teisele kahjulikud, taimedel Kommensalism + 0 Üks saab kasu, teisel on kasutu ja kahjutu, bakterid seedekulglas Protokooperatsioon + + mõlemale kasulik, aga mitte vajalik Mutualism + + mõlemale kasulik ja vajalik, mükoriisa, tolmeldamine, seedeelundite mikroobid · Dominant on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult iga rinde jaoks eraldi loomakoosluses leitakse dominandid enamasti loomarühmade (suuruse, süstemaatika või funktsionaalse) jaoks eraldi Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt).
3. Mikroelemendid boor B, räni Si, vanaadium V, magneesium Mg, raud Fe, koobalt Co, vask Cu, tsink Zn, molübdeen Mo, jood I. Toimivad rakus kui ensüümide kofaktorid. Süsinikuringe Süsinikuringe on atmosfääri ja veekogude vaba CO2 ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ning vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud süsinikuks ja tagasi süsihappegaasiks, karbonaatideks ja vesinikkarbonaatideks. Aktiivses aineringes on ca 2% Maal olevast süsinikust. Süsinikuringet suunavad fotosüntees ja hingamine. Maismaataimed kasutavad atmosfääri CO2 , veetaimed lahustunud karbonaate. Kiire süsinikuringe Süsiniku sidumine elusainesse toimub fotosünteesi vahendusel. Rohelised taimed sünteesivad atmosfääris olevast CO2 -st orgaanilisi ühendeid. Osa fotosünteesil seotud süsinikust läheb tagasi atmosfääri CO 2 -na rakuhingamise kaudu, osa aga taimtoidulistesse organismidesse
elustiku liigiliste muutuseni. 66) Miks kasvavad väetistega saastatud veekogud kiiresti kinni? 67) Mis on aeglane, mis kiire süsinikuringe? Süsinikuringe on atmosfääri ja veekogude vaba CO2 ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ning vesinikkarbonaatide süsiniku tsükline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud süsinikuks ja tagasi süsihappegaasiks, karbonaatideks ja vesinikkarbonaatideks. Aktiivses aineringes on ca 2% Maal olevast süsinikust. Süsinikuringet suunavad fotosüntees ja hingamine. Maismaataimed kasutavad atmosfääri CO2; veetaimed lahustunud karbonaate. KIIRE SÜSINIKURINGE. Süsiniku sidumine elusainesse toimub fotosünteesi vahendusel. Rohelised taimed sünteesivad atmosfääris olevast CO2-st orgaanilisi ühendeid. Osa fotosünteesil seotud süsinikust läheb tagasi atmosfääri CO2-na rakuhingamise kaudu, osa süsinikku ja osa seovad organismi kudedesse
38. Aineringed: väike ja suur, bioloogiline ja geoloogiline. 1) Väike geoloogiline aineringe hõlmab: a) Maa pinna kivimite murenemise; b) Murenemissaaduste (liiva, savi) kandumise tuule ja veega veekogudesse ning c) Settimise, tihenemise ja kivistumine settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude mõjul uuesti murenevad. 2) Suures geoloogilises aineringes sattuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvates osades suurde sügavusse ja moonduvad seal ) metamorfism), aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad. Bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineteks, millest hiljem tekib uus elusaine. 2 39
8.Valik ökoloogilise seisundi abiootilistest näitajatest. Nende seletus. Läbipaistvus ja toitesoolade sisaldus. Veekogude seisundis on viimase paarikümne aasta jooksul toimunud suured muudatused. Järsult on tõusnud toitainetesisalduse nivoo järvede vees. Ärevaks teeb fosfaatide esinemine paljude väikejärvede vees aastaringselt, mis kõneleb tasakaaluprotsesside rikutusest. Nendesse veekogudesse sissekantud fosfor jääbki funktsioneerima süsteemisiseses aineringes. Suur osa järve sattuvast fosforikoormusest koguneb veekogu põhjasetteisse, kust ta võib anaeroobsete keskkonnatingimuste korral uuesti lülituda aineringlusse. 9.Valik ökoloogilise seisundi biootilisestest näitajatest. Nende seletus. Keskkond koosneb nii biootilise (elus) ja abiootilise (eluta) osast. Biogeensete elementide hulga suurenemisele vees reageerib järve elustik. Olulised kvantitatiivsed muudatused kajastuvad eelkõige autotroofsete veeorganismide hulgas
Referaadi esimeses peatükis vaatlen seeni üldiselt ja siis järgmises peatükis lähemalt punast kärbseseent. Kolmandas peatükis punase kärbseseene esinemist erinevates animistlik-samanistlikes kultuurides ja lõpuks Eestis kärbseseenest ,,teadvate" inimeste arvamust temast. 4 1 SEENERIIK 1.1. Seentest üldiselt Seened koos bakteritega on looduses aineringes lagundajad ehk destruendid ehk redutsendid, st. nad muudavad keerulise keemilise ehitusega orgaanilised ühendid, surnud orgaanilise aine taas lihtsateks anorgaanilisteks aineteks. Iidne ja auväärne teadus botaanika nimetab seenteks kolme klassi klorofüllita taimi. Siin on kottseente, vetikseente ja kandseente klass (levinuim on suguline paljunemisviis, mis enamikel liikidel toimub nn. + ja - niitide ühinemisel), viimane nelja
muutusteni. 54)Miks kasvavad väetistega saastatud veekogud kiiresti kinni? 55)Mis on aeglne, mis on kiire süsinikuringe? Süsinikuringe on atmosfääri ja veekogude vaba CO2 ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ning vesinikkarbonaatide süsiniku tsükline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud süsinikuks ja tagasi süsihappegaasiks, karbonaatideks ja vesinikkarbonaatideks. Aktiivses aineringes on ca 2% Maal olevast süsinikust. Süsinikuringet suunavad fotosüntees ja hingamine. Maismaataimed kasutavad atmosfääri CO2; veetaimed lahustunud karbonaate. Kiire süsinikuringe. Süsiniku sidumine elusainesse toimub fotosünteesi vahendusel. Rohelised taimed sünteesivad atmosfääris olevast CO2-st orgaanilisi ühendeid. Osa fotosünteesil seotud süsinikust läheb tagasi atmosfääri CO2-na rakuhingamise kaudu, osa aga taimtoidulistesse organismidesse
teisele kahjulikud, taimedel Kommensalism + 0 Üks saab kasu, teisel on kasutu ja kahjutu, bakterid seedekulglas Protokooperatsioon + + mõlemale kasulik, aga mitte vajalik Mutualism + + mõlemale kasulik ja vajalik, mükoriisa, tolmeldamine, seedeelundite mikroobid · Dominant on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult iga rinde jaoks eraldi loomakoosluses leitakse dominandid enamasti loomarühmade (suuruse, süstemaatika või funktsionaalse) jaoks eraldi Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt).
teisele kahjulikud, taimedel Kommensalism + 0 Üks saab kasu, teisel on kasutu ja kahjutu, bakterid seedekulglas Protokooperatsioon + + mõlemale kasulik, aga mitte vajalik Mutualism + + mõlemale kasulik ja vajalik, mükoriisa, tolmeldamine, seedeelundite mikroobid • Dominant on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. – taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult iga rinde jaoks eraldi – loomakoosluses leitakse dominandid enamasti loomarühmade (suuruse, süstemaatika või funktsionaalse) jaoks eraldi Ökoton – kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt).
23. Kust lisandub keskkonda Ca ja milleks taimed seda vajavad? muld,vesi. Vaja rakuseinte stabiliseerimiseks, osmootne regulatsioon,reguleerib prootonite gradienti mitokondrites. 24. Kust lisandub keskkonda K ja milleks taimed seda vajavad? vaja ph regulatsiooniks, osmootseks regulatsiooniks, floeemi transport,paljude ensüümide aktiveerija, valgussünteesi mõjutaja 25. Kust asuvad maakeral kõiges suuremad veevarud ?mered 26. Kus on vee viibeaaeg aineringes kõige väiksem?pilved 27. Nimeta kolm põhjust, kuidas inimene on kvantitatiivselt veeringet maakeral muutnud?kuivendamine, tehased , aerosoolid 28. Kus asuvad maakeral kõige suuremad süsinikuvarud? Kuhu seotakse rohkem C kui seal vabaneb?ookeanid(taimed). Rappa? 29. Loetle peale fosiilkütuste põletamise veel vähemalt kaks faktorit, millega inimtegevus vähendab süsiniku seotust maakeral?metsaraie,rabade kuivendamine 30. Mis on suur ja väike lämmastikuringe
23. Kust lisandub keskkonda Ca ja milleks taimed seda vajavad? Vaja • Stabiliseerib raku seinu koos Mg-ga eriti kasvufaasis • Osmootne regulatsioon • Reguleerib prootonite gradienti mitokondrites 24. Kust lisandub keskkonda K ja milleks taimed seda vajavad? Vaja • pH regulatsioon • Osmootne regulatsioon • Floeemi transport • Paljude ensüümide aktiveerija • Valgusünteesi mõjutaja 25. Kust asuvad maakeral kõiges suuremad veevarud? - ookeanis 26. Kus on vee viibeaaeg aineringes kõige väiksem? - Atmosfääris (9 päeva) 27. Nimeta kolm põhjust, kuidas inimene on kvantitatiivselt veeringet maakeral muutnud? *aerosoolide kasutamine *kuivendamine, kastmine * tammid, paisud 28. Kus asuvad maakeral kõige suuremad süsinikuvarud? ookeanis 29. Loetle peale fosiilkütuste põletamise veel vähemalt kaks faktorit, millega inimtegevus vähendab süsiniku seotust maakeral? Rabade kuivendamine, metsade raie, asfalteerimine 30
reguleerib prootonite gradienti mitokondrites. Lisandub: floeemis liigub ainult valguga seotuna, kogus raku vananedes kasvab. 24. Kust lisandub keskkonda K (kaalium) ja milleks taimed seda vajavad? Vaja: pH regulatsioon, osmootne regulatsioon, floeemi transport, paljude ensüümide aktiveerija, valgusünteesi mõjutaja. Lisandub: mineraalidest 25. Kus asuvad maakeral kõige suuremad veevarud? Ookeanis 26. Kus on vee viibeaaeg aineringes kõige väiksem? Atmosfääris 27. Nimeta kolm põhjust, kuidas inimene on kvantitatiivselt veeringet maakeral muutnud? Põllumajanduses (kuivendamine ja kastmine), tammide ehitamine, aerosoolide kasutamine. 28. Kus asuvad maakeral kõige suuremad süsinikuvarud? Kuhu seotakse rohkem C kui seal vabaneb? Ookeanis (http://en.wikipedia.org/wiki/Carbon_cycle). Seotakse C ka rabades, mangroovimetsades. 29. Loetle peale fosiilkütuste põletamise veel vähemalt kaks faktorit, millega
SubPH VÕRDLUS: Lõugtundlased Hulkjalgsed Vähid ja putukad - vees tekkinud, kuid - kerelülisi ja jalapaare - Enamus - Enamus maismaal elav palju vees maismaal - keha jaguneb: - tagakeha ja rindmik tähtsus veekogu Lendavad pearindmik ja tagakeha POLE eristunud aineringes - pearindmik koosneb 6 - ainult maismaal (aint 16-20 lüli Üks paar tundlaid lülist igal paar niisketes kohtades) ja silmi peas jäsemeid - esimese lüli jäsemed Peas 2 paari 3 paari jalgu, 2 lõugtundlad tundlaid paari tiibu
Anoksügeenne fotosüntees (hapnikuta tsoonis), Pigmendid: bakteriklorofüll, karotinoidid Elutsoonid hapniku kontsentratsiooni alusel - Aeroobne tsoon (hapniku kontsentratsioon on kõrge): pinnakile ehk neustaal, aeroobne veemass, hüppekiht ehk termokliin. Mikroaerofiilne tsoon (hapniku kontsentratsioon on madal): hüppekiht või muda pinnakiht. Anaeroobne tsoon (hapnik puudub): hüppekihi alumine osa, metalimnion, muda Bakterite roll veekogude aineringes - Bakterid osalevad kõigis peamistes aineringetes. Lisaks süsiniku- ja lämmastikuringele veel väävli, raua, mangaani jt. ringetes. Paljud protsessid toimuvad praktiliselt ainult bakterite vahendusel: nitrifitseerimine, denitrifitseerimine, H2S süntees ja oksüdeerimine, raua ja mangaani oksüdeerimine ning redutseerimine, vesiniku ja metaani oksüdeerimine jne, bakterid viivad lisaks fütoplanktonile läbi ka foto-ja kemosünteesi
on ebakorrapäraste pulkade kujulised ning võivad ka V-kujuliselt hargneda, meenutades hieroglüüfe. Kuna mõned kiirikbakterid, nt perekonna Streptomyces liikmed, moodustavad seentele sarnaselt mütseeli, nimetati neid varem kiirikseenteks e aktinomütseetideks. Kiirikbakterid paljunevad rakkude jagunemisega, mütseeliga vormid ka hüüfitükikeste ja õhumütseelil moodustuvate koniididega. Elavad peamiselt mullas, on väga Mikrobioloogia I 2017 olulised looduse aineringes, lagundades Kiirikbakterid (järg). Biotehnoloogias kasutatakse neid antibiootikumide (streptomütsiin, tetratsükliin, nüstatiin, erütromütsiin jt) mikrobioloogilises sünteesis. Kiirikbakterite hõimkonda kuuluvad haigusetekitajad Mycobacterium tuberculosis (tuberkuloos), M. leprae (pidalitõbi), Corynebacterium diptheriae (difteeria), Actinomyces israelii ja A. naeslundii (aktinomükoosid) ning Propionibacterium acnes (akne), aga ka tervisele kasulikud
(kahvatute toonidega kõdus ja erksavärvilised taimedel). Kehakatted õrnad, sageli kaetud karvade või soomustega. Haukamis- või pistmistüüpi suised asuvad peakapsli sees. Tagakeha IV lülil on hark (enamikul liikidest). Hooghännalised elavad kõdus, taimedel ja ka vee pindkilel. Niiskuslembesed, võivad tungida pinnasesse kuni 2 m sügavusele. Võivad esineda arvukalt, miljonid isendid ruutmeetril. Enamasti polüfaagid. Etendavad olulist osa aineringes. Soodustavad DDT ladestumist mullas. Nende elupaikades võib mürgi kontsentratsioon tõusta kuni 300x. Eluiga kuni 1 aasta. Liikide arv: 3500, Eestis ~150 liiki. Kirjandus: kokkuvõtvat tööd ei ole Alamklass: Välislõugsed Exognatha Selts: Harjashännalised - Microcoryphia (Thysanura) Väikesed (8,0- 20,0 mm), saledad, soomustega kaetud putukad. Neil on pikad tundlad ning haukamistüüpi, peakapslist väljaulatuvad suised. Tagakeha 11-lüliline, pikkade urujätkete ja pika sabaniidiga
2. Hapnik vajalik enamusele: aeroobsed (vajavad elutegevuseks hapnikku) ja anaeroobsed (hapnik on nende jaoks tappev) 3. Niiskus 4. Soojus 5. Keskkonna happesus. Ehitus: ümber raku kest, Raku kesta all membraan, Tsütoplasma (seisab paigal) Organelle suhteliselt vähe, Puudub tuum, 1 kromosoom 7. BAKTERITE TÄHTSUS LOODUSES JA INIMESE ELUS Bakter on väikseim iseseisev ja rakulise ehitusega organism. Looduses: 1.Bakterid on looduse aineringes tähtsad lagundajad. 2.Mügarbakterid elavad sümbioosis liblikaõieliste taimede ja leppade juurtega ning nad seovad õhulämmastikku ning muudavad selle taimedele kättesaadavaks. 3.Heitvee puhastamine Inimesele: 1.Piimatoodete valmistamine (piimhappebakterid) 2.Äädikas (äädikhappebakerid) 3.Veini tootmine 4.Salaamivorst 5.Hapendatud kurk, kapsas, seen 6.Kohvi, kakao ubade töötlemisel 7.Ravimite tootmine 8.Silo, bakteriväetised 9
1975. aastal jõustunud Ramsari konventsiooni eesmärgiks on nende märgalade kaitse, mis omavad olulist tähtsust veelindude elukeskkonnana. Eesti on ühinenud nii Washingtoni kui Ramsari konventsioonidega. Puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja muuks tarvilikuks, kuid tänapäevase metsade raiumise mahu juures on metsade püsimine mitmes maailma piirkonnas tõsise küsimärgi all. Et metsadel on täita väga oluline roll globaalses aineringes, siis võib metsade pindala vähenemine teatud kriitilise piirini põhjustada ennustatamatuid globaalseid muutusi. Maailma metsade pindala vähenemisel on palju põhjuseid. Enim tuntud troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade põletamise teel. Peamiselt Aafrikas ja
sattuvad ained (polütsüklilised aromaatsed süsivesikud suitsutamisest, praadimisest, plii nõudest jm). 58. Reostumine - mis tahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia (soojus-, heli,- radioaktiivse energia) või mikroobide inimeste põhjustatud sattumine keskkonda (õhku, vette, mulda), toiduainetesse või organismidesse hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise loodusliku sisalduse. Reostumine kaasneb inimtegevusega ja selle tagajärjed (saastus, reostus) tekivad loomulikus aineringes helbides. Reostajad: iminene ja loodus ise Reostusallikad: paiksed ja liikuvad Degradatsioon mullateaduse laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eraldamise tagajärjel. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või vävitamine tööstus-, tsiviil-, tee või sideehitusega, olmega, masinatega, ebaõige väetamisega ja mürkainete kasutamisega. 59. Punktreostus paikne Hajureostus liikuv 60
veekihis peamiselt igaaastase sademevee infiltratsiooni arvel. Puhastumist lahjenemise läbi saab kiirendada reostunud vee väljapumpamise abil. Põldudelt lähtuva reostuse kontrolli all hoidmisel on oluline osa mullaviljakusel ja mulla puhastusvõime säilitamisel. Mullakiht on võimeline siduma ja lagundama suures koguses taimetoitaineid. Ka paljud ohtlikud ained lagunevad mulla mikroorganismide toimel suhteliselt kiiresti. Looduslikus aineringes esinevatest lämmastik ja väävliühenditest võib põhjavesi puhastuda kiiresti oksüdeerumisredutseerumisprotsesside ja puhta veega lahjenemise ning hajumise toimel. Seevastu kloriidioonist põhjustatud reostus saab väheneda ainult hajumise ja lahjenemise tulemusena, mis võib suurte põhjavette sattunud soolakoguste puhul võtta pikka aega. Kõige ohtlikum on põhjavee reostumine püsivate ohtlike ainetega. Kuigi
1975. aastal jõustunud Ramsari konventsiooni eesmärgiks on nende märgalade kaitse, mis omavad olulist tähtsust veelindude elukeskkonnana. Eesti on ühinenud nii Washingtoni kui Ramsari konventsioonidega. Puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja muuks tarvilikuks, kuid tänapäevase metsade raiumise mahu juures on metsade püsimine mitmes maailma piirkonnas tõsise küsimärgi all. Et metsadel on täita väga oluline roll globaalses aineringes, siis võib metsade pindala vähenemine teatud kriitilise piirini põhjustada ennustatamatuid globaalseid muutusi. Maailma metsade pindala vähenemisel on palju põhjuseid. Enim tuntud troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade põletamise teel. Peamiselt Aafrikas ja
erinevust: (1) peamine ļämmastikuvaru ei sisaldu mitte maakoores nagu süsinikul, vaid atmosfāäris- umbes neli kvadriljonit tonni, mis moodustab78% atmosfääri koostisest (joonis 7.63); (2) lämmastiku aineringlus on tänu lämmastiku-ühendite heale lahustuvusele vees kiirem ja voogude osakaal varudega võrreldes suurem kui süsinikutsüklis; (3) geoloogiline tsükkel on lämmastikuringes ebaolulisem ja kiirem; (4) ļämmastiku aineringes etendab biosfäärne ringe (kitsamas tähenduses) kõige tähtsamat osa; selles on rohkem biokeemilisi protsesse kui süsinikuringes; neist mõnede rol1 aineringluses on avastatud hiljuti (nt nn anammoks) ja mõnede roll alles avastamisjärgus; (5) paljude ekspertide hinnangul on inimese tegevus lämmastikuringet muutnud rohkem kui ühegi teise põhilise elemendi biokeemilist tsüklit. Lämmastiku globaalne aineringe - võib toimuda atmosfääris
peamiseks uurimisobjektiks on nende vastastikused suhted. Energiavoog kulgeb ühes suunas. Osa päikeseenergiast teisendatakse (transformeeritakse) ümber orgaanilise aine koosseisu, suur osa energiast aga läheb süsteemist läbi ja eemaldub soojusenergia näol. Energia võib ökosüsteemis koguneda, siis uuesti vabaneda, aga teda ei saa teist korda uuesti kasutada kõik ökosüsteemid on avatud süsteemid nad peavad saama ja andma energiat. Erinevalt energiast võidakse aineringes osalevaid biogeenseid elemente (süsinik, lämmastik, fosfor jt.) ja vett kasutada korduvalt. Toiteelementide korduvkasutuse efektiivsus sõltub aga ökosüsteemi tüübist (korallriff korduvkasutus puudub). Looduslikes ökosüsteemides kehtivad kindlad seaduspärasused, mis määravad nende stabiilsuse. Kõik ökosüsteemid sisaldavad ökoloogilisi komponente (nii abiootilisi kui ka biootilisi) ja nende ökoloogiliste komponentide vahel valitsevad tasakaalulised suhted
sesoonne. Sellest tulenevalt on ka karjatamiskoormus sesoonne ja ka turism. · Kuna karjatamiskoormus kõigub sesoonselt siis tarbitakse ära 40% primaarproduktsioonist. · Aafrikas on 44 liiki suuri herbivoore (nt impala). Maa-aluse biomassi tarbijad on nt tüügassiga. Puulehti tarbib kaelkirjak. Puuoksi sööb aafrika elevant. Aafrika oluline herbivoor on jaanalind. Karnivoor: lõvi. Omnivoor: paavian. · Aineringes on väga olulisel kohal selgrootud: termiidid. · Taimestiku eripära: Rohttaimedest on valdavaks vihmaperioodil kiiresti kasvavad kõrrelised. Põuaperioodil kuivavad nende maapealsed osad täielikult, säilivad vaid maasisesed juured ja alumistes lehetuppedes asuvad pungad. Suviste vihmade ajal kasvavad siinsed rohttaimed keskmiselt kahe-kolme meetri kõrguseks, kuid leidub ka kuni viie meetri kõrguseid liike
(klassidesse, kasvukohatüüpidesse), osadel kooslustel on mitme tüübi (vahepealsed) tunnused; Ajaline kontiinum topograafiline ja taksonoomiline kontiinum muutuvad ajas ja võivad moodustada ajalise kontiinumi. 1 Kasvukohatüüp - ... dominant - taimekoosluses katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev ja aineringes kõige tähtsam liik. boniteet - metsa, mulla või maa suhteline headus. Metsaboniteet näitab kasvukoha tootlikkust puuliikide seisukohalt, leitakse puuliikide kaupa tabelitest või graafikutest. Kasutatakse viit boniteediklassi I...V (tootlikkuse vähenemise järjekorras) rinne - vertikaalse struktuuri osa, moodustub üksteist katvatest kihtidest (juurerinded, samblarinne, rohurinne, puhmarinne, põõsarinne, puurinne).
· Aine ja energia liikumine ökosüsteemis, o Biosfäärijõudnud päikeseenergiast: a)30% peegeldub; b)46% muundub otseselt soojuseks; c)23% kulub aurumisele ja sademetele; d)0,2% läheb ületuule- ja lainete energiaks; e) 0,8% tarvitatakse fotosünteesi käigus o Ulatuse ja kestuse järgi eristatakse mitmesuguseid aineringeid: 1) väike geoloogiline aineringe 2) suur geoloogiline aineringe 3) bioloogiline aineringe o Biogeokeemiline tsükkel ainete (peamiselt keemiliste elementide) liikumine anorgaanilisest loodusest läbi organismidetagasi anorgaanilisse loodusesse. Eristatakse kahte peamist biogeokeemilist tsüklit: 1) gaasiline tsükkel; 2) setteline tsükkel. o Migratsioon(lad. migratioränne) so. Keemilise elemendi või aine liikumine mingis aineringe faasi...
Liigestatud reljeefil tuleb selgelt esile mulla lõimisest, veereziimist, nõlvakaldest ja ka nõlva iseloomust (profiilist) muldade rida mida nimetatakse kateenaks (joonis). Eestis on muldade kujunemises reljeefil suurem osatähtsus Lõuna-Eesti künklikus moreenmaastikus, kus pinnavormide suhtelised kõrgused ulatuvad sageli mitmekümne meetrini ning kus nõlvakalded on suured (üle 10 o ) ning kõik eeldused erosiooni laialdaseks levikuks. Biota. Taimed, mikroorganismid etendavad olulist osa aineringes mullas (joonis). Taimed on eelkõige orgaanilise aine akumuleerijaks mulla ülemistes kihtides, mis lagundatakse mikroorganismide poolt. Elusorganismid eritavad mulda ka mitmeid orgaanilisi happeid, mis on võimelised lahustama mineraalainet. Loomadest võtavad mullatekkeprotsessist aktiivselt selgrootud (ussid, putukad jm.), kes uuristavad mulda käike, parandades vee- ja õhureziimi, ning peenendavad mulla orgaanilist ainet. Erinevad taime- ja loomakooslused mõjutavad erinevalt muldi
Paljud bakterid on aeroobsed- nad vajavad elutegevuseks hapnikku. Osad bakterid on anaeroobsed- elavad hapnikuta keskkonnas. Enamasti suudavad bakterid toituda ainult vees lahustunud ainetest. Kõige soodsam temperatuur paljude bakterite eluks on 20-40kraadi. Osa baktereid moodustavad ebasoodsate keskkonnatingimuste (vee- ja toidupuudus, kõrge või madal temp) üleelamiseks püsirakke ehk spoore. · Bakterite osa looduses- bakterid on looduse aineringes tähtsad lagundajad, elavad sümbioosis taimedega, tekitavad haigusi. · Bakterite osa inimese elus- bakterite elutegevusena paljud toiduained riknevad, baktereid kasutatakse põllumajanduses, meditsiinis, toiduainete valmistamiseks, energeetikas ja sõjalistel eesmärkidel. 10.teab viiruste ehituse ja paljunemise iseärasusi, toob näiteid viiruste osa kohta looduses ja inimese elus; tunneb jooniselt viirus
Kriteerium: Gt = Et (kasv=ammutamine, taandub välja) Taastuvate ressursside võrrand: St = St-1 (varude suurus perioodi lõpuks= varude suurus perioodi alguses) BIOKÜTUSED(biomass, biogaas, biodiisel, bioetanool) – energiaallikad, mis taastuvad aineringete käigus. Loetakse taastuvenergiaks eeldusel, et ressursse ei kasutata rohkemal määral, kui neid juurde tekib. Energiakandja põletamisel vabanev süsinikdioksiid seotakse uuesti aineringes. 30. Keskkonnaga seotud probleemide lahendamine tugineb keskkonda puudutavatele usaldusväärsetele andmetele. Andke ajalooline ülevaade keskkonnaandmete kogumisest Eestis kuni tänapäevani. Andmete kogumine 1936-1941: 1935. aasta looduskaitseseadusega sätestatud loodusregistri pidamise kohustust võib pidada Eesti keskkonnainfo kogumise alguseks riiklikul tasandil
vakuoolis toit seeditakse. Haigused: Lamblia-põhjustab kõhulahtisust, levib puuviljade ja reostunud veega. Trihhomoonas- tekitab suguhaigust. Levib sugulisel teel. Düsenteria amööb-verine kõhulahtisus. Levib vee ja toiduga. Taksoplasma-põhjustab palaviku, löövet jne. levib kassidega, kahjustab loodet. Molaaria- levib hallasääskedega. Põhjustab surma, aga allub ravile. Tähtsus-osalevad toiduahelates ja aineringes. Biopuhastites. SAMBLIKUD KUI LIITORGANISMID Ehitus-talluse ehk keha moodustab tihe seeneniitide põimik, mille vahel asuvad rohevetikate või sinikute rakud. Kuju ja välimus ning see, milline on fotosünteesiv partner, sõltub seeneliigist. Seened loovad talluse struktuuri. Puudel kasvavad samblikud saavad eluks vajalikud toitained ja vee õhust ning koos nendega satuvad samblikesse ka saasteained. sellepärast on nad õhusaaste suhtes tundlikud. VIIRUSED
Ökoloogilis-territoriaalne kästilus. Igale liigile on omane teatud ökoloogiline amplituud. Selline liikide autoökoloogiast lähtuv käsitlus peab koosluse kõige olulisemaks omaduseks keskkonnategurite kompleksi e. kasvukohta e. ökotoopi. 2.Taimedevahelised suhted Oluline assotsieerumine kooslusteks, põhitähelepanu dominantidel – taimeliikidel, mis mõjutavad tugevasti teiste kasvu. 3.Taimede oluline osa ökosüsteemis või biogeotsönoosis. Koosluses ühendab taimi nende ühesugune osa aineringes. Kooslusena kasvades muudavad taimed neile iseloomulikul viisil elutingimusi (nt. annavad varju). *Taimekooslus on taimede rühmitus ühtlasel kasvukohal, mille ulatuses valitsevad ühesugused suhted nii organismide vahel, kui ka organismide ja keskkonna vahel. Eluvormid – koosluse koosseisu kõige jämedam jaotus. Eluvormide protsentuaalne vahekord ongi üks koosluse tunnuseid. Kasutatakse liigiloendite koostamisel. Liikide koguarv – iseloomustab koosluse mitmekesisust ja suhete keerukust
tundmatuseni muutunud. Kultuurkooslused paiknevad haritaval (põllu)maal. Inimmõju lõppemisel algab kultuurkoosluse kiire suktsessioon loodusliku koosluse suunas. Kasvukohatüüp - erinevates paikades korduv ühesuguste kasvutingimustega kompleks. Praktikas eristatakse peamiselt mulla ja taimekoosluse alusel. Võimaldab looduse seaduspärasusi üldistatult käsitleda. Dominantliik - taimekoosluses katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev ja aineringes kõige tähtsam liik. Rinne - vertikaalse struktuuri osa, moodustub üksteist katvatest kihtidest (puurinne, põõsarinne, puhma-rohurinne, samblarinne, juurerinded). Horisont - koosluse ruumi paralleelsed, üksteist välistavad kihid (võrahorisont, võraalune tüvehorisont, põõsa-võrahorisont, puhma-rohuhorisont, pinnahorisont, mullahorisondid). Boniteet - metsa, mulla või maa suhteline headus. Metsaboniteet näitab kasvukoha tootlikkust
keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Uurib 7 taimeökoloogia e. geobotaanika kasvukohatüüp keskkonnategurite kliima, pinnamoe, mulla niiskustingimuste suhteliselt püsivate omadustega kompleks. dominantliik taime koosluses katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev ja aineringes kõige tähtsam liik. boniteet - metsa, mulla või maa suhteline headus. Metsaboniteet näitab kasvukoha tootlikkust puuliikide seisukohalt, leitakse puuliikide kaupa tabelitest või graafikutest. Kasutatakse viit boniteediklassi I...V (tootlikkuse vähenemise järjekorras) rinne - vertikaalse struktuuri osa, moodustub üksteist katvatest kihtidest horisont - koosluse ruumi paralleelsed, üksteist välistavad kihid
(E-õpe. Veekriis. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/veekriis.html (2012, 4 veebruar).) 2.7. Metsade hävimine Inimene on puitu läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ning muuks tarvilikuks. Tänapäevase metsade raiumise mahu juures on metsade püsimine mitmes maailma piirkonnas tõsise küsimärgi all. Metsadel on täita väga oluline roll globaalses aineringes, siis võib metsade pindala vähenemine teatud kriitilise piirini põhjustada ennustatamatuid globaalseid muutusi. Maailma metsade pindala vähenemisel on palju põhjuseid. Troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade põletamise teel. Peamiselt Aafrikas
Hapniku sidumine toimub organismide hingamisel (CH2O + O2 = CO2 + H2O), samuti toimub hapniku sidumine veekogude põhjasetetes, vulkaaanilistes protsessides (C+O2=CO2, S+O2=SO2) ja maasisestes protsessides (2Fe+3O2=2Fe2O3). Viimasega seotakse liikuv hapnik litosfääris. Kogu atmosfääri hapnik uueneb umbes 2000 aasta jooksul. nCO2 + nH2 2O)n + nO2 (valguse toimel; fotosüntees). Süsinikuringe Orgaanilise elu aluseks on süsinik. Ta on osalenud aineringes Maa tekkest alates. Selles ringes on kõige liikuvamaks komponendiks süsinikdioksiid, mille sidumine toimub peamiselt assimilatsiooni kaudu (fotosüntees). Vähesel määral toimub CO2 sidumine ka mikroorganismide ja maapõues mineraliseerumise - 2 tulemusena. Mineraliseerumine-karbonatiseerumine CO2 -> HCO3 -> CO2 -> CaCO3 CaCO3 lademed- lubjakivi, kriit
Üheainsa tähtsa liigi kadumine või võõrliigi lisandumine võib muuta kogu süsteemi. Elupaikade eristumine Läänemeres sõltub keskkonnatingimuste kombinatsioonidest: · merepõhja substraat (kivimilised omadused, setete sügavus ja koostis jne), · vee soolsus, · vee sügavus (valguse ligipääs), · vee liikuvus (segunemine, soojenemine) Ohud mere-elupaikadele ja elustikule: · Eutrofeerumine ja raskemetallid põhjustavad muutusi aineringes kooslused teisenevad, vaesuvad; · Nafta- ja õlireostus tapab linde, planktonit, mõjutab nii kaudselt kui otseselt ka teisi merekoosluste komponente; · Veetransport lisaks reostusele muudab lainetusreziimi, toob kaasa võõrliike; · Ehitustegevus (tuulepargid meres, kaablid, kaevandamine, sadamad); tööstuslik kalapüük Fütoplankton ja zooplankton · Sinivetikad · Viburvetikad · Rohevetikad · Mändvetikad · Ripsloomad · Vesikirbulised · Aerjalalised · Mantelloomad
Heterotroofsed bakterid on omakorda toiduallikaks algloomadele. Kui tegemist on oligotroofse veekossteemiga, siis on algloomade toiduallikana olulised autotroofsed bakterid perekonnast Prochlorococcus. Nii jrvede kui ka jgede mikroobikoosluses esinevad allohtoonsed bakterid, kes satuvad veekogudesse pinnase erosiooni ja sissevoolavava veega. 7. Mikroorganismide funktsioonid veekogus: orgaanilise aine lagundamine, toitainete mineralisatsioon, lahustunud orgaanilise aine assimilatsioon, aineringes osalemine, primaarproduktsioon, toiduallikas. Rohkem kui 90% orgaanilisest ainest lagundatakse jrvede ja jgedes bakterite, seente ja algloomade poolt, samas hlmavad need organismid mageveekogude kohta kivast kirjandusest vhem kui 10%. Enamik orgaanilisest ainest vees on surnud org. aine ja esineb seal lahustunud kujul. Suur osa sellest org. ainest on raskesti lagundatav. 9. Ookeanid ja mered Ookeanite elukeskkonda iseloomustab: krge soolade sisaldus (35 ) pH=8.3-8.5 tugevad hoovused
2. Avatud ja suletud aineringe- Kultuurökosüsteemide rajamisega suureneb tähtsate makroelementide P ja K ringe intensiivus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb. Ringe muutub avatuks, st. Rohkem elemente eemaldatakse ringest ja seda tuleb kompenseerida nende juurdeandmisega väljaspoolt(väetisena) . Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi näit. Metsa eeskujul. Ringet aitab suletuna hpida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul. Süsiniku ringe- so.atmosfääri ja veekoude vaba süsinikdioksiidi(co2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud(taandunud) süsinikuks ja tagasi.Atmosfääris ja hüdrosfääris olev süsinik on biosfääri olemasolu ajal palju kordi läbinud elusorganisme. Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 3-4 aasta jooksul.Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevse p...
koosseisu, ehitust, levikut jne. Taimekooslus koos kasvavate taimede kogum. Eristatakse liigilise koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt tunnuste järgi. Kasvukohatüüp erinevates paikades korduv ühesuguste kasvutingimustega kompleks. Eristatakse peamiselt mulla ja taimekoosluste alusel. Dominantliik taimekoosluses katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev ja aineringes kõige tähtsam liik. Boniteet metsa, mulla või maa suhteline headus. Metsaboniteet näitab kasvukoha tootlikkust puuliikide seisukohalt. Rinne vertikaalse struktuuri osa, moodustub üksteist katvatest kihtidest. Puurinne>põõsarinne>puhma-rohurinne>samblarinne>juurerinded Horisont koosluse ruumi paralleelsed, üksteist välistavad kihid. Võrahorisont>võraalune tüvehorisont>põõsa-võrahorisont>puhma-
nii pärisbakterid (Eubacteria) kui ka arhebakterid ehk arhed. Kitsamas mõttes käsitletakse bakteritena vaid pärisbaktereid. 19751978 hakati arhesid eraldi rühmana käsitlema. Algul peeti neid vaheastmeks rakutuumatapärisbakterite ja rakutuumaga päristuumsete organismide vahel. Hiljem näidati, et nad on eristunud väga varasel evolutsioonietapil, mistõttufülogeneetilise süstemaatika seisukohalt lahutati bakterid arhedest.Bakterid mängivad tähtsat rolli aineringes: lagundajatena, lämmastiku sidujatena (näiteks mügarbakterid) jm. Bakterid on eeltuumsed (prokarüootsed) organismid, sest neil puudub rakutuum.Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena.Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 m = 0,1 mm). Bakterirakk on ehituselt lihtsam eukarüootsest rakust, ega sisalda viimasele omaseid membraanseid organelle
Produktsioonienergia (P) Produktsiooniefektiivsus = ( Elutegevuse energia ( R ) + Produktsioonienergia ( P ) ) Assimileeritud aine mass Assimilatsiooniefektiivsus = Söödud toidumass Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. Aineringe maht iseloomustab aineringes olevat ainehulka; aineringekiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis; aineringe aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Suktsessioon e koosluste vahetus; ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul; pöördumatud või tsükliliselt pöörduvad muutused, mille pikkus ületab 10 aastat; üks kooslus asendub teisega. Primaarne suktsessioon kasvukoha (ka eelmise koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha) hõivamine.
- elavad ebasoodsad elutingimused üle tsüstina Nende tähtsus: - toiduahela üks lüli - olulised elusa looduse evolutsiooni uurimisel - nende kodadest on kujunenud lubjakivi- ja kriidilademed - põhjustavad haigusi SEENED JA SAMBLIKUD Seened samblikud Tähtsus - osalevad looduse - Kasvavad kohtades, looduses aineringes, on olulised mis on taimedele lagundajad ebasoodsad - kübarseente viljakehad on - Esmase mullakihi toiduks loomadele tekitajad - kahjustavad loomi ja taimi - Toduks põhjapõtradele seenhaigustega - sümbioos taimede ja seente
Viies väetist mulda, saavad taimed selle ikkagi kätte, kuigi koefitsient on väike. Ülejäänud superfosfaat neeldub keemiliselt, muutudes kättesaamatuks. Happelistel muldadel leiab aset reaktsioon, kus superfosfaadi kaltsium asendub alumiiniumi ja rauaga, tekib raua-alumiiniumfosfaat, mis ei lahustu ei vees ega ka juureeritistes. Happelisel mullal tuleb enne väetise lisamist likvideerida, kasutades selleks lupjamist. 4)bioloogiline neeldumine seisneb bioloogilise aineringes. Kasvuajal organismid võtavad mullast toitaineid oma kudede-rakkude ülesehitamiseks. Seega teatud kogus N, F ja K jne. on teatud ajaks seotud. 5)füüsikalis-keemiline neeldumine ehk asendusneeldumine- on kõige olulisem põllumehe seisukohalt, sest sellel põhineb kogu mullaväetusõpetus. Olemus seisneb selles, et mullas toimub pidev ioonidevahetus vedela j atahke faasi vahel. See on ekvivalentsetes ehk võrdsetes kogustes.
tuubitud kotike. Vastsed on neil aga tüüpilise vähivastse välimuse ja eluviisiga. Kottvähi puhul on meil tegemist äärmusliku parasitismi vormiga, kus loom on kaotanud kõik täiskasvanud vähile iseloomulikud tunnused. Karpvähilised on väikesed, mõne millimeetri pikkused, karpe meenutava välimusega (kahepoolne pantser), väikeste veekogude põhjalähedases veekihis tegutsevad vähikesed. Massilise sigimise korral omavad olulist tähtsust veekogu aineringes. Ülemvähkide hulka kuuluvad mõõtmetelt suuremad ja keerulisema ehitusega vähid. Tuntumad nendest on kümnejalalised. Nende tuntum esindaja on magevetes elav jõevähk. Tema sale keha koosneb paljudest lülidest, mis moodustavad pearindmiku ja tagakeha. Pearindmik on kaetud ühtse pearindmiku kilbiga, mille külgmise, vaba serva all, keha külgedel, paiknevad hingamiselundid lõpused. Jõevähi iga kehalüli kannab ühte harunenud, mitmest osast koosnevat jäsemete paari
Maa sfäär on ka biosfäär, mis koosneb teiste sfääride osadest Aineringe- Maa pinnal sfääri piires või sfääride vahel toimuv pidevalt korduv ainete ringlemine Geoloogiline aineringe- Litosfääri ja Maa tuuma vahel toimuv ainete liikumine. Samuti ka ainete liikumine murenemise teel litosfäärist hüdrosfääri ja atmosfääri ning sealt settimise ja kivistumise teel tagasi litosfääri Bioloogiline aineringe- bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad seda mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineiks, millest hiljem tekib uus elusaine. Eriti oluline on looduses süsiniku-, lämmastiku-, fosfori- ja väävliringe. Veeringe- vee liikumine Maa sfääride või nende osade vahel Jätkusuutlik ja säästev areng- looduskeskkonna ja loodusvarade säästlik kasutamine
II kaitsekategooria loomi Kaitstavad loomad T I kaitsekategooria loomi oiduahela tipus troonivad loomad vajavad eluks erisuguseid kooslusi. Häired looduse energia- ja aineringes mõjutavad kõige silmatorkavamalt just nende arvukust. Niisiis, kui kaitsealused loomad, eriti röövloomad elavad hästi, siis tähendab see, et looduse eluvõrgustik toimib normaalselt ja paikkond sobib elamiseks ka inimesele. Seepärast on meil looduskaitse sümboliks saanud kotkad,
Umbrohtude kasulikkus: - umbrohud on geneetilise ressursi allikaks - suurendavad agroökosüsteemi puhverdusvõimet - suurendavad bioloogilist mitmekesisust (kultuurtaimed ei mõju monokultuurina) 29 - vähendavad aurumist - sügavajuurelised umbrohud transpordivad toitaineid alumistest kihtidest ülemistesse (näiteks põldohakas ja paiseleht) - umbrohud vähendavad toitainete kadu põllukoosluse aineringes - toitainete sidujad kultuurtaimedest vabal perioodil - saagi koristamise järel hoiavad umbrohud tühjaks jäänud maa, vältides nii erosiooni ja sidudes taimetoitaineid - umbrohi on peibutustaim; näiteks ristõielised umbrohud meelitavad maakirpe ja hiilamardikaid neid võib kasutada püünistaimedena - umbrohi on toiduressursiks lindudele ja loomadele - umbrohi on kahjurite looduslike vaenlaste, röövtoiduliste soodustaja
2 murenenud ning rauasetteid sisaldava peenliiva eripindala on 5000 … 20000 m /kg Kasvupinnase eripindala avaldab mõju tema niiskusrežiimile ning toitainemahutavusele. Suurema eripindalaga kasvupinnase veehoidevõime ning toitainete neelamismahutavus on suuremad kui väiksema eripindalaga kasvupinnaste puhul. 1.3. Vesi kasvupinnastes Vett vajavad oma elutegevuseks nii taimed kui ka aineringes osalevad mikroorganismid ja mullafauna. Kui kasvupinnases on küll piisavalt toitaineid, kuid puuduks vesi, ei saaks taimed toitaineid kasutada, kuna taimed omastavad toitaineid ainult vees lahustunud kujul. Taimede veevajadus on väga suur: ühe grammi orgaanilise aine moodustamiseks kulub 300 … 1000 grammi vett. Teiselt poolt aga on kahjulik ka kasvupinnase liiga suur veesisaldus, kuna vesi tõrjub pooridest välja
maapinnale 1 ha kohta 8,65 kg lämmastikku, 1,64 kg difosforpentoksiidi, 14,13 kg kaaliumoksiidi, 29,82 kg kaltsiumoksiidi, 5,22 kg magneesiumoksiidi, 39,68 kg ränioksiidi. Nimetatud uurijate andmetel on õhust tolmuna rabale langenud mineraalainete kogus tunduvalt suurem rabamullale taimkatte poolt tagastatud mineraalainete kogusest. Otsustades nende andmete järgi, näib õhust maapinnale langenud sademetel ja tolmul olevat rabas kasvavate taimede toitumises küllalt suur tähtsus. Madalsoode aineringes on atmosfäärist lisanduvate mineraalainete suhteline osatähtsus väiksem. Ülevaate metsavarise moodustumisest erinevates sootüüpides annab alljärgnev tabel. Tabel 1.Absoluutkuiva fütomassi keskmine aastane juurdekasv soometsades (N.I. Pjavtsenko järgi) Sootüüp Puurinne Rohu-puhmarinne Samblarinne Kokku t/ha % t/ha % t/ha % t/ha %
atmosfäär, hüdrosfäär, pedosfäär, litosfäär. Maa sfäär on ka biosfäär, mis koosneb teiste sfääride osadest Aineringe- Maa pinnal sfääri piires või sfääride vahel toimuv pidevalt korduv ainete ringlemine Geoloogiline aineringe- Litosfääri ja Maa tuuma vahel toimuv ainete liikumine. Samuti ka ainete liikumine murenemise teel litosfäärist hüdrosfääri ja atmosfääri ning sealt settimise ja kivistumise teel tagasi litosfääri Bioloogiline aineringe- bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad seda mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineiks, millest hiljem tekib uus elusaine. Eriti oluline on looduses süsiniku-, lämmastiku-, fosfori- ja väävliringe. Veeringe- vee liikumine Maa sfääride või nende osade vahel Jätkusuutlik ja säästev areng- looduskeskkonna ja loodusvarade säästlik kasutamine inimesi rahuldava
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
