Alkohoolsed joogid (0)

Kodutöö
Alkohoolsed joogid
Alkohoolsete jookide ajalugu
Alkohoolsete jookide ajalugu on juurtega kinni väga ammuses ajas, epohhis, kus umbes 8000 aastaid e. m. a. tekkisid esimesed keraamilised nõud, millistes sai võimalikuks mee ja erinevate mahlade baasil alkohoolseid jooke valmistada.
Juba tuntud maailmarändur Mikluhho-Maklai märkis oma päevikutes Uus- Guinea papuaalasi, kes ei valitsenud veel tuletegemist küll juba oskasid hurmavate jookide valmistamist. Inimesi erinevatest kultuuridest, täiesti erinevatest maailma nurkadest ühendab umbes samal ajal tekkinud oskus toidujääkide baasil (vili, suhkruroog, mesi , erinevad puuviljad ) kangemaid jooke villida.
Muinasjast on alkohoolseid jooke kasutatud erinevate rituaalide läbiviimisel, selle abil suheldi jumalatega ja oma surnud sugulastega. Sageli korraldati hõimuti ühiseid joomisi, pühal eesmärgil lunida Jumalalt positiivset lahendust mõnele õnnetule situatsioonile . Näiteks nõnda anuti tihti ilmaolude parandamist. Seiga koomilisus seisneb selles, et vahest selline jooming pidi kestma päevast päeva, nii kaua kui "olukord riigis" ei hakanud paranema. Polegi ime, et ka mõnedes tänapäeva inimestes on jäänud alateadlik traditsioon otsida alkoholist abi, õnnistust ja lahendusi. Juba sellest ajast peale juurdus napsi võtmine inimeste alateadvuses nagu sotsiaalne suhtlus, inimeste omavaheline lähenemise protsess.
Oletatavasti hakati piiritust ajama araablased , 6-7ndal sajanditel. Seda nimetatigi "Al kogol", mis tõlges tähendas "joovastav". Esimene viin on ka araablase leiutis , selle sünniaastaks on 860.
Lääne Euroopa legend piirituse valmistamise kohta on pärit samuti keskajast, mil hakati kääritama veine ja muid suhkuseid vedelikke. Esimesena olevat seda katsetanud itallasest munk- alkeemik Valentius. Proovinud jooki enda peal teatas ta vaimustunult, et " leiutas imetegevat eliksiiri , mis teeb vanurit nooreks, väsinut erksaks ja õnnetut õnnelikuks". Sellest ajast peale on alkohoolsete jookide valmistamine võtnud hoogu juurdegi ja kiiresti haaranguga liikunud üle terve maailma, eelkõige pidevalt kasvava tööstusliku tootmise ja odava toorainete ( kartul , suhkruroojäägid) tõttu.
Traditsioniliselt peetakse Venamaad ajaloo suurimaks alkosõbralikuks maaks. Arvatakse isegi, et vürst Kiievi Vladimir valis 987 aastal õigeusu vaid sel põhjusel et islamiusk oleks keelustanud kogu maale alkohooli tarbimist. Kuid see habemega müüt, et joomine kuulub vene rahva traditsioonide hulka ei ole muud kui tühi jutt. Nimelt ajaloolane ja etnograf, prof . Kostomarov (1817-1885) lükkas selle arvamuse ümber. Ta tõestas, et Muinas Venemaal tegelikult joodi vähe; vaid üksikute pühade puhul keeti medovuhhat, meskit ja õlut, mille kangus ei ületanud 5-10 kraadi. Klaas lasti ringlema ja igaüks sai lonksu. Argipäevadel märjukest ei tarvitatud, joomist kui sellist peeti suurimaks patuks ja häbistati. Üle maailma tuntud vene viin tekkis ilmselt hoopis tatarlastevallutuse ajal. Ka siin maal tehti esimest viina just kloostri seinte vahel, 15 sajandi keskpaigas.
Üleüldse paljud jumalakojad, aapteegid ja ravitsejad on kasutanud alkoholi erinevate tõmmiste, tinktuuride ja arstirohtude valmistamiseks, mis oli mõeldud erinevate haiguste ravitsemiseks, nii sees- kui välispidiselt. Polegi ime - alkohol oli märksa effektiivsem kui vesi, lisaks sellele hinnati ta antibakteriaalseid omadusi, mis oli tollel ajal elus püsimiseks üsna suur väärtus. Samuti kasutati alkohooli operatsioonide käigus tuimestusena. Niimoodi sai alkoholi asendamatuks produktiks meditsiinis, seda hakati kasutama ka kosmeetikas.
Alkohol on orgaaniline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH3CH2OH).
Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest , mis sisaldab suhkruid või tärklist.
Alkohoolsete jookide kangust määratakse mahuprotsentides, mis näitab alkoholi sisaldust 100 mahuühiku kohta. Kääritamise teel saadud segus on alkoholi kuni 16%. Pärast selitamist ja muud töötlemist võidakse sellised produktid turustada juba alkohoolsete jookidena (õlu, vein, siider ).
Kõrgema alkoholisisaldusega jookide saamiseks destilleeritakse kääritamisel saadud segu kuni 80-kraadises kuumuses. Pärast (sageli mitmekordset) destilleerimist saavutatakse nn puhas piiritus, milles alkoholisisaldus on kuni 96 %. Saadud produktid lahjendatakse kangete alkohoolsete jookide saamiseks veega. Eestis on lubatud turustada alkoholitooteid mille kangus ei ületa 80 mahuprotsenti. Tooted kangusega üle 50-60 mahuprotsendi pole puhtalt joomiseks mõeldud vaid nõuavad kindlasti lahjendamist.
Alkohoolseid jooke liigitatakse nende alkoholisisalduse järgi lahjadeks ja kangeteks jookideks. Alkoholi käitlemist reguleerib alkoholiseadus , mille kohaselt loetakse alkohoolseteks jookideks sellised alkoholi sisaldavad joogid, mis sisaldavad enam kui 1,2 mahuprotsenti alkoholi.
Tuntumad lahjad alkohoolsed joogid on õlu , siider ja vein, aga ka mitmesugused gaseeritud segujoogid .
Tuntumad kanged alkohoolsed joogid on viinad, viskid ja brändid.
Erinevad alkohoolsed joogid

• Õlu
  

Õllepärm
Tärklis
Linnased

• Vein
  

Pärm
Viinamarjad
Mahl
(Saab kasutada toorainena igasugu erinevaid marju ja ka võilille õisi, kroonlehti)

• Viin
  

Kartul
Viinamarja pressjääkidest
Riis

• Brändi
  

Šoti viskisid destilleeritakse üldiselt kaks korda ning pannakse seisma kolmeks aastaks tammevaatidesse.
Iiri viskisid destilleeritakse üldiselt kolm korda ja pannakse seisma kolmeks aastaks tammevaatidesse.
Toorainena kasutatakse erinevaid teravilju : oder, rukis , nisu, mais.