Euroopa Napoleoni sõdade ajal (0)

Euroopa Napoleoni sõdade ajal
Napoleon I e. Napoleon Bonaparte valitses Prantsusmaad 11.novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13.märtsist 1815 kuni 22.juunini 1815. 18 maist 1804 kuni 11.aprillini 1814 oli ta isegi Prantsusmaa keiser .
1803.aastal likvideeriti Prantsusmaa kontrolli all olevatelt Lääne-Saksamaa aladelt üle 100 väikeriigi mis liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. a suvel moodustati 16 suuremast Saksa riigist Reini Liit, mille juhiks sai Napoleon isiklikult. Reini Liit kohustas liidus olnud riike osalema Prantsusmaa impeeriumi vallutussõdades; liidus olnud riigid lahkusid kõik Püha Rooma riigist, mis lakkas üldse olemast.
Euroopa valitsejad aga ei tunnustanud Napoleoni võimu ning need riigid jätkasid sõjategevust Prantsusmaa vastu, et taastada vana kord. Tänu sellele saigi Prantsusmaa peamiseks vastaseks sel ajal Euroopa enim arenenud riik Inglismaa, kellega liitusid kõik teised riigid. Sõjaliselt Inglismaa koos liitlastega aga Prantsusmaast ning Napoleoni vägedest jagu ei saanud, ainult meresõjas saatis Napoleoni ebaõnn. Peale kontinentaalblokaadi kuulutamist Inglismaale, suurendas too aga kaubavahetust ülemerekolooniatega ning hakkas Prantsusmaa ja nende liitlaste kaubalaevu kaaperdama .
Prantsusmaa liitlasteks olid Preisimaa , Austria, Venemaa, Taani ja Norra. Prantsusmaa vasallriigid olid aga Hispaania , Šveits, Itaalia ja Poola. Niimoodi oli Napoleon loonud Euroopas Prantsusmaast sõltuva poliitilise süsteemi, millest välja jäid ainult Inglismaa, Rootsi, Portugal ja Türgi.
Napoleon allutas enda alla ka mitmed alad. Peamised ümberkorraldused ja muudatused olid nendel aladel – pärisorjuse kaotamine, aadlike eesõiguste kaotamine, valitsevaks sai ilmalik abielu, sisse seati vandemeeste kohus ning juutidele anti kodanikuõigused, kõik inimesed olid nüüdsest võrdsed ja vabad.
Napoleon saatis tema sõjakäikudel nii ünn kui ka ebaõnn. 1805.a detsembris purustasid Napoleoni väed Austerlitzi lahingus Austria-Vene väed ja 1806. a oktoobris purustasid tema väed Preisimaa. Kuid 1805. a oktoobris toimunud Trafalgari merelahingus hävitasid Inglismaa-Hispaania väed Prantsuse laevastiku, merelahingutes ei saatnud Napoleon üldse edu. Peale Preisimaa purustamist 1806. a algas sõjategevus Venemaa ja Prantsusmaa vahel, mis lõppes 1807. a Napoleoni hiilgava võiduga. Nende vahel sõlmiti lõpuks Tilsiti rahu; kuid vastuolude suurenedes riikide vahel, alustati uuesti sõjategevust; kahjuks Prantsuse väed said lüüa. 1813 . a kevadel algas uuesti sõda Euroopa riikide vahel; sõja algul saavutas Napoleon mitmeid hiilgavaid võite, kuid Leipzigi linna all peetud suures Rahvastelahingus sai Napoleon kaotuse osaliseks . 1815. a peetud Waterloo lahingus sai Napoleon lõplikult lüüa sitsmendalt Prantsusmaa- vastaselt koalitsioonilt.
Peale 1814. aastal troonist loobumist pagendati Napoloen Elba saarele ning anti see talle eluaegseks valduseks valitsemiseks, see aga ei rahuldanud teda. Ta jälgis huviga Pariisis toimuvat ning 1815.aasta märtsi algul maabus ta Prantsusmaal ning asus Louis XVIII kohal valitsema . Kohe tegi ta Euroopa riikidele ettepaneku sõlmida rahu, kuid sellega polnud nõus ning alustati sõjategevust. Peale Waterloo lahingut saadeti ta tühjale ning mahajäetud Püha Helena saarele, kus ta ka 1821 .a suri. Ta oli saanud uuesti troonil olla täpselt 100 päeva (13.märts kuni 22.juuni 1815).
Napoleoni roll ajaloos on olnud suur; ta vallutas mitmed alad ja tegi mitmeid sõjakäike ning pidas palju lahinguid. Ta lõi Euroopas suure Prantsusmaast sõltuva poliitilise süsteemi, Prantsusmaal oli palju liitlasi ja vasallriike. Täna temale võeti vastu Tsiviilkoodeks, mis võeti ka mitmetes teistes riikides kasutusele. Tema vallutatud aladel tehti mitmeid ümberkorraldusi, nt kaotati pärisorjus ja aadlike eesõigused.