emakasuudmele ja sellest areneb isane eelleht - tolmutoru, mille kaudu spermiumid jõuavad munarakuni KAHEIDULEHELISED. (nende hulka kuulub 3/4 katteseemnetaimi) kaks idulehte idujuur areneb tavaliselt edasi peajuureks juhtkimbud varres ringina teiskasv e. jämenemiskasv kambiumirõnga abil Sugukonnad- kaheidulehelised, vesikuuselised, kuuskheinalised, ristõielised lehed enamasti sulg- või sõrmroodsed 15. Taimede osa veekogude aineringes. Taimed valmistavad lihtsamatest keemilistest ühenditest päikesevalguse abil keerulisemaid orgaanilisi ühendeid. TAIMESTIK ON ORGAANILISE AINE JA HAPNIKU TOOTJA, ÖÖSEL VÕI TALVEL PIMEDAS KA HAPNIKU TARBIJA. Rikkalik taimestik seob endasse kasvuperioodil toiteelemente ja vabastab neid pikema või lühema aja vältel. 16. Taimede tähtsus teistele vee-elustiku rühmadele. Taimed on vee-elustiku jaoks toiduallikas ja hapnikuallikas ning osade liikide
Antroppökoloogia – uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. Rekreatsiooniökoloogia – puhkealade ökoloogia. Biotsönoos - elukooslus, ühesuguste keskonnatingimustega alal elavate organismide kogum. Karnivoor – liha söövad loomad ehk lihasööjad. Herbivoor – rohttaimedest toitujad ehk taimetoidulised. Omnivoor – organismid, kes söövad kõike ehk kõigetoidulised. Dominant - mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. Biogeotsönoos - looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta keskkond. Ökotoksikoloogia - uurib looduslike ja sünteetiliste pollulantide mõju ökosüsteemi osadele. Biogeogeofraafia - tihedalt seotud ka maastike uurimisega, kuna biogeotsönoosid on üks osa maastikust. Biogeotsönoloogia – teadusharu, mis käsitleb elukoosluste ja elupaiga komponentide vastastikuseid suhteid ja olenevusi ning produktsiooni- ja mullatekkeprotsessis, energiavoos
(S0). · Väävliringe olulisemad etapid: a. Orgaanilise väävli muutumine anorgaaniliseks ehk vesiniksulfiidiks (H2S). b. Sulfiidi, elementaarväävli (S) ja teiste väävliühendite oksüdeerumine sulfaatideni (SO42-). c. Sulfaatide redutseerimine sulfiidideks. d. Mikroobide kaasabil väävliühendite kontsentreerumine ja inkorporeerimine orgaaniliseks väävliks. NB: joonis!! · Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas. Lagunemisel on tähtis osa aineringes kuna autotroofsed (produtsendid) organismid nagu bakterid ja taimed sünteesivad orgaanilist ainet anorgaanilistest ainetest, seejärel heterotroofid muundavad orgaanilise aine ja nii tekib süsinikuringlus. Orgaanilise aine teke ja lagunemine on tihedalt seotud teiste elementide ringetega, mis on eluks Maal vajalikud. · Anaeroobne lagunemine- on vaba hapnikuta ehk anoksilises keskkonnas seal
Puistu koosseisu väljendatakse rinnete kaupa puistuvalemiga, kus iga puuliigi osa näidatakse kümnendikes, näiteks 4Mä 3Ks 2Ku Hb + Sr (40% mändi, 30% kaske, 20% kuuske, 10% haaba ning lisaks üksikud saared). Metsakorralduses kasutatakse ka mõistet eraldis (eeskätt kartograafilisel kujutamisel). Puistu nimetus tuletatakse kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest, näiteks mustikakuusik, rabamännik. dominant - taimekoosluses katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev ja aineringes kõige tähtsam liik. eluvorm- morfoloogiliselt ja ökoloogiliselt sarnaste organismide rühm. Taimedel on eluvorme eristatud ebasoodsate tingimuste üleelamiseks evolutsiooni vältel kujunenud kohastumuste alusel. Üheks tuntumaks eluvormide jaotuseks on C. Raunkiaeri (1903) klassifikatsioon, mis põhineb taimede uuenemispungade asukohal. fanerofüüdid hemikrüptofüüdid terofüüdid kamefüüdid geofüüdid hüdrofüüdid
muredamaks. Sügavkülmutatud kaheksajalaga seda probleemi ei ole, sest külmutamine muudab liha muredaks. 5 Vähid Vähid on veeloomad. Öeldakse, et vähid on sama olulised vees nagu putukad maismaal. Kuna vähke leidub kõikides veekogudes tõesti väga rohkearvuliselt, on neil suur roll kogu veekogu toiduahelates ja aineringes. Peaaegu kõigi kalade eksisteerimine sõltub suurel määral vähkidest, mõned toituvad neist kogu elu jooksul, teised pärast marjaterast koorumist. Hiiglaslikele mereimetajatele kiusvaalale ja sinivaalale on vähid põhitoiduks. Vähid ise söövad peale muu tohutul hulgal surnud veeloomi ja aitavad sellega hoida veekogu puhtust. Vähke leidub igasugustes maakera veekogudes: soolastes ja magedates, suurtes ja väikestes, sügavates ja madalates
3 Metsade hävimine Puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja muuks tarvilikuks. Metsi ohustavad ka põllumaade laiendamine, kontrollimatu igapäevase tarbepuidu raiumine. Tänapäevase metsade raiumise mahu juures on metsade püsimine mitmes maailma piirkonnas tõsise küsimärgi all. Et metsadel on täita väga oluline roll globaalses aineringes, siis võib metsade pindala vähenemine teatud kriitilise piirini põhjustada ennustatamatuid globaalseid muutusi. Maailma metsade pindala vähenemisel on palju põhjuseid. Vihmametsade hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade põletamise teel. Peamiselt Aafrikas ja Aasias on üheks metsade pindala
sugulise paljunemise organid. 12. Sammaltaimed talluse erinevad tüübid, kiirdrakk, haploidse ja diploidse faasi osatähtsus elutsüklis. Maksasamblad, turbasamblad, lehtsamblad. 13. Sõnajalgtaimed tähtsamate klasside ehituse eripära, paljunemine. 14. Katteseemnetaimed: ehituse ja elutsükli üldiseloomustus, klassid, tähtsamad hüdrofüütide ja kaldaveetaimede sugukonnad. 15. Taimede osa veekogude aineringes. 16. Taimede tähtsus teistele vee-elustiku rühmadele. 17. Milliseid veetaimede ökoloogilisi rühmi või eluvorme kahjustab eutrofeerumine kõige enam? Kuidas see avaldub? 18. Millistes järvedes kasvavad kõige haruldasemad taimed ja millised need on? 19. Miks on taimede kasv ja suguline paljunemine jõgedes või nende teatud lõikudel raskendatud? 20. Millised muutused on ilmnenud Läänemere taimestikus eutrofeerumisel ja toksiliste ainetega reostumisel?
Esimesed bakterid tekkisid ligi 3,5 miljardit aastat tagasi ning nad olid kõige esimesed eluvormid Maal. Bakterid erinevad üksteisest eeskätt elukeskkonna, samuti oma väliskuju poolest. Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. Üks gramm mulda sisaldab kuni miljard bakterit, ühes piimatilgas võib neid olla sadu tuhandeid. Baktereid leidub kõikjal, nad on biokeemiliselt väga aktiivsed ja täidavad looduse aineringes ülitähtsat osa. Loomade seedekulglas võtavad bakterid osa seedimisest, peremeesorganism tarvitab mõningaid bakterite elutegevuses tekkinud vitamiine. Taimede juurtel elavad bakterid aitavad taimedel toituda. Bakterite elutegevust mõjutavad temperatuur, soolsus, pH, kiirgus jt. Enamik baktereid eelistab mõõdukat temperatuuri ja soolasust ning neutraalset pH-d. Kiirgus mõjub paljunemisele negatiivselt. Ekstremofiilid on bakterid, kes taluvad hästi äärmuslikke keskkonnatingimusi, nad
Konkurents - - Mõlemale osalisele neutraalsed suhted Neutrlism 0 0 Ei mõjuta üksteist ei positiivselt ega negatiivselt Koosluse mitmekesisus Koosluste mitmekesisus: * Liigiline mitmekesisus * Struktuurne mitmekesisus suuruseline funktsionaalne ajaline * Geneetiline mitmekesisus Dominantliik on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. Servaefekt e ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt) Koosluste vahetus e suktsessioon ja selle vormid Suktessioon e. koosluste vahetus ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul, on seotud koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemisega ning viivad uue koosluse kujunemiseni.
#Erosioon mulla, setete ja kivimite ärakandumine vee ja tuule toimel #Happesademed saastavatest gaasidest atmosfääris moodustunud happelised sademed #Osooniauk maakera ümbritseva osoonikihi kohati väga suur hõrenemine ______________________________________________________________________ _____ 12. Seente tähtsus looduses ja inimese elus; Jäätmed kui keskkonnaprobleem. Võimalikud lahendused Looduse aineringes on seened bakterite kõrval asendamatud orgaanilise aine lagundajatena. Osa seeni aga elab taimedel ja loomadel, sealhulgas ka inimestel. Ühed neist on parasiidid ja põhjustavad haigusi. Teised seened elavad mitmesuguste organismidega sümbioosis : nad näiteks moodustavad taimejuurtega mükoriisa ja moodustavad koos vetikate või sinikutega samblikke. Inimesele on osa seeni kahjulikud, osa kasulikud, keda inimene on õppinud kasutama enda huvides.
4.variant Allelopaatia on eri liiki taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega; allelokeemia erijuht[1]. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessioonide kulgu[1]. Allelopaatiliste mõjudega arvestamine võib olla oluline nt segakultuuride kasvatamisel Omnivoorid- ehk eurüfaag ehk polüfaag ehk kõigetoiduline ehk kõigesööja on segatoiduline loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. Omnivoorsetest loomadest rääkides peetakse tavaliselt silmas loomaliiki, näiteks siga. Inimene on omnivoorne liik vaatamata sellele, et mõned inimesed söövad ainult taimset toitu (vegetarianism) ja mõned loomset päritolu toitu (karnivoor). Üldiselt söövad inimesed võrreldes teiste primaatidega rohkem loomse päritoluga toitu. Rahvuspark Rahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja ma...
Osal liikidel koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Sugulise paljunemise perioodil areneb seentel viljakeha, milles valmivad eosed. Bakterid on üherakulised prokarüoodid, kelle ehituses puuduvad rakutuum ja membraanidest koosnevad organellid. Neil on ainult üks rõngaskromosoom. Lisaks sellele on bakteri tsütoplasmas mõned plasmiidid. Need koosnevad samuti DNA-st ning on peamiselt ainevahetusliku tähtsusega. Bakterid osalevad looduses toimuvas aineringes. Ühtlasi rakendatakse neid paljudes biotehnoloogilistes protsessides. RAKU EHITUS: joonis. 4. AINE- JA ENERGIAVAHETUS: Kõik organismid vajavad oma elutegevuseks energiat. ATP kui universaalne energia ülekandja on kasutatav assimilatsiooniprotsessides mitmesuguste ainete sünteesiks. ATP tekib sahhariidide, lipiidide ja valkude dissimilatsioonil. Assimilatsioon ja dissimilatsioon moodustavad organismi aine- ja energiavahetuse, mille kaudu ta on seotud väliskeskkonnaga.
Millise olulise tunnuse alusel peeti seni vetikaid taimedeks? Vetikad fotosünteesivad nagu taimed. 14. Põisadru ehitus. lk 49. 15. Selgita kolme lausega, mida näitab vetikate rohkus veekogudes? Kui vetikaid on palju, siis võivad organismid hukkuda. Lagundades tarbivad bakterid rohkesti vees lahustunud hapnikku. Selle hulk veekogus väheneb ja paljudele vees elavatele organismidele ei jätku enam hingamiseks hapnikku. 16. Milline tähtsus on vetikatel looduse aineringes. Vetikad on veekogudes enamiku toiduahelate esimeseks lüliks. 17. Mida nimetatakse vee õitsenguks ehk eutrofeerumiseks? Mis selle käigus juhtub veekoguga? Miks see on loodusele kahjulik? vetikate või sinikute tavapärasest suurem vohamine veekogus, mis halvendab teiste organismide elutingimusi või põhjustab nende hukkumist. 18. Koosta toiduahel, mille esimeseks lüliks on vetikas. vetikas-konnakulles-röövkala-kajakas-rebane-hunt 19. Kolm näidet vetikate kasutamisest
edasine saatus positiivsete ioonide kättesaadavusest. Sageli moodustub väävelvesinik (divesiniksulfiid H2S). See eraldub mullast või setetest gaasina. Viimane haiseb tugevalt mädamuna moodi ja on väga mürgine. Kui keskkonnas on raua ioone, moodustub sageli raudsulfiid (FeS). H2S on võimalik ka redutseerida ja kasutada selles sisalduvat energiat kemosünteesil. 22. Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas. Lagunemisel on tähtis osa aineringes kuna autotroofsed (produtsendid) organismid nagu bakterid ja taimed sünteesivad orgaanilist ainet anorgaanilistest ainetest, seejärel heterotroofid muundavad orgaanilise aine ja nii tekib süsinikuringlus. Orgaanilise aine teke ja lagunemine on tihedalt seotud teiste elementide ringetega, mis on eluks Maal vajalikud.
murenemise, murenemissaaduste kandumise tuule ja veega veekogudesse ning settimise, tihenemise ja kivistumise settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude poolt uuesti murenevad. Suures ringes satuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavusse ja moonduvad seal, aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad. 86. Bioloogiline aineringe bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad seda mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm aineiks, millest hiljem tekib uus elusaine. Eriti oluline on looduses süsiniku-, lämmastiku, fosfori- ja väävliringe. 87. Gaasiline tsükkel biokeemiline tsükkel 88. Setteline tsükkel biokeemiline tsükkel 89. Evolutsioon Maa elusa looduse pöördumatu ajalooline areng. Evolutsiooni vältel
Järvevees sisalduv orgaaniline aine võib olla tekkinud kohapeal või sissekantud. Eesti järvede vees on ka biogeenide sisaldus kõrge, seda tõendab vetikate ja suurtaimede vohamine paljudes väikejärvedes. Biogeenide hulk allub kindlale aastaringsele dünaamikale. Tunduvalt vähem on meie väikejärvedes fosforit, mistõttu sealne bioproduktsioon on limiteeritud. Kaaliumi jaotumist on Eestis vähe uuritud, kuid ka selle elemendi tähtsust peetakse aineringes oluliseks. Väikejärvede vees on sageli arvestataval hulgal sulfaatioone, nende negatiivne mõju järvede ökosüsteemidele ilmneb anaeroobse keskkonna tekides, kus sulfaatide baasil moodustub väävelvesinik. Väga kõrge on ammooniumlämmastiku sisaldus mitmes Pandivere järves. [Koostanud Raukas, A., 1995. Eesti Loodus. Kirjastus ,,Valgus" ja Eesti Enstüklopeediakirjastus] (lk. 277-279) Ökosüsteemi seisund
Arenenumad meeled on kompimismeel ja maitsmismeel. Toidu peenestamiseks on teol neelus riivitaoline hõõrel. Tigudel on spetsiaalne seedenõret tootev nääre maks. Tigude vereringe on avatud, vere paneb liikuma süda. Hingamiselunditeks on lõpused (veetigudel) või kops (maismaatigudel ja veetigudel) Teod on liitsugulised, nende organismis valmivad nii seemne kui ka munarakud. Kojata teod on nälkjad. Teod moodustavad ühe lüli looduse aineringes. Nad töötavad ümber suure osa taimsest massist. Ning ise on nad toiduks paljudele loomadele (konnad, pardid) Koda limuste koha kattev ja kaitsev kõva lubiainest moodustis Mantel limustel koja all paiknev naha kurd, mis katab keha ja eritav koja moodustumiseks vajalikku lubiainet. Hõõrel arvukate kitiinhambakestega riivitaoline elund tigude suuõõnes toidu hankimiseks ja peenestamiseks. KARBID ON PEATA LIMUSED Karbid elavad nii mageveekogudes kui ka meredes
isloomulikumaid iseärasusi. Eristatakse suurt ja väikest bioloogilist aineringet: Väike bioloogiline aineringe hõlmab maa pinna kivimite, murenemise, mure- nemissaaduste (liiv,savi) kandmine tuule ja veega veekogudesse ning settimise, tihenemise ja kivistumise settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude toimel uuesti murenevad. (kestab sadu aastaid). Suures bioloogilises aineringes satuvad maa pinnal murenenud tard- ja moondkivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavusse ja moonduvad seal, moondekivimid aga satuvad hiljem jälle maa pinnale. Bioloogilise aine ringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet , muud organismid kasutavad seda ja lagundavad seda mineraalaineks, süsinikdioksiidiks, veeks ja palju muudeks millest hiljem tekib uus elusaine.
mineraaltoitainete lahustuvust mullavees. Maavarade kaevandamisel paljanduvad redutseeritud väävliühendeid sisaldavad kivimikihid ja väävliühendite oksüdeerimise tulemusena tekib happeline kaevandusvesi, mis ohustab looduslikke veekogusid. Kivisüsi, põlevkivi ja osa naftat sisaldab palju väävlit, mis põlemisprotsessis käigus muutub SO 2-ks. SO2-st tekib atmosfääris H2SO3. Selle tulemuseks on happevihmad. 21. Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid. Lagunemisel on tähtis osa aineringes kuna autotroofsed (produtsendid) organismid nagu bakterid ja taimed sünteesivad orgaanilist ainet anorgaanilistest ainetest, seejärel heterotroofid muundavad orgaanilise aine ja nii tekib süsinikuringlus. Orgaanilise aine teke ja lagunemine on tihedalt seotud teiste elementide ringetega, mis on eluks Maal vajalikud. · Anaeroobne lagunemine- on vaba hapnikuta ehk anoksilises keskkonnas seal elavate
teisele kahjulikud, taimedel Kommensalism + 0 Üks saab kasu, teisel on kasutu ja kahjutu, bakterid seedekulglas Protokooperatsioon + + mõlemale kasulik, aga mitte vajalik Mutualism + + mõlemale kasulik ja vajalik, mükoriisa, tolmeldamine, seedeelundite mikroobid · Dominant on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult iga rinde jaoks eraldi loomakoosluses leitakse dominandid enamasti loomarühmade (suuruse, süstemaatika või funktsionaalse) jaoks eraldi Ökoton kahe järsult erineva maastikuosa või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt).
millega tigu taime lehtedelt ja viljaldelt tükikesi kraabib. Koda- teo keha kaitsev õhuke lubiainega tugevdatud koonusjas koda 49)Toitumine:1) taimelehed 2) küpsenud viljad Aiapidaja suhtumine Aia- ja põllupidajatele teevad nad tüli sellega, et närivad madalakasvuliste taimede, näiteks maasikate lehti ja vilju. 50) Tähtsus looduses Tigu: 1) toiduks loomadele 2) nendes arenevad mitmesugused parasiitusside vastsed 3) lüli aineringes 4) kahjustavad taimi ja vilju Karp: 1) biofiltrid 2) on toiduks 3) pärlid 4) lindudele jahvatatakse nende koda 5) kahjustavad veealuseid ehitisi ja laevu 6) kodadest valmistatakse nööpe 7) hävitavad väikesi veeloomi ja nende ujuvaid vastseid 51) Looduskaitse all olev on Ebapärlikarp, sest inimesed jahivadneid pärlite pärast Lülijalgsed 52)Ehitus: 1) selgrootud 2) lüliline keha
globaalmuutuste tunnus. Külm-ja kasvuhooneperioodide regulaarse vaheldumise algus. Start viimase 500 milj aastale! Kambruiumi plahvatus pole teada, kas näiline või reaalne. Kas on selle ja atmosfääri muutuste vahel. Vähe hapnikku, skeletti ei moodustu. Ordoviitsiumi radiatsioon. See on paleosoiline fauna ehk Sepkovski II fauna, karbonaatse kojaga. Valitsesis käsijalgsed, taustaks: ookean oli kihistunud (kasvuhooneperiood. Inertne sooja vee mass. 300-500 m ookeani kihti osales kliima, aineringes jne. Hapniku kasv võimaldas karbonaatset biomineralisatsioon. Hapniku sisaldus kasvas kihistuse tõttu. Kujunesid praeguse sarnase struktuuri, kuid erineva kosseisuga kooslused. Need olid tundlikud hapniku sisalduse suhtes meres. Toest moodustavad organismid on anoksia tingimustes esimesena löögi all. Gondwana jäätumine. Lühiajaline, kõigest paar miljonit aastat. Piisava täpsusega dokumenteeritud väljasuremissündmus
Orgaanilised ained lagunevad hapniku kaasmõjul. Sealjuures kasutavad protsessis osalevad mikroorganismid vees lahustunud hapniku kõrval ka vees lahustunud ioonides olevaid hapnikuaatomeid. Selline isepuhastumine toimub nii heitvee, virtsa kui ka lahustunud õlikomponentide esinemisel põhjavees. Kui orgaanilist ainet on põhjavees palju, toimub reostuskoldes anorgaaniline lagunemine. Selline puhastusprotsess on kiirem looduslähedaste orgaaniliste ainete puhul. Looduslikus aineringes esinevatest lämmastik ja väävliühenditest võib põhjavesi puhastuda kiiresti oksüdeerumisredutseerumisprotsesside ja puhta veega lahjenemise ning hajumise toimel. Seevastu kloriidioonist põhjustatud reostus saab väheneda ainult hajumise ja lahjenemise tulemusena, mis võib suurte põhjavette sattunud soolakoguste puhul võtta pikka aega. Kõige ohtlikum on põhjavee reostumine püsivate ohtlike ainetega. Kuigi
sfäärist teise. 1) väike geoloogiline aineringe hõlmab: a) Maa pinna kivimite murenemise; b) murenemissaaduste (liiva, savi) kandumise tuule ja veega veekogudesse ning c) settimise, tihenemise ja kivistumine settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude mõjul uuesti murenevad. 2) suures geoloogilises aineringes satuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvates osades suurde sügavusse ja moonduvad seal (metamorfism), aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad. Bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineteks, millest hiljem tekib uus elusaine. 39
Kasutatakse üht mitmest võimalikust "süstiksüsteemist", mis transpordib NADH poolt redutseeritud ühendi mitokondrisse. Peale elektronide äraandmist pöördub see ühend taas tsütosooli, et uuesti NADH toimel redutseeruda. TOITAINETE KATABOLISMI ÜLDSKEEM FOTOSÜNTEES · protsesside kogum, mille käigus Päikese valgusenergia salvestub orgaaniliste ühendite keemilistes sidemetes · esmane energijatarnija kogu biosfäärile · oluline etapp C ja O aineringes Summaarne võrrand: 12 H20 + 6 C02 Päikese valgus -> 6 02 + C6H1206 + 6 H20 Fotosünteesivad organismid Prokarüoodid - tsüanobakterid, rohelised ja purpursed väävlibakterid Protsess toimub mitmekihilistes membraanides Eukarüoodid - taimed, vetikad Protsess toimub kloroplastides FOTOSÜNTEESI KOHT AINE- JA ENERGIARINGES Fotosünteesi reaktsioonid jagunevad VALGUSREAKTSIOONID - ülesandeks produtseerida energiat (ATP) ja redutseerijat (NADPH)
oksüdeerumine sulfaatideni (SO42-). sulfaatide redutseerimine sulfiidideks mikroobide kaasabil väävliühendite kontsentreerumine ja inkorporeerimine orgaaniliseks väävliks. Väävel esineb maakoores puhtal kujul või vähelahustuvate mineraalidena ja lahustunud gaasina. Tähtsamad ühendid: H2S (gaas) Mineraalsed sulfiidid PbS jt Happevihma põhjustava H2SO4 Proteiinides sisalduv seotud S 21. Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonas. Lagundajad ehk destruendid lagundavad surnud orgaanilist materjali (surnud organisme ja organismide jääkprodukte) Lagunemissaadustest tekib huumus. Lagunemisprotsessi lõpuks muundub orgaaniline aine lihtsatekst anorgaanilisteks aineteks (CO2, H2O, mineraalsoolaad), mida saavad taas kasutada taimed. Lõpliokeks lagundajateks on seened ja bakterid.
Biokeemiliste ringete energiaallikas on päike. Keemiliste elementide ringete seas eristatakse viit suurt ringet: süsiniku, lämmastiku, väävli, fosfori ja nende kõigiga seostuvat hapnikuringet. · Kirjeldage ja joonistage süsiniku ringet · Kirjeldage ja joonistage lämmastiku ringet · Kirjeldage ja joonistage fosfori ringet · Kirjeldage ja joonistage väävli ringet · Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas Orgaaniline-> anorgaaniliseks, hingamine(väää?!) · Ökopüramiidid (2 varasemat küsimust) · Ökoloogiline suktsessioon Ökosüsteemide arengut, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas (samas kohas) nimetatakse suktsessiooniks. Primaarse suktsessiooniga on tegu siis, kui kooslus kujuneb varem asustamata alale näiteks luidetele või kaljudele
taaskasutamine;jäätmete põletamine sooja saamise eesmärgil;jäätmete deponeerimine - taaskasutamiseks kõlbmatute jäätmete ohutu kõrvaldamine. Mets Puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja muuks tarvilikuks, kuid tänapäevase metsade raiumise mahu juures on metsade püsimine mitmes maailma piirkonnas tõsise küsimärgi all. Et metsadel on täita väga oluline roll globaalses aineringes, siis võib metsade pindala vähenemine teatud kriitilise piirini põhjustada ennustatamatuid globaalseid muutusi. Maailma metsade pindala vähenemisel on palju põhjuseid. Enim tuntud troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade põletamise teel. Peamiselt Aafrikas ja
Veeprobleemide lahenduseks oleks vee säästmine, mis üheltpoolt tähendab selle kokkuhoidu ja korduvkasutust, teiselt aga abinõusid vee reostumise vastu. (E-õpe, 2012) 5.2. METSADE HÄVIMINE Inimene on puitu läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ning muuks tarvilikuks. Tänapäevase metsade raiumise mahu juures on metsade püsimine mitmes maailma piirkonnas tõsise küsimärgi all. Metsadel on täita väga oluline roll globaalses aineringes, siis võib metsade pindala vähenemine teatud kriitilise piirini põhjustada ennustatamatuid globaalseid muutusi. (E-õpe, 2012) Maailma metsade pindala vähenemisel on palju põhjuseid. Troopiliste metsade hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutusele võtuks põllumaana. Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade põletamise teel
Protsessi lähteaineteks on süsinikdioksiid ja vesi ning saadusteks on süsivesikud ja hapnik, energiaallikana kasutatakse päikesekiirgust. Taimede fotosüntees ja saak olenevad mitmetest erinevatest teguritest: päikese kiirguse neeldumisest lehtedes, õhutemperatuurist, pinnase ja õhu niiskusest, mineraalsest toitumisest ja süstihappegaasi konsentratsioonist ja teistest tingimustest. Peamiselt toimub fotosüntees taime lehtedes. Fotosüntees tagab keemiliste elementide ringe suures aineringes. 13 Kasutatud allikad 1) Farabee, M. 1992, 1994, 1997, 1998, 1999, 2000, 2001, 2007 ,,Online Biology Book". Kättesaadav: http://www.emc.maricopa.edu/faculty/farabee/BIOBK/BioBookPS.html#Table %20of%20Contents (viimati külastatud 29.10.08) 2 )Härm, T. ,,Aine- ja energiavahetus". Kättesaadav: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/aine_ja_energiavahetus_tiinaharm.htm
Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine Settekivim- setete kuhjumise ja tahke osa, mille paksus on 50-200km. On kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liigenenud laamadeks. liitumise, käigus tekkinud kivimid. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus Moondekivim- maakoores kõrgenenud kivimid on mõningaselt ülessulanud rõhu ja temperatuuri tingimustes (plastilises olekus). Sellel triivivad moodustunud kivimid. litosfääri laamad. Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu. koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis Maalihe- suure pinnasetüki liikumine jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks mööda nõlva alla. välistuumaks. Murend- väga erineva peensusastmega Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv tükiline materjal, ...
Väävliringe olulisimad etapid on järgmised: orgaanilise väävli muutumine anorgaaniliseks ehk vesiniksulfiidiks (H2S). sulfiidi, elementaarväävli (S) ja teiste väävliühendite oksüdeerumine sulfaatideni (SO42-). sulfaatide redutseerimine sulfiidideks, mikroobide kaasabil väävliühendite kontsentreerumine ja inkorporeerimine orgaaniliseks väävliks. o Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas. Lagunemise roll aineringes. Katabolism on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). Peenendamine on osakeste suuruse vähendamine, mis erineb katabolismist sellepoolest, et see on peamiselt füüsikaline mitte keemiline protsess. Leostumine (lahustavate ainete ülekandmine veega) on puhtalt füüsikaline protsess, kuigi selle kiirus sõltub katabolismi
Maa sfäär on ka biosfäär, mis koosneb teiste sfääride osadest. Aineringe maa pinnal sfääri piires või sfääride vahel toimuv pidevalt korduv ainete ringlemine. Geoloogiline aineringe litosfääri ja maa tuuma vahel toimuv ainete liikumine. Samuti ka ainete liikumine murenemise teel litosfäärist hüdrosfääri ja atmosfääri nind sealt settimise ja kivistumise teel tagasi litosfääri. Bioloogiline aineringe bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja laugundavad seda mineraaliaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. Aineiks, millest hiljem tekib uus elusaine. Eriti oluline on looduses süsiniku-, lämmastiku-, fosfor- ja väävlirinde. Veeringe vee liikumine maa sfääride või nende osade vahel jätkusuutlik ja säästev areng looduskeskkonna ja loodusvarade säästlik kasutamine
põhjustav H2So4, proteiinides sisalduv S. Väävliringe olulisimad etapid on järgmised: • Orgaanilise väävli muutumine anorgaaniliseks ehk vesiniksulfiidiks (H2S). • Sulfiidi, elementaarväävli (S) ja teiste väävliühendite oksüdeerumine sulfaatideni (SO42-). • Sulfaatide redutseerimine sulfiidideks. • Mikroobide kaasabil väävliühendite kontsentreerumine ja inkorporeerimine orgaaniliseks väävliks. ► Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas Lagunemisprotsessi lõpuks muundub orgaaniline aine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks (CO2, H2O, mineraalsoolad), mida saavad taas kasutada taimed. Protsessid: Katabolism – polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (nt tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (gükoos -> CO2 + H2O) Peenendamine – osakeste suuruse vähendamine, msi erineb katabolismist
15. Bioproduktsioon on aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk. 16. Brutoproduktsioon on ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia. 17. Demutatsioon ehk taastumine toimub juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse (sageli inimtegevuse tagajärel tekkinud) tõttu. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine. 18. Dominant on mingis koosluses organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. 18.1. Taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult iga rinde jaoks eraldi; 18.2. Loomakoosluse dominandid leitakse enamasti loomarühmade (suuruse, süstemaatika või funktsionaalse) jaoks eraldi. 19. Ektoparasiidid on peremehe keha pinnal lühikest aega või kogu oma eluea kestel elunevad parasiidid. Ektoparasiidid on parasiidid, mis suudavad elada vaid ühes keskkonnas.
· potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis olevatele kehadele vastastikku mõjuvatest jõududest välises jõuväljas. · Entroopia on kasutamiseks kättesaamatu energiahulga määr e süsteemi korrastamatuse määr · Negentroopia · Aineringe on ainete pidevalt korduv ringlemine · geoloogiline aineringe · bioloogiline aineringes tekivad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm aineteks millest hiljem tekib uus elusaine. · suur geoloogiline aineringe satuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavusse ja moonduvad seal, aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad.
prokarüoodid, see on nii pärisbakterid kui arhebakterid ehk arhed. Kitsamas mõttes käsitletakse bakteritena vaid pärisbaktereid. 1975.1978. aastatel eraldi rühmana eristama hakatud arhesid peeti alul vaheastmeks rakutuumata pärisbakterite ja rakutuumaga päristuumsete organismide vahel. Hiljem näidati, et nad on eristunud väga varasel evolutsioonietapil, mistõttu fülogeneetilise süstemaatika seisukohalt lahutati bakterid arhedest. Bakterid mängivad tähtsat rolli aineringes - lagundajatena, lämmastiku sidujatena jm. Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. Väliskujult on nad kerajad või niitjad, mõned ka kruvikujulised. Bakterid saavad elada üksikult, kuid tihti jäävad nad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, kuid osal neist on ka kaks membraani. See
litosfäär. Maa sfäär on ka biosfäär, mis koosneb teiste sfääride osadest Aineringe- maa pinnal sfääri piires või sfääride vahel toimuv pidevalt korduv ainete ringlemine Geoloogiline aineringe- litosfääri ja maa tuuma vahel toimuv ainete liikumine. Samuti ka ainete liikumine murenemise teel litosfäärist hüdrosfääri ja atmosfääri ning sealt settimise ja kivistumise teel tagasi litosfääri Bioloogiline aineringe- bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad seda mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. Aineiks, millest hiljem tekib uus elusaine. Eriti oluline on looduses süsiniku-, lämmastiku-, fosfori- ja väävliringe Veeringe- vee liikumine eri olekutes Maa sfääride või nende osade vahel Jätkusuutlik ja säästev areng- looduskeskkonna ja loodusvarade säästlik kasutamine inimesi
jooksul (Kivinukk & Staak, 2008; Remmelg, 2011b; Taastuv energiaressurss, s.a.). Taastuvate energiaallikate kasutamisega kaasneb vähene või minimaalne keskkonnamõju. Peamised neist on maastike ja elupaikade kahjustamine, müra ja visuaalne reostus. Tuuleparkide puhul on mõjutatud linnustik, veejõujaamade puhul kalastik. Taastuva energiakandja põletamisel vabanev süsinikdioksiid seotakse uuesti aineringes, mistõttu seda ei arvestata kasvuhoonegaasiheite hulka. Selliselt saab rahuldada energiavajadusi ja jätta |5 järgnevatele põlvedele maailma, kus on tervem elukeskkond ja säilunud loodusressursse. Siiski, teatud juhul võib ka taastuvate energiaallikate kasutamine ökosüsteemile ohtlik olla, kui see toimub liiga intensiivselt ning juurdekasvu põhimõtteid arvestamata (Kivinukk &
1. Ökoloogia sisu ja mõiste. Ökoloogia teadusharud. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär. Gaia hüpotees. Ökoloogia mõiste – Ökoloogia uurib elusorganismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Ökoloogia teadusharud Autökoloogia (organismiökoloogia) – uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi suhteid Demökoloogia (populatsiooniökoloogia) – uurib populatsioonide ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Sünökoloogia (koosluste ökoloogia) – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Geoökoloogia e maastikuökoloogia – uurib maastikuüksuste omavahelisi suhteid ning aineringet ja energiavoogu maastikul (uurib maastiku mõju kooslustele) Käitumisökoloogia – uurib loomade käitumist ja sobivust keskkonnatingimustega Globaalökoloogia e biosfääriökoloogia – uurib Maad kui terviklikku süsteemi elukeskkonnana Üldökoloogia – uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi seaduspärasusi, mis kehtiva...
nukleiinhapetes. Taimedele on omastatavad veeslahustuvad P-ühendid (väetised). Biomassi mineralisatsioon toimub mikrobiaalselt. Kirjeldage ja joonistage väävliringet. Väävel esineb maakoores puhtal kujul või vähelahustuvate mineraalidena ja lahustunud gaasina. Väävliringe on seotud hapnikuringega, tekitades õhusaastet SO2 ja veesaastet SO42- ioonina. Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas Laguahel on väga tähtis ökosüsteemi osa, sest taime- ja loomajäänuste orgaaniliste ainete mineraliseerumine, mis teeb toitained uuesti taimedele kättesaadavaks, tagab toitainete ringluse. Kui puuduksid lagundajad, kattuks maa laipade ja taimejäänustega. - Katabolism on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni).
14. Intensiivne- ja mahepõllumajandus (erinevused ja sarnasused) 15. Mis on fotosüntees ja selle pöördprotsess? Illustreerige võrranditega. 16. Geoloogiline ringe. Nimetage ka põhilised protsessid 17. Kirjeldage ja joonistage süsiniku ringet 18. Kirjeldage ja joonistage lämmastiku ringet 19. Kirjeldage ja joonistage fosfori ringet 20. Kirjeldage ja joonistage väävli ringet 21. Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas 22. Ökopüramiidid 23. Ökoloogiline suktsessioon 24. Keskkonnajuhtimine Abiootilised tegurid eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. Adaptsioon ehk kohastumus keskkonna tingimuste suhtes tekkinud arenguloo vältel. Aeroobne hingamine Keeruline keemiline protsess, mis jooksutab elusolendite
Inimese mõju väävliringele avaldub peamiselt vääveldioksiidi emissioonil vabrikutest ja siseõlemismootoritest. Vääveldioksiisid võivad sademete koostisosana ka maapinnale jõuda, kus see võib oksüdeeruda sulfaatideks (olles toksiline mõningatele taimedele). Samuti võib vääveldioksiid atmosfääris redutseeruda sulfiidiks või oksüdeeruda sulfaatideks, mis veega (sademetega) reageerides moodustab väävelhappe, mis on üks happesademete peakomponente. 21. Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas. Lagundajad lagundavad surnud orgaanilist materjali (surnud organisme ja organismide jääkprodukte). Lagunemissaadustest tekib huumus. Lagunemisprotsessi lõpuks muudub ograaniline aine lihtsalt anorgaanilisteks aineteks(vesi, süsinikdioksiid, mineraalained), mida saavad kasutada taimed. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas: 1) katabolism- polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni või lihtsate orgaaniliste aineteni.
Liigiline koosseis ja mitmekesisus Miks jälle see mitmekesisus? · Mitmekesisus kui iseseisev looduskaitseline väärtus. · Mitmekesisus kui huvitav teaduslik probleem - kuidas saavad liigid (nii palju liike korraga) koos eksisteerida? · Mitmekesisus kui koosluse seisundi indikaator ja koosluse püsimise eeldus! Koosluse stabiilsus · sõltub koosluses leiduvatest liikidest! · Kui üks liik kaob, saab mitmekesises koosluses tema koha aineringes (ökonissi) täita mõni teine sarnane liik. Liigivaese koosluses võib jääda lünk. · Liigirikkamad kooslused on muutustele vastupidavamad, sest sisaldavad erinevate nõudlustega liike uued tingimused on mõnele neist sobivad. Chapin et al. (1997) järgi on liigirikkamad kooslused stabiilsemad sest: · nende toiduahelad on tugevamalt seotud võrgustikuks ning ühe liigi roll või teiste mõju teatud liigile on sellevõrra väiksem;
C. Seemnelevi? D. Korallide tolmeldamist ja vastsejärkude levimist? Seenjuur on taimele kasulik sümbioos sest seeneniidistik suurendab juuresüsteemi vett imavat pinda ja parandab taime toitainete kättesaadavust. A on õige. 35. Miks nimetatakse laguahelat doonor-kontrollitud süsteemiks? A. Sest lagundajad ja detritivoorid ei mõjuta toiduobjektiks olevate liikide populatsioonitihedust; B. Sest lagundajad ja detritivoorid on aineringes mineraalelementide doonoriks rohelistele taimedele; C. Sest kõrgematel troofilistel tasemetel olevate organismide produktsiooniefektiivsus sõltub otseselt assimilatsiooniefektiivsusest laguahelas. A on õige. Laguahela liigid võtavad ainult seda, mida doonorid neile lahkelt annavad. 36. Lõivsuhe on: A. Negatiivne seos erinevate võimekuste vahel; B. Positiivne seos erinevate võimekuste vahel; C. Ajutine seksuaalsuhe seriaalse polügaamia korral; D
2. Aineringe- on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. Eristatakse: 1) Väike geoloogiline aineringe – see hõlmab: a) Maa pinna kivimite murenemist; b) Murenemissaaduste (liiva, savi) kandumist tuule ja veega veekogudesse, kus c) Murenemissaadused settivad, tihenevad ja kivistuvad settekivimiteks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude mõjul uuesti murenevad. 2) Suures geoloogilises aineringes satuvad settekivimid, mis on moodustunud Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimitest, maakoore liikuvates osades suurde sügavusse ja moonduvad seal. Moondekivimid aga satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad. 3) Bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks ja muudeks aineteks, millest hiljem tekib uus elusaine.
mulda tagastamise üle, isereguleeruvuse puudumine ja kultuurtaimeliikide (v.a. suurema osa kõrreliste heintaimede) suhteliselt väike ökoamplituud. Aianduslik looduskaitse s. o. unikaalsete aianduslike monumentide, vanade puude ja haruldaste taimekollektsioonide säilitamine. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Aklimatiseerumine a) inimorganismi kohanemine uute elutingimustega; b) võõrliikide (taimede ja loomade) kohanemine keskkonnaoludega uues kasvukohas väljaspool nende looduslikku levilat. Aklimatiseerumine põhjustab pika aja vältel populatsioonide adaptatsiooni ja naturalisatsiooni.
2 elektroni järelikult keemilistes reaktsioonides hapnik seob elektrone ja on oksüdeerija. Omadused: · Hapnik on värvitu, lõhnatu, maitseta õhust raskem gaas. · Hapnik on mittemetall, mis on keemiliselt küllaltki aktiivne. · Hapnik soodustab ning kiirendab põlemist ja tõstab leegi temperatuuri. Absence of oxygen: pyrites FeS2 in sedimentary rocks FeS2 + 15O2 + 2H2O 4Fe3+ + 8SO42- + 4H+ Hapniku ringe: Koguseliselt on hapnik globaalses aineringes tähtsaim element ja esineb selles ringes peamiselt vee koostises. Vaba hapnik (O ) tekkis siis, kui taimsed organismid hakkasid 2 fotosünteesima. Fotosünteesi käigus lagundatakse vee molekule. Praegune atmosfääri hapnikusisaldus (20,95%) saabus umbes 220 miljonit aastat tagasi. Kuna fotosünteesil toodetakse rohkem hapnikku kui seda hingamisel kulub, siis ongi hapniku hulk aja jooksul suurenenud
6. Hinda spoore moodustavate bakterite eeliseid võrreldes teiste bakteritega. --- 70 Peatükk: 33. Bakterite osa looduses ja inimese elus Peatükist saad teada * Milline on bakterite osa looduses? * Millised bakterid elavad inimorganismis? * Millised bakterhaigused inimest ohustavad? * Milleks kasutab inimene baktereid? Olulised mõisted * pastöörimine * steriilimine * antibiootikumid Bakterid on tähtsad lagundajad looduse aineringes Bakterid osalevad kõigis Maal toimuvates aineringetes. Nad on olulised surnud organismide ja nende elutegevuse jääkide lagundajad. Suures osas just tänu aeroobsetele bakteritele lagunevad varisenud taimelehed, loomade väljaheited ja surnud organismid. Lagunemise käigus muutuvad orgaanilised ühendid järk-järgult lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks (süsihappegaasiks, veeks, lämmastikuühenditeks). Neid ühendeid saavad teised organismid, peamiselt taimed,
Osa tagalõpusesi elutseb liivasel või mudasel merepõhjal, kusjuures mõned elavad madalas vees, nii et mõõna ajal võib neid leida vahetult veepiiril vetikatihnikutes. Mõned bentilised liigid võivad siiski arenenud uimede abil tõusta põhjast kõrgemale ja läbida ujudes väikesi vahemaid. Teised tagalõpusesed kuuluvad tüüpiliste pelaagiliste loomade hulka. Sigides vahel tohutul hulgal, etendavad nad tähtsat osa mere aineringes, sest nad on toiduks mitmetele töönduslikele loomadele. 8 Alamklass: kopsteod Kopsteod on evolutsioonis tigude klassi ühisest tüvest kõige enam kõrvalekaldunud alamklass. Kõik kopsteod on kohastunud eluga kas maismaal või magevees. Mõningaid selle alamklassi esindajaid vahel meres, siis ainult väga tugevasti magestunud piirkondades. Kopstigude koda on enamasti spiraalselt keerdunud ja kujult väga mitmekesine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
