Eesti Vabadussõda (0)

Eesti  Vabadussõda
Sissejuhatus
Tähtis sündmus
Toimumisaeg (1918-1920)
Edukus
 
Eesti vabadussõda 1918-1920
Keisri  kukutamine  venemaal
Maavalitsuse tekkimine (19. veebruaril 1918)
Sinna kuulusid   Konstantin  Konik, Konstantin Päts 
ja Jüri Vilms.
Manifest (kuulutati välja 23. veebruaril  Pärnus )
Ajutine valitsus
Peaministriks sai Konstantin Päts
     Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud!
Vabadussõja algus
Saksa vägede väljaviimine kõigilt okupeeritud 
aladelt . (see algas Novembris 1918. aastal) 
Eesti olulisim ülesanne tol hetkel
Vladimir Lenini ja Brest-Litovski  rahuleping  
(tühistatud)
Punaarmee vägede koondamine Eesti 
piirialadele
Sõja algus
28. novembril 1918 algas Narva all Eesti 
Vabadussõda
Ajutise valitsuse  osavõtt  
Viru rinne, kui tähtis kaitsesuund
Üksteise järel  langesid  enamlaste kätte Jõhvi, 
Kunda, Rakvere,  Tapa  ja Aegviidu. (1919. 
aasta jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 
vaid 40 km kaugusel)
Punaarmee hõivas 8. detsembril Võru ning 18. 
detsembril Valga
Vallutatud aladel seati 29. novembril 1918 
ametisse Nõukogude Venemaa
Vastupealetung
Eesti  armee  jõu leidmine vastuhakuks
1918. aasta detsembri tegeles sõjavägede 
ülemjuhatus Eesti armee ülesehitamisega
Briti Kuningliku laevastiku eskaadri jõudmine Tallinna 
reidile ja Soome vabatahtlike saabumine 
 Mobilisatsioon  (mobiliseeriti umbes 14 000 meest)
Kuperjanovlased vabastasid 14. jaanuaril 1919 Tartu. 
1. veebruaril vabastati Valga ja 3. veebruaril Võru
24. veebruaril 1919 kandis  kindral  Laidoner Eesti 
Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest 
välja aetud
Välisabi ja rahvusvähemused
Eestit toetasid Vabadussõjas mitu riiki
20. novembril 1918 lubas  Suurbritannia  
välisminister   lord  Robert  Cecil  Eestile oma 
laevastiku toetust. 
Suurbritanniast saadi ka relvastust ja muud 
varustustust.
1918. aasta lõpul formeeriti vabatahtlik Balti 
pataljon, millesse kuulusid Eesti saksa 
vähemuse liikmed
Ingeri pataljon (märts 1919)
Panikovitši  pataljon (kevad 1919)
Kriitilised  kuud
1919. a. märtsil on lahingute põhiraskus 
Lõuna-Eestis
Veebruari lõpus alustas punavägi seal uut 
pealetungi Võru ja Valga suunas, jõudes kohati 
linnadest mõne kilomeetri kaugusele
Aprill oli Vabadussõja kõige kriitilisem periood. 
Eesti sõjavägi suutis kaks kuud kestnud 
Punaarmee pealetungi siiski tõrjuda
 Pealetung  Petrogradile
Landeswehri sõda
1919. aasta suveks oli  sõjategevus  kandunud ka 
Põhja-Lätti. 
1919. aasta juunis viis see kokkupõrkele riigisaksa 
vabatahtlike Rauddiviisi ja  baltisaksa  vabatahtlike 
Landeswehriga, kes püüdisid Lätit oma võimule 
allutada. 
Need väed allusid 1918. aastal Antandi ja Saksamaa 
vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt bolševike 
pidurdamiseks. 
Marionettvalitsus (16. aprill 1919)
8. juulil 1919. aastal saabus  Riiga  saabus Läti 
seaduslik valitsus Kārlis  Ulmanise  juhtimisel
Suvi ja sügis 1919
Sõda Nõukogude Venemaa vastu oli 1919. a  
suveks ja sügiseks kandunud Venemaa 
pinnale
Eesti sõjavägi kaitseb Läti  idapiiri
Septembri lõpus asusid Eesti üksused 
pealetungile Ostrovi ja Porhovi suunas
Raskete ilmastikuolude ja maastiku tõttu 
rünnakud ebaõnnestusid
Eesti sõdurid ei soovinud nii sügavale 
Venemaale  tungida  
Tunda andis sõjaväsimus 
Tartu rahuleping
Tartu rahulepingu  läbirääkimisi  juhtis Jaan 
Poska
Tekkisid väga pingsad vaidlused
31. detsembril sõlmitud  vaherahu  
jõustus 3. jaanuaril 1920.
Lõplik rahuleping sõlmiti 2. veebruaril 1920.
Tartu rahuleping oli nii Eesti kui ka Nõukogude 
Venemaa jaoks esimene rahvusvaheline 
tunnustus.
Kokkuvõte
Vabadussõja lõpp
Kaotati kuni 6000 ja  haavata  sai umbes 14 
000 inimest
Vabariigi ülesehitamine sai alguse
On raske hinnata täpset väärtust, mida see  katsumus  eesti rahva 
jaoks omab. See on sümbol, mida väikerahvas suudab saavutada. 
Ning fakt, et meeilase sellel unustusse vajuda vaid kanname uhkelt 
edasi ajaloopärandit vaid süvendab ühtekuluvustunnet!

Document Outline

• Slide 1
• Sissejuhatus
•   Eesti vabadussõda 1918-1920
• Vabadussõja algus
• Sõja algus
• Vastupealetung
• Välisabi ja rahvusvähemused
• Kriitilised kuud
• Landeswehri sõda
• Suvi ja sügis 1919
• Tartu rahuleping
• Kokkuvõte