Eesti omariikluse küsimus 1939-45 Teise maailmasõja ajal, aastatel 1939- 1945, otsustasid Eesti nagu ka teiste euroopa riikide saatuse kaks suurimat riiki. Nende riikide koostööd ei saanud takistada mitte keegi, väljaarvatud nemad ise. Partnerid aga pidasid teineteise vastu plaane ning nende koostöö sai Eesti seisukohast vaadates verise lõpu. 23. augustil 1939. aastal sõlmisid Nõukogude Liidu ja Saksamaa esindajad V. Molotov ja J. Ribbentrop mittekallaletungi lepingu, mis sisaldas ka üldsusele sel ajal salajast lisaprotokolli, mis määras ära ka huvisfäärid euroopas. Antud lepinguga läks Eesti koos Läti, Soome, Leedu ja Ida- Poolaga NSVL-i huvisfääri. 28. septembril alustas NSVL Eesti iseseisvuse hävitamist, sõlmides Eesti-Vene vastastikuse abistamise lepingu, mis sisaldas NSVLi sõjaväebaaside rajamist Saaremaale, Läänemaale ja Harjumaale koos 25 000 mehega. 1939. aasta oktoobris marssis Ee...
Kodanike hulka ei kuulunud naised, välismaalased ja orjad kelle arv oli väga suur. Välismaalased pidasid tavaliselt käsitöölise või kaupmehe ametit ja neid pidi kohtus esindama mõni ateenlane. Suur osa ateenlasi oli ka kodaniku õigustest ilma jäetud. Talupojad Ateena talupojad elasid tavaliselt linnast väljas ja tegelesid põlluharimise või karjakasvatusega. Maa oli Ateenas enamasti viljatu ja suurem osa viljast saadi Musta mere ääres olevatelt Kreeka aladelt. Talupojad kasvatasid peamiselt oliive ja viinamarju, millest hiljem tehti kas õli või veini. Ateena veinid said tuntuks kogu Kreekas ja kaugemalgi. Orjad Kreekas tegid kõige raskemaid ja ebameeldivamaid töid orjad. Orjad olid tavaliselt teistest riikidest sisse ostetud või kreeklaste poolt vangi võetud barbarid. Orjad moodustasid ligi veerandi Kreeka elanike arvust. Peremees võis orja karistada, aga mitte tappa. Kõige raskem oli orjadele aga töö Laureoni hõbedakaevandustes
peremeheta majad tasuta uutele omanikele. Aga Liivi sõda ei jäänud viimaseks Eesti etenduse takistajaks. 1601-1603 tabas Põhja- ja Ida-Euroopat lisaks näljahäda. See kahandas rahvaarvu veelgi. Seega eestlased langesid veelgi sügavamasse auku, kust oli raske välja saada. Pärast sõja ja näljahäda lõppu hakkas Eesti rahvaarv jõudsalt kasvama, 1695. aastaks oli rahvaarv kasvanud 350 000- 400 000 inimeseni. Sellega hakkas kaasnema ka sisemigratsioon tihedamalt asustatud aladelt hõredamini asustatud aladele. Rahvaaru tõusule aitas kaasa pikk rahuaeg. Eesti jäi aastakümneks sõjategevusest puutumatuks. Aitas ka see, et Eesti mehed ei pidanud minema Rootsi sõjaväkke. Seega aitas ümberasustamine võtta kasutusele viljakamaid maid ning soodustas omakorda sündimuse kasvu. Inimesed said hakata oma elujärge parandama. Eestlastel ei lastud ikkagi lõplikult oma elujärge parandada. Näljahädast saadi küll toibuda, aga peagi tabas Eestit uus näljahäda
toites soid, järvi, jõgesid, aurab ning koguneb uuesti sajupilvedesse. Sademete ning auramise ja vee äravoolu vahekorrast olenevalt koguneb maapinnale rohkem või vähem vett, mis moodustab omavahel enam-vähem seotud, vastastikku reguleeritud eri tüüpi veekogude süsteemi, nn. hüdrograafilise võrgu. Järved on seisuveekogud, mis tekivad maapinna lohkudesse ja nõgudesse, kus sademete hulk ja ümbritsevailt aladelt valguv vesi on tasakaalus kadudega auramise, äravoolu ja pinnasesse imbumise näol. Kui ümbrusest valguvad veed ja sademed ületavad nõgudesse mahtuva veehulga, siis tekivad vooluveed ehk jõed, mis juhivad vee kaugemale, merre. Meie niiskes kliimas, kus sademed ületavad loodusliku äravoolu enam kui kaks korda, on rohkesti alasid, kust vesi ei jõua ära aurata ega pinnasesse imbuda. Kujuneb püsivalt liigniiske pinnas, hakkab arenema niiskuselembene taimestik ning aja jooksul soo
Euroopa muuseumides. · Rootsi ajal Baltimaades võeti viljamõõduna tarvitusele tünder. Varem kasutati vilja mõõtühikuna tünni. Valitses mõõtude mitmekesisus. 6/7/11 Kaalude ajaloost Eestis · Eesti ja Liivimaal oli kaubanduskaalu ühikuks nael, kuivainete mõõtühik oli vakk ja vedeliku õõnesmõõdu ühik oli toop. · Vedeliku mõõtmiseks kasutati ka kortelit, mille maht oli ¼ toopi. · Eesti aladelt leiti esimesed kaalud 11. saj, mis kuulusid suurte mündileidude juurde. · Need olid väikesed nn. hõbedakaalud, mis koosnesid kahest kausikesest, kokkuklapitavatest õlgadest, kaalu keelest ja pidemest ning mahtusid koos juurdekuuluvate vihtidega 6/7/11 Eesti ja vene kaalusüsteem · Vene vanimaks kaaluühikuks oli suur grivna = 409,512 g · Eesti ja Liivimaa kaalusüsteem sarnanes vene omaga. ·
1934 sai temast Saksamaa riigipea, riigikantsler ja ainsa(natsi)partei juht. Teda peetakse ka II maailmasõja algatajaks. Wilhhelm II – Viimane Saksa keiser. Teda peetakse I maailma sõja algatajaks, aga see ei vasta tõele. Röhm – Sturmambteilungi (SA) asutaja ja hiljem ka juht. Ta tapeti ''pikkade nugade ööl'', sest oli A. Hitleri poliitiline rivaal. 3) Dateerige ja seletage Ruhri kriis – 1923. a. Prantslesed ja belglased okupeerisid Ruhri Saksa aladelt, sest sakslased, ei tasunud neile ette nähtud reparatsiooni. See tõttu algas Ruhril streik, mis viis majanduse väga halba olukorda – majanduskriisi. Genova konverents – 1922. a. Seal otsiti lahendust I maailma sõjale järgnenud rahvusvahelise elu ja kaubandus probleemidele. Seal sõlmiti ka Vene-Saksa majanduspoliitiline kokkuvõte, mis osaliselt lõpetas Nõukogude Venemaa eraldatuse muust maailmast. Rapablo leping- 16.04.1922 a. Genova konverentsil
Sissejuhatus Tähtis sündmus Toimumisaeg (1918-1920) Edukus Eesti vabadussõda 1918-1920 Keisri kukutamine venemaal Maavalitsuse tekkimine (19. veebruaril 1918) Sinna kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Manifest (kuulutati välja 23. veebruaril Pärnus) Ajutine valitsus Peaministriks sai Konstantin Päts Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud! Vabadussõja algus Saksa vägede väljaviimine kõigilt okupeeritud aladelt. (see algas Novembris 1918. aastal) Eesti olulisim ülesanne tol hetkel Vladimir Lenini ja Brest-Litovski rahuleping (tühistatud) Punaarmee vägede koondamine Eesti piirialadele Sõja algus 28. novembril 1918 algas Narva all Eesti Vabadussõda Ajutise valitsuse osavõtt Viru rinne, kui tähtis kaitsesuund Üksteise järel langesid enamlaste kätte Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu. (1919. aasta jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast vaid 40 km kaugusel)
Oluline on just see, kui suur on alkaloidide sisaldus. Väikestes kogustes ongi alkaloididel raviv toime, kuigi nad on enamuses tugevad mürgid. Esimesed kirjalikud andmed ravimtaimede kohta on u. 6000 aastat vanad, kusjuures paljud tänapäevalgi kasutatavad ravimid on taimset päritolu. Suurest vajadusest tingituna on neid hakatud ka ise kasvatama. Kasutamisel tuleb aga ettevaatlik olla. Üldised ravimtaimede kogumise reeglid: Koguda ja kasutada tuleb vaid kindlalt tuntud taimi. Saastunud aladelt (näit. teede äärest) ei tohi taimi koguda, sest nad võivad sisaldada hulgaliselt saasteaineid (näit. raskemetalle). Kõiki taimi ei tohi ühest kohast ära koguda, sest see oleks nn. röövkogumine Peab andma taimedele hingamisruumi(mitte panna kilekotti). Koirohi Kirjeldus: Poolpõõsas, mille alumised osad puituvad ja püsivad mitu aastat. Lõhn on tunnuslik. Valgeviltjad lehed on talvehaljad. Sügava juurestikuga kuivalembene taim. Õied
Eestlastel polnud väljaõppega sõjamehi. Eestlased elasid muinasajas, kuid Lääne Euroopa kõrgkeskajas. Ordurüütlitel oli aga väljaõpe ja kogumused ning nad kasutasid tolle aja kõige paremat ja täiuslikumat relvastust. Samuti said nad oma sõjaväge täiendada uute meestega, mis eestlastel polnud aga võimali, kuna eestlasi oli vähe ja sündimus madal. Sakslaste arv oli suurem ja nad said tuua sõjamehi juurde alistatud aladelt, kuid eestlastel polnud sõjamehi kuskilt võtta. Kuna vallutajad olid head diplomaadid, siis kasutasid nad head taktikat. Nad alistasid liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval ning kasutasid ära nende omavahelisi vastuolusid ja süvendasid isegi seda. Vallutajatel õnnestus osa eestlasi ,,ära rääkida" et nad ennast ristida laseks ja sellega süvendati veelgi rohkem eestlaste ebaühtsust, mis teatavasti ei tulnud väikesele rahvale kasuks.
3. Õendusprotsess on dünaamiline, täitmaks patsiendi (kliendi) pidevalt muutuvaid vajadusi. Õendusprotsess on interaktiivne, kuna hõlmab inimestevahelisi vastastikuseid suhteid. Nt suhted õe ja kliendi vahel, teiste tähtsamate isikute ning tervist edendavate meeskonna liikmete vahel, patsiendi lähedaste ja õe vahel. 4. Õendusprotsess on teoreetilise suunitlusega, kuna see põhineb loodus- ja humanitaar- teadustel. Õde peab kaasama teadmisi paljudelt aladelt, et ta suudaks pakkuda terviklikku hooldust ning rahuldaks kõik kliendi vajadused. 5. Õendusprotsess on paindlik ning seda saab kasutada tõhusalt igas tervishoiuasutuses. Samuti on see kasutatav erinevas eas ning erinevatel arenguastmetel olevate inimestega. 6. Esimene ning kõige olulisem etapp õendusprotsessis on hinnangu andmine. Hindamine on organiseeritud ja süstemaatiline protsess, mis kogub informatsiooni erinevatest allikatest hindamaks kliendi tervislikku seisundit. 7
seltsimaju ja uusi kohti ehitada. Rahvuslust hoiti üleval ka näiteks Eesti Üliõpilaste Selts, kes kasutasid omavahel eesti keelt, mis oli märkimisväärne, samuti õnnistasid nad sinimustvalge seltsi lipu. See on ju ajalooliselt väga tähtis, et just selline selts, sellisel raskel ajal kokku tuli ja, et just nende lipust Eesti riigi lipp sünnib. Toimus ka palju majanduslikult olulisi asju, nagu raudtee rajamine, vaevalt oleks see toimunud ilma venestusajata, oli vaja ju transporti Vene aladelt Eesti aladele. Tänu sellele arenes ka kaubavahetus ja tekkis põllumajanduse areng. Kaubanduse areng oli väga hea, arenes ka sisekaubandus. Tekkisid palgalised töökohad ja mõisade päriseks ostmine. See kõik oli ääretult positiivne eesti inimestele. Ka linnad kasvasid ja tekkisid erinevad ühingud, mis tugevdasid eestlaste rahvustunnet. See aina tõusis, ja oli oodata uut rahvuslus lainet, ja see ei jäänud tulemata. Jaan Tõnissoni ja Konstantin Pätsi eestvedamisel eesti rahvus aina
endale kuuletuma. 5.Kuidas muutis Teine maailmasõda jõudude vaekorda maailmas? Saksamaa nõrgenes, samuti ka Jaapan ja Itaalia. Esile tõusid Usa & NSV liit. Inglismaa ja Prantsusmaa osatähtsus langes. 6.Miks nimetatakse Teist maailmasõda totalitaarseks sõjaks? Sest see sõda hõlmas tervet maailma. 7.Mille poolest sarnanes Saksamaa ja NSV liidu käitumine vallutatud aladel? Too näiteid Nad tapsid , küüditasid ja vangistasid inimesi oma vallutatud aladelt. Nt. 14.juunil 1941.aastal korraldasid Nõukogude võimumehed Baltimaades suurküüditamise. Millest oli nende riikide sarnane käitumine tingitud? Mõlemad riigid olid totalitaarsed riigid, eesotsas olid julmad diktaatorid. Ja mõlemad riigid soovisid oma maa alasid suurendada. 8.Mida tõi kaasa antisemitismi muutmine natsiliku Saksamaa ametlikuks poliitikaks? Too näiteid Juute okupeeriti kõikjal. Neid hävitati mitmel viisil. Esialgu eraldati neid getodesse. Siis hakkati
............................5 Etioopia kirjandus......................................................................................6 Kasutatud kirjandus...................................................................................7 Sissejuhatus Suur orjanduslik Aksumi riik kujunes Põhja-Etioopia territooriumil meie ajaarvamise algul. 13.-14. sajandil kujunenud Etioopia feodaalriik osutus hiljem killustatuks iseseisvateks vürstkondadeks. VI aastatugandel eKr tungisid Etioopiasse Nuubia aladelt kusiidid ( tänapäeva etiooplaste esivanemad) ja tõrjusid siinse põlisrahva välja. Aja möödudes seguneti läänest ja lõunast sisserännanud negriitsete hõimudega. Etioopiasse tõi islamieelse araabia kultuuri elemente (keel,kiri,ehituskuns,jms) semiidi hõimude immigratsioon,mis toimus I aastatuhandel eKr. Nn saaba perioodist sai alguse legend ,mille sisuks on,et Etioopia valitsejadünastia põlvnes kuulsa Iisraeli kuninga Saalomoni ja Saaba kuninganna abielust
mineraaliseerumis saadused kuhjuvad tekkekohal. 30.Sooldumine esineb aladel, kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid, see on tingitud lähtekivimi või põhjavee suurest soolasisaldusest. 31.Inimtegevuse poolt põhjustatud mulla kahjustumist või hävimist nim. muldade degradatsiooniks. 32.Erosiooni tagajärjel kantakse pinnaveega ära mulla ülemised kihid. 33.Stepi- ja kõrbevööndis kannab suurelt aladelt mulda ära tuul- tegemist on deflatsooni e. tuulekandega. 34.Ülatuslikumaid muldade kahjustusi on toonud kaasa kõrbete pealetungi e. kõrbestumise.
Madalsood Üldiseloomustus Soid võib leida peaaegu Click to edit Master text styles kõikjalt maailmas, Second level Third level subarktilistelt aladelt Fourth level troopikani Fifth level Soorohkeimad alad on Kanada ja LääneSiber Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast Click to edit Master text styles Second level Madalsood moodustavad Third level
Indoeuroopa rahvad ja Hetiidi riik. · Indoeurooplased on Euroopa ja Aasia rahvad, kes räägivad indoeuroopa keeli (nt. Venelased, sakslased, prantslased). Pärinevad Musta mere ja Kaspia mere äärsetelt aladelt, millelt nad hakkasid liikuma umbes aastal 2000 eKr Euroopa aladele. Tegelesid nad kariloomade kasvatuse ja põlluharimisega. Hiljem segunesid indoeuroopa hõimud põlisrahvastega ja Väike-Aasias, tänapäeva Türgis tekkis esimene suurem riik Hetiidi suurriik. · Nimelt, aastal 1700 eKr ühenati sealsed maa-alad ühtseks riigiks, mille pealinn oli Hattusa. · Hetiidi kuningad polnud niisama tähtsad kui Mesopotaamia kuningad või Egiptuse vaaraod
• 1917 toimus Venemaal riigipööre, võimule tulid enamlased. • Venemaa & Saksamaa vahel toimus pidev rahu sõlmimine (nt. Bresti vaherahu). • Venemaa loobus Ukrainast ja Baltikumist. Saksamaa tungis edasi. • Saksat ründasid liitlased (Inglismaa, USA, Prantsusmaa). Saksamaa suruti alla. • Saksamaa sunniti alla kirjutama 11. novembril 1918 rahulepingule Compiegen’i metsas. Saksamaa pidid: • Viima välja väed vallutatud aladelt • Vabastama sõjavangid • Andma liitlastele üle sõjatehnika *** Nende punktidega lõppes Esimene maailmasõda. • 1919 toimus Pariisis rahukonverents. Sõnaõigus vaid Prantsusmaal & Inglismaal. • Sõlmiti Versailles’i rahu. Rahulepingu sõlmimise tingimused: • Saksamaa pidi loovutama Eksassi & Lotringi piirkonnad • Saksamaa jäi ilma 1/8 oma alast • Pidi vähendama sõjaväge
veel teise, Mustpeade gildi. Ühest kaupmeeste ühendusest sai alguse ka keskaja tugevaim Lääne- ja Põhjamerd ühendav kaubandusliit Hansa Liit. See toimis 13. 17. sajandini, kusjuures hiilgeajaks oli 14.-15. sajand. Hansa liidu juhtlinnaks kujunes Lübecki vabalinn ning kuigi igas hansalinnas kehtisid omad reeglid, oli see ikka märgataval juhtpositsioonil. Sinna kuulus kokku umbes 160 linna ning see kokku moodustas antud piirkonna kaubandusmonopoli. Eesti aladelt kuulus Hansasse Tallinn, Pärnu, Tartu ja Viljandi, neist kuulsaim oli Tallinn. Hansa liit hakkas nõrgenema 16. sajandil, peamisteks põhjusteks olid uute riigi ja sotsiaalsete kordade teke, katk ja sellest põhjustatud rahvaarvu langus ning näljahäda ja samuti uute oluliste kaubateede avastamine. Romaani ja gooti stiilid olid mõlemad valdavad keskaegsed kunstistiilid, romaani see-eest gootikast varasem
..................................................6 SISSEJUHATUS Zlatan Ibrahimović on rootslane, kes mängib Rootsi jalgpallikoondise eest ja Pariis Saint-Germani ridades.Ta on löönud oma elu jooksul 54 väravat koondise eest ja 227 väravat klubide eest. Ibrahimovic on olnud 2005, 2007, ja 2009 aasta parim Rootsi mängija. 2007 parim Rootsi meessportlane ja UEFA aasta sümboolsesse koondisse. ELULUGU Zlatan sündis 3.oktoobril 1981 Malmös. Ta vanemad olid immigrandid endise jugoslaavia aladelt. Ta isa on pärit Bosniast ja Hertsegoviinast ning ema Horvaatiast. Ta kasvas üles Malmö äärelinnas Rosengårdis, kus elab palju immigrante. Ibrahimović mängis poisina kodulinna Malmö poistevõistkondades Malmö Anadolu BI ja FBK Balkan. Ta sai 9-klassilise põhihariduse, aga keskkoolist kukkus välja ja keskendus jalgpallurikarjäärile. Esimene täiskasvanute meeskond, millega Ibrahimović lepingu sõlmis, oli Malmö FF 1996. Põhimeeskonda pääses ta alles 1999
Euroopa Napoleoni sõdade ajal Napoleon I e. Napoleon Bonaparte valitses Prantsusmaad 11.novembrist 1799 kuni 11.aprillini 1814 ja 13.märtsist 1815 kuni 22.juunini 1815. 18 maist 1804 kuni 11.aprillini 1814 oli ta isegi Prantsusmaa keiser. 1803.aastal likvideeriti Prantsusmaa kontrolli all olevatelt Lääne-Saksamaa aladelt üle 100 väikeriigi mis liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. a suvel moodustati 16 suuremast Saksa riigist Reini Liit, mille juhiks sai Napoleon isiklikult. Reini Liit kohustas liidus olnud riike osalema Prantsusmaa impeeriumi vallutussõdades; liidus olnud riigid lahkusid kõik Püha Rooma riigist, mis lakkas üldse olemast. Euroopa valitsejad aga ei tunnustanud Napoleoni võimu ning need riigid jätkasid sõjategevust Prantsusmaa vastu, et taastada vana kord
Toitusid marjadet, pähklitest, seemnetest ning tõenäoliselt ka linnumunadest. Lucy oli umbes 107 cm pikk ja kaalus 28 kg. Viimased australopiteegid elasdi umbes 2,2- 1,6 miljonit aastat tagasi. 52) Nimeta 3 inimese põhirassi ning kirjelda rassitunnuseid. Europiidne rass hele kuni pruun nahk, kitsas nina, kitsad huuled. Silmade ja juuste värvus varieerub heledast tumedani, juuksed on sirged või lokkis. Tavaliselt on neil hele nahk sellepärast, et nad pärinevad aladelt, kus ei olnud niipalju pigmenti tarvis. Mongoliidne rass neil on kollakas või punakas nahk. Väike kasv, kõrged põsenukid, tumedad tihedad sirged juuksed, pilukil silmad, suhteliselt lai nina ja vähene habemekasv. Neil on ümar nägu sest naha all on paks rasvakiht, sest nad pärinevad aladelt, kus oli külm, pisikesed silmad ja nahavolt silmadel kaitseb tuisu, lumekiirguse ja vingete tuulte eest.
· osalemine sõjalises tegevuses (partisanivõitlus ja vastupanuliikumine, medõed rindel) · okupantide vägivald 2. Repressioonid a) Sakslased loovad "uut korda" Euroopas: · koonduslaagrid, kus surmati 12 milj. inimest · Poolas 6 koonduslaagrit Auschwitz, Treblinka, Majdanek jt. · holokaust juutide massiline hukkamine II maailmasõjas (5-6 miljonit juuti) · Varssavi geto hävitamine · elanike küüditamine okupeeritud aladelt Saksa töölaagritesse · "Eluruumi laiendamine" elanike küüditamine "põlistelt Saksa aladelt" ("Generalplan Ost" 30 miljonit) b)Nõukogude repressioonid: · Stalin küüditas Siberisse terveid rahvaid, keda süüdistati koostöös sakslastega (tsetseenid, krimmitatarlased jt.) · Balti riikidest küüditati Siberisse 1941.a üle 50 tuhande inimese · Katõn Valgevenes lasti NKVD poolt maha üle 20 tuhande Poola sõduri ja ohvitseri 3. Vastupanuliikumine
Eestile ei tähenda kliima soojenemine sugugi mitte võimalust hakata apelsine ja banaane kasvatama, vaid rida ebamugavusi, millega kohanemine läheb palju maksma. Tõenäoline stsenaarium Eestis on selline: põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel; lüheneb või kaob hoopis lumekate; suureneb talviste tormide ja udude sagedus; seoses veetaseme tõusuga ujutakse üle osa maismaaalasid. Samas kardetakse ka, et neilt aladelt, kus tagajärjed on tõsisemad (üleujutused, kõrbestumine), hakkavad Eestisse siirduma mitmed koduta jäänud või paremaid loodustingimusi otsivad inimesed. Kuna Eesti on madal ala, on ohtlik ka maailmamere taseme tõus, mis võib enda alla matta mitmeid rannikupiirkondi. Probleemi vältimine : Kõige haavatavamad ökosüsteemid, mis on kõige tundlikumad kliima muutumisele, asuvad enamasti arengumaades, mis ei suuda ise probleemi vältida. Arengumaad on
levitada ristiusku ja vabastada Jeruusalemmas asuv püha haud. Paavstid lootsid ristisõdadega suurendada oma vaimulikku autoriteeti ja saavutada poliitilist võimu. Need sõjad ei täitnud enamasti oma eesmärki ja nõudsid väga paljude inimeste elusid. Ainsaks läänekristlikutele maadele positiivse tulemusega ristisõjaks võib pidada IV ristisõda 1202-1204 aastatel, milles ühinesid ida- ja läänekirik võitluseks ning uutelt aladelt sai kasu Veneetsiagi. Tänu võidetud aladele suurenesid idakaubandusest saadavad kasumid. Peale selle olid ristisõjad vaid inimelude ja ressursside kulutamine, edukaks võib neid pidada vaid Püreene poolsaarel ja Läänemere regioonis. Veel oli kirikule üha probleemsemaks muutumas ketserlus. Ketsereid on tagakiusatud katoliku kiriku tekkest alates, kuid see sai uued mõõtmed 12.-13. sajandil. Koos teaduse hüppelise arenguga hakkasid inimesed kahtlema katoliiklikes õpetustes
Carteri vahendusel sõlmiti Camp Davidis USA-s Egiptuse president A.Sadat ja Iisraeli peaminister M.Begin vahel rahuleping, mille alusel Iisrael tagastas Siinai poolsaare ning vastutasuks Egiptus tunnustas Iisraeli riiki. Uus läbimurre saabus 1990-ndatel, kui Iisrael alustas PVO-ga läbirääkimisi ning lõpptulemusena saavutasid palestiinlased piiratud autonoomia, kuid mõlema poole järeleandmatuse tõttu (juudid keelduvad lahkumast osadelt okupeeritud aladelt ning loovutamast oma uusasundusi; palestiinlased korraldavad jätkuvalt terroriaktsioone) pole lõplikku rahu siiani saavutatud.
stilistiliste vahenditega, nagu tunderhulised laused, apostrofeerimine, kigi heakla vahendite rhutamine, ulatuslik personifikatsioon, rohked vrdlused ja metafoorid. lesehitus on sageli kontrastiprintsiibiline ning tihti avaldub ka patriotismi. Isamaalrika krval on Koidula luule teiseks thtsamaks alaks looduslrika, mida luuletuste arvult vib asetada isegi esikohale. Loodusmeeleoludest kige silmapaistvaim on kevadtunde esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle krval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid thelepanekuid, mis juavad mnikord vlja ka filosoofilist ldistusteni. Luuletuse isikustatud piltlikkus on julgelt uudne oma liitriimidega ja vahelduvalt voolava rtmiga on ka vrsitehniline rtm. Mtteluule heaks on loodustunnetusest inspireeritud mtisklus isamaast ,,Jutt. Samuti mtisklus elu rikkusest ja sisukusest ,,rikene. Samuti on Koidula tegelenud ka armastusluulega, millest kige silmapaistvaim on ,,Emasda. Selle krval ka ,,Oh rgi ja ,,Tamme all.
600..800 mm/a. RAHVASTIK Saksamaa on rahvastikult Euroopa suurim riik (kui mitte arvestada Venemaad). Rahvastik paikneb riigis ebaühtlaselt, kõige tihedam on see Ruhri linnastus ning Reini jõe orus ja Ida- Saksamaal. Saksamaal elab rohkem kui 5 miljonit võõrtöölist, siia on neid meelitanud kõrge palk ja muud sotsiaalkindlustuse eelised. Võõrtöölistest on siin kõige rohkem türklasi (ligi pooled), immigrante endise Jugoslaavia aladelt, itaallasi, kreeklasi jt. Suur võõrtööliste osakaal tekitab suuri sotsiaalseid pingeid, eriti just Ida- Saksamaal. MAJANDUS Saksamaa on väga tugeva majandusega riik, kus söekaevandustele tuginev must metallurgia ja keemiatööstus on võimaldanud välja arendada võimsa masinaehituse ja kõrgtehnoloogilise toomise. Siiski põhineb Saksamaa tööstus peamiselt sissetoodud toorainel, riigil ei piisa enam oma naftast ja rauamaagist, neid tuleb juurde importida.
Eestile ei tähenda kliima soojenemine sugugi mitte võimalust hakata apelsine ja banaane kasvatama, vaid rida ebamugavusi, millega kohanemine läheb palju maksma. Tõenäoline stsenaarium Eestis oleks selline, et põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel; lüheneb või kaob hoopis lumekate; suureneb talviste tormide ja udude sagedus; seoses veetaseme tõusuga ujutakse üle osa maismaa-alasid. Samas kardetakse ka, et neilt aladelt, kus tagajärjed on tõsisemad (üleujutused, kõrbestumine), hakkavad Eestisse siirduma mitmed koduta jäänud või paremaid loodustingimusi otsivad inimesed. Kuna Eesti on madal ala, on ohtlik ka maailmamere taseme tõus, mis võib enda alla matta mitmeid rannikupiirkondi. Kõige haavatavamad ökosüsteemid, mis on kõige tundlikumad kliima muutumisele, asuvad enamasti arengumaades, mis ei suuda ise probleemi vältida. Arengumaad on keskmiselt kaks korda
Põhja-Euroopasse pronks ei jõudnud. Eestis lõpeb neoliitikum u 5. saj. eKr. Mesoliitikumis koopamaalida allakäik ehitatakse endale puidust, mätastest elamud. Ilmuvad seinamalid kunstnike kodude seinale, kuid need on väikesemahulised. Maalikunsti märgatav taandareng. Maalikunsti peamiseks liigiks kujunevad kajudele kraabitud, värviga täidetud joonistused e. petroglüüfid. Leiukohad: Põhja-Euroopa(Karjala, Põhja-Norra, Valgemere rannik), Lõuna-Euroopa. Vanemad 4. At. eKr. Eesti aladelt pole leitud, küll aga hilisemad leiud Põhja Lätist. Eesti Muinastaride Selts korraldavad ekspeditsioone. Tegelenud sellised kunstnikud nagu Kaljo Põllu ,,Kodalased" petroglüüfide kogumik. Petroglüüfid pole kunstiliselt eriti kõrgelt hinnatud. Lääne-Mongooliast leitud petroglüüfid on ligikaudu 10 000 a vanad, leitud 21. Saj alguses. Petroglüüfide muuseum Norras Alla muuseum. Sahara kõrbe alad inimesed jäid elama koobastesse, tehti ka heal tasemel seinamaale
Rootsi ajal toimusid Eesti ala rahvastikus suured muudatused. Sinna aega kuulusid ,,Suur nälg" ja sellega kaasnenud katk, aga ka tohutu sisseränne. 17. sajandi alguses elas Eestimaal umbes 100 000 inimest, kuid juba 17. sajandi keskpaigaks oli rahvaarv kordi kasvanud. 1690ndatel aastatel 2 aastat kestnud näljahäda hävitas aga 20% rahvastikust. Sellele aitas kaasa fakt, et ikalduse ajal jätkas Rootsi poliitikat, mille järgi enamus vilja Eesti aladelt välja saadeti. Näljast hoolimata kasvas Rootsi ajal rahvaarv Eesti aladel pea 4 korda. Rahvastiku arvu kasvu võib pidada üheks põhjuseks, miks Rootsi aega nii nostalgiliselt suhtutakse. Mingil määral muutus Rootsi ajal talupoegade eluolu Eesti aladel. 1645. aastal fikseeriti PõhjaEestis sunnismaisus ja pärisorjus. Samal ajal kasvasid ka talupoegade koormised. Alles pärast 1680. aastal toimunud reduktsiooni paranes
pealetungid, suur rahvasterändamine), Bütsantsi tugevus (hea geograafiline asend ja majandus) Suur rahvasterändamine algus: 375-hunnide sissetund Euroopasse, lõpp: 568-Langobardide sissetnd Itaaliasse. Hunnid (pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt) lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud, mis tungisid Lääne-Rooma aladele, peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Läänisuhe Feod...
usurituaalidel. Tema ladinakeelne nimetus thymus on tuletatud sõnast "hing", "eluhingus", sest liivateel olevat võime anda inimesele elu tagasi. Ka keskajal tähistas liivatee elujõudu. Rüütlid kandsid liivateepärgi, mille ümber sumisesid mesilased. Liivatee on kogu maailmas tunnustatud kui ilu-, mee-, maitse- ja ravimtaim. Parimaks peetakse Prantsusmaa aed-liivateed. Ka eestlased on teda kasvatanud aedades või korjanud mereäärsetelt aladelt lähisugulast nõmm- liivateed. Vanasti aeti liivatee suitsuga tarest halbu sõnu, kurje vaime ja pahu haigusi välja. Kui tuppa on tekkinud kopitanud lõhn, kõrvaldatakse see liivatee suitsuga. Liivatee on rikas eeterlike õlide poolest. Ta sisaldab tugevat antiseptilist, omapärase lõhnaga tümooli, karvalooli, borneooli ja pineeni. Eraldatud on saponiine, mõru- ja parkaineid, mineraalsoolasid, rasv- ja orgaanilisi happeid. Sisaldab 1-2% eeterlikke õlisid, samal ajal nõmm-
Neljanda põlvakonna reaktoreid ei ole ootada enne 2040 aastat, sest vastav tehnika puudub. Selle põlvakonna reaktor peaks suutma hävitada või siis ümbertöödelda alfakiirgavaid nukleiide, mis on kõige ohtlikumad. Nii laheneks tuumajäätmete probleem. Soomlased on ehitanud oma hoidlad nii, et hiljem saaks jäätmed maa alustest hoidlates välja võtta, kui peaks avanema võimalus nende taaskasutamiseks. Maavarade vähenemise tõttu plaanib Venemaa neid hankida põhja poolsetelt aladelt. Kuna sinna elekrtijaama rajamine oleks liiga kallis ja võib- olla otstarbetu vaid kavatsetakse ehitada, nii öelda ujuv reaktor, sest kütust ei olevaja tihti vahetada. Jaam asuks praami peal ning oleks ühenduses kaevandus piirkonnaga. Selline reaktor peaks suutma ülal hoida kolm Pärnu suurust linna. Samas võib see ka ohtlikuks osuttada, sest siis saab põhimõteliselt minna, kuhu tahes ja reaktori tööle panna. Nii saab segamatult teha kurje plaane.
Koidula inspiratsiooniallikateks luule kirjutamisel oli mälestusterikas lapsepõlv Vändras, armastus Eestimaa ja eesti rahva vastu ning kirjanduslikud eeskujud. Koidula põhiliseks luulzanriks on isamaaluule. Isamaalüürika kõrval on Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduslüürika, mida luuletuste arvult võib asetada isegi esikohale. Loodusmeeleoludest kõige silmapaistvam on kevadtunde esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle kõrval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid tähelepanekuid, mis jõuavad mõnikord välja ka filosoofilist üldistusteni. Samuti on Koidula tegelenud ka armastusluulega, millest kõige silmapaistvam on ,,Emasüda" Kasutatud kirjandus 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia _Koidula 2) http://www.ut.ee/verse/indekx Eesti värss 3) http://www.miksike.com/documents/main/referaadid/koidula_maili.htm 4) TEA Laste- ja noorte entsüklopeedia
Millised on kliima soojenemise tagajärjed Eestis? Eestile ei tähenda kliima soojenemine sugugi mitte võimalust hakata apelsine ja banaane kasvatama, vaid rida ebamugavusi, millega kohanemine läheb palju maksma. Tõenäoline stsenaarium Eestis on selline: põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel; lüheneb või kaob hoopis lumekate; suureneb talviste tormide ja udude sagedus; seoses veetaseme tõusuga ujutakse üle osa maismaa-alasid. Samas kardetakse ka, et neilt aladelt, kus tagajärjed on tõsisemad (üleujutused, kõrbestumine), hakkavad Eestisse siirduma mitmed koduta jäänud või paremaid loodustingimusi otsivad inimesed. Kuna Eesti on madal ala, on ohtlik ka maailmamere taseme tõus, mis võib enda alla matta mitmeid rannikupiirkondi. Probleemi lahendamine. Kõige haavatavamad ökosüsteemid, mis on kõige tundlikumad kliima muutumisele, asuvad enamasti arengumaades, mis ei suuda ise probleemi vältida. Arengumaad on
põlema. · Tänu Poola kuningale Stefan Batotyle hakkas Liivi sõda jõudma lõpule. Ta tahtis vallutada ära Moskva ja tikteerida venemaale rahu tingimused. Kuna tal oli hea koostöö Rootsiga, siis nad vallandasid vene vägedele suure pealetungi ja see lõppes Jam Zapolski vaherahuga 1582a, mis sõlmiti Venemaa ja Poola vahel. Ning Venemaa ja rootsi vahel sõlmiti 1583a. Pljussa vaherahu. Seega pidid venelased lahkuma eesti aladelt. · Vaherahu tulemusena jäi Põhja-Eesti Rootsile, Lõuna-Eesti Poolale ja Saaremaa Taanile. · Eesti alad olid Liivi sõjale küll sõja tallermaaks, aga eestlased otseselt kellegagi ei sõdinud. · Lisaks toimus eesti aladel veel 7aastane põhjamaade sõda(1563-1570) See toimus Rootsi ja Poola vahel. Edukam oli siiski Rootsi ja sai Taanilt endale Läänemaa koos Hiiumaaga. Taanile jäi ainult Saaremaa.
VÕÕRSÕJAVÄE KOHALOLEK Nõukogude võimu põlistamisele aitas oluliselt kaasa ka eestisse jäetud sõjavägi, mille ülesanne oli nagu julgeolekuorganitelgi olla Moskva jaoks oluline informatsiooniallikas ja ühtlasi hoida kohtadel sisemist korda ning kindlustada reziimi. Eriti arvukalt oli sõjaväge eestis sõjajärgsetel aastatel-120 000 meest. Sõjavägi oli kohalikele elanikele ränk koorem. Sõjaväe kasutusse antud aladelt tuli põliselanikel lahkuda, üsna suur osa linnade elamufondist võeti sõjaväe käsutusse. Sagedased olid konfliktid sõjaväelaste ja tsiviilelanike vahel, eriti sõjajärgsel perioodil, mil punaarmeelaste vägivallatsemine oli massiline. MOSKVA KONTROLLIMEHHANISMID Nõukogude Liidu liiduvabariikide nn vennalikku perre kuuluva Eesti NSV juhtkonna iseseisev tegutsemisvabadus oli piiratud. Baltikumi ,,vabastamise" järel 1944 aastal vajas Moskva täiendavat
sajandiks eKr hääbus ka see keel. Samas hakkas ladina keel levima Apenniini poolsaarelt väljapoole. Puunia sõdade järel, kui Rooma oli võidukas Kartaago üle, vallutati Hispaania idaosa ja lõunarannik. Rooma võim ja koos sellega ladina keel levis sajandite jooksul põhja poole, Gallia ja Germaania aladele ning Britanniasse. Suurima ulatuse saavutas Rooma riik keiser Traianuse ajal (98-117 pKr), kui riigi piirid ulatusid Euroopas Britanniast Germaaniani ja Doonau aladelt Armeeniani. Kõigil neil aladel oli ladina keel riigikeeleks. Kreeka vallutamine 146.a. eKr aitas kaasa kreeka keele tähtsuse tõususle ja selle mõju suurenemisele ladina keele arengus. Kreeka kõrge kultuur tõi kaasa selle, et haritud roomlase jaoks oli loomulik osata ladina keele kõrval ka kreeka keelt, seega kultuurilises mõttes oli Rooma riigi õitseajal valitsevaks kakskeelsus. Koolis õpitav ladina keel on klassikaline ja normeeritud variant. Oma arengus tegi
Vaieldamatu on ainult visuaalse kogemuse teravus. Roy Lichtensteini teosed kujutavad endast mõne üksiku kujundi suurendust. Tema maal säilitab koomiksipildikesele omase tingliku joonistuse ja koloriidi, kuid palju kordi suurendatud kujund mõjub ühtäkki uudsena. James Rosenquist ei toetu oma piltides ühele valmiskujundile, vaid koondab ootamatus seoses motiive või fragmente väga erinevatelt tsivilisatsiooni aladelt. Paljud tema teosed kõnelevad siiski eelkõige entusiasmist kasutada mitte ainult kõikväimalikke tehiskeskkonna motiive, vaid ka uusi materjale. Õlimaali kõrval või ühenduses rakendab ta ka metalli, plastmasse, puitu, neoontorusid ja muud sellist. Skulptuuri esindab popkunstis George Segal, tema teosed täidavad näitusesaalis suure ruumiosa, kus tavalised, reaalsed ja enamasti pisut vanamoelised ning kulunud mööbliesemed on ühendatud proosalises tegevuses inimfiguuridega.
11 000°C. · Suurimad kõrbed. · Põllumajandus vaid oaasides suhkruroog, puuvill, datlipalm, kohvipuud. · Kõrbekarjamaadel kaameli- ja lambakasvatus. LÄHISEKVATORIAALNE VÖÖDE · Aastaringselt soe, sademed langevad aga ebaühtlaselt Eristatakse : 1) Lühikese vihmaperioodiga savannialad sagedased ikaldused. Hirss, maapähkel, sisal....niisutavatel aladel puuvill, riis. Veisekasvatus 2) Pika vihmaperioodiga savannialad- niisutavatelt aladelt saab 3 saaki/a. Saagikus väike. Maniokk, jamss, mais, banaan, maapähkel, kohvipuu, teepõõsas, Aasias riis EKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE · Viljatud mullad, väga niiske kliima, temperatuur kõigub vaid 2-4 ° C · Vähe põllumaid · Kakao-, kohvi, õlipalmi-, kautsukipuu. · Karjapidamist ohustab tsetsekärbes MÄGEDE VÖÖND · Kasvatavate kultuuride valik/ loomatõud olenevad mäeahelike asendist ja mäestiku jalamil paiknevast
Prantsuse park on pargikujunduse stiil, mida muu hulgas iseloomustab peahoonest lähtuv keskteljeline lahendus. Prantsuse park vastandub inglise pargistiilile. 7. Lagede kaunistamiseks kasutati maalikunstnike teeneid. 8. Narvas, sest toimus tihe kaubandus Venemaaga. 9. Peeter I rajas Peterburi linna, enamus arhitekte olid prantslased. 10. Kardioru loss, ehitati Katariina I-se auks, arhitekt oli Nicola Michetti, ehitati Eestisse, sest spekuleeritakse, et Katariina I võis olla Eesti aladelt pärit. 11. Barokk stiilis on Plamse mõis. 12. Peter Paul Rubens(prantsuse) - Rubens jagas antiiksete meistrite imetlust elava vastu ning püüdis edasi anda inimkeha graatsiat ja jõudu. Töödele on iseloomulik veel diagonaalkompositsioon ja lopsakad naised. 13. Anthonis van Dyck(inglise) - paraadportree alusepanija. 14. Diego Velazquez(hispaania) - ''Innocentius X'', ''Sevilla veemüüja'', ''Breda kindluse alistamine''. 15
Need kes hakkasid vastu Hunnidele vallutati ja nii liikusid Hunnid Rooma Impeeriumi piiridele lähemale. Selleks, et „barbarid“ ei tungiks Impeeriumisse, roomlased ostsid „barbarite“ väepealikke ära ning provatseerisid nende vahelisi kokkupõrkeid ja see hoidis „barbareid“ tagasi. Et Hunnidele vastu seista liitusid roomlased: frankide, lääne gootide, burgundide ja sakstega. Roomlased koos liitlastega purustasid Hunnide armee ja Hunnid lahkusid Rooma Impeeriumi aladelt. Lääne Rooma Impeerium lagunes 476a. pKr. ja tema asemele tekkis palju uusi „barbarite“ riike.
panna Poola sõdis aktiivselt edasi Taani kuningas läks Magnusega tülli ja Ivan tahis 1582- Poola-Vene rahu luua Liivi kuningriigi, mis sõltus täielikult Ivan sai Poola poolt vallutatud alad omale, aga Moskvast ja mille kuningas oli Magnus. Ivan andis Batory valdustesse Kõik Liivimaa Magnus ründas Tallinna alasid, aga ta löödi selt linnused. minema ja Liivimaa kuningriigiga oli lõpp Venemaa tõrjuti Eesti aladelt välja Tuli vene oma väega, hävitas Paide, kuid said Venemaa ja Rootsi rahu 1583 rootslastelt lüüa Poola, Taani ja Rootsi tegid oma valitsussüsteemi Kogu eesti oli venemaa all väljaarvatud Tallinn ja eesti oli ohtlikult lõhestunud.
Balti ristisõda ja keskaeg 1200 - 1557 (AT2) 1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? Sakslaste tung itta (drang nach osten) Uus laevatüüp eurooplastel Põhjameredel seilamiseks – KOGE Uus kaubatee Saksa aladelt – Novgorodi Läänemere idakalda ristimise soov (viimane ala Euroopast mis oli ristimata) Saarlaste, kuralaste rüüsteretked Rootsi, Taani ja Saksa rannikuile. 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Esimene piiskop kes Liivimaale tuli oli Meinhard, kes rajas Väina (Daugava) jõe suudmesse kiriku (Üksküla). Seejärel Berthold ja Albert von Buxhoevden 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) 1208.a
väga palju väetisi ning kurnatakse maa üle ehk kokkuvõttes põllu harimises kasutatakse valesid meetodeid. Väheviljakail punamuldadel, mis on iseloomulikud kõrbe piirkondadele, ei saa kaua kasvatada, vaid peab muutma põllulappe, et niigi väheviljakaid muldasid täiesti tühjaks ei kasutataks. Kenya asub lähiekvatoriaalses kliimavöötmes , kus aastaringselt on soe ning sademed langevad ebaühtlaselt. Taimekasvatusega saab tegeleda aastaringselt , niisutavatelt aladelt saab aastas isegi kolm saaki. Kuid mitte niisutavatelt aladelt saab kaks saaki (kaks vihmaperioodi). Sademeid sajab väga erinevalt, kuna Lääne-Kenyas on mandriline kliima rohkem ning rannikul on mereline, siis on ju teada, et idapool on rohkem sademeid, kui lääne pool. Keskmiseks sademete hulgaks jääb siiski 1000 mm aastas. Aasta jahedaim pool on meie mõistes suves ( juuni kuni september), kus temperatuur langeb 11
· Vaesus või ebavõrdne juurdepääs toidule · Suur rahvaarv · Maapuudus · Halvad loodusolud · Traditsiooniliste tootmisviiside säilitamine · Esineb peamiselt arengumaades (Lõuna-Aasia, Aafrika ja Andide piirkonna riikides). Arengumaad ei jõua arenenud riikidelt sisse osta toodangut, sest see on liiga kallis. Arengumaad seevastu kannatavad ületootmise all Kalandusvormid · Rannikupüük püütakse rannalähedastelt aladelt, kala töödeldakse rannikualadel ja müüakse kohalikul turul. Kasutatakse algelisi kalapüügivahendeid. Ida- ja Kagu- Aasia riigid. · Ookeanipüük kaasaegse tehnikaga varustatud suured kalapüügilaevad võivad ära olla nädalaid. Kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates. Suured ja/või rikkad riigid: USA, Jaapan, Venemaa. · Kalakasvatus kuna kalad hakkavad otsa saama, tuleb rajada kasvatusi. Inimesed saavad endale lisatoitu või teenivad sissetulekut
Toidunappuse ja haiguste tõttu ei pruugi harusid lisanduda, osa võib koguni taandareneda. Sama juhtub ka väga vanade loomadega. Sarveharude arv ei näita looma vanust. Kui suureks ja mitmeharuliseks sarvepuu kasvab, sõltub looma vanematest ehk siis geenidest, keskkonnatingimustest ja vanusest. Talveks põder loobub sarvedest. Pullid hõõruvad neid vastu puid ja põõsaid, kuni uhked ehted maas, seetõttu võibki sarvi leida tihti just noorendikest ja võsastelt aladelt. Uued sarved hakkavad kasvama aprillis ning saavutavad täismõõdu umbes kolme kuuga. Nahk, mis alguses noori sarvi katab, hõõrutakse vastu puid maha. Kõrvad on põdral suured ning üliliikuvad, saba seevastu vaid 45 cm pikkune. Põdral on hea kuulmine ning haistmine, kuid nägemine paraku niisama keskpärane kui teistel metsloomadel. Põdra kasukas on hallikaspruun, talvel pisut heledam kui soojal ajal; jalad on helehallid või valkjad ning kaetud lühikeste liibuvate karvadega.
Nüüd algas Saksamaa surumine kohale, kus lääneriigid teda näha tahtsid. Vaherahu jõustus 11. novembril 1918, sellega lõppes sõjategevus läänerindel. Compiagné' i vaherahu käsitles sakslasi juba kui kaotajaid. Mõningaid selle põhimõtteid: esiteks, Saksamaa pidi 15 päeva jooksul tooma ära oma väed lääneriikide territooriumitelt, Prantsusmaalt, Belgiast ja Luksemburgist, samuti Türgist, Rumeeniast ja endise Austria-Ungari aladelt ning Elsass-Lotringist. Lääneriigid said õiguse okupeerida Saksamaa territooriumist Reini jõe vasaku kalda alad. Teiseks, Saksamaa pidi loovutama lääneriikidele hulgaliselt sõjatehnikat ja relvastust: 1700 lennukit, 5000 autot jt. Kolmandaks, Saksamaa pidi tagastama lääneriikidele nende kodanikud, s.t. sõjavangid. Sakslastest vangid jäid esialgu lääneriikide kätte. Pariisi rahukonverents oli ulatuslikuim rahvusvaheline foorum pärast Viini kongressi.
muusikud. Lugu pajatab Jeesus Kristuse sünnist ja sellele järgnenud sündmustest. · Renessanssmuusika 16.-1.7sajandi pidulik õukonnamuusika Itaaliast, Madalmaadest, Inglismaalt ja Prantsusmaalt. Tantsud P.Phalese, Fr.Bendusi, P Attaignanti ja W.Brade kogumikest, inglise Masque-music, Fr.Azzaiolo ja B.Tromboncino tänava- ja külalaulud ning C.Monteverdi madrigalid. · Renessansi miniatuurid Madalmaadest, Prantsusmaalt ja saksakeelsetelt aladelt - J. des Prez, J.Obrecht, H.Isaac, L.Senfl, P.Phalese ja T.Susato · Kaasaja muusika A.Pärt Hortus Musicusele ja A.Mustonenile pühendatud teosed ja uuemate teoste versioonid vanamuusika ansamblile. Programm laseb end väga hästi kombineerida koos keskaja vaimuliku muusikaga. · Sõprade muusika Spetsiaalselt Hortus Musicusele kirjutatud või arranzeeritud muusika autoritelt - mõttekaaslastel. A.Pärt, A.Knaifel, G.Kantseli, G.Grigorjeva, L.Sumera jt.
Külma sõja kujunemine: miks said endistest liitlastest vaenlased? Külmaks sõjaks nimetatakse laiemas laastus sõdu, kriise ja konflikte Ida ja Lääne vahel, mille tingisid poliitilised, ideoloogilised ning majanduslikud erinevused riikide vahel. Üks suurimaid vastasseise külma sõja ajal oli Ameerika Ühendriikide ja NSV Liidu vahel pärast II maailmasõda. Mõõtu võeti nii võidurelvastumises, kui ka oma valduste laiendamises. NSV Liit unistas maailmavallutamisest, kuid Lääneriigid ei lasknud sellisel katastroofil aset leida. Külma sõja põhiliseks relvaks oli tuumarelv, kuid hirm katastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid. Saksamaa ida-poolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule. Viimasele määrati Potsdami konverentsi otsustega osa Ida-Preisimaast koos Königsbergiga. Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad. Albaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
