, ühiskonnas näiteks revolutsioonile. Evolutsioneeruvad aga k...
rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Katse jooksul saab reaktsioon kas toimuda või mitte, hinnatakse iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe moodustumist, gaasi eraldumist või muid üheseid silmaga nähtavaid muudatusi. Tallinn 2015 1.1 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles “ehituskivideks” olevad aminohapped on omavahel seotud amiidsidemete abil. Valgud, nagu teisedki biopolümeerid, täidavad oma funktsioone tänu iseloomulikele ruumilistele struktuuridele, mis tulenevad primaarsest struktuurist, st aminohapete valikust ja järjekorrast. Valkude kindlakstegemiseks lahustes või bioloogilistes vedelikes ja nende aminohappelise koostise iseloomustamiseks kasutatakse mitmesuguseid värvusreaktsioone.
Tallinna Kunstigümnaasium VESI JA VEEPUHTUS 8b klass Ilmo Kotkas Tallinn Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan on keemiline ühend keemilise valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist.Vesi on kõige levinum aine Maal .Ka Universumis on vesi suhteliselt levinud, sest molekulaarsetest ainetest on vesi kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO).Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et molekuli sees polaarse sidemega seotud vesinikuaatomite ja teiste molekulide hapnikuaatomite vahel tekivad vesiniksidemed, mis muudavad vee molekulide üksteisest eraldamise raskemaks ja tõstavad seega vee sulamis- ja keemistemperatuuri.Tahkes olekus vett nimetatakse jääks. Jää on kristallilise ehitusega, milles esinevad tühimikud. Seetõttu on jää tihedus väiksem kui vedelas olekus vee tihedus.Vett võib leida peaaegu...
kaitseline halvad soojusjuhid, kaitseb siseorganeid välismõjutuste eest; bioregulatoorne - ...; ainevahetuslik endogeenne vesi (?); lahustid rasvhappes talletuvad hüdrofoobsed ühendid. 14. Mis määrab lipiidide oleku ja too näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest. Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. (Nt metssiga tahke rasv, vedelad rasvadesinevad taimede ja loomade rakkudes.) 15. Millest koosnevad aminohapped? Aluseliste omadustega aminorühm, happeliste omadustega karboksüülrühm. 16. Aminohapete bioloogiline klassifikatsioon. 17. Millest koosnevad valgud? Valgud koosnevad aminohapetest. 18. Kirjelda valkude järke (4) ja too näiteid nende esinemise kohta. 19. Mis põhjustavad denaturatsiooni? Temperatuuri tõus. 20. Too näiteid valkude biofunktsioonidest (10). Ensümaatiline kiirendavad reaktsioonide läbiviimist; struktuurne karvad, küüned; transpordi ainete transport
1) Energia varuaine (Rasvad annavad 2 x rohkem energiat kui suhkur) 2) Temperatuuri hoidmine 3) Siseelundite kaitse Fosforlipiidid kuuluvad rakumembraani koostisesse Millised on vahade kaks ülesannet? 1) Kaitse 2) Ehituslik Steroidide hulka kuuluvad näiteks :Adrenaliin, D-Vitamiin( ainus vitamiin mida inimese organism saab ise toota). Kolesterool Valgud On biopolümeerid Bio- elu Polü- palju On biopolümeerid, mille monomeerideks on AMINOHAPPED (20). Mis määrab valgu ülesande (töö)? DNA, määrab valgu ülesande. Näiteid valkudest: 1) Hemoglobiin- vere punaliblede valk (transpordib hapnikku) 2) Lutsiferiin emase jaanimardika (jaaniussi) valk- helendab 3) Hirudiin- apteegikaani valk (takistab vere hüübimist) 4) Keratiin- juuste ja küünte valk 5) Amülaas- sülje valk (lagundab tärklise glükoosiks) Leia igale valgule ülesanne, mida ta täidab: 1) Lihaste valk - liikumisülesanne 2) Hemoglobiin transportülesanne
Öeldakse, et valk on elu alus. Valguga on seotud kõik elulised protsessid, ka kasvamine. Valk ehk proteiin koosneb aminohappe jääkidest, mida on meie organismis kokku 20. Aminohapped omakorda jaotatakse asendatavateks ja asendamatuteks aminnohapeteks. Asendatavaid aminohappeid sünteesib organism ise, asendamatuid aminohappeid peame saama toidust mida sööme. Täisväärtuslik valk on valk, mis sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid inimesele vajalikus koguses. Loomses valgus on asendamatuid aminohappeid rohkem kui taimses valgus. Loomse valgu saame kätte süües kala, liha, piima ja ka muna. Parimaks taimsete valkude allikaks on teraviljad. Kehavalgud lagunevad ja uuenevad pidevalt. Kui su toidus on liiga palju valku, toodab organism sellest energiat. Süsivesikud on toitumis ahela esimene lüli. Peaaegu kõik süsivesikud on pärilt taimedelt. Erandiks on piimast saadav laktoos. Süsivesikud annavad kehale jõudu, pannes inimkeha liikuma, täpselt...
Sülg 1-1,5 l.öp. täiskasvanul eritub. Algab süsivesikute lammatamine Pankreas- fermendid Seedetrakt 7-8m. Maos 3-6 t. asub toit. Premolar-purihammas Maos on happeline keskkond, maht 1,5-2,5l Maomahl 12 sõrmiksool-aluseline keskkod Peritoneum-kõhukelme Veri funktsioon: transpordi,kaitse,valgudepoo Lühnägija näeb kaugel halvasti ja temal on vaja miinus klaasidega Täiskasvanul on vaja 7-8 tundi magama Süsivekis-glükoos, rasvad-glutserool, valgud- aminohapped Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Motoorse-alanev Sensoorsed- ülenev Piklikajus on hingamise,südametegevus ja vasamotoorsed keskused Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Refleksikaar- tee( neuronite ahel) mida mööda erutus refleksi puhul levib Innerveerima- närvidega varustama Eferentne ehk motoorse (viima) närv
Organismide koostis Anorgaanilised ained- eluta loodusest leiame. Orgaanilised ained- elus loodusest leiame. Rakkudes on kõige enam hapniku, lämmastikku, vesinikku, süsinikku. Anorgaanilistes ainetes on kõige enam vett. Orgaanilistes ainetes on kõige enam valke. 1. Milline tähtsus on vee molekulidel organismide koostises? Vesi osaleb paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides: (Võib esineda nii lähteainete kui ka lõppainete produktide hulgas.) *Vesi täidab rakud erinevaid ülesandeid: ta on heaks lahustiks, osaleb enamikus reaktsioonides, aitab säilitada rakusisest püsivat temperatuuri. Katioonid on positiivselt laetud ioonid. H+, NH+4, K+, Na+, Ca+2, Mg2+, Fe2+, Fe3+. *Kaalium ja naatrium- osalevad närviimpulsi tekkes. Leidub veres ja kõigi rakkude tsütoplasmas. *Valkude ja teiste lämmastikku sisaldavate ühendite lagundamise käigus eraldub ammoniaak, mis rakus teiseneb ammooniumiooniks või mu...
Toitumine ja Liikumine Koostas: Klass: Südametervis tuleb õigest toitumisest ja regulaarsest liikumisest. Selleks et süda oleks terve, on vajalikud õige, südamesõbralik toitumine, regulaarne liikumine, vererõhu normis hoidmine, suitsetamise, alkoholi ja narkootiliste ainete vältimine. Kõik need soovitused käivad käsikäes. Südamesõbralik toitumine Südamesõbralik toit mõjutab: vere kolesteroolisisaldust, vererõhku, kehakaalu. Peamised soovitused südamesõbralikuks toitumiseks o · Toituge mitmekülgselt. o · Sööge toitu õiges koguses, et hoida optimaalset kehakaalu. o · Sööge rohkelt puu- ja köögivilja; piima ja piimatooteid; kala ja linnuliha. o · Valige väherasvased toiduained. o · Eelistage tervislikke toiduvalmistamise viise. o · Piirake maiustuste ja karastusjookide tarbimist. o · Kui pruugite alkoholi, siis tehke seda mõõdukalt. Toidupüramiid Toidupüramiidi põhi Kehaline aktiivsus ja normaa...
Praegu paiknevad kõrvad väga madalal, kuid pea kasvades nihkuvad kõrvad õigele kohale pea külgedel. Lapsel arenevad välja ka silmad. Põhiline optiline struktuur on juba paigas ja silmi, mis paiknevad ikka veel pea külgedel, hakkavad tasapisi katma laud. Hambad hakkavad arenema hambaalgetena. (Georg Loogna, 2009) Kümenendal nädalal kujunema hakanud platsenta ja nabanööri alged varustavad juba embrüot kõikide vajalike toitainetega sinu organismist. Hapnik, aminohapped, rasvad ja suhkrud mängivad selles uskumatus ehitusprojektis olulist rolli. Ühest teatud rakukihist kujuneb neuraaltoru, mis areneb selgrooks ja ajuks. Süda on praegu üksainus toru, mis teeb üksikuid ebaregulaarseid lööke. Iga mööduva nädalaga muutuvad südamelöögid aina regulaarsemaks. (www.pampers.ee, raseduskalender) Üheteistkümnendal nädalal on nina ja huuled täiesti välja arenenud. Nii nagu iga teinegi kehaosa, muutub nende välimus inimese elutsükli igas faasis
NH2 N lõppliide omavahel ja vee molekulidega. -amiin hea lahustuvus ja kõrge keemis- sisaldavad trietüülamiin ning sulamistemperatuur. lämmastikku eesliide amino- aniliin (aminobenseen) Aminohapped 2-aminopropaanhape * kaks hüdrofiilset rühma: hea CH3CH(NH2)COOH lahustuvus vees Fenoolid Ar-OH hüdroksübenseen ehk fenool C6H5OH Keemilised omadused * TÄIELIK PÕLEMINE 2 C2H6 + 7 O2 4 CO2 + 6 H2O RADIKAALILINE ASENDUS
Koostanud M. Kolga Biokeemia imendumisvõimelisteks aminohapeteks. Peensooles toimub valkude lõhustamine pankreasenõre ja soolenõre ensüümide (proteaaside) abil. Peensoole valendikus hüdrolüüsitakse valgud vabadeks aminohapeteks. Verre imenduvad ainult vabad aminohapped. Soolevalendikust imenduvad aminohapped soolerakkudesse kasutades selleks energiat. Soolerakkudest kapillaarverre läbi basolateraalmembraani kõrgendatud difusiooni teel ja passiivselt kandja abil. Kapillaarverest satuvad aminohapped portaalverre ja võetakse suures enamuses maksarakkudesse. 5% aminohapetest läheb lümfi. Enamik aminohappeid läheb maksas organismi spetsiifiliste valkude biosünteesiks. Ülejäänud kantakse verega organite ja kudedeni. Aminohapete sisenemine rakkudesse on aktiivne
aminohapped, ammooniumisoolad ·anorgaanilised ained 0,9%. Na, Ca, K, Cl- ioonid, mikroelemendid, sulfaat-, fosfaat-, vesinikkarbonaatioonid Vereplasma valgud : Sõltuvalt loomaliigist keskmiselt 55-85 g/l. Ööpäeva jooksul uuendatakse umbes 25% vereplasma valkudest. Vereplasma valgud sünteesitakse põhiliselt maksas. ·albumiinid moodustavad 52-68% vere proteiinidest. ÜL: ainete transport (metalliioonid, rasvhapped, sapphappesoolad, aminohapped, ensüümid, bilirubiin, urobiliin, ravimid). Põletikuliste haiguste, maksa- ja neerukahjustuste puhul on albumiinide hulk veres vähenenud. ·globuliinid jagunevad : 1) alfa-globuliinid transpordivad glükoosi, bilirubiini, B12-vitamiini, kolesterooli ja türoksiini, vaseioone. 2) beta-globuliinid transpordivad lipiide, polüsahhariide, rauda (transferriin). 3) gamma- globuliini hulka kuulub enamik antikehi. Põletikuliste protsesside puhul nende hulk veres suureneb. Vvastsündinud
Eelistatud malto- Soovitavalt dekstriiniga happeta isotooniline Na - bikarbonaat Valk ja koormus · Suure koguse (<20g) valgu tarbimine vahetult enne koormust pole kasulik Pärsib energeetikat · Positiivselt mõjub väiksemas koguses spetsiaalsete aminohapete tarbimine · Koormuseelselt parandavad kehalist ja vaimset töövõimet Hargnenud ahelaga aminohapped · Leutsiin, isoleutsiin, valiin Hargnenud ahelaga aminohapped · Leutsiin, isoleutsiin, alaniin Täävõime parandamine · Kasutatakse vahetult lihastest energeetikaks · Pärsib glutamiini lõhustumist Glutamiin aitab ennetada külmetushaigusi Ennetada ületreeningu ohtu · Kestvatel koormustel kasutatakse spetsiaalseid Energiabatoonid Spordijoogid valgusisaldusega Ammoniaak kutsub esile väsimuse
Vitamiin Ühik 100 g kohta C - mg B1 0,76 mg B2 0,14 mg B3 0,96 mg B5 1,35 mg B6 0,12 mg Folaadid 56,0 g (1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 g Aminohapped Väärtus Aminohape Ühik 100 g kohta Glutamiinhape 3,71 g Aspartaamhape 1,45 g Leutsiin 1,28 g Arginiin 1,19 g Valiin 0,94 g Proliin 0,93 g
(üks kolmest polüsahhariidist tärklis, tselluloos või kitiin). 94. Miks on organismidele vajalik säilitada glükoosivaru glükoosi polümeerina? osmootne rõhk ,,would plummet" ja rakk tõmbaks end vett täis seetõttu ja läheks lõhki 95. Millise polüsahhariidi hüdrolüüsi katalüüsib lüsotsüüm? a) peptiidoglükaani b) tärklise c) tselluloosi 96. Millistel struktuuridel on kujutatud suhkrute estrid? peptidoglükaani nukleiinhapped, aminohapped, valgud, lipiidid (sulgudes järjenumber kõigi küsimuste lõikes, pole oluline:P) 1. (97.) Joonistage RNA koostisesse kuuluva monosahhariidi struktuur (ka DNA kohta). Teise küsimuse joonisel olev esimene monosahhariid kuulub DNA koostisesse ja kolmas monosahhariid RNA koostisesse. 2. Milline suhkur kuulub DNA koostisesse (ka RNA kohta)? Võib olla erinev valik 1. ehk siis esimene neist (DNA peaks olema vist desoksüribonukleiinhape... ja DESOKSÜ..
· Steroidid vees lahustamatud tsüklilised ühendid, mis esinevad looma kudedes. Nt: meessuguhormoon, naissuguhormoon, neerupealiste hormoonid, kolestorool. Lipiididel on lahustavfunktsioon. Näiteks mõnda vitamiini ei saa ilma lipiidideta omastada. Valgud e proteiinid on aminohapetest moodustunud polümerid. Organismis on 20 aminohapet. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisse kuuluvate aminohappejääkide järejestusest ja nende hulgast. Valgumolekulis on aminohapped ühendatud peptiidsidemega. Missuguse struktuuriga on valgu molekulid? Primaarstruktuur Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks. Näiteks insuliini molekuli algusosa: Phe-Val-Asn-Gly-His-Leu-Cys-Gly-Ser-His-Leu-Val- Gly-..... (Joon 3) Sekundaarstruktuur tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti astesevate ahelate voltumisel. (Joon 4) Tertsiaarstruktuur enamasti keraja kujuga ja kannab seetõttu gloobuli nimetust. (Joon 5)
amiid- ehk peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga, mille käigus eraldub vesi- seetõttu, nimetatakse taolist reaktsiooni ka kondensatsioonireaktsiooniks. Valkude koostises on 20 üldlevinumat aminohapet, mida nim. ka proteogeenseteks aminohapeteks. Lisaks neile on mõnedes valkudes ka nn ebaharilikke aminohappeid, mis on üldjuhul levinud aminohapete derivaadid. Tuntud on ka aminohapped, mida valkude koostises pole, kuid mis täidavad siiski olulisi funktsioone (-alaniin). Proteogeensed aminohapped jaotatakse struktuuri ja polaarsuse järgi: · Polaarsete mitteionogeensete radikaalidega: Gly(Glütsiin), Ser(Seriin), Asn(Asparagiin), Gln(Glutamiin), Thr(Treoniin), Cys(Tsüsteiin), Tyr(Türosiin) · Ionogeensete radikaalidega aluselised: Arg(Arginiin), Lys(Lüsiin), His(Histidiin)
organiseerituse tase Organismide üldine keemiline koostis Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismide Nii eluta kui elus loodus koosnevad anorgaanilistest ja orgaanilistest elutegevuse tulemusena (sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, ainetest. Eluta looduses on peamiselt anorgaanilised, orgaanilised aminohapped, nukleotiidid, vitamiinid jt) ühendid on iseloomulikud elusloodusele. Kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad nende talitlusi ja omavahelist Organismi ehituses olevad anorgaanilised ja orgaanilised ained koostööd ning osalevad organismide aine- ja informatsioonivahetuses koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. Leiduvad ümbritseva keskkonnaga peaaegu kõik need samad, mis eluta looduseski
Rakubioloogia ja geneetika kordamisküsimused FT I 1. Valkude, nukleiinhapete, süsivesikute ja lipiidide mõisted ja ehitus. Teada ka nende monomeeride ehitust. Valgud - Nimetatakse ka polüpeptiidid, proteiinid, kõrgmolekulaarsed biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapped- o Ehitus: Valgud koosnevad 4 struktuuritasemest. 1. Primaarstruktuur - aminohapped ühinenud peptiidsidemega 2. Sekundaarstruktuur - heeliksikujuline, lisaks vesiniksidemed 3. Tertsiooarstruktuur - valgu ahelad omavahel ühinenud vesinik-, iooniliste, hüdrofoobsete ja S-S tüüpi sidemetega 4. Kvaternaarstruktuur - valguga on ühinenud teine valk, lipiid, süsivesik või muu aine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
