Keskaegne Etioopia (0)

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaaisum
Etioopia
Referaat
Marjanne Mändmets
11 E
Tallinn 2010
Sisukord:
Sissejuhatus..............................................................................................3
Aksumi kultuuri eripära..............................................................................4
Etioopa kultuur..........................................................................................5
Etioopia kirjandus......................................................................................6
Kasutatud kirjandus...................................................................................7
Sissejuhatus
Suur orjanduslik Aksumi riik kujunes Põhja-Etioopia territooriumil meie ajaarvamise algul. 13.-14. sajandil kujunenud Etioopia feodaalriik osutus hiljem killustatuks iseseisvateks vürstkondadeks. VI aastatugandel eKr tungisid Etioopiasse Nuubia aladelt kušiidid ( tänapäeva etiooplaste esivanemad ) ja tõrjusid siinse põlisrahva välja. Aja möödudes seguneti läänest ja lõunast sisserännanud negriitsete hõimudega. Etioopiasse tõi islamieelse araabia kultuuri elemente (keel,kiri,ehituskuns,jms) semiidi hõimude immigratsioon ,mis toimus I aastatuhandel eKr. Nn saaba perioodist sai alguse legend ,mille sisuks on,et Etioopia valitsejadünastia põlvnes kuulsa Iisraeli kuninga Saalomoni ja Saaba kuninganna abielust . Ka viimane Etioopia keiser Haile Selassie I (valitsus aeg 1930- 1974) pidas end Saalomoni dünastia liikmeks.
Etioopia riigi paiknevus( http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:LocationEthiopia.svg )
Aksumi kultuuri eripära
1.-2. sajandil pKr kujunes Põhja-Etioopias tekkinud semiidi kolooniatest Aksumi riik. Vahemeremaade , Aasia ja Aafrika kaubavahetuses etendas tähtsat rolli Aksumi riigi soodne asend,mistõttu muutus Aksuumi riik avatuks eri kultuuride mõjudele. Ehituskunst arenes eriti jõudsalt , mis sai mõjutusi süüria ,india ja kõige rohkem araabia arhitektuurilt. Hiigeltemplid,paleed jt riigi pealinna tähtsad hooned olid ehitatud massiivsetest kiviplokkidest lupja kasutamat.Kivisteelid on Aksumi ehituskunsti iseloomulikemad näidised- ülalt ahenevad neljakandilised reljeefidega kaetud sambad,millel tipus viil või palmett. Kõrguselt on steelid erinevad. Keraamikat on säilinud ka Aksumi varasema perioodil valmistatut.
Steel Aksumis
( http://z.about.com/d/goafrica/1/0/2/3/axumsteeleaf.jpg )
Etioopia kultuur
Maa lõunapoolsetel aladel tekkinud Etioopia riik kandise edasi Aksumi kultuuri järjepidavust. Taassünd algas 12.dal sajandil ja seostus Zague dünastia võimuletulekuga. Lalibela linn oli riigi keskuseks,mis sai nime13. Sajandi I poolel valitsenud samanimeliselt keisrilt. Lalibela ajal rajati linnalähedasse mägipiirkonda 11 kaljukirikut,mis on säilinud tänapäevani.Kõigepealt,et kirikut ehitada, puhastati kalju pinnasest ,raiuti välja kiriku väliseinad ning viimasena kujunadati interjöör, samast kivimonoliidist. Maailma Lunastaja on kõige suurem ja ilusam. Kirikus asub püha kivi ,millel legendi kohaselt olevat Jeesus Kristus õnnistanud keiser Lalibelat. Juveelikunst oli kõrgelt arenenud, sealjuures tuleks rõhutada eriti hõbeehete valmistamist. Tähelepanuväärsed näidised kristlikus Etioopia kunstis olid valmistatud pidust, hõbedast, pronksist tseremoniaalristid.1270 aastal,mil toimus Saalomoni dünastia taastamine, hääbus iidne Aksumi arhitekuuristiil ,monoliitsete kiviehitiste asemel hakkas linnadesse ja küladesse ilmuma savitellistest ja puidust pisikesi nelinurkse või ümmarguse põhiplaaniga kirikuid ja muid sedalaadseid ehitisi. Uus tõus arhitketuuris algas alles 17.dal sajandil.
Mungad õpetasid kunsti,teadust jms.
Lalibela linn
( http://images.google.ee/images?hl=et&gbv=2&tbs=isch%3A1&sa=1&q=lalibela+linn&btnG=Otsi&aq=f&oq =)
Etioopia kirjandus
Raidkirjad on vanimad Etioopia kirjamälestised. 6.-5. Sajandist pärit ning saabakeelsed,hiljem kreekakeelsed. Alles neljandal sajandil pKr - maa ristiusustamise ajal ilmus raidkirjadesse kohalik geesi keel. Geesi keel on säilinud ning seninigi kasutusel kirikus liturgia keelena. Praeguses Etioopias ametlikustatud amhaara keel on lähedane geesi keelele. Geesikeelse kirjanduse kõrgajaks loetakse 5.-7. sajandit. 13.dal sajandi lõpul algas etioopia kultuuri renessanss. Sel ajal said peamiseks kirjandusliikideks kroonika ja pühakute elulood .
Näide amhaara keelest.
( http://www.language-museum.com/encyclopedia/a/amharic.gif )
Kasutatud kirjandus:

• Inimene ,ühiskond, kultuur XI klassi ajalooõpik
  
• http://www.selamta.net/culture.ht m
  
• http://www.endingstereotypesforamerica.org/ethiopia_in_the_middle_ages.html
  

7