Saksamaa (1)

SAKSAMAA
Saksamaa ulatub madalalt Läänemere rannikult kaugele Euroopa siseossa.
LOODUS
Saksamaa rannajoon on hästi liigestunud, siia lõikuvad jõgede suudmelahed, välja sopistuvad aga mitmed käärulised poolsaared ning liivased maasääred. Põhjamere rannikul asuvad Ida- ja Põhja- Friisi saared, näiteks Rügen. Saarte ja mandri vahel on madal padumeri, mille põhi võib mõõna ajal kohati kuivaks jääda.
Põhja- Saksa madaliku rannikualal laiuvad madalad marsitasandikud. Saksamaa keskosas tõusevad aga 1,5 km kõrgused vanad mäestikud nagu Harz , Taunus ja Thüringer Wald. Prantsusmaaga jagatakse Schwarzwaldi, Tšehhimaa piiril paikneb Böhmerwald ning Erzgebirge. Need on üsna kulunud, ümardunud harjadega . Saksamaa lääneosas (Eifeli mäestikus) leidub vulkaanilisi plahvatuslehtreid, millesse on sademetevetest kujunenud maarijärvi.
Lõuna- Saksamaa kerkib aste- astmelt kõrgemale, üle Baieri kiltmaa Alpideni. Kõrgeim punkt Saksa Alpides on Zugspitze, mis ulatub 2963 m üle merepinna .
Saksamaa pikimad jõed on Rein, Elbe , Weser, Ems, need kõik suubuvad Põhjamerre. Neist kõige kaunim on Rein just tema kaunite orgude tõttu (ta asub mandrilise rifti vööndis). Samas jääle on Rein ka kõige saastatum jõgi Saksamaal, selle jõe vett kasutatakse tööstuse tarbeks ning aedade- põldude kastmiseks. Rein on ka Euroopa siseveeteedest suurim, mida mööda veetakse naftat, rauamaaki ja vilja (ülesvoolu), aga ka sütt ja tööstuskaupu (allavoolu). Reini suudmes paikneb üks Euroopa suuremaid sadamaid, Hollandi linn Rotterdam .
Põhja- Saksamaal on enam levinud leetunud ja soostunud ning metsapruun- mullad , keskosas mustmullad ning jõeorgudes lammimullad.
Mets katab Saksamaast vähem kui 30%, enamus sellest on mägedes -- looduslikult tamme-, pöögi- ja nulumetsad, istutatud on kõige rohkem männikuid.
Saksamaa loodeosas on palju rabasid ning nõmmi. Alpide lõunapiiril esineb ka kõrgusvööndilisus.
Maavarade poolest on Saksamaa rikas. Idaosas on palju pruunsütt, läänes kivisütt. On ka kaalisoola ning kivisoola. Põhjamere alt kaevandatakse naftat ja gaasi.
KLIIMA
Kliima muutub merelisest (suurel alal rannikul) parasmandriliseks. Äärmises põhjaosas ulatub jaanuari temperatuur mõne kraadi üle nulli, lõuna pool on see kõikjal madalam. Juulis on 16.. 20 kraadi sooja (rannikul jahedam, sisemaal soojem). Mägede nõlvul sajab kõige rohkem, üle 1000 mm aastas, tasastel aladel vähem, 600..800 mm/a.
RAHVASTIK
Saksamaa on rahvastikult Euroopa suurim riik (kui mitte arvestada Venemaad).
Rahvastik paikneb riigis ebaühtlaselt, kõige tihedam on see Ruhri linnastus ning Reini jõe orus ja Ida- Saksamaal.
Saksamaal elab rohkem kui 5 miljonit võõrtöölist, siia on neid meelitanud kõrge palk ja muud sotsiaalkindlustuse eelised. Võõrtöölistest on siin kõige rohkem türklasi (ligi pooled), immigrante endise Jugoslaavia aladelt, itaallasi, kreeklasi jt. Suur võõrtööliste osakaal tekitab suuri sotsiaalseid pingeid, eriti just Ida- Saksamaal.
MAJANDUS
Saksamaa on väga tugeva majandusega riik, kus söekaevandustele tuginev must metallurgia ja keemiatööstus on võimaldanud välja arendada võimsa masinaehituse ja kõrgtehnoloogilise toomise . Siiski põhineb Saksamaa tööstus peamiselt sissetoodud toorainel, riigil ei piisa enam oma naftast ja rauamaagist, neid tuleb juurde importida.
Võimsaimaks tööstuspiirkonnaks on Ruhr, kus üksteise kõrval paikneb üle 30 tööstuslinna. Kaevandatakse kivisütt, sulatatakse terast, valmistatakse masinaid ja mitmesuguseid keemiatooteid.
Põllundus on paremal järjel riigi põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, suhkrupeeti ja kartulit . Lõunaosa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele, eriti just piimakarjandusele. Erinevate jõgede orud on klimaatiliselt sobivad viinamarjade kasvatamiseks.
Transport on Saksamaal hästi arenenud, kogu riiki läbib korralik ja tihe autoteede võrk. Sealsed magistraalid on ainsad Euroopas, kus ei ole kiiruspiiranguid. Mööda jõgesid ja kanaleid pääseb laevadel nii Põhja-, Lääne-, Vahe- kui ka Mustale merele. Euroopa suurim jõesadam on Duisburg Reinil. Suurim lennujaam riigis on Maini äärsel Frankfurdis, tuntuim lennukompanii Lufthansa. Saksamaa toodab nii enda kui ka kogu maailma tarbeks mitmesuguseid sõidukeid, autodest on vast tuntumad BMW, Volkswagen , Mercedes Benz jpm.