Venestusaeg (1)

Venestusaeg oli oma ajastuse koha pealt eestlastele “õnnelik õnnetus”.
Venestus aeg, mis toimus 19 sajandi lõpus, oli eestlastele raske aeg. Eesti ja saksa keel asendusid vene keelega ja suruti maha kõiksugused ärkamisaja mõtted, saavutused jms.. Eestlase õigused aina vähenesid. Olgugi, et eestlaste soov sakslastest lahti saada, sai täidetud, asendusid nad veel halvemate –venelastega. Eestlased ise olid lollid, et nad kõik Manasseri revisjonile ette kandsid ja sellega venelased oma venestamisplaane ellu said viia. Kuid mis määral oli venestamisaeg eestlastele hea?
Enne venestusaega, suheldi kas eesti või saksa keeles, nüüd aga oli selleks keeleks vene keel. Ka koolis viidi läbi muudatused, ja õppeaineid hakati õpetama vene keeles. Õppekavast jäeti välja paljud tähtsad ained ja õppedukus üleüldse langes. Kas see oli positiivne , ei. Aga sellega õpiti hindama eelnevaid tingimusi ja arvatavasti tekkis ka õpilastes teatud rahvustunne ja tahe õppida eesti keeles. Veel, hariti inimesi ka õigeusu levitamisega, varem ei teadnud paljud inimesed sellest midagi ja ehk leidsid paljud eestlased, et see on just see mida nad vajavad.
Muidugi oli eestlastele kõigile raske just see, et neil endil kaob kultuur ja kõik see mis oli eelnevalt tarkade meeste: Hurda, Jannseni ja Jakobsoni poolt rajatud. Ärkamisaja rahvuslikust liikumisest ei saanud nüüd juttugi olla. Suruti peale vene kultuuri ja vene rahvuslust, aga sellega eestlased ju leppida loomulikult ei saanud. Loodi ka mitmeid ajalehti eestlastega eesotsas , mis toetasid venestamist, nt: “Valgus“ ja „Olevik“. Mis oli veel masendavam, et isegi omade seas on venestamis- toetajaid. Jumal tänatud, et oli olemas siuke ajaleht nagu „ Postimees “, sest see oli ainuke leht mis üritas rahvuslikku vaimu üleval hoida, pluss oli muidugi see, et see oli eesti keeles. Arvatavasti luges seda lehte iga ennast eestlaseks pidav inimloom ja selle lehe tähtsus oli kindlasti suur. Ühtekuuluvustunne, et „jah ma mõtlen samamoodi nagu teised eestlased, jah ma pole ka rahul sellega mis toimub aga õnneks mulle on antud lugeda uudiseid eesti keeles, oma rahvuskaaslastelt“. Ma arvan need mõtted keerlesid paljude peas.
Peale Postimehe, tegutsesid ka karskusseltsid kes viisid läbi erinevaid näitemänge, kontserte ja kõneõhtuid. Need püüdsid rahvustunnet hoida. Just venestamisoludes leiti vahendeid , et seltsimaju ja uusi kohti ehitada. Rahvuslust hoiti üleval ka näiteks Eesti Üliõpilaste Selts, kes kasutasid omavahel eesti keelt, mis oli märkimisväärne, samuti õnnistasid nad sinimustvalge seltsi lipu. See on ju ajalooliselt väga tähtis, et just selline selts, sellisel raskel ajal kokku tuli ja, et just nende lipust Eesti riigi lipp sünnib.
Toimus ka palju majanduslikult olulisi asju, nagu raudtee rajamine, vaevalt oleks see toimunud ilma venestusajata, oli vaja ju transporti Vene aladelt Eesti aladele. Tänu sellele arenes ka kaubavahetus ja tekkis põllumajanduse areng. Kaubanduse areng oli väga hea, arenes ka sisekaubandus. Tekkisid palgalised töökohad ja mõisade päriseks ostmine. See kõik oli ääretult positiivne eesti inimestele. Ka linnad kasvasid ja tekkisid erinevad ühingud, mis tugevdasid eestlaste rahvustunnet. See aina tõusis, ja oli oodata uut rahvuslus lainet, ja see ei jäänud tulemata. Jaan Tõnissoni ja Konstantin Pätsi eestvedamisel eesti rahvus aina iseseisvus .
Venestamisaeg oli vajalik, et inimeste rahvustunne veelgi kasvaks. Venelasi oli vaja, nii majanduslikus kui ka riigi arengu mõttes. Eesti sai tugevamaks ja astus samme oma rahvuse poole, oma riigi poole.
[Tippige tekst]
Kerly Saarkoppel 11A