Valgud lõhustatakse maos fragmentideks. Valkude lõhustamine jätkub peensooles kõhunäärme ja peensoole valke lõhustavate ensüümide mõjul. Peensooles toimub valkude lõplik lõhustamine ja aminohapete imendumine verre. Aminohapped transporditakse edasi kudedesse, kus neid kasutatakse ära uute rakkude ja kudede moodustamiseks. Selles avaldub valkude ehituslik funktsioon. Valkudel on ka energeetiline funktioon. Organism saab vajadusel glükoneogeneesi teel muuta valgud ja aminohapped glükoosiks ja selle siis omakorda energiaks. 1g valku = 1 g süsivesikuid -> 4 kcal Valke peaks üldisest kaloraazist saama 10-15%. See on ~1-1,3 g/kg kehakaalu kohta. Sellist valgukogust nimetatakse valgu optimumiks. Valgu optimum on selline valgu kogus, mis kindlustab kudede ja rakkude vajaduse ehituslikuks otstarbeks ja kindlustab ka hea enesetunde ja töövõime. Teine mõiste on valgu miinimum, mis on valgu optimumist poole väiksem 0,5 0,6 g
TTÜ bioorgaanilisekeemia õppetool Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. Valkude ja süsivesikute reaktsioonid. 1.1;1.2 Õpperühm: Töö teostaja: YAGB21 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud Terje Robal 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Valgud on polüpeptiidid mille monomeerideks on aminohapped, mis on seotud peptiidsidemete(=amiidsidemete) abil, mille moodustamisel eraldub vesi. Valkudel on ruumiline struktuur, mis võib olla mitmes tasandites. Eraldatakse primaar-,sekundaar-, tersiaar- ja kvarternaarstruktuuriga valke. Valke saadakse transkriptsiooni protsessi käigus. Valgu kõrgema struktuuri lagunemist nimetatakse denatureerimiseks(eristatakse pöörduv ja pöördumata denatureerimist). Valgu hüdrolüüs omaette on peptiidsidemete lagunemine
lihaseid, kõõluseid, küüsi, juukseid ja teisi keha struktuure. Valkudest ehk proteiinidest moodustuvad kehas ensüümid ja hormoonid, valkudest moodustatakse geene ja muid rakule vajalikke komponente. Toiduga saadavad valgud lagundatakse seedetraktis aminohapeteks ja keha valgud ehitataksegi üles neist aminohapetest. Mõningaid aminohappeid suudab keha nende puudusel ise teistest aminohapetest toota, teisi mitte, seega teatud aminohapped on asendamatud ja neid peab kindlasti saama toidust. Niisugusteks aminohapeteks on nn. asendamatud aminohapped: histidiin, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan ja valiin. Asendamatuid aminohappeid sisaldavad liha, kala ja piimavalgud ning seepärast nimetataksegi neid täisväärtuslikeks valkudeks. Taimses toidus, täisteraviljas ja ubades mõni neist põhiaminohapetest puudub. Kui aga
Eesti Maaülikool DNA ja RNA võrdlus 2008 DNA Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid, see on keeruka struktuuriga ühen, mis on moodustunud kolme molekuli- lämmastikalused (tümiin(t), tsütotsiin(c), guaniin(g), adeniin(a)), desoksüriboosi ja fosfaatrühma- liitumisel. Nukleotiidide järjestust molekulis nim. DNA esimest järku struktuuriksVesiniksidemetega ühenmdatud kaheahelaline DNA keerdub kruvikujuliselt biheeliksisse, see ongi DNA teistjärku struktuur. Biopolümeer- organismides moodustuv polümeer. Komplementaarsus printsiip-kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A ja T ning G ja C, RNA ,olekulis A ja U ning C ja G. DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütar...
fosfaatrühma liitumisel. RNA koostisesse kuuluvad nukleotiidid: adeniinfosfaat, guansiinfosfaat, tsütidiinfosfaat, uridiinfosfaat. DNA lämmastikalused: adeniin(A), guaniin(G), tsütodiin(C), tümiin(T). RNA adeniin, guaniin, tsütodiin, uratsiil(U). RNA jaotatakse molekulide funktsioonide alusel kolmeks: informatsiooni RNA(mRNA) ül on geneetilise info toomine valgusünteesi toimumise paika. Transport-RNA (tRNA) toob kohale aminohapped valgusünteesiks valgusünteesi paika. Ribosoomi-RNA (rRNA) osalevad valgu sünteesil. Komplimentaarsusprintitsiip on nukleotiidide üksteisele vastavus. DNAl A=T; G=C. RNAl A=U;C=G. DNA primaarstruktuur on nukleotiidide järjestus olekulis. Sekundaar-DNA keerdub kruvikujuliselt biheeliksisse. RNA primaar sama. Sekundaar tRNA ristküliku kujuga molekul. Replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusel saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli.
6. Aminohape on valgu monomeer. 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. 8. DNA molekul on kaheahelaline biheeliks. 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam vett. 10. Taimede klorofülli koostisesse kuuluv keemiline element on Mg. 11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam lipiididest. 12. Riboos on monosahhariid. 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt energia saamiseks. 14. Valgu monomeerid on aminohapped. 15. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad ansüümid. 16. DNA molekulide ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse biheeliksiks. 17. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklise ja tselluloosi koostisesse. 19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormooniks. 20
hoiduda. Detergent- pindaktiivne aine mida kasutatakse pesemisvahendina. Seebi puudused: karedas vees lahustub vähe, seebi kulu on suur sest moodustuvad rasvhapete Ca j Mg soolad, mis vees ei lahustu. Pesemise protsess: pesuaine lisamine vähendab pindpinevust. Seebi molekulid suudavad tungida sügavale riide sisemusse, kuhu puhas vesi ei lähe , tekivad mitsellid, mis takistavad mustuse osakeste raasühinemist. Aminohapped on amoforteensed, kuna neis esinevad nii happelised kui aluselised omadused. Polümeer- hüdroksüülhapetest või dihappest ja dioolist konderatsiooni teel moodustunud plümeer. Monomeer- madalmolekulaarne ühend mis võib osaleda polümerisatsiooniprotsessis. Polümerisatsiooniaste- arv, mis näitab elementaarlülide arvu polümeeri molekulis. Liitumispolümeerid saadakse liitumispolümerisatsiooni teel. Kondensatsioonipolümeer- polümeer, mis on saadud polükondensatsiooni teel
Antikehad kaitsevad organismi sissetungijate eest (võõrobjektid). Antigeen seostub antikehaga, mis tunneb ära haigustekitaja. Antigeenid moodustuvad leukotsüütide hulka kuuluvates lümfosüütides. 8. Miks tavaliselt ei lagundata organismis valke energia saamiseks? Sest valkudel on muid tähtsaid ülesandeid, seetõttu lagundatakse teised ained ennem. Kokkuvõte Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid, mida organism vajab enamikes elutegevus valdkondades. Aminohapped koosnevad aluselisest aminorühmast ja happelisest karboksüülrühmast. Omavahel on nad ühendatud kovalentse sideme abil, mida nimetatakse ka peptiidsidemeks. Valkudel on neli struktuuri: primaarne, sekundaarne, tertsiaarstruktuur ning kvaternaarstruktuur. Valkude lagunemine on denaturatsioon (kui valk kaotab oma tasemed, näiteks sekundaarne laguneb primaarseks). Denaturatsiooni pöördprotsess on renaturatsioon. Valkude funktsioonid on ensümaatiline, ehituslik, transportfunktsioon,
Mesi Artur Keerd Juhendas : Merike Räni Mis on mesi? Mesi on taimede ja mesilaste elutegevuse produkt. Mesilased imevad nektari, mis on magus, suhkrut sisaldav vedelik, mida taimed eraldavad nektarinäärmete kaudu, spetsiaalsesse meepõide ja kannavad tarru. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kuidas tekib Mesilased koguvad nektarit, milles on suhkrut üle 4,2%. Mesilased vähendavad nektari veesisaldust poole võrra juba tagasilennul tarru, suunates üleliigse vee vereringesse. Kärjekannu panduna jätkub nii vee eraldumine kui ka keemiline muundumine. 1l mee jaoks vaja teha 10 miljonit õie külastust. Mesilaste neelunäärmete (140 x edasi-tagasi) ferment invertaas muudab roosuhkru puuvilja- ja viinamarjasuhkruks,...
tekkinud vastavalt funktsiooni muutumisele. Lootelise arengu sarnasus selgroogsetel loomadel - Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise ehk fülogeneetilise arengu etapid. Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba. Loodete sarnasus tõestab seda, et neil on ühised eellased. Biokeemiline võrdlus - Kõikidel elusorganismidel esinevad ühesugused biomolekulid: aminohapped, ensüümid, DNA jt. Geneetiline kood on universaalne, näiteks verevalk hemoglobiin on ühesugune inimesel ja šimpansil. Mida sarnasemad on organismid ehituselt ja eluviisilt, seda sarnasemad on nad ka molekulaartasandil DNA ja kehavalkude ehituses. Biogeograafiline võrdlus - Kultuurtaimede ja koduloomade aretamine 4. Kohastumuste suhtelisus - on kasulikud nendes keskkonnatingimustes, kus vastavad organismid on välja kujunenud. 5
- energeetiline funktsioon – valkude täielikul lagundamisel vabanev energia on kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides. 2) Nukleotiid, selle ehitus. - Nukleotiidid on DNA ja RNA koostises olevad monomeerid. ( desoksüribonukleotiidid ja ribonukleotiidid) Ehitus: Nukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli – lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. 3) Aminohape ja selle ehitus. - Aminohapped on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- ja karboksüülrühma ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat. Ehitus: aminorühm, aluseline karboksüülrühm, happeline radikaal. 4) Võrdle DNA-d ja RNA-d. DNA (desoksüribonukleotiid) RNA (ribonukleotiid) A=T ja C=G A=U ja C=G kaheahelaline üheahelaline
Piim tekib imetis või udaras Verest komponendid läbi basaalmembraan rindkerearter imetiarter Parenhüüm toodab piima Näärmealveoolidest nisajuhani Allikas: https://www.youtube.com/watch?v=zy81-i9YTmw Piima tekkimise keemiline protsess Laktoos Golgi kompleks Glükoos + galaktoos Lipiidid Verest hüdrolüüsitud lipoproteiinid Tsiraadi tsüklist atsetüül-CoA Valgud Aminohapped → peptiidide ahelad → valk Ülejäänud koostisosad verest ilma märkimisväärsete muutusteta Kasutatud materjalid http://www.federica.unina.it/agraria/animal-production/milk-production/ http://vana.eestiloodus.ee/loodusesober/artikkel237_225.html http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ternespiim http://www.khuisf.ac.ir/prof/images/Uploaded_files/DairyChemistryAndBiochemistry_muyac[4303183].PDF https://en.wikipedia.org/wiki/Mammary_gland https://extension.psu
Polümeerid Mis on polümeerid? Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. Millest koosnevad looduslikud polümeerid? Looduslikud polümeerid ehk biopolümeerid koosnevad kas ühte liiki monomeerlülidest, näiteks glükoosijääkidest, või erinevatest monomeeridest (aminohapped, nukleotiidid), mis näitab nende struktuuride tohutut mitmekesisust. Millised on tähtsaimad looduslikud polümeerid? Tähtsaimad looduslikud polümeeerid on nukleiinhapped, valgud, polüsahhariidid ja polüpreenid. Millal lisandusid looduslikele polümeeridele sünteetilised polümeerid? 20. sajandi keskpaigas lisandusid looduslikele polümeeridele sünteetilised polümeerid, mida loodusest ei leia. Kas looduslike või sünteetiliste polümeeride utiliseerimisega tekivad probleemid? Polümeeride utiliseerimine ja ...
· Acute angle- teravnurk · ethical-eetiline · Advantage-eelis · Evaporate-aurustuma · Advent- saabumine · Extracellular- rakuväline · Agenda-pevakord · Feedback-tagasiside · akin- sugulane · Fertile-viljakas · Aldehyde- aldehüüd · flank-külg · Alongside- kõrvuti · Flaw- viga, puudus · amino acids- aminohapped · fracture-luumurd, murd · Anion- (negatiivne ioon) · genetic engineering- · anxious-ärev geenitehnoloogia · Asparagus-spargel · Genuine- tõeline, ehtne · Assimilate- millelegi sarnaseks · Germ- eos, alge muutuma · Give rise to- põhjustama · Assume- eeldama · Hangar- angaar
Veel mõjutavad ka temperatuur, valgus, toitained jne. Kõik mis toimub meie ümber mõjutab ka meid sisemiselt, mistõttu tuleks vältida narkootikume, alkoholi, tubakat ja kehva toitu, kuna need kõik on seotud meie geenide välja lülitumisega või sisse lülitumisega. 9.Mis on koodon? Ja mis on geneetiline kood? Koodon- ühele aminohappele vastav mRNA nukleotiidikolmik Geneetiline kood-seaduspära, mille järgi mRNA nukleotiidikolmikutele vastavad aminohapped 10.mRNA kodeeriva osa alguses on alltoodud nukleotiidijärjestus. Kasutades koodipäikest, määrake sellelt lõigult transleeritava valgu esmane struktuur. AUGUACCAGAAA ...Met, Tyr, Gln, Lys................................................................ 4 .........Stoppkoodon, sest sellisele nukleotiidsele järjestusele ei vasta ükski aminohape, blokeerib ära valgusünteesi.....................
BIOMOLEKULID I SAHHARIIDID e SÜSIVESIKUD LIPIIDID Ehitus(polümeerid) Monomeerid Ülesanne Süsivesikud ehk sahhariidid Polümeerid Glükoos/fruktoos Energia saamine/ehitusmaterjal Lipiidid ehk rasvad/õlid ei ole alkohol+rasvhapped Energia ja ehitus Valgud polümeerid Aminohapped Nukleiinhapped polümeerid Nukleotiidid Monomeerid väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida Polümeerid Pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest. SÜSIVESIKUD ehitusmaterjalid ja kütus Glükoosist saame põhilise energia. Täielikul oksüdeerumisel annavad energiat 17kJ/g. Monosahhariidid: fruktoos, mesi puuviljad, magusam kui sahharoos
BIOLOOGIA KT MOLEKULAARGENEETIKA MÕISTED Geneetika bioloogia haru, mis uurib pärilikkust, geenide struktuuri ja funktsioone. Geen pärilikkuse tegur, mis antakse nt vanemalt edasi Genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal DNA replikatsioon 1 DNA molekulist 2 ühesugugust DNA molekuli Transkriptsioon sünteesitakse DNA molekulist RNA molekul Translatsioon - päriliku info avaldumine, valkude süntees Promootor geeni alguses asuv piirkond, RNA-polümeraas peab transkriptsiooni alustamiseks seonduma Terminaator Geneetiline kood seaduspära, mille järgi mRNA nukleotiidikolmikutele vastavad aminohapped Koodon ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik geneetilises koodis Antikoodon mRNA koodoniga komplementaarne koodon tRNA-s, tagab õige aminohappe jõudmise ribosoomi Initsiaatorkoodon mRNA algusosa Stoppkoodon mRNA lõpposa, millel lõpeb valgu...
Veri kannab aminohapped maksa, kus toimub: Transamiinimine ja desamiinimine: Transamiinimine: ühe aminohappe aminorühm kantakse teisele aminohappele, tekib uus aminohape, mida on hetkel tarvis. Desamiinimine: lõhustamisprotsess, kus eraldatakse aminorühm ja aminohape muudetakse lämmastikuvabaks ühendiks, mis eraldatakse organismist või kasutatakse energeetilistes protsessides.(nt kehalise töö ajal). 9.Asendatavad ja asendamatud aminohapped - Täisväärtuslikud - Sisaldavad asendamatuid aminohappeid ( 20st 9 : leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan, valiin, histidiin) neid sisaldavad peamiselt loomsed valgud( liha, piim, muna)vajalik kudede ümberehituseks . Mittetäisväärtuslikud - Sisaldavad asendatavaid aminohappeid, mida sünteesitakse maksas transamiinimise teel. 10. Valguvajadus - valgu miinimum, valgu füsioloogiline
Seejärel hakkasin koguma fraktsioone 2 ml kaupa. Lisasin pidevalt juurde eluenti, milleks oli 0,15 M NaCl. Eluaadi kogumise lõpetasin, kui see oli muutunud värvusetuks. Fraktsioonide analüüsimine Ainete kontsentratsiooni antud töös väljendatakse igas fraktsioonis lahuse optilise tiheduse väärtusena, mida mõõtsin aine neeldumismaksimumile vastaval lainepikkusel. Lainepikkused sõltuvad uuritava ainesegu koostisest: dekstraansinine- 670 nm, aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped (türosiin Tyr, fenüülalaniin Phe, trüptofaan Trp) - 280 nm ja DNP-aspartaat- 360 nm. Katseandmete tabel Fraktsiooni nr Elueerumismaht ml Optiline tihedus, A Ühendatud fraktsioon 16,75 0 1 18,75 0,0961 2 20,75 0,1959 670 nm 3 22,75 0,3551 4 24,75 0,6745
Eristatakse endo- ja eksopeptidaase sõltuvalt sellest, kas proteaas toimib ahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele. Eksopeptidaasideks on karboksüpeptidaasid (R2= C-terminaalne aminohape) ja aminopeptidaasid (R1= N-terminaalne aminohape), mis lühendavad peptiide ühekaupa C- või N-terminaalseid aminohappeid vabastades. Optimaalne pH väärtuse järgi eristatakse hapusid (pH~2,5), neutraalseid (pH~7,2) ja leelisproteaase (pH~9,0). Aktiivtsentri ehitusest, millised aminohapped sinna kuuluvad, tuleneb ensüümi toimemehhanism. Ensüümi proteolüütilise aktiivsuse ühikuks 1 mikrokat loetakse sellist ensüümi hulka, mis põhjustab 1 mikromooli peptiidsidemete hüdrolüüsi või 1 miksomooli aminohapete vabanemist 1 sekundi vältel 30 kraadi juures Celsiuse järgi. Proteaase aktiivsust avaldatakse valgu hüdrolüüsil vabanevate aminohapete/peptiidide hulga kaudu, kuna peptiidsidemete hulk pole otseselt mõõdetav. Neutraalsed ja aluselised proteaasid:
Eristatakse endo- ja eksopeptidaase sõltuvalt sellest, kas proteaas toimib ahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele. Eksopeptidaasideks on karboksüpeptidaasid (R2= C-terminaalne aminohape) ja aminopeptidaasid (R1= N-terminaalne aminohape), mis lühendavad peptiide ühekaupa C- või N-terminaalseid aminohappeid vabastades. Optimaalne pH väärtuse järgi eristatakse hapusid (pH~2,5), neutraalseid (pH~7,2) ja leelisproteaase (pH~9,0). Aktiivtsentri ehitusest, millised aminohapped sinna kuuluvad, tuleneb ensüümi toimemehhanism. Ensüümi proteolüütilise aktiivsuse ühikuks 1 mikrokat loetakse sellist ensüümi hulka, mis põhjustab 1 mikromooli peptiidsidemete hüdrolüüsi või 1 miksomooli aminohapete vabanemist 1 sekundi vältel 30 kraadi juures Celsiuse järgi. Proteaase aktiivsust avaldatakse valgu hüdrolüüsil vabanevate aminohapete/peptiidide hulga kaudu, kuna peptiidsidemete hulk pole otseselt mõõdetav. Neutraalsed ja aluselised proteaasid:
3 Biokatalüüs 3.2 Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine 3.2.1 Töö teoreetilised alused PROTEOLÜÜTILISED ENSÜÜMID (e proteaasid, proteinaasid, peptidaasid) - ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsideme hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, mille tulemusel tekivad madalam molekulmassiga peptiidid ja vabad aminohapped. PROTEOLÜÜS protsess, mille käigus proteaasid katalüüsivad peptiidsideme hüdrolüüsi valkudes ja peptiidides Proteaaside funktsioonid: (füsioloogilised funktsioonid) · Toiduvalkude seedimine · Kõrgreguleeritud ensüümireaktsioonide kaskaadid (vere hüübimise kaskaad) Piiratud proteolüüsi läbiviivad ensüümid: · Trüpsiin (R1= Lys, Arg; R2 Pro · Kümotrüpsiin (R1=Tyr, Phe, Trp, Leu, Ile, Val; R2Pro) · Pepsiin (R1=Phe, Leu jpt; R2Pro)
lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid. 2. Ehituslik rakumembraani koostises 3. Varuaine loomadel varurasv, taimedel õlid 4. Ainevahetuslik täielikul lõhustumisel tekib vesi ja süsihappegaas, nt kaamelid 5. Kaitse põrutuste, liigse külma ja kuuma eest, taimeorganite kaitsja 6. Lahusti kannavad vitamiine 7. Biregulatoorne hormoonid Valgud koosnevad aminohappejääkidest. Aminohapped koosnevad aminorühmast (NH2), karboksüülrühmast (COOH) ja radikaalist (R). Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomis. Kahe aminohappe omavahelisel liitumisel tekib peptiidside kovalentne side süsiniku ja lämmastiku aatomi vahel. Valkude jaotus 1. Lihtvalgud koosnebad aminohappejääkidest, nt munavalge 2. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast, nt kromosoomid Struktuur 1
Evolutsioon-elu ajalooline areng olemasolevatest liikidest üksteisest tekkimise ja pöördumatute muutumis kaudu. Elu päritolu 3 seisukoht: 1.on toimunud elu algne loomine 2.elualged on maale saabunud teistelt taevakehadelt. 3.elu on maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena 3,7-4a. Füüsikaline ev- 15mld.a. elementaarosakestest tekivad aatomid ja lihtsad molekuli(H;He) ,,Suur pauk" (universum hakkas 13,7mld a.t. kujuteldamatult tihedast olekust pahvatuslikult paisuma) Keemiline ev-lihtsatest mol.moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid.(aminohapped-polüaminohapped-polümeerid)=ei võrdu algeliste elusolestega! Atmosf.puudus vaba hapnik. Atmosfääride omavahliste reakts.tulemusel moodustusid monomeersed orgaanilised ühendid(aminohap,nukleotiidid, monosah). Monomeersete orgaaniliste ainete polümerisatsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid. Polüm.liitusid püsivateks polüm.kogumikeks, mis oliud ümbritsevad kk-st eraldat...
Polümeraas koosneb paljudest valkudest, kus igal valgul on oma ülesanne. RNAd sünteesitakse DNA pealt. RNAd on 3 erinevat sorti: 1. mRNA informatsiooni-RNA, toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika e. tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse 2. tRNA transpordi-RNA, mõtestab lahti mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info, vastavalt sellele toovad kohale ,,õiged" aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse 3. rRNA ribosoomi-RNA, kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis DNA ja RNA võrdlus Võrreldav tunnus DNA molekul RNA molekul monomeeri nimetus desoksüribonukleotiid ribonukleotiid monomeeri ehitus: a) lämmastikalus adeniin adeniin guaniin guaniin
Homoloogsus viitab ühise eellase viievarbalisele jäsemele.Rudimendid-Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele.N:kolmas silmalaug.BIOGENEETILINE REEGEL-Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise ehk fülogeneetilise arengu etapid.Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba. BIOKEEMILINE VÕRDLUS-Kõikidel elusorganismidel esinevad ühesugused biomolekulid: ATP, aminohapped, ensüümid, DNA jt. Geneetiline kood on universaalne. BIOGEOGRAAFILINE VÕRDLUS-Pikka aega eraldatud ühest liigist põlvnevad organismid erinevad teineteisest.N: Galapagose saarel elav kilpkonn ja troopikas elav kilpkonn.Ürglind-roomajale iseloomulike tunnustega väljasurnud lind.Linnu tunnused:kolju,tiivaluud,sulestik ja jalaluud. Roomaja tunnused:lõualuud hammastega,roided konkjätketega ja kolm vaba sõrme küünistega.Elu päritolu teooriad.Sooja lombi metafoor Darwinilt
SEEDEELUNDKONNA ül. on toidu seedimine. I Seedimine suus · toidu purustamine/mälumine => hambad · toidu segamine => keel · maitsmine · suuõõnes algab ühe toitaine(suhkrute) seedimine => on vaja E=amülaas(süljes, alus. kk.) Hambad kinnituvad hambasompudesse, välja ulatub igemest hambakroon. Piimahambad(20) vahetuvad 12. aluaastaks Jäävhambad(32): lõike-, silma- ja purihambad II Neel (10-13 cm pikk, lehtrikujuline) viimane tahtele alluv liigutus · neelu taga kilpkõhr, mis suleb neelamisel hingetoru => toit liigub söögitorru III Söögitoru( 25-30 cm pikk) · juhib toidu makku IV Magu · mao sisemine on kaetud limaskestaga=> lima(kaitse happe eest), maonõre(happeline) pH=1-2 => algab toidus olevate valkude seedimine, on vaja E=pepsiin(lagundab valke, happel. kk, kehato) · toidu segamine/soojendamine · toit on maos 3-4 tundi · maohape hävitab mikroobe · ül: hävitada toidus olevad bakte...
Mida teadsid evolutsioonist enne ja mida uut said teada? Enne teadsin et Maa peal pole elanud alati samad liigid, et varasemad on välja surnud ning uued liigid on juurde tulnud. Organismid on kas ainu- või hulkraksed. Uut sain teada, et maailmas tuntakse ligikaudu 1,5 miljonit erisugust organismiliiki: bakterid, taimed, seened ja loomad. Millised teadmised evolutsioonist on sinu arvates kõige huvitavamad. Selgita ka miks neid teadmisi vaja on? Biokeemia ja molekulaarbioloogia meetodid võimaldavad võrrelda organismide keemilist koostist ja mitmesuguseid eluprotsesse. Arvan et see on vajalik, kuna ikka võrreldakse erinevaid organisme ja uuritakse elu teistel organismidel. Nimeta evolutsiooni põhivormid! Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsiaalne evolutsioon Kirjelda lühidalt keemilise evolutsiooni etappe. Esimes...
seotud. Sellest tulenevalt on neil ka erinevad füüsikalised ja keemilised omadused, mistõttu loetakse neid erinevateks keemilisteks aineteks. Isomeerid jagunevad kahte suurde gruppi, mis omakorda jagunevad alamrühmadeks. Kiraalsus ehk käelisus on see, kui isomeeride peegelpilt ja lähtekujund ei ühti. Näiteks võib tuua vasaku ja parema käe kindad, mis pole ühtivad. Sellele näitele toetudes saame väita, et suhkrud on tavaliselt paremakäelised (D-konfiguratsiooniga) ning aminohapped tavaliselt vasakukäelised (L-konfiguratsiooniga). Süsiniku aatom nelja asendajaga loob kõige tavalisema kiraalse tsentri. Struktuuriisomeerid ehk funktsionaalsed isomeerid on seotud erinevate partneritega. Struktuuriisomeerid erinevad teineteisest aatomite järjestuse poolest. Struktuuriisomeeriaasse kuuluvatel isomeeridel on erinev funktsionaalne rühm. Näiteks eetrid ja alkoholid: butaan-1-ool ja dietüüleeter OH O
Ehitus võib olla sarnane aga ülesanne võib olla erinev. 3) Rudimendid-moondunud elundid ehk taandarenguga. Inimese rudimendid: kolmas silmalaug, silmahambad, kõrvalihased, karvkate, ussiripik ehk pimesool. 4) Biogeneetiline reedel-iga organismi loode kordab oma lootelises arengus oma eellaste lootelist arengut(fülogeneetiline areng). 5) Biogeeniline võrdlus kõikidel elusorganismidel on ühesugused DNA ATP-d , aminohapped ja ensüümid. 6) Biogeograafiline võrdlus pikka aega eraldunud ühest liigist põlvnevad organismid võivad olla erinevad 7) Homoloogia- on bioloogias mõiste, mis tähistab struktuurset sarnasust, vastandudes analoogiale kui funktsionaalsele sarnasusele. 8) Analoogia- on bioloogias elundite funktsionaalne sarnasus. Evolutsiooni kujunemine: · Aristoteles-Universum pole asjade ja sündmuste müstiline kaos, selles valitseb mingi
VALGUD e PROTEIINID POLÜPEPTIIDID Ühest või mitmest polüpeptiidahelast koosnevad biomakromolekulid Aminohappeid on maailmas 20 tükki ja rohkem pole neid. (nt: AH5, AH17, AH3). Kui vigane valk satub kehasse siis see „tervneb“ alles siis kui uus valk satub kehasse. VALGUD Suured biomolekulid (biomakromolekulid) Koosnevad erinevatest aminohappejääkidest. See tagab valkude rohkuse ja mitmekesisuse. Koosnevad keskmiselt 300-st aminohappejäägist. Aminohappejääkide vahel on peptiidside. Kõik valgud sisaldavad lämmastikku. Valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained. Täielikul oksüdeerumisel vabaneb 17kJ/g. Loomsed koed – 50% orgaanilisest ainest on valgud. Taimed: teraviljad kuni 15%, liblikõieliste seemned kuni 30%, sojaoad üle 40%. Ööpäevas lammutab organism umbes 400g kehavalke ja sama palju sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Valgud uuenevad ...
DNA JA RNA ON PÄRILIKU INFO KANDJAD Pärilikkus järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega Geneetika teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi Mittesugulisel paljunemisel saavad organismid alguse ühest vanemast ning võivad olla päriliku materjali poolest identsed. Sugulisel paljunemisel saavad organismid päriliku materjali kahelt vanemalt ja seetõttu pole nad kunagi ainult ühe vanemaga sarnased. Pärilikkuse kandjad on kromosoomid. Genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Geen lõi DNAl, määrab ära RNA molekuli sünteesi. Genotüüp ühele isendile omane geenide ja nende erivormide kogumik. Fenotüüp ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogumik. MOLEKULAARGENEETIKA: Kolm protsessi DNA süntees replikatsioon RNA süntees transkriptsioon Valgu süntees translatsioon MOLEKU...
Teine test 3.10 esmaspäev Teemad: fermentatsioonireaktsioonid pentoosfosfaadi rada uurea tsükkel transaminaasid lipiidede oksüdatsioon NADH, NADHP, FADH2, tiamiinpürofosfaat, püridoksaalfosfaat 15 min (pikem) Fermentatsioonireaktsioonid – toimub tsütoplasmas Fermentatiivsete anaeroobsete) reaktsioonide ainsaks eesmärgiks on muuta NADH NAD+-iks (et hiljem seda glükolüüsis kasutada). - Energiat ei teki - Märkimisväärne erinevus – fermentatiivse metabolismi (anaeroobne) korral - toodetakse 2 ATP, aeroobsel hingamisel - 36 ATP-d eesmärk – kulutada püruvaati, samas toota NAD+ miks – hapniku puudumisel on see ianuke võimalus toota NAD+ ja ATPd Alkoholi fermentatsioon – esineb pärmis ja erinevates bakterites Fermentatsiooni produkt – alkohol – on organismile toksiline Piimhappeline fermentatsioon – esineb inimeses, teistel imetajatel ja ka nt. piimhappebakteritel Piimahappelise fermentatsiooni pro...
Konkreetse aminohappe leidmiseks tuleb koodoni esimene nukleotiid leida sisemisest, teine nukleotiid keskmisest ja kolmas välimisest ringist. 13. Kirjelda valgu koostist. Valgud ehk proteiinid (ka valkained) on bipolümeerid , mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele peptiididega seotud aminohapetest, mille järjestuse määrab vastava geeni transkriptsioon. 14. Miks nimetatakse mõnesid aminohappeid asendamatuteks? Asendamatud aminohapped on aimnohapped , mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik.
ringi. Argininosuktsinaadi lõhustumisel tekkinud fumaraat konverteeritakse tsitraaditsüklis oksaloatsetaadiks, mille edasine transamiinimine annab aspartaadi, mis lülitub uureatsüklisse. 11. Kirjeldage aminohapete süsinikskeleti lagundamist. Aminohapete süsinikskeletid kas lõhustatakse energia saamise eesmärgil tsitraaditsüklis või kasutatakse glükoosi ja lipiidide biosünteesiks. Süsinikskeleti lülitumiseks tsitraaditsüklisse muundatakse aminohapped võtmeühenditeks. 20 aminohappe süsinikskeletid kanaliseeritakse seitsmeks võtmeühendiks: püruvaadiks, atsetüül-CoA-ks, atsetoatsetüül-CoA-ks, - ketoglutaraadiks, suktsinüül-CoA-ks, fumaraadiks või oksaloatsetaadiks. Kolmesüsinikulised aminohapped konverteeruvad püruvaadiks (nt alaniin transamineeritakse püruvaadiks ja glutamaadiks). Glutamaadi edasine oksüdatiivne transamiinimine annab NH 4+-i ja -ketoglutaraadi. (Alaniin, tsüsteiin, glütsiin, seriin, treoniin,
RNA koosneb riboosist, fosforhappejäägistja lämmastikalustest, kusjuures tümiini (T) asemel on polünukleotiidahelas uratsiil (U). Rakusesineb RNA kolme vormina: 1) transpordi RNA (tRNA) 2)matriits e informatsiooni RNA (mRNA) 3) ribosoomi-RNA (rRNA). Kõik need RNA vormid osalevad valkude biosünteesil, kusjuures neil on seejuures erinevad funktsioonid. mRNA toob rakutuumast geneetilise info valgu sünteesiks vastavatesse rakuorganellidesse ribosoomidesse. tRNA transpordib aminohapped tsütoplasmast ribosoomidesse ning desifreerib geneetilise info. rRNA kuulub ribosoomide koostisse ja osaleb valgusünteesil 5.Geneetilise info liikumine rakus--matriitssünteesi olemus.. Matriitssüntees - geneetilise informatsiooni ülekanne. DNA paikneb rakutuumas ja on seotud kromosoomidega, RNA aga tsütoplasmas. Geen - funktsionaalselt piiritletud lõik DNA molekulis, mis asub kromosoomis kindlas kohas ehk lookuses. geneetiline info ei liigu valgult -valgule või valgult DNAle või RNA-le
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS Iseseisev vahetöö nr.3 Nimi: Rühm: Kuupäev: 1. Seedimine tähendab toitainete keemilist lagundamist. 2. Seedetalitlust reguleeritakse vastavalt toidu kogusele ja iseloomule hormoonide ja närvisüsteemi abil. 3. Enteraalne närvisüsteem, s.o. seedesüsteemi enda närvipõimikud on vajalikud seedimiseks. 4. Näja- ja küllastuskeskust stimuleerivateks aineteks on glükoos, aminohapped ja leptiin. 5. Sülg sisaldab antikehi, lipaasi, amülaasi, vett, elektrolüüte ja lima ja on vajalik toidu niisutamiseks ja neelamiseks. 6. Maos toimuvad järgmised protsessid: toidu hoiustamine ja portsjonitena peensoolde suunamine. Toidu peenestamine ja segamine. Valgu seede algus. 7. Mao soolhape on vajalik selleks et bakterid ei saaks seal püsivalt asuda. 8. Pepsinogeeni aktiivset vormi nimetatakse pepsiiniks ja selle toimel lagundatakse proteiin. 9
molekule 1.infoRNA-mRNA kannab üle päriliku info 2.transportRNAtRNA- transpordib aminohappeid 3. ribosoomi RNA-rRNA rakuorganellid, mille sees toimub valgu tootmine A-U,T-A,G-C,C-G 3.Translatsioon-valkude tootmine RNA-Valk Valk annab organismile tunnused. Kõik need protsessid on matriitsünteesid, sest uued molekulid toodetakse olemas olevate molekulide järgi. Toimub:ribosoomides Vaja:energiat,mRna,tRNA,nRna, aminohapped Kuidas:1)mRNA ühineb ribosoomiga, ribosoom hakkab mõõda seda liikuma 2)ribosoom jõuab koodonini AUG, algab valgutootmine 3)selle koodoni juurde liigub komplementaarse anti koodoniga tRNA koos AH-ga 4)teise koodoni juurde liigub teine tRNA koos aminohappega GUA 5)kahe AH vahele sünteesitakse peptiidside 6)esimene tRna lahkub ribosoomist, ribosoom liigub edasi UCU 7)vaba koodoni juurde liigub uus tRNA koos AH-ga ja kõik kordub 8)valgu tootmine kestab, kuni
BIOLOOGIA UURIB ELU Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku, vähemal määral lämmastikku, fosforit ja väävlit. O,C,H,N,P,S moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste ekenebtude kogumassist. Need on makroelemendid. Mikroelementideks nimetatakse K,Cl,Ca,Na,Mg,Fe,Zn,Cu,I,F. Anorgaanilisi aineid on organismis ~ 80%, nende põhiosa moodustab vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes enim valke. Valkude järel lipiide e rasvu ja sahhariide (glükoos, tärklis, tselluloos) ning nukleiinhappeid DNA ja RNA. Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Katioonidest on tähtsal kohal H+, NH+4,K+,Na+,Ca2+,Mg2+,Fe2+ ja Fe3+. Kaaliumja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustamises, neid on veres ja raku tsütopl...
Kitiin- putukate väliskiht ja jõevähi koorik koosneb kitiinist Glükogeen- loomorganismide varuaine talletatakse maksas Lipiidid: ... on orgaaniliste ühendite klass. Ei lahustu vees. Rasvad Õlid Vahad Steroidid nt: kolesterool, vitamiin D, suguhormoonid jne. Fosfolipiidid on liitlipiidid, mis esinevad rakumembraani koostises. Valgud e proteiinid: ... on biobolümeerid, mille monomeerid on aminohapped 1. Valgu ülessanded: Ensümaatiline funktsioon-seotud toidu seedimisega Ehituslik funktsioon-rakumembraani koostises koos fosfolipiididega Kaitse funktsioon- antikehad koosnevad valkudest Liikumisfunktsioon- lihastes olevad valgulised jõud panevad lihase liikuma Trantspordi funktsioon- valkude lagunemisel vabaneb energia Nukleiinhapped (DNA ja RNA): ... on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid: Nii DNA-s kui ka RNA-s on : A, G, C Ainult DNA-s on: T
Kõik organismid sisaldavad orgaailisi ühendeid. Nende esinemine on üks elu tunnustuest. Valdav osa orgaanilsi aineid koosneb süsnikust, vesinikust, ja hapnikust. Nende kõrval on enamlevinud keemilised elemendid lämmastik, fosfor ja väävel. (PS!COHN)Seega leiduvad orgaaniliste ühendite koostises kõik makroelemendid. Organismide koostisesse kuluvatesse põhilsteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. Neid nimetatakse biomolekulideks. Nad kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd ning osalevad organismide aine-ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. Biomolekulide all mõistetakse orgaanilsi ühendeid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tulemusena. Lisaks sahhariididele, lipiididele, valkudele ja nukleiinhapatele kuuluvad biomolekulide hulka mitmed madalmolekulaarsed orgaanilised ained(aminohapped, nukleotiidid, vitamiinid) Bioaktiivsed ained ...
tundnud juba sajandeid. Euroopa kokad avastasid beseevalmistamise saladuse arvatavasti XVI sajandil, esimese kirjapandud retseptini jõuti märksa hiljem, ajalooüriku tõendusel alles 1691. BESEE Alustame besee esimese peategelase munavalgega. Tegelikkuses on munavalge valkude 10–12% vesilahus, millele langeb üle poole kanamuna massist. Toiteväärtuselt peab munavalget kõrgelt hindama, sest tema valkudes on olemas kõik asendamatud aminohapped meile soodsas vahekorras. Teine peaosaline on taimse päritoluga (suhkruroost või suhkrupeedist) valmistatud sahharoos ehk lauasuhkur. Tavaline suhkur koosneb pea sajaprotsendiliselt sahharoosist, mille koostises esinevad omavahel keemiliselt seotud fruktoos ja glükoos. Vahustada ja kuumutada Besee kujunemise eelduseks on munavalgete vahustamine piisava suhkrukogusega. Eri tüüpi beseeretseptide puhul on munavalgete ja suhkru vahekord erinev, tihti on olulised ka
Vesi õlis tüüpi, mis seob vee õliga. Näiteks glütserüülstearaat, ohutu, samuti sünteesitud kookosest ja palmirasvast. 2. LOSJOONI VALMISTAMINE · Losjoonid on kreemiga võrreldes voolavamad. Neid kasutatakse eelkõige naha niisutamiseks. Koostises on vähem õlisid ja emulgaatorit, rohkem vett. 3. LOODUSLIKUD NIISUTAJAD · Looduslikud niisutajad (NMF = natural moisturising factor) on nahal looduslikult esinevad humektandid ehk niiskust siduvad ained, näiteks aminohapped, suhkur ja lipiidid. 4. KERAMIIDID · Keramiidid on olulised niiskust hoidvad ja kuivamist takistavad ained. · Keramiidid aitavad nahal säilitada niiskust vältides selle kadumist. · Uuringutes on tõdetud, et keramiidid mõjuvad soodsalt nii terve kui ka kahjustunud naha niiskuse sidumisvõimele. · Vesilahustuv dekspantenool ja rasvlahustuv keramiid koos toimivad võimsalt enda kaitseks, kiirendades naha toibumist väikestest kahjustustest. 5. KÜLLASTUNUD RASVHAPPED
tümiin uratsiil Mol. Struktuur Kaheahelaline üheahelaline Sarnasused- happejääk - fosfaatrühm Valkude lagundamisel vabaned kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel Aminohape on valgu monomee DNA kuulub kromosoomide ehitusse DNA molekul on kaheahelaline biheeliks Riboos on monisahhariid Valgu monomeerid on aminohapped Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad ensüümid DNA molekulile ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse biheeliksiks
Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees siis öeldakse, et see geen avaldub. Üheaegselt avaldub u 10% geenidest. Selle tulemusena erinevad rakud oma ehituselt ja taktikaliselt. Translatsioon e. Valgusüntees. · Toimumiskoht: ribosoomid, mitokondrites, polüsoom · Toimumisaeg: kogu raku elutegevuse vältel · Komplementaarsus: mRNA: AUGC tRNA:UACG · Vajatakse: - Energia(ATP) - Aminohapped - RNA molekule(kõiki kolme tüüpi) - Ensüüme - Valgulisi faktoreid · Etapid: - mRNA ühineb ribosoomiga - esimene tRNA molekul seondub mRNA initsiaatorkoodoniga - ribosoomi siseneb teine tRNA - kahe tRNA otstes oleva aminohappe vahele sünteesitakse peptiidside. - Tekkinud dipeptiid vabaneb initsiaator tRNA küljest ja jääb teise tRNA külge - Ribosoom nihkub edasi
RNA on polümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid.Fosfaatrühm,lämmastikalus ja riboos. Üheahelaline. A=U C G Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse RNA esimest järku struktuuriks. RNA osaleb pärilikuse avaldumises. Geneetilise info realiseerimine. Kõigis rakkudes on 3 RNA tüüpi: 1. Informatsiooni RNA(mRNA)-toob ühe geeni info rakutuumast välja ribosoomi.ribosoomides toimub valgusüntees. Ribosoomid on membraanidel. 2. Transport RNA (tRNA)-toob aminohapped ribosoomi 3. Ribosoomi RNA(rRNA)-moodustab ribosoomi(on ribosoomi ehitusmaterjal).Seega rRNA on valgusünteesi toimumise keskkonnaks(töötab nagu ensüüm). Ribosoom koosneb RNA-st ja valkudest.Ribosoomis toimub valgusüntees.Osa võtavad mRNA,tRNA,rRNA. Tähtsus: realiseerib päriliku info ehk valmisatb valgud.
kondroitiinsulfaat, dermataansulfaat, kerataansulfaat Bakteri rakukesta polüsahhariidid peptidoglükaan ehk mureiin Bakteri rakukest kovalentselt seotud polüsahhariid ja polüpeptiidahelad NAM, NAG seotud tetrapeptiidi ja pentaglütsiiniga 3D kesta moodustavad ca 20 kihti D aminohapped resistentsus proteaaside suhtes Lüsotsüüm atakeerib glükos. sidet Penitsilliin inhibeerib peptidoglükaani sünteesi Glükoproteiinid 170% massist süsivesikud Glükoos mannoos enamus sekreteeritavad valgud galaktoos fukoos siaalhape
-NH2, -NHR, -NR2; -O- Elektronaktseptoorsed rühmad on: ja need meta -CHal3; -CN; -COOH, -COOR (R = alküül- jmt rühm); -CHO, -COR (R = alküül- jmt rühm); -NO2; -SO3H 19.1 Nimetada lihtsaid funktsionaalrühmi; Funktsionaalrühmad Alkoholid- OH rühm, nimetuses ool lõpp, - Fenoolid OH-rühm, mis on seotud otse benseenituumaga Eetrid R-O-R Aldehüüdid RCHO -aal - Ketoonid RCOR -oon Karboksüülhapped COOH -hape Estrid Amiinid NH2 Aminohapped sisaldavad nii NH2 kui ka COOH rühmasid 19.2 Tunda struktuuri järgi ära lihtsaid süsivesinike halogeniide, alkohole, eetreid, fenoole, aldehüüde, ketoone, karboksüülhappeid, amiine, amiide ja estreid; Halogeniidid Halogeniid on süsivesiniku küljes. Alkohol- OH Eeter- ROR Fenool OH rühm, seotud benseenituumaga Aldehüüd-RCHO Ketoon RCOR Karboksüülhapped- COOH Amiin NH2 Amiid O // CH3CNH2 Ester 19
Varupolüsahhariidide ja rasvade lagundamine Valkude lagundamine Seedesüsteem Süljenäärmed- sekreteerivad amülaasi, tärklise hüdrolüüs Magu- HCl sekretsioon: vajalik valkude denaturatsiooniks ja kujundab vajaliku keskkonna pepsiinile Pankreas- sekreteeritakse proteolüütilisi ensüüme ja lipaase vastavalt valkude ja lipiidide degradatsiooniks Maks ja sapipõis- sapphapete soolade eritamine, rasvagloobulite emulgeerimine seedimise hõlbustamiseks Peensool- edasine seedimine. Tekivad aminohapped, heksoosid, rasvhapped, glütserool. Produktid liiguvad verre rakkudesse transpordiks Metaboolsete reaktsioonide keemia Biokeemilised reaktsioonid jaotatakse 6 kategooriasse · Redoksreaktsioonid · Rühma ülekanded · Hüdrolüüs · Mittehüdrolüütiline sideme katkestamine · Isomerisatsioon ja ümbergrupeerumine · Sideme moodustamine ATP energiat kasutades Redoksreaktsioonid - Kõige tavalisemad reaktsioonid metabolismis
Bioloogilised standardtingimused: (G°). T=298K; P=101,3kPa; C=1M. Kui lisaks: pH=7,0; CH2O=5,55M, siis G° ' Vabaenergia muudu võrrand: G= G° +RTln([C][D]/[A][B]). Tasakaaluolekus [C][D]/[A][B]=Keq ning G=0, seega ' G° =-RTlnKeq III AMINOHAPPED. PEPTIIDID 1. Aminohapped: vaadata struktuur ja nimetused ning grupeering. Ebatüüpilisi aminohappeid: hüdroksülüsiin, hüdroksüproliin, püroglutamaat, homoseriin, epinefriin jvpt. 2. Aminohapetel dissotseerub nii alfa-karboksüülrühm (pKa1~2) ja alfa-aminorühm (pKa2~9), mõnede aminohapetel võivad ka kõrvalahel sisaldada dissotseeruvaid rühmi (pKaR). pI valgu isoelektriline punkt, mis iseloomustab tema elektrilisi omadusi. pI on selline keskkonna pH väärtus, mille juures
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
