................7 3. KOGNITIIVNE LÄHENEMINE..........................................................................................................................8 4. Inimvajaduste hierarhia..........................................................................................................................................9 4.1 Inimvajaduse püramiid.....................................................................................................................................9 5. ALATEADLIK MOTIVATSIOON....................................................................................................................11 6. ENESETEOSTUS JA MOTIVEERIMINE.........................................................................................................12 7. Kuidas ennast teostada?.......................................................................................................................................13 7.1 Eneseteostuse strateegiad...................................
ARMASTUS Armastus on inimesele omane kiindumustunne, mis põhineb vastastikusel andumusel ja usaldusel, seksuaalsel külgetõmbel ning lähedussoovil. Armastuse tekkimine ja areng on suures osas alateadlik ja seetõttu inimese jaoks juhitamatu ning tahtele allumatu. Armastuses eristatakse Platoni järgi 4 eri liiki : ● Kirglik-seksuaalne põhineb füüsilisel külgetõmbel ● ohvrimeelne-andestav ● sõprusele rajanev ● aeglaselt arenev õrnus, kiindumus, lähedus ● Armastuse kolm faasi ● Iha ● kiindumus ● seotus ● Armastus algab ihaga, mille juures mängivad tähtsat rolli seksuaalinstinktid
Kuidas püüda Sagedasemad unenägusid kinni? unenäod CAPTCA Miks nähakse Kasutatud allikad õudusunenägusid? Oma kujutlused Psüühilised protsessid Emotsioonide kuningriik Unenäod on individuaalsed Kehalised häired Hingelised läbielamised Hirmud Meeltele mõjuv ärritus Kukkumine Lendamine Eksam Jälitamine Alastiolek Lahendamata jäänud probleemid Pingeline elurütm Alateadlik viis väljendada oma hirmu Liigne alkoholitarbimine Tervisehädad ja ravimitesöömine Vabane stressist Keskendu Lõpeta mõtete kerimine Kontrolli ravimeid Tarbi vähem alkoholi Püüda halvad unenäod kinni CAPTCA nimeline asi, mille peaks voodi kõrvale riputama ja see pidavat halvad unenäod kinni püüdma. Uljas, J.,Rumberg, T. (2002). Psühholoogia gümnaasiumiõpik, Tallinn: Koolibri. http://www.ateena.ee/artikkel.php?id=10022&k=1 http://www
Kuidas teenindaja temasse suhtub. Milline on tema meeleolu ja valmisolek teenindamiseks jne.. Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad: Hääletoon, kõnekiirus; Miimika, silmside; Pealiigutused, seismis-ja istumisviis; Poosid, zestid; Liikumisviis, vahemaa klientide vahel; Riietus, soeng, ehted, lõhn jne.. Kehakeelega väljendatakse oma suhtumist ja hoiakut teise inimesse. Kehakeel on alateadlik me ei suuda seda igal ajahetkel jälgida. Kui sõnad on viisakad, aga kehakeel ütleb muud, siis tegelik sõnum ongi ,,miski muu". Enesekehtestamine Kehakeel on tihedalt seotud ka enesekehtestamisega. Klient märkab seda, kui teenindaja on oma tegevustes ebakindel. Klient saab edukalt oma paha tuju ebakindla kehakeelega teenindaja peal välja elada. Kasutatud kirjandus: http://www.teenindaja.ee/teenindajale/kehakeel-ja-enes
pole meil võimalust kirjelduse tõesust maha lükata. Alateadlik taju on samas inimese heaolu jaoks vajalik. Teadlikus mälus ei oleks võimalik protsessida iga detaili, millega me päeva jooksul kokku puutume, sest selle maht pole piisavalt suur. Samas on meile oluline saada informatsiooni kätte, mida me teadlikult meelde ei jätnud. Näiteks kaotades võtmed ära on võimalik need siiski üles leida kui alateadlik mälu end manifesteerib. Seega on üks petliku taju põhjustest alateadlik meeldejätmine, kuid hoolimata sellest, et see viib meid vahel eksiteele, on sellel oluline koht meie igapäevaelus. Kehavälised kogemused leiavad aset ka seepärast, et meie taju on võimeline panema meid arvama, et mingi võõras objekt on osa meie kehast. Bigna Leggenhageri (2007) katsed virtuaalse reaalsusega on näidanud, et sellist tunnet on võimalik tekitada kasutades ära inimeste tunde ja nägemismeele vahelist kooskõla. Katsetes on seatud osalejatele ette prillid,
Kliendid on erinevad ning kõikidega tuleb käituda väärikalt. Peab tajuma halbu ja häid olukordi, valdama oma tundeid ning neid ohjes hoidma. Minu kui klienditeenindaja tugevuseks on kindlasti see, et ma olen heatahtlik. Oskan olla hea kuulaja ja kui vaja siis ka lohutaja. Oma töös puutun igapäevaselt kokku väga erinevat tüüpi inimestega. Kõigi puhul on väga tähtis olnud esmamulje. Teenindajana pean alati jätma positiivse esmamulje. Esmamulje on suures osas alateadlik ning tekib kiiresti, püsib kaua ja tähendab palju. Sageli määrab esmamulje ära kliendi edasise hoiaku minu suhtes. Algne esmamulje kindlasti pikapeale muutub. Teenindajana pean järgima oma liikumist ja kehakeelt, mis peavad vastama minu rollile, s.t teenindajana pean olema avatud, rahulik ja hoolitsev. Minu kliendid on peamiselt eakad inimesed. Pean palju arvestama nende olukorraga, nende tujude ja kapriisidega.Minu klientide seas on paar memme kes on lausa inglid ja igati
tundeid, mõtteid. Neljandaks on vari, mis on negatiivne peidetud isiksuse osa, mida inimene peidab ja väldib. Mida ebakindlam inimene on seda projetseerib kurjuse osa, mida ei tunnistata. Viiendaks on arhetüübid, sisaldab kujundeid ja on täidetud konkreetse sisuga . Ema arhetüüp tähendab meie jaoks( hoolitsus,armastus jne). Oluliseimaks arhetüübiks on siiski Mina, ühtlasi on see ka kesktee alateadvuse ja teadvuse vahel. Hõlmab kõike(varju,persona,rollid).Koosneb teadlik ja alateadlik osa. Individulatsioon on iseendaks saamine. Mida vanemaks inimene saab sellega seoses muudub ka tema väärtushinnangud. Inimene saavutab tavaliselt kõik vajaliku oma 40-ndaks elu aastaks ja sealt ehitab ta edasi oma nn"redeli".
erinevad teise inimese omadest. Üldjuhul tekib sõltuvus sellest,et me kõik igatseme midagi enamat, midagi mida meie elus veel ei ole, me kõik soovime leevendada oma sisemist iha või piina. Põhjus võib olla mõni väline surve, näiteks pidev rahapuudus, hingelised üleelamised, kasvamine ebaterves perekonnas, vaimne või füüsiline väärkohtlemine. See tekitab olukorra, kus me ükskõik mis hinnaga soovime unustada oma mured ja probleemid, see on alateadlik tegevus. Alkohol tundub tegevat meid rõõmsaks, joobnud inimene tunneb,et kõik on hästi. Narkootikumid viivad teise maailma, kus ei pea reaalsusega tegelema. Võib saada ka ebareaalse ülevus-ja õnnetunde. Toiduga asendame me armastuse mida ihaldame, see tuimestab hingevalu ja täidab sisemust tühjust. Kõik need ained ja tegevused pakuvad turvatunnet ja isegi rõõmu. Nendega tegelemine on palju lihtsam ja lõbusam kui oma valuga toimetulek ja probleemidaga tegelemine
Antiikkirjanduse konspekt Trooja hobune kreeklaste poolt kingitud hobune, millega kreeklased saavutasid Troojas võidu. Achilleuse kand ainus nõrk koht inimesel Oidipuse kompleks lapse alateadlik kiindumus oma vastassoost vanemasse Isikud Hesiodos - Boiootiast pärit väikemaaomanik ja rapsood, õpetusliku eepika esindaja ja töö poetiseerija. Tuntuim poeem ,,Tööd ja päevad" Alkaios aristokraat, võttis osa poliitikaelust ja kirjutas enamasti poliitilist võitlusluulet, aga ka armastus-, sõprus- ja veinilaule ning hümne jumalatele. Sappho esimene naisluuletaja, antiikaja kuulsaim poetess, laulud olid pühendatud tütarlastele, omasookiindumus, lesbism (Lesbose saar)
introvertsuse ja arhetüübi mõiste. · Kuigi esimesena analüüsis unenägusid Sigmund Freud, siis Jung on ka unenägude uurimises maailmas üks esimestest ja väga kuulus. · Jung keskendus unenägude uurimisel sellele, mida alateadvus unenägude kaudu öelda püüab. Carl Gustav Jung on ünenägude kohta öelnud: · Unenägijad "püüavad unenäo sõnumit ignoreerida või lausa eitada", sest teadvus "avaldab loomulikku vastupanu kõigele, mis on alateadlik ja tundmatu". (Jung 2005:31) · "Unenägudega tegelemisel tuleb järgida kaht põhimõtet. Esiteks, unenägu tuleb võtta kui fakti, mille kohta ärgu tehtagu muid oletusi peale selle, et unenäol on mingi mõte. Teiseks, unenägu on alateadvuse eriomane väljendus." (Jung 2005:32) · Kui "eeldada, et unenäod on normaalne nähtus (mida nad on), siis peavad nad olema kas põhjuslikud s.o neil on ratsionaalne põhjus või teatud viisil
MODERNISTLIK PROOSA J. D. Salinger „Kuristik rukkis“ Modernistlik kirjandus • kujunes välja 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses • Euroopa ja Põhja-Ameerika • vastandub romantismi õhkavale loomule • püüab ületada realismi üheplaanilisust • eksperimenteerimine vormide ja väljendusviisidega • mosaiiksus, mitmetähenduslikkus, subjektivism, absurd • subjektiivsed läbielamised, tunded ja alateadlik soov korrastada korrastamatut Modernistlik kirjandus • püüdsid maailma täiustada ja parandada • kujutasid maailma lõhestumist kahetsusväärsena, õhutasid seda parandama • uskusid progressi • arenguromaanide, ulmekirjanduse, kriminaalromaanide jt teke iseseisvate kirjandusvormidena • avaldus alguses peamiselt luules • jõudis 20. sajandi keskpaiku proosasse ja draamasse Jerome David Salinger (1919 - 2010) • Ameerika Ühendriikide kirjanik
Jõulud vanasti Jõulud olid algselt pööripäevapühad. See oli aeg, mil valgus sai pimeduse üle võidu. Võib arvata, et jõulud on seotud päikesekultusega. Pööripäevapüha on olnud pea- aegu kõikidel rahvastel ja on väga iidne. Vanasti arvati, et just pöördelisel ajal võib muu- tuda inimese käekäik kuni järgmise pööripäevani, ning sellega olid seotud ka uskumused ning kultused. Vanasti olid jõulud rahulikumad. Pered tulid kokku, söödi verivorsti, räägiti jõulu- jutte...Pühadel oli mõte, tuum, mida praegu paljude inimeste arvates kahjuks ei ole.On tunne, nagu oleks meisse sisendatud, et jõulude eel peab mööda poode ringi tormama ja kinke ostma. Pühade tähendus kaob, sest see ei väljendu kindlasti mitte ainult kingitustes. Muidugi on kinkide tegemine ilus, ostubuum selle juures aga mitte. Kaupmehed ongi põhi- lised "hulluse" algatajad. Nad leiutavad igasuguseid nippe, kuidas inimesi kauplustesse...
devices. Expressions 1) To sit on one's couch- ühe koha peal istuma 2) Be forced to sift- läbi vaatama/sõeluma 3) High definition- kõrgkvaliteediline 4) Widget-based system- vidinatel põhinev süsteem 5) Affected by the limits- piirangute poolt mõjutatud 6) One of the primary forces- üks juhtuvaid jõude 7) Tremendous success- tohutu edu 8) The true value of teamwork- koostöö tõeline eesmärk 9) To stay focused- keskenduma 10) In an unconscious effort- alateadlik püüe 11) Marvellous feat of engineering- imeline saavutus inseneriteaduses 12) Base in its own right- põhineb oma õigusel 13) Matter of dispute- vaidluse olulisus 14) The ability to type- võime trükkida 15) To pluck from the air- õhust välja noppima 16) Greatly expanded- suurelt laiendatud 17) Major technological breakthrough- peamine tehniline läbimurre 18) Number of different approaches- mitmed erinevad lähenemisviisid 19) Satisfaction is assured- Rahulolu on tagatud
Modernism kirjanduses 1 · Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. · Algselt luules, hiljem jõudis ka proosasse ja draamasse. · 20.saj keskpaiku oli modernistliku kirjanduse mõiste saanud üldvastuvõetavaks. · Kirjanduses kajastuvad nii langusmeeleolud kui ka püüd elu ja olemist mõtestada. · Märksõnadeks on mosaiiksus ja mitmetähenduslikkus. · Oluliseks muutuvad subjektiivsed läbielamised, tunded ja alateadlik soov korrastada korrastamatut. Modernism kirjanduses 2 · Modernism tähendab laiemalt lugeja sokeerimist. · Tekstide suunamist vähestele valitud lugejatele või siis üldse mitte lugejatele traditsioonilises mõttes. · Lugeja pole autorile oluline ega esiplaanil. · Ka lugeja ei otsi teksti taga autorit või tõde, vaid mängib tekstiga, unustades autori. · Modernism tõstab esile autori ja keele/teksti suhte. · Modernistid püüdsid oma loominguga maailma täiustada ja
tegudest, müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest . · Müüt rahva poolt välja mõeldud lugu, mis selgitab maailma ja inimese teket, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad . · Mütoloogia müütide kogum . · deus ex machina abi väljastpoolt · carpe diem hetke püüdmine kiiresti mööduvast elust ja selle nautimine . · Oidipuse kompleks meeste alateadlik ihalemine ema poole ning isa vihkamine . · Achilleuse kand haavatav koht . · Pandora laegas - tundmatu sisuga / keelatud asi 2. "Iliase" ja "Odüsseia" autor, peategelased ja 5 lausega osata edasi anda eepose sisu. · Autor : Homeros · ,, Ilias ,, Trooja Apolloni templi preestri tütar sattus kreeklaste kätte vangi. Apollon saatis kreeklaste leeri katki, mille peale Agamemnon loovutas vangi & võttis uueksa Achilleuse orjatari
puhul alustab müüja näiteks väljenditega "Nagu ma aru sain...", "Sain ma teist õigesti aru, et te soovite...", lause teine osa sisaldab ostja poolt esitatud soovi või mõtet. Müümise verbaalsesse ossa kuulub ka kauba tutvustamine. Müüja kõne peab olema suhteliselt lihtne ja arusaadav. http://www.avatar.ee/majanduseabc/data/ii_trykk/8-psyh.pdf Esmamulje Hea esmamulje on teadupärast parim visiitkaart, mida endast teisele inimesele jätta. Esmamulje on suures osas alateadlik ning tekib kiiresti, püsib kaua ja tähendab palju. Sageli määrab esmamulje ära edasise hoiaku nii inimesesse kui ka firmasse, mida see inimene esindab. Vahel on esmamulje täpne, kuid sageli see nii ei ole- see on vaid teie fantaasiapilt sellest inimesest. Esmamulje puhul kalduvad inimesed tegema üldistusi. Üheainsa tunnuse või käitumisjoone põhjal klassifitseeritakse inimene teatud gruppi, mille liikmed peaksid tema arvates sarnanema ka teiste omaduste poolest.
ressursside suunamist sellesse. Ta mõtleb läbi tegevused, mis on tulemuse saavutamiseks vajalikud ja hakkab vastavalt sellele ka tegutsema. Kuid kuna uus käitumine on teadlik ja pole salvestunud alateadvusesse protsessina, siis nõuab see kogu aeg teadlikku kontrolli (mõtte)tegevuse üle, sest samal ajal töötab alateadvuses ka vana sissetöötatud käitumismudel. Nii et inimene on jagatud nagu kaheks - üks osa proovib vana käitumismudelit taastada (vana alateadlik protsess), samal ajal kui teadlik osa (teadvus) nõuab uut käitumist. Sel puhul on tegemist teadliku pingutusega ehk tahtejõuga, kus teadlikult proovitakse ületada toimivaid alateadlikke protsesse. Nüüd sõltub sellest, kaua tahtejõudu jätkub ja kui oluline on eesmärk. Liig-kõrge enesehinnang võib inimese ning tema lähedaste jaoks muutuda pigem probleemiks kui heaks omaduseks. Ebaadekvaatselt kõrge enesehinnanguga inimese jaoks kipuvad teised inimesed
Huntingtoni meelest on tegu suure veaga niigi kahaneva rahvastikuga tsivilisatsiooni ei tohiks lõhkuda, kuid see ei pruugi isegi võimalik olla. Tsivilisatsiooni lõhkumisest on hea näide Nõukogude Liidu aeg. Balti riikidesse toodi sisse venelasi ning riike prooviti sundida Läänest ära pöörama. Mõne teise Nõukogude Liidu riigi puhul, näiteks Ukraina ja Valgevene, oli see kerge põhiliselt selle tõttu, et tegu on sama õigeusu tsivilisatsiooniga. Neil rahvastel on juba alateadlik seotus slaavi rahvastega. Balti riikide osas oli nende pööramine raske ja hoolimata venelaste sissetoomisest riigi territooriumile ei õnnestunud nende slaavistamine. NL-i võimu alt vabanedes pöördusid need kolm riiki tagasi Lääne kultuuri. Raamat kirjutati 1996, ajal, mil Eesti ei olnud veel ei Euroopa Liidus ega NATOs. Autor avaldas aga arvamust, et kõik Balti riigid jõuavad 21. sajandil EL-i liikmesriigi staatusesse. Ta tõi ka näite,
tumepunane, sügavpruun, helesinine, kuldkollane, ääretu lai sokolaadpruun, hallikasroheline smaragdrohelin, rubiinpunane samblaroheline, roostevärvi, taevakarva, tinakarva, samblavärvi igavavõitu, noorevõitu, laisavõitu lapseohtu, mustaverd, kurikaval poolpidune, pooltoores, magushapu eba-: ebareaalne , ebatervislik, ebaõiglane ala-: alakaaluline, alaarenenud, alateadlik ime-: imelihtne, imeilus, imekena püsti- : püstirikas puht- : puhtsüdamlik, puhtjuhuslik eht- : ehteestlaslik, ehtnaiselik NE- JA LINE LIITELINE OMADUSSÕNA kirjutatakse eelneva sõnaga kokku. eesti keel puhast tõugu kuum veri must nahk rõõmus meel kalda ääres tihe karv lapse meel pikka kasvu üheksa korrust üheksa korda
Tagab põhilisi instiktiivseid reaktsioone ja põhilisi elus olemise protsesse. Ajutüvi koosneb : Piklikaju reguleerib hingamist ja vereringet Sild reguleerib ajukoore üldist aktiivsust, tähelepanu ning une- ja ärkveloleku rütme Keskaju ja talamus ülekande jooned, suunavad infot edasi eesajju. · Ajukoore alused struktuurid Limbiline süsteem imetaja aju. Emotsioonide ja mptiivide kujundamine, õppimine ja mälu. Alateadlik infotöötlus. Hüpotalamus reguleerib motiveeritud käitumisi nagu söömne, joomine, seksuaalkäitumine. Naudingute keskus Mandeltuum emotsionaalsete reaktsioonide kujundaja. Hindab kas signaal on ohtlik või mitte Hipokampus võtmeroll õppimises ja uue mälu tekkeks. Seostab meie hetke kogemusi eelmiste kogemustega · Ajukoor kolmas aju kiht. Mõtlev aju, mida saame ise reguleerida
jne...) Akromaatilised värvid- ei kuulu värviringi (must, valge ja hall) Võimatud kujundid- kujundid, mida on võimalik paberil, kuid mitte päris. Ambivalentsed kujundid- kujundid, mida saab vaadata mitmet pidi (ühel pildil näed kaht erinevat asja) Võimatud- 5. Tähelepanu. Liigid ja omaduse, maht. Tahtmatu, tahtlik, järeltähelepanu. Tähelepanu- valikuline info töötlus Tahtmatu- Eeltähelepanu- alateadlik (kui keegi räägib ja sa kuuled oma nimme ning kuulad) Tahtlik- egeerimine valgussähvatusele, valju häälele (10-12), õppimise alus Järeltähelepanu- tegevus muutub automaatselt. Ujumine ja jalgrattasõitmine. Maht- 4-7h 6. Mälu. Mälu liigid: tüübi ja ülesehituse järgi. Sensoone mälu. Primaarne ja sekundaarne mälu. Semantiline ja episoodiline. Amneesia. Protseduuriline mälu. Kognitiivne kaart. Mälu
Esmakordsel kohtumisel nad ulatavad terekäe, kuid kui inimesed on lähedasemad, siis suudeldakse põsele. Kui vastu ei suudle, loetakse seda ebaviisakuseks. Suletud suuga suudeldakse kord ühele kord teisele poole põske. Mis tuli üllatusena, on see, et Itaalias on raske töökohta saada. Selleks tuleb kõvasti vaeva näha. Kui aga on leitud sobiv töökoht, siis nad on mõistetamatud, üleolevad ja kõike kontrollivad, sest neis valitseb alateadlik valitsemissoov- töökoht annab itaallastele võimaluse olla ise see väike boss ning näidata oma võimu ning üleolekut klientide suhtes. Seetõttu peetaksegi itaallasi halbadeks teeninduskultuuri esindajateks. Geograafia tundmine jääb neil vajaka. Näiteks Andrea vanatädi Amabile ei teadnud täpselt kus Firenze asub, sest ta on terve elu elanud Genovas ja pole isegi mitte pealinnas käinud. Huvitav oli lugeda itaallaste bussikultuurist
,,Parem on armastada ja kaotada, kui mitte üldse armastada." (Augustinus) Armastus on valatud paljudesse maailma romaanidesse, ooperitesse, näidenditesse ja meloodiatesse. Võibolla just läbi kunsti on saanud alguse inimeste alateadlik nägemus armastusest kui millestki igavikulisest. Oma hiilguse ja kujuteldamatu jõuga, millega armastus mõjutab inimelusid, võib see tunne olla nii loov kui ka purustav. Armastusel on kombeks tihti meie teedelt kaduda, jättes maha üksnes valu, kurbuse ja pisarad. Milleks meile siis üldse armastus? Niipea kui armume, muutume kergesti haavatavateks ja iseäranis kaitsetuks armastuse kaotuse ees. Keskaja Euroopas peeti armuvalu koguni kehaliseks või vaimseks tõveks, mida saab
jumalatega ja oma surnud sugulastega. Sageli korraldati hõimuti ühiseid joomisi, pühal eesmärgil lunida Jumalalt positiivset lahendust mõnele õnnetule situatsioonile. Näiteks nõnda anuti tihti ilmaolude parandamist. Seiga koomilisus seisneb selles, et vahest selline jooming pidi kestma päevast päeva, nii kaua kui "olukord riigis" ei hakanud paranema. Polegi ime, et ka mõnedes tänapäeva inimestes on jäänud alateadlik traditsioon otsida alkoholist abi, õnnistust ja lahendusi. Juba sellest ajast peale juurdus napsi võtmine inimeste alateadvuses nagu sotsiaalne suhtlus, inimeste omavaheline lähenemise protsess. Oletatavasti hakati piiritust ajama araablased, 6-7ndal sajanditel. Seda nimetatigi "Al kogol", mis tõlges tähendas "joovastav". Esimene viin on ka araablase leiutis, selle sünniaastaks on 860. Lääne Euroopa legend piirituse valmistamise kohta on pärit samuti keskajast, mil hakati kääritama
suurejoonelistele avalikele töödele. Omapärastest ja fantaasia-ning värviküllastest kujunditest arendas Miró dekoratiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Ta keskendus oma töödes sümbolitele ning nendest ei puudunud ka absurdne huumor. "Ma ei hakka maalima mõttega kujutada midagi kindlat. Pildi tegemise käigus hakkavad pintsli alt tulema vormid,mis meenutavad midagi-- näiteks lindu või naist. Esimene staadium on vaba, alateadlik, alles siis tuleb sisse arutlus." Miró maalidel on kõrvuti abstraktsete vormidega ka sageli täiesti äratuntavad esemed, kuid tegelikult on spontaanselt tekkinud vormidele hiljem lisatud detaile, mis viitavad reaalsetele esemetele. 1976. aastal avati Joan Miró Kaasaegse Kunsti Fond ning 1979. aastal, neli aastat enne Miró surma, nimetati ta Barcelona Ülikooli audoktoriks. Miró oli väga produktiivne, ta lõi oma eluajal pea 2000 õlimaali, 500 skulptuuri, 400 keraamilist
Samas võivad need liigutused tähendada ka kõhklust, ebakindlust ning liialdamist. Kui tõstame rääkides käe suu ette, siis püüab aju takistada alateadvuses keelele tulevaid sõnu. Väidetakse isegi, et kui me näiteks räägime ja kuulaja katab suu käega, siis on ta veendumusel, et teie valetate. Teine võimalus oma valetamist varjata on nina sügamine. Puudutatakse mitu korda kergelt või üks kord kiiresti, peaaegu märkamatult ninaalust huulelohku. Esiteks on see alateadlik maskeering – kui inimese teadvusesse tungivad halvad mõtted, käsib alateadvus käel suu sulgeda ning selle liigutuse varjamiseks puudutakse viimasel hetkel suu asemel nina. Teisalt aga tekitavad valetamise ajal ninas asuvad närvilõpmed sügelustunde ning tekib kange tahtmine nina sügada. Samas on vaja seda žesti eraldada teadlikust nina sügamisest, mis erineb valetamise žestist oma intensiivsuse tõttu. Silmalaugude hõõrumine on alateadlik soov ennast kaitsta. Inimese ajus on
1. Milline on psühholoogiateaduse eesmärk? On peamiselt psüühika ja käitumise üldiste ja igalpool kehtivate seaduspärasuste väljaselgitamine, mitte aga unikaalsete ja kordumatute detailde uurimine. 2. Milline on psüühika eesmärk? Psüühika eesmärk on maailmast tervikpildi loomine 3. Mis on eneseteadvus ja millal see inimesel tekib? Teadlik olemine ja arusaamine iseeendast. See tekib teisel eluaastal. Loomadest on lihtsaim vorm oranguatngil ja simpansil. 4. Millises vanuses omandab laps keele, hakkab mõtlema kujundite ja sümbolite abil? VT. Piaget Laps omandab keele 1,5-3 eluaastal ( preoperatsiooniline mõtlemise areng)ja loogiline mõtlemine( kujundite ja symbolize abil) 6-12 eluaastal ( konkreetsed operatsioonid) MA EI TEA KAS LOOGILINE MÕTLEMINE ON SAMA MIS SÜMBOLID JA KUJUD. 5. Millises vanuses areneb aju kõige enam (aju kaal suureneb kõige enam)? Esimesel eluaastal. 6. Milline vanemate kasvatustiil ...
Selline hirm, mille puhul inimene on emotsioonist teadlik ning reageerib sellele tugevalt, on enamasti emotsionaalne vastus, mille puhul hirm avaldub tugeva emotsioonina. Hirm kui tunne. Kui hirm esineb lihtsa tundena, rahutuse tajumisena, millega ei kaasne tugevat kehalist reaktsiooni. Hirm avaldub unenägudes, keelevääratustes ja tähelepanuhäiretes. Hirm kui ärevus . Kui hirmutunne on ärevuse subjektiivseks baasiks. Ärevus saab samuti alguse hirmust, kuid see on valdavalt alateadlik. Hirm kui ärevus erineb hirmust kui tundest selle poolest, et sellega kaasnevad spetsiifilised kehalised reaktsioonid. Hirm kui foobia. Erinevus ärevuse ja foobia vahel on see, et foobiad on alati välisest stiimulist tingitud ning ärevus sisemisest. Foobiaid käsitletakse patoloogiliste reaktsioonidena, mida väljendatakse liialdatult ning ekstreemselt. Foobiaga inimesel võib tekkida paanika seisund, mille teket mõjutab kontrollimatu kehaline reaktsioon. 1.3. Rolfi juhtumi kirjeldus
on alateadlikud mõtted, mis avalduvad pilkudes ja kehakeeles. Klient samastab ennast alati teise kliendiga ja seetõttu tahab ta näha ja kuulda, et firmas suhtutakse kõikidesse klientidesse väga hästi. See on parim garantii, et ka tema on oodatud ja tähtis. Teenindajana tuleb mul püsida alati oma rollis nii hääletooni, sõnade valiku, emotsionaalsete reaktsioonide kui käitumisstiili osas. Näiteks kui klient kuuleb juhuslikult mõnda slängisõna, muutub tema alateadlik reaktsioon ja võib jätta kliendile mulje mitte tõsiselt võetavatest madala haridustasemega teenindajatest. Sealjuures ei tohi aga eriti tarkvara firmas töötav klienditeenindaja kasutada liiga professionaalset sõnavara, millest klient aru ei saa ning ta võib end lollina tunda. Kõik tuleb teha kliendile selgeks võimalikult lihtsalt ning ilma konfliktideta. Suhtlemise üks tähtis osa on samuti hüvastijätt ning seepärast üritan ma alati naeratada ning sõbralikult ,,head aega" soovida
Kodutöö meili peale. 9.veebruar/16. veebruar ruuduline vihik, EI HILINE !!! 2. veebruar kuidas toimida koos nii, et see oleks võimalikult tulutoov kommunikatsioon. Suhtekorraldus rohkem tekst ja sõnad, kui visuaalsus. Kommunikatsiooni instituut Reklaami ja imagoloogia osakond TLÜ Ajakirjanduse õppesuund Inimene(intelligentne, sots.aktiivne) võtab poolehoiu kogu inimkonna suhtes ning kui ta märkab, et kellelegi tehakse liiga(süvenemata kogu loosse), tekib konflikt reklaami ja inimkonna vahel. Peab olema kõrge kval. Reklaam kas kunst või infoedastus? Raske vahet teha. Kommertsreklaam koolides KEELATUD! (Kool teadmiste omandamiseks, võetakse automaatselt kui õiget asja). Reklaam kujundada välja tarbija eelistusi. REKLAAM mitteisiklik, ...
· Korra ja puhtusega ruumis · Kliendikeskse tegevusega · Olla positiivse suhtumisega Isiklikud tegevused, mis mõjuvad esmamulje loomisel väga halvasti: · Söömine, joomine · Isiklikud kõnelused, erakõned Lk 4/ 8 · Nätsu närimine, enda korrastamine, raadio kuulamine, lehelugemine jne. · Slängisõnade kasutamine (kui klient kuuleb mõnda slängisõna, muutub tema alateadlik reaktsioon) Emotsionaalne intelligentsus ehk tundetarkus Paljud inimesed kardavad negatiivset tagasisidet, mis on inimlik ja mõistetav. Kõikidel inimestel on tugevamaid ja nõrgemaid külgi. Oma nõrku külgi peites ei ole võimalik neid ressursina kasutusele võtta. Et saavutada püsivalt häid tulemusi on oluline oskus ennast motiveerida. Teeninduses mõjutame me kliendi tundeid, kuid, et mõjutada teadlikult kliendi tuneid tuleb osata juhtida kõigepealt enda tundeid
Alateadvuses on ohtrasti säärast mahasalatud, moraalselt taunitavat materjali, mis on inimese teadvusest kõrvaldatud, alla surutud. Seepärast võiks alateadvust võrrelda hämara keldriga, kuhu on sattunud kõik see, mille avalikuks tulekut ei peeta soovitavaks. Freudi kohaselt on eriti suur osa sellest seotud seksuaalsuse ja agressiivsusega, näiteks allasurutud vaen oma vanemate vastu, Elektra kompleks ehk tütre seksuaalne huvi isa vastu, eriti aga Oidipuse kompleks ehk lapse alateadlik seksuaalse taustaga kiindumus vastassoost vanemasse. Psühhoanalüüsi esindajate järgi määrab alateadvusesse ladestunu paljuski selle, kuidas keegi igapäevaelus käitub. Alateadvuse funktsiooni ja sisu lahtimõtestamine aga osutub viljakaks meetodiks inimkäitumise paljude kummaliste joonte, veidruste ja paradoksaalsete ilmingute seletamisel. Strukturaalne lähenemine Freudi järgi on inimesel kolm strukturaalset elementi: Miski (Id), Mina (Ego), Ülimina (Super- Ego).
Monogaamia - (ühe mehe ja naise kooselu) Ühisabielu ehk rühmaabielu - üksteisele kuulusid terved rühmad Polügaamia - paarabielu Polügüünia - mees abielus mitme naisega Polüandria - naine abielus mitme mehega Perekonna ülesanded: · Ühiselu kindlustamine ja seksuaalsuse kontroll · Pereliikmete tööjaotus · Laste kasvatamine lähedase koosolu õhkkonnas · Järgnevale sugupõlvele kultuuri õpetamine Perekonna lisafunktsioonid: · Majanduslik - perekonnas on majanduslikult kergem elada kui üksinda · Psühholoogiline - psüühilise kindlustunde tagamine ( pereringis vajab inimene kõige vähem enesekaitsevõtteid) · Taastootev - inimene taastab oma energia, mis ta on väljaspool kodu kulutanud Perekonnatähendus: · Lapseeas - vajatakse perekonda kõige rohkem, olulised oskused omandatakse 5-10a. Jooksul. Kõige tähtsamal kohal perekond. · Noorukieas - noor kaugeneb perest. Tahab iseseisvalt elu proo...
...................................................................................................4 holistlik lähenemine..................................................................................4 motivatsiooniliste seisundite paradigma..................................................................4 abinõud ja eesmärgid................................................................................................4 alateadlik motivatsioon...........................................................................................5 inimihade ühisus.........................................................................................................5 mitmesed motivatsioonid................................................................................................5 motiveerivad seisundid............................................................................................
tulevaid sõnu. Väidetakse isegi, et kui me näiteks räägime ja kuulaja katab suu käega, 9 siis on ta veendumusel, et teie valetate. Teine võimalus oma valetamist varjata on nina sügamine. Puudutatakse mitu korda kergelt või üks kord kiiresti, peaaegu märkamatult ninaalust huulelohku. (Pease 1994). Esiteks on see alateadlik maskeering - kui inimese teadvusesse tungivad halvad mõtted, käsib alateadvus käel suu sulgeda ning selle liigutuse varjamiseks puudutakse viimasel hetkel suu asemel nina. Teisalt aga tekitavad valetamise ajal ninas asuvad närvilõpmed sügelustunde ning tekib kange tahtmine nina sügada. Samas on vaja seda zesti eraldada teadlikust nina sügamisest, mis erineb valetamise zestist oma intensiivsuse tõttu. (Nierenberg, 1997 ) Silmalaugude hõõrumine on alateadlik soov ennast kaitsta
Alateadvuses on ohtrasti säärast mahasalatud, moraalselt taunitavat materjali, mis on inimese teadvusest kõrvaldatud, alla surutud. Seepärast võiks alateadvust võrrelda hämara keldriga, kuhu on sattunud kõik see, mille avalikuks tulekut ei peeta soovitavaks. Freudi kohaselt on eriti suur osa sellest seotud seksuaalsuse ja agressiivsusega, näiteks allasurutud vaen oma vanemate vastu, Elektra kompleks ehk tütre seksuaalne huvi isa vastu, eriti aga Oidipuse kompleks ehk lapse alateadlik seksuaalse taustaga kiindumus vastassoost vanemasse. Psühhoanalüüsi esindajate järgi määrab alateadvusesse ladestunu paljuski selle, kuidas keegi igapäevaelus käitub. Alateadvuse funktsiooni ja sisu lahtimõtestamine aga osutub viljakaks meetodiks inimkäitumise paljude kummaliste joonte, veidruste ja paradoksaalsete ilmingute seletamisel. Freudi järgi on inimesel kolm strukturaalset elementi: id (saksa
inimeste jaoks esimene suhtlemisviis ning sellepärast valdame seda hästi. Silmside – Suhtlemis situatsiooni alustamiseks võetakse pilkkontakt. Mida agressiivsem, seda kauem suudab hoida. Pilkkontakt on tuntav kuskil 1-3 m kauguselt. Kui üks on kuulaja, siis rääkija hoiab pilkkontakti lühemat aega, kuna tegeleb 3 asjaga korraga. (Info töötlemine, enda ja teise inimese keha alateadlik kontrollimine, pilkkontakt) Näoväljendused – Inimene on suuteline näolihastega edasi kandma 10 000 erinevat emotsiooni. 6 põhi emotsiooni väljendust ( Õnn, üllatus, hirm, viha, vastikus ja kurbus) on ära tuntavad erinevates kultuurides. Näoväljendused kujunevad välja viiendaks eluaastaks. Inimese nägu on A-sümmeetriline. Vasak näopool allub vähem kontrollile, kui parem. Naised kontrollivad nägu paremini.
puhul on 66%. Agressiivne käitumine ehk agressiivsus on vaenulik ning tahtlik rünnak kellegi või millegi vastu. Agressiooni käigus tehakse haiget või valu teisele inimolendile ning seega on tegemist vägivallaga. Agressioon võib olla nii füüsiline (vägivald) kui ka psühholoogiline. Niisamuti on agressiivsule olemas ka kolm komponenti: emotsionaalne, motivatsiooniline ning käitumuslik. Agressioon pole kunagi juhuslik ega alateadlik. See on alati teadlik ja tahtlik akt. Põhjused agressiivseks käitumiseks lastel võivad olla erinevad. Suur tähtsus on perekasvatusel alates lapse esimestest elupäevadest. Sotsioloog M. Mid rõhutab, et kui laps võõrutada rinnapiimast liiga ootamatult või vähendada märkimisväärselt rinnapiima kogust, tekivad lapsel ärrituvus, kahtlustatavus, julmus, agressiivsus, egoism. Neid negatiivseid ilminguid ei esine, kui last ümbritseks hellus ja hoolitsus
+ See perekonnavorm garanteerib seaduste abil pereliikmete moraalse ja majan- dusliku turvatunde, tagab võrdsed õigused ja kohustused mõlemale vanemale; -5 Puuduseks on osutunud olukorra lõplik määratletus; ühendus võib olla psüühi- liselt ahistav, eriti mehele. Vabaabielu - perekond elab koos, kuid seaduse silmis seda perekonda ei eksisteeri. + See kooseluvorm annab abikaasadele valikuvabaduse. - Puuduseks on alateadlik kindlusetustunne, aga ka kaitsetus ootamatute olukor- dade puhul. Laste turvalisus ei ole seadustega tagatud. Ühe vanemaga perekond on tekkinud kas planeeritult, või siis planeerimatult. + Vanem osutab lapsele rohkem tähelepanu, peres pole vanematevahelisi konflikte -5 Majanduslikult elab selline perekond võrdlemisi kitsalt.Ka ei näe laps vanemate- vahelisi suhteid; lapse soorolli kujunemine on häiritud.
Tagab põhilisi instinktiivseid protsesse Ajutüvi koosneb: Pikliaki(medulla oblongata) reguleerib hingamist Sild(pons) reguleerib ajukoore üldist aktiivsust, tähelepanu ning une- ja ärkveloleku rütme Keskaju midbrain ja talamus thalamus mõlemad on ülekandejaamad suunavad infot edasi eesajju ajukoorde AJU EHITUS: AJUKOOREALUSED STRUKTUURId Limbiline süsteem Teine aju kiht ehk imetaja aju Emotsioonide motiivide kujundamine :õppimine ja mälu Alateadlik info töötlus Hüpotalamus-reguleerib motiveeritud käitumisi nagu söömine joomine ja seksuaalkäitumine. Naudingute keskus Mandeltuum-emotsionaalsete reaktsioonide kujundaja, hindab kas signaal ohtlik või mitte Hipokampus-võtmeroll õppomises ja uue mälu tekkes, seostab meie hetke kogemusi eelmiste kogemustega. AJU EHITUS: AJUKOOR Kolmas aju kiht ehk primaatide aju Mõtlev aju Seisneb spetsialiseerunud piirkondadest AJUKOOR Otsmikusagar- juht
KOOL Sürrealism Referaat Nimi Juhendaja: Nimi Linn 2010 Sürrealism 2 Sürrealism Sisu Sisu................................................................................................................................3 Sürrealism..................................................................................................................4 Max Ernst............................................................................................................... 4 Juan Miro................................................................................................................5 Andre Masson........................................................................................................ 5 Yves Tanguy..................................................................
Ja see töö ei ole mitte kergete killast. Kuid kunstis leidub ka mängu elemente. Sellele viitavad terminid näitemäng. Laulumäng, pillimäng jne. Kuigi kujutava kunsti kohta analoogilise oskussõnu pole, ei tähenda see seda, et ka kunstis ei kasutata mängulisust (happening, performance). Kas olete täheldanud enda või teiste juures, etigavas tunnis või telefoniga pikalt rääkides hakkab käsi pliiatsiga hajameelselt paberil kujundeid looma paljudel on alateadlik tarvidus eneseväljenduseks joonistuse abil. Nii loob ka kunstnik tihti teose just momendi väljendusvajaduse ajel (impressionistid!) Kunst võib anda oma vahenditega neid ümbritsevast elust ja maailmast üsna täpse pildi. Eriti, mis puudutab elu varasematel sajanditel. Kirjandusteoseid lugedes saame ettekujutuse kirjutatust mitmeid kordi värvikama kui ajaloolase jutustuse kaudu. Samuti annab ettekujutuse oma ajastu inimtüüpidest, nende välimustest, riietest, arhitektuurist kujutav kunst
lihtne olla särav ja energiast pakatav. Positiivsed emotsioonid kannavad justkui iseenesest edasi. Tulevikuplaanid, mida tehakse, tunduvad saavutatavad. Muutub reaalsuse tajumine ja väljavalitut hakatakse idealiseerima. Armunu vaatab vigadest mööda ja keskendub vaid paarile kaaslase heale omadusele. Armastus on inimesele omane kiindumustunne, mis põhineb vastastikusel andumusel ja usaldusel, seksuaalsel külgetõmbel ning lähedussoovil. Selle tunde tekkimine ja areng on suures osas alateadlik ja seetõttu inimese jaoks juhitamatu ning tahtele allumatu. 9. Seksuaalne riskikäitumine on selline, mis seab ohtu enda või teiste tervise või heaolu. Selle tagajärjeks võivad olla suguhaigused või näiteks ka soovimatu rasedus. 10. Aids, Genitaalherpes, klamüüdia, süüfilis, gonorröa, papilloomviirus, sügelised, HIV, trihhomoniaas. 11. Inimese seksuaalareng algab juba enne sündi. Seksuaalset arengut mõjutab see kuidas inimene ümbritsevat tajub. 12
jälgivad teiste käitumist ja peavad seda õigeks. Sarnasus inimesed kalduvad enam teiste endasarnaste eeskuju täitma. 2.4 Meeldivus Meeldivus inimesed eelistavad vastu tulla neile, keda nad tunnevad ja kes neile meeldivad. Müügimehed kasutavad seda ära füüsilise atraktiivsuse läbi ja luues tunde, et müügimees on kliendile kuidagi tuttav või sarnane ( tegeleb sama huvialaga või on välimuselt sarnane ). Sarnasus, tuttavlikkus alateadlik sümpaatsus. Süütu assotsiatsioon kas heade või halbade asjadega mõjutab inimeste suhtumist meisse. Assotsiatisooni printsiip ei pea olema loogiline, piisab positiivsusest. Meeldivusetunde tegurid: sarnasus, füüsiline ilu. Vasturünnakuks on vaja ära tunda siis, kui teine inimene kuidagi liiga sümpaatne antud olukorra suhtes. Kui selline tunne tekib, tuleb ostetav ese ja müügimees lihtsalt omavahel ära lahutada, et neid erinevate individuaalidena vaadelda. 2.5 Autoriteetsus
Valetaja hõõrub oma kõrvu seetõttu, et püüame vältida vale kuulmist. Sama põhimõte on sõrmeotsaga kõrvas urgitsemine ning kõrvanibu venitamine. Kui inimene sügab oma kaela, tähendab see seda, et ta kõhkleb ning on ebakindel. Valetamine tekitab näo ja kaela lihaskudedes kihelust. Seetõttu võivad valet väitvad inimesed oma kraed venitada. Kui inimene on sügavad masenduses, paneb ta oma sõrmed suhu. See on alateadlik soov põgeneda muretusse imikuikka, mil ta ohutult ema rinda imes. See on üks põhjustest, miks täiskasvanu piipu, sigaretti, pastakat vms imeb. Sellist liigutust vestluskaaslase puhul märgates, tuleb talle kindlasti tuge pakkuda. Käsi põse ja lõua toeks Selliste liigutuste abil väljendame mitmeid meeleolusid: Igavus Kui kuulaja oma põse käele toetab, on see kindle mark igavusest. Mida raskemini pea peopesale toetub, seda tüütavam on jutt.
See oli ülikoolides ametlik programm. Praegu on noored muusikateoreetikud professor Oramo sõnul adornoluse varju Sibeliuse kohal juba hüljanud. Sibeliuse vastu on tekkinud uus ja sügavam huvi. Heliloojale nagu luuletajalegi (heal juhul) on omane eelkõige nüansitaju, tundlikkus ja nägemine asjade taha. Heliloojal ei ole ka alati sõnu varuks nagu teoreetikul, et end kaitsta. Viha suurte isiksuste vastu, nende hilisem balsameerimine, alateadlik ihalus ja autoriteedijanu ei ole võõrad ka kirjandusinimesele. Vähetuntud kirjanikule on kurnav tõsiasi, et nende kodumaisel kirjandusmaastikul kasvab ainult paar-kolm taime, mida laias maailmas tuntakse. Soomeski on peaasjalikult vaid kaks nime, kes maailmaluule antoloogiais esindatud Saarikoski ja Haavikko. On see hea või halb, ei ole võimalik erapooletult otsustada. Ainus võimalus on kirjutada paremini kui need kaks, kirjutada teisiti. Kasvõi enda peale viha tõmmates
destruktiivse suundumisena. Tühisus- ja alaväärsustundest võib lahti saada ka selle hävitamisega. Nüüd pole varjatud motivatsiooniks enda eraldusest päästva sümbioosi loomine, vaid hävitamisjõu kaudu valitseva seisund taastamine. Maailma hävitamise püüd on meeleheitlik püüe pääseda enese hävitamisest maailma poolt. Just sellelt positsioonilt näivad toimivat islamifundamentalistidest rahvusvahelised terroristid. Destruktiivsus on enamasti alateadlik ja seda realiseeritakse tihtilugu ka õilsalt, kohusetunde, patriotismi, aatelisusena. Vägivallatsevate äärmuslaste enamik on harimatud päevavargad, kellele, ,,vaenlase" kahjustamine on ainus viis pääseda oma eksistentsi armetusest. Destruktiivne tüüp õigustab end alateadlikult umbes nii: ,,Kuna olen võimeline midagi looma, olen sunnitud hävitama. Hävitades tõestan maailmale oma jõudu ja tähtsust. Loodut hävitades ületan oma masendava eraldatuse maailmast.
Sotsiaalsete ressursside vahetusega saab ja annab indiviid midagi, mida ta himustab või vajab. Niikaua, kui ühel isikul on midagi, mida teine vajab, pole kummalgi täielikku või lõplikku kontrolli teise üle. (Nurk 2004) Vahetusteooria käsitleb inimest kui strateegilist tegutsejat, kes kasutab oma käsutuses olevaid ressursse oma vahetusest saadavate hüvede optimaliseerimiseks. Seega ei motiveeri inimest teatud viisil käituma traditsioon, alateadlik tung või mingi struktuuriline kohustus, vaid ratsionaalne kaalutlus mille käigus inimene kaalub alternatiivse tegevuse hüvesid, mis oleks võimalik sellest vahetusest saada. (Appelrouth&Edles 2007) George C. Homans, silmapaistev Ameerika sotsioloog, defineeris sotsiaalse vahetuse interaktsiooni kui vastastikuse tegevuse kahe või enama inimese vahel, mis võib olla nii materiaalne kui mittemateriaalne ja rohkem või vähem tasustatud ning erineva kulukusega. Üks teine nimekas
sümboliliste protsesside kirjeldamisel, mitte nähtava käitumise kirjeldamisel · Mõtlemine on varjatud protsess, mida ei saa otselt vaadelda · Mõtlemises manipuleeritakse teatud elementidega (kujundid, mõisted, skeemid, stsenaariumid) · Mõtlemise liigid: mõistete moodustamine,teadmiste organiseerimine, probleemide lahendamine, järeldamine, arutlemine Mõtlemist iseloomustavad dimensioonid: 1. Teadlikkus. Inimesed on enamasti teadlikud mõtlemise tulemusest, samas võib protsess olla alateadlik 2. Suunatus. Enamasti on mõtlemine suunatud mingile eesmärgile, Ülesanne omakorda võib olla hästi defineeritud (well-defined) või halvasti defineeritud(ill-defined) 3. Kasutatavate teadmiste hulk. Mõtlemises võib kasutada väga erineval hulgal infot. Eristatakse teadmiste-vaeseid (knowledge-lean, knowledgepoor) ja teadmiste-rikkaid (knowledge-rich, knowledge-intensive) mõtlemisülesandeid Mõtlemise elemendid · Teadmiste esitamine: mentaalne representeerimine
Keeleteadlastest: L.Stserba- oli see, kes pakkus välja ühe uurimismeetodi- verifitseerimine. (õige ja vale keelendi määramine). See on uurimisviis ja võte, mida saab kasutada laste õpetamisel. Lapsele esitatakse keelend (keeleüksus) ja peab otsustama, kas see on õige või vale. Erinev läbiviimine sõltuvalt vanusest- 4-5a. Lapsel mänguliselt (tuleb robot ja räägib ja laps peab ütlema, kas robot räägib õigesti või ei). Kasutatakse keelevaistu uurimiseks- alateadlik tunnetus, kuidas on õige öelda. Kui ta ei tuvasta, kas on õigesti, ei oska ka ise õigesti rääkida. Keelevaist kujuneb keele omandamise käigus. Võimaldab uurida hääldust, grammatikat, sõnakasutust. Nt sisseütleva käände valesti ütlema- õige kasutuse aluseks on keelevaist. Nt panen pliiatsi sahtlile. Nt karu ütleb, et "panen klotsi kotile"- kas karu ütles õigesti? Kui tajub, et karu ütleb valesti ja laps
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
