Hetiidi riik, Foiniikia, Pärsia (0)

Indoeuroopa rahvad ja Hetiidi riik.

• Indoeurooplased on Euroopa ja Aasia rahvad, kes räägivad indoeuroopa keeli (nt. Venelased , sakslased , prantslased). Pärinevad Musta mere ja Kaspia mere äärsetelt aladelt , millelt nad hakkasid liikuma umbes aastal 2000 eKr Euroopa aladele. Tegelesid nad kariloomade kasvatuse ja põlluharimisega. Hiljem segunesid indoeuroopa hõimud põlisrahvastega ja Väike-Aasias, tänapäeva Türgis tekkis esimene suurem riik – Hetiidi suurriik .
  
• Nimelt, aastal 1700 eKr ühenati sealsed maa-alad ühtseks riigiks, mille pealinn oli Hattuša.
  
• Hetiidi kuningad polnud niisama tähtsad kui Mesopotaamia kuningad või Egiptuse vaaraod . Riiki valitses kuningas nõustajate abil.
  
• Esimesena ajaloos hakkasid kasutama indoeurooplased sõjavankreid ning see tagas neile võidu vaenlase üle. Selle rahva sõjaväes istus sõjavankris kaks meest – üks laskis nooli, teine juhtis sõidukit.
  
• Aastal 1400 eKr muutis kuningas Šupiluliuma selle võimsaimaks riigiks Lähis-Idas.
  
• Aastal 1275 eKr toimus egiptlaste ja hetiitide vahel suur Kadeši lahing, mille tulemusel sõlmiti kuningas Hattušili III ja Ramses II vahel rahuleping . Süüria põhjaosa jäi hetiitidele, Palestiina egiptlastele.
  
• Hetiitide kultuur – austasid taevajumalat, hakkasid kasutama kiilkirja ja aastal 1300 eKr õppisid rauda töötlema. Aastal 1200 eKr tabas hetiidi riiki tundmatute rändhõimude rünnak.
  

Hetiidi riik 1700 eKr-1200 eKr
Pärsia riik

• Pärsia riik asus Ees-Aasias, Iraani kiltmaal. Nendel aladel oli maa viljakas ning põldu hakati harima juba muistsel ajal.
  
• Kui indoeurooplased hakkasid välja rändama oma algsetest elupaikadest, siis aastal 900 eKr said nad kogu Iraani kiltmaa valitsejateks.
  
• Kyros II alistas suure osa Aasia riike ja aastal 550 eKr tekkiski Pärsia suurriik.
  
• Aastal 539 eKr alistus Pärsiale isegi Babüloonia ja seegi liideti suurriigiga.
  
• Pärsial oli neli pealinna:
  

Persepolis Iraanis
Susa Mesopotaamias
Babülon Mesopotaamia aladel
Ekbatana Meedias.

• Suur Kuningatee oli Sardese ja Susa linna vahel olnud kaubatee, millel oli 111 postijaama.
  
• Valitseja Dareios I seadis jalule korra, mis määras lisaks kuningale ametisse ka asevalitseja ehk satraabi.
  

Satraabi ja kuninga amet pärandati isalt pojale.

• Pärsia kuningad ei valitsenud alistatud rahvaid väga karmilt. Aastal 546 eKr, pärast Lüüdia alistamist võeti kasutusele vermitud raha.
  
• Pärslaste usk:
  

Usuuuendaja ja preester ehk maag Zarathustra pani aluse uskumustele, mis pidasid Ahuramazdat ehk Tarka Isandat peajumalaks ja kõige hea valitsejaks. Tema vaenlaseks oli Ahriman, üks Ahuramazda enda poegadest. Ohverdusi Pärsias ei tehtud, aga tähtis oli Püha Tuli.
Foiniikia

• Foiniikia asus Vahemere idarannikul. Kreeka keeles tähendab Foiniikia purpurimaad.
  
• Juba aastal 8000 eKr hakati tegelema põlluharimisega, kuna need alad olid viljakad ja ei vajanud kunstlikku niisutamist (niisutuskanalite süseemi).
  
• Foiniikias kasvasid kõrged seedrimetsad ja seedripuu oli üks põhilistest väljaveokaupadest. Seedrit kasutatakse ehituspuuna ja laevade ehitusel. Aastal 3000 ekr tekkisid Foiniikias esimesed linnriigid – alguses Byblos, hiljem Siidon ja Tüüros. Linriik koosneb linnast ja seda ümbritsevast maa-alast.
  
• Ka Foiniikias polnud küninga võim piiramatu ja ta valitses oma riiki kaupmeestest koosneva nõukogu abil. Foiniikia linnad olid eelkõige kaubalinnad. Tähtsaimad väljaveoartiklid olidki seedripuu ja purpurpunane riie . Tegeleti ka vahenduskaubandusega.
  
• Foiniikia asutas palju kolooniaid ehk asumaid ja kõige tähtsam neist oli aastal 814. eKr rajatud Kartaago.
  
• VIII sajandil ekr langes Foiniikia Assüüria kuningate võimu alla. Hiljem on olnud Foiniikia ka Uus-Babüloonia ja Pärsia võimu all.
  
• Foiniikias oli kasutusel tähestikkiri, milles iga märk tähenas ühte häälikut. See okksnes 22 kaashäälikust. Kiri arenes välja Egiptuse ja Mesopotaamia tähestikust. Foiniikia kiri sai aga eeskujuks paljudele teistele tähestikkudele (Kreeka, Araabia ).
  

Kasutatud kirjandus: VANAAEG I. Ajalooõpik 6. klassile. Mait Kõiv.