Korraga võib eksisteerida ka mitu motiivi. Kui need on omavahel vastuolus, võidab kõige tugevam (juhtmotiiv), ajendades inimest just selle järgi tegutsema. Motivatsiooniteooriates püütakse leida vastust kahele küsimusele: mis on inimese tegutsemise põhjuseks? ja miks eelistatakse ühte tegevust teistele? (Vadi, 1997: 92). Vaatleme järgnevalt kolme tuntumat motivatsiooniteooriat, mille väljaarendajateks olid Abraham Maslow, Sigmund Freud ja Frederic Herzberg. Maslow’ motivatsiooniteooria. Maslow jaotab vajadused hierarhilisse struktuuri, milles eristab viit astet (vt. joonis 21). PÜÜTAKSE VÄLTIDA: • nälga, janu • ohtlikkust • kriitikat • läbikukkumist • igavust • ebamugavust • ahistamist • mittemõistmist • küündimatust • sõltuvust
which means “from” and “servire” which means “to serve.” There- fore, the word “deserve” means “from service.” The people who do the best in our society, with few exceptions, are those who are serv- ing other people better than someone else.Your whole focus in your career should be on serving other people better. Then you will de- serve every dollar you earn. Abraham Lincoln once said, “The very best way to help the poor is not to become one of them.” In our society, the more finan- cially successful you are, the more taxes you are likely to pay. These taxes help pay for the schools, hospitals, roads, welfare, Medicare, military expenditures, and all the important things that our society offers.You can be proud to be financially successful. By making a lot
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm ...
tarvidus millegi või kellegi järele (Vadi 2001: 92). Vajaduste kestev rahuldamatus ehk vajaduste rahuldamisvõimaluste puudumine mõjub organismile häirivalt, nende rahuldamine toob aga kaasa heaolutunde (Kidron 2001: 107). Sellest tulenevalt ilmneb ka seos motivatsiooniga – vajadus kutsubki esile erilise seisundi – motivatsiooni. Vajaduse rahuldamisel kaob motivatsioonile pinge ning tekivad positiivsed emotsioonid (Bachmann 2003: 75). Ameerika psühholoog Abraham Maslow mõtles välja lihtsa teooria, mille kohaselt inimese põhivajadused moodustavad hierarhia. Maslow arvas, et indiviidi vajadused alluvad kindlale loogikale (Adair 2006: 29). Miks inimesed üleüldse töötavad? Nad töötavad, sest nad on näljased, nad on janused, neil on vaja kohta, kus magada. Suurem osa meie palgast kulub iseenda ja pere füsioloogiliste baasvajaduste rahuldamiseks. Niipea kui inimesel on piisavalt süüa ja juua, niipea kui on koht kus
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse ...
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagune...
Ka Vene arhiivides oma kulul uurinud, tegi tõsise väitekirja. 1818 sõja mõju Baltimaadele? Institutsioonide väliste uurijate elu väga raske, lootusetu teemat läbi saada ja eriala saada. Helme alles 1980. aastate lõpul Ajaloo Instituuti, kohe esimeseks valitud direktoriks. Seejärel riigikokku ja kaitseväe? Barclay de Tollist töö, ilmus peale ta surma. Kolonel Georg Leets, arreteeriti 1941. Üks väheseid ohvitseridest, kes surmalaagrites suutis ellu jääda. Tegeles eraõpetlasena, Abraham Hannibali uurimisega. Leets suutis uurimuse venekeelse monograafiana avaldada. Tänu huvile ja energiale suudeti institutsioonide väliselt uurida.
Judaismis on Aabraham kui juudirahva esiisa, islamis jumala sõna vahendaja ehk prohvet ja kristlusest täiusliku usu eeskuju (rõhutatakse järgnemist Jumala kutsele minna kodumaalt tundmatusse paika; Iisaki ohverdamine Aabraham on valmis ohverdama Jumalale oma poega; saab kõrges eas järglasi, kellest saavad eri hõimude juhid). Judaismis on Aabraham kõigist kolmest usundist tähtsaimal kohal. Juudid nimetavad end Abrahami lasteks. Prohvet Abraham tõi juudid Mesopotaamiast Palestiinasse. Mooses on judaismi rajaja ja seadusandja. Mooses sai Siinai mäel nägemuse, kus jumal andis talle kümme käsku ning kus ta sõlmis jumalaga lepingu. Taavet oli juutide kuningas, kes rajas Iisraeli riigi. Juutide tähtsaim religioosne tempel on Jahve Tempel. Judaism on välja kasvanud Muinas-Iisraeli usundist ei ole võimalik täpselt fikseerida, millal üks algas ja teine lõppes
UUSAEG II Marten Seppel 1/4 Referaat 5-10 lk. Eesti keeles pole midagi väga soovitada. ,,Maailmaajaloo atlas" head skeemid ja kaardid. Sakslaste ajalooatlase tõlge. Enn Tarvel ,,Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?" Tuna 2005 nr 3 (soovituslik) H. Kinder, W. Hilgermann. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Maailma ajaloo käsiraamat. Tln, 2001 Lord Acton (1834-1902) ,,The Cambridge Modern History" Sajandid tulid käibele alles 16. sajandil kui orientiiviks olev pidepunkt. Pikk 19. saj (1789-1914) Eric J. Hobsbawn: 1) revolutsiooniajastu (1789-1848) 2) kapitaliajastu (1848-1875) 3) impeeriumiajastu (1875-1914) Hobsbawn marksistlik ajaloolane, üks kuulsamaid ajaloolasi. Elab siiamaani. Kirjutab natsionalismist, industraliseerimisest, pr revolutsioonist jne. Ta pole siiamaani öelnud lahti oma kommunistlikust minevikust. Tänapä...
Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholo...
mingis ulatuses bürokraatlikud. Oluline on kindlaks määrata bürokraatia vajalikkuse tase ja sellest lähtuvalt organisatsioon ka kujundada.57 2.4.2. Juhtimise neoklassikalised teooriad58 Juhtimise neoklassikaline teooria hakkas arenema 1920-ndatel aastatel ning selle tunnustatuimateks esindajateks on Hugo Münsterberg, Mary Parker Folett, Elton Mayo jt. Sellele tuginedes loodi hiljem motivatsiooniteooria, mille rajajateks olid Abraham Maslow, Douglas McGregor jt. Esimesi loetakse inimsuhete koolkonna (human relations) rajajateks, motivatsiooniteoreetikuid aga inimressursi koolkonna (human resources) rajajateks, mille areng sai täishoo sisse alles 1950-1960-ndatel aastatel. Oma seisukohti ja ideesid esitavad neoklassikud kirjeldavate järeldustena, mitte aga käskivate ettekirjutistena. Neoklassikud tuginesid oma teoreetilistes käsitlustes ühel poolt juhtimise klassikalistele teooriatele ja teiselt
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult ...
· Abolitsionism pidasid orjust üh kahjulikuks, amoraalseks rahumeelsel teel · Maa-alune raudtee kujundlik väljend, hakati salaja orje Põhja aladele toimetama salateede süsteem vabaks sai ligi 40 000 orja · 1853 ''Onu Tomi onnike'' ilukirjanduslik teos, mis mõistab hukka orjuse · 1860 sai presidendiks vabariiklane Abraham Lincoln · Setsessioon Lõuna osariigid tahavad eralduda AÜst ja luua oma ühenduse. · Lõuna tahtis luua uue riikliku ühenduse: Am Osariikide Konfederatsiooni, pealinn Richmond. · Võeti vastu oma põhiseadus ja presidendiks valiti Jefferson Davis. · 14. aprill 1860 relvastatud kokkupõrge Fort Sumteri sadamas algas KS Põhja poolel astus sõjaväkke 75 000 meest
*Igal inimesel on oma reaalsus nende tajude unikaalsuse tõttu *Igas inimeses on positiivse kasvu jõud, mis juhib inimese vaimselt tervist ja soovitatavat käitumist. Ühesõnaga on inimeste taju subjektiivsel kogemusel toetuv ja igas inimeses ongi loomu omaselt sees positiivne kasvujõud mis toetab tema arengut positiivse poolele. *Empiiriline fenomenoloogia püüab suhtlemise ja keelekasutuse järgi mõista inimese sisemaailma Carl Rogers, Abraham Maslow- positiivseks kasvujõuks on eneseteostusvajadus kui positiivne selle poole me pürgime kõik. R.R. Carkhuff & B.G Berenson(2006) TREENING PROGRAMM NÕUSTAJATELE 1Aste- tundmaõppimine: ebatõhusad/tõhusad suhted 2Aste- arusaamine: 4 nõustamisoskust 3Aste. Tegevus *Probleemi valdkonna defineerimine *Eesmärkide kirjeldamine probleemide valdkonnas *Kriitiline tegevuste ja suundade analüüs *Kaalutlemine alternatiivsete tegevusmallide üle
5. Esteetilised vajadused püüdlus ilusa, harmoonilise, kauni ja maitseka järele. Esitatud liigitus ei ole range, kõik vajadused peale orgaaniliste on tuntaval määral sotsiaalsed ja viimasedki, õigemini nende väljendumine ja rahuldamise vormid, on inimese puhul sotsiaalselt vahendatud ja kujundatud. Vajaduse rahuldamise viisid objektid, koht, kontekst, võtted on sotsiaalselt sätestatud. Laialtkasutatavaks (nt reklaami- ja tarbijapsühholoogias) on osutunud Abraham Maslow´ poolt pakutud hierarhia. Baasvajadusteks on bioloogilised vajadused, nendele tuginevad ohutusvajadused (nt hoolitsus, raha olemasolu), kolmanda astme moodustavad kuuluvustunde ja armastuse vajadused (omaksvõtt, emotsionaalne side), neljas on respekt ja tunnustamisega seotud vajadused, viienda astme moodustavad eneseaktualisatsiooni (nt realiseerida oma arengupotentsiaal) vajadused. Iga kõrgema taseme vajaduse rahuldamine on mõeldav siis, kui
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Error! Reference source not found.Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik- poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil org...
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keel...
kus oli eesti kirjas. Kirja skus polnud levinud. Hariduse aluseks oli sellel ajal koraan. Tekkisid ka kõrgõppe asutused riigis moseede kõrvale. Islami kujunemine Islam tähendab rahu või alistumist ja moslem on see kes alistub jumalale. Alistudes jumala tahtele on võimalik leida enda ja kõigi inimeste vahel. Jumala tahe on et kogu maailmas valitseks islami usk. Moslemid usuvad ühte jumalasse alahhisse. Kelle saadikud on olnud eri aegadel kristus abraham mooses ja teised. Viimane lõplik sõna anti 6saj muhameedile. Muhameedile olevat dikteeritud jumala poolt koraan. Moslemid usuvad et islam juhib inimese elu sammamoodi kui täht ja kuu on tee tähiseks kõrbe rändurile. Ta oli harimatu kaupmees kes sai jumalalt ilmutuse ja ta hakkas levitama uut usku. Rikkad inimesed nägid tema tegevuses ohtu oma eelisseisundile. Ja ta aeti mekast välja. Ta kogus medinas suure jüngrite armee, kellega ta läks mekasse. Mekas muutis ta usku
Sissejuhatus psühholoogiasse Lektor: Prof. Talis Bachmann Sissejuhatus Psyche + logos = Psühholoogia (hing + õpetus = hingeteadus) Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Seega on lühidalt öeldes psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. sajandi teisest poolest. K...
(Encyclopedia Britannica, 2014c) 1860. aastal lõhenes Demokraatlik partei orjuse küsimuses kaheks. Selle tulemusel esitasid Lõuna- ja Põhjaosariikide demokraadid presidendi valimistel kaks kandidaati. Lisaks osales sellel aastal presidendi valimistel ka Johna Bell, kes esindas Konstitutsioonilise Ühtsuse parteid (Constitutional Union Party). Kuna demokraatide hääled jagunesid seega lõhenemise tõttu kaheks, võitis presidendivalimised vabariiklaste kandidaat Abraham Lincoln. Ta võitis 18 põhjaosariigis, saades seal 60% valijate häältest. Lincolni ametisse nimetamise hetkeks oli seitse lõunaosariiki eraldunud Ameerika Ühendriikidest ja oli alanud kodusõda. (Encyclopedia Britannica, 2014c) 1863. aastal allkirjastas Lincoln orjade vabastamise seaduse, mis kuulutas orjad vastu hakkavates osariikides igavesti vabaks ja kutsus neid ühinema Ameerika Ühendriikide armeega. Lincoln ja Vabariiklik Partei mängisid orjuse keelustamises olulist rolli
Sp ise ei ole praaktiline distsipliin, vaid elus hakkama saama aitavad alapsühholoogiad. Nt humanistlik psühholoogia. Humanistlik psühholoogia Kujunes 1950datel reaktsioonina behaviorismile, positivismile, psühhoanalüüsile Fookus subjektiivsel kogemusel, holistlikul inimesekäsitlusel, kvalitatiivsetel meetoditel, teraapial, nõustamisel Soov inimest kirjeldada, mõista ja aidata kui terviklikku indiviidi Carl Rodgers, Abraham Maslow, Erich Fromm Kujunenud sotsiaalpsühholoogiast. Selline vaade, mis üritab üksikisiku perspektiivist asja vaadata. Rodgers, Maslow (tuntuim, vajaduste teooria), Fromm. 1: Maslow Maslow vajaduste hierarhia 48
Soosib väikest mastaapi. Teadlikult piiratud arhitektuur. Rõhutab kohaspetsiifilisi asjaolusid. Valgust üks olulisemaid tegureid, mis toob esile objekti mahu ja tektoonilise olemuse. Näited: 1) J.A. Coderchi ISM-I korterelamu; 2) A.S Vieira Beirese elamu; 3) R. Abraham House with tree walls; 4) Luis Barragan ja Mathias Goeritz Ciudad Satelite; 5) Tadao Ando Koshino elamu. Rem Koolhaas, arhitekt ja ideoloog Rem Koolhaas, arhitekt. Arhitektina on Koolhaas enamasti tegelenud suuremas mõõtkavas objektidega, kui tema tänases filmis nähtav looming. Tema büroo OMA on peamiselt hõivatud suurhoonete kavandamise ja planeeringute koostamisega.
Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem ...
ohiteoreem ja u ¨ hejuured 13.1 Polu ¨ noom n-astme pol¨ unoom Pn (x) ehk hulkliige defineeritakse valemiga Pn (x) := a0 + a1 x + · · · + an xn kus a0 , a1 , . . . , an-1 , 0 = an C on pol¨ unoomi Pn (x) kordajad, n on pol¨ unoomi Pn (x) aste, x on pol¨ unoomi Pn (x) muutuja (para- meeter). 2 Abraham de Moivre (1667 - 1754), inglise matemaatik. V. Kompleksarvud 19 13.2 Polu ¨ noomi juur Arvu x0 C nimetame pol¨ unoomi Pn (x) r-kordseks juureks, kui (r-1) 1) Pn (x0 ) = Pn (x0 ) = · · · = Pn (x0 ) = 0 (r) 2) Pn (x0 ) = 0 N¨ aide unoomi p(x) = x2 - 2x + 1 = (x - 1)2 2-kordne
plaanid. Teos on vaatajale avatud pingestatud lugu, mis k�neleb maise olendi patusest loomusest ja vooruse n�ilikkusest kaunite ja lopsakate, ent siiski riknema m��ratud puuviljade k�rval. ******* Saftleven, kes s�ndis ja kasvas Rotterdamis, kolis 1632. aastal Utrechti, kus t��tas mitme erineva kunstistiiliga. Ta maalis nat��rmortidega laudainterj��re samas laadis kui tema vend Cornelis, ning maastikke, mis meenutavad Abraham Bloemaerti ja Jan van Goyeni t�id. Varajastel 1640ndatel langes Saftleven Utrechtis itaaliap�raste maastikumaalijate, esmalt Bartolomeus Breenberghi ja seej�rel Cornelis van Poelenburgi lummusesse. Nimetatud meistritega t��tas ta 1643. aastal koos maali �Arkaadia maastik� loomisel (Herzog Anton Ulrich Museum, Braunschweig, Saksamaa). Samas m�jutas Saftlevenit siiski k�ige rohkem ilmselt 1641. aastal
Nende arvates peab riik ka juhitima majandust. See on otseselt vastuolus laissez-faire’i põhimõttega. J. M. Keynes’i järgi nimetatakse seda arusaama keinsismiks. Tema arvates ei suuda turg kõike reguleerida ning majanduse stabiliseerimiseks on vajalik riigi aktiivne sekkumine mõjutamaks kogunõudlust. Tuntud esindajad: Niccolo Machiavelli, Thomas Hobbes, John Locke, Charles de Montesquieu, Adam Smith, Thomas Jefferson, Abraham Lincoln, Woodrow Wilson. Valimissüsteemid (Suurbritannia, USA, Saksamaa, Prantsusmaa) Suurbritannia (ka India, Pakistan, Kanada, Uus-Meremaa)- kõige vanem kasutatav süsteem majoritaarne ehk enamusvalimine. Riik on jaotatud ühemandaadilisteks valimisringkondadeks (single-member districts). Kandideerida võib piiramatu arv kandidaate ja see, kes võidab ringkonnas kõige rohkem hääli, osutub valituks (first-past the post või winner-takes-it-all). Sellise
Ülistas lihtsaid inimesi, vaeseid, töölisi. Võitles normide, tabude ja tehislikkuse vastu. Kujundid on rõhutatult maised ja konkreetsed, mis teeb ta loomingu proosalaadseks. Ülistas inimese kehalist täiuslikkust, puhtust ja ilu. Uskus ühiskondlikku arengusse ja demokraatiasse, vaid hilisemas luules on märgata protesti USA liialdatud materialismikultuse vastu. Nt luuletus "Kui õitsesid sirelid viimati õues" kogust "Trummipõrin" (1865), pühendatud Abraham Lincolnile. 1855 ilmus esikkogu "Rohulehed" vaid 12 luuletust. Järgnevad luulekogud ilmusid sama pealkirja all, lisas vaid uue tsükli luuletusi, 1891/92 aasta väljaandes oli juba u 400 luuletust. Hümniline vabavärss oli tol ajal täiesti erandlik. Eestis samalaadne autor Jaan Kaplinski. Prantsuse sümbolism Napoleon III valitsusajal tekkis nn parnassi liikumine, mis sai nime almanahhi ,,Kaasaegne parnass" järgi. Parnassiluule
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigus...
firma eesmärke? => töödejuhatajatele anda koolitust ka rühmaprotsesside suunamisel - on kritiseeritud: toonitab rühmaprotsesse üle - samas töötajate jaoks töökollektiiv on oluline rühm. Töötajad vajavad sotsiaalset toetust, suhtlemist teistega. Peale füsioloogiliste vajaduste on ka teisi: sõprus, tunnustus, enda vajalikuks tundmine => tööga rahulolu osas on palk ja töötingimused ainult üks tegur - vrd. Abraham Maslow. vajaduste püramiidiga (sotsiaalpsühholoogias tuntud): eneseteostus TUNNUSTUS INTERAKTSIOON TURVALISUSETUNNE FÜSIOLOOGILISED VAJADUSED - kui üks vajadus (n-ö. alamal tasandil asetsev) on rahuldatud, muutuvad indiviidi jaoks tähtsaks järgmise tasandi vajadused
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid ...
Rahvusvaheliste suhete vaatevinklist oli Sumeril kaks olulist erinevust võrreldes Egiptusega: 1) säilis killustatus väikesteks linnriikideks, 2) tihedam läbikäimine (nii majanduslik kui sõjalis-poliitiline) mitte-sumeri maailmaga, sest erinevalt merede ja kõrbedega muust maailmast suhteliselt eraldatud Egiptusest oli Sumer eristavate geograafiliste piirideta. Sumeri linnriikidest olid III at alul tähtsaimad Ur (sealt on piibli järgi pärit Abraham – rahvaste - eelkõige juutide, aga ka araablaste - isa), Uruk, Kiś, Lagaś, Nippur, Umma. Linnriigid kujunesid templite ümber ja kuulusid ühele sumerite jumalaist. Nii oli Nippuri omanikuks õhujumal Enlil, Uruki omanikuks taevajumal An (Anu) jne. Maapeal esindas jumalat preesterkuningas – en ehk ensi. Hilisemal perioodil kaldus võim sumeri linnriikides pigem sõjaväele toetuvate kuningate (lugal) kätte.
rajatud esimestele puhkekohtadele Riia rannas Kemeris ja Dubultis (Jurmala) (Vunk 2004: 7). 15. juulil 1835. aastal kustutati uute tulirelvade vastu oma muldkindlustuste suhteliselt väikese pindala tõttu üha kaitsetumaks jääv Pärnu Vene sõjaministri käsk- kirjaga (Vene... 1835) impeeriumi kindluslinnade nimekirjast ja linnale anti üle kogu kindlustuste vöönd koos selle juurde kuuluvate hoonetega (Schlossman 1939). See lubas Balti-Saksa arstil, Abraham Hunniusel, alustada esimeste mudavannidega kõigepealt Haapsalus, edasi teistes Eesti algelistes kuurortides (Aaulittz-Niedecht 1992). Pärnu linna asus ilma komandandi kitsendusteta taas juhtima raad, kes suure osa sõjaväele kuulunud hooneid ladudena rendile andis. Tõsisem töö kindlustusvööndi muldkehade ja vallikraavide tasandamiseks ning nende asemele parkide ja alleede rajamiseks võeti ette siiski alles aastatel 18601878, pärast vastava loa hankimist Balti
. . , r, ei oma reaalarvulisi lahendeid. Seega on reaalarvud x1 , x2 , . . . , xm võrrandi (16.6) lahen- did vastavalt kordsusega k1 , . . . , km , selle võrrandi kompleksarvuliste lahendite leidmiseks tuleb lahendada ruutvõrrandid x2 + pj x + qj = 0, j = 1, . . . , r, (16.8) (lahenditeks on kaaskompleksarvude paar). 148 Kirjandus [1] D. R. Bellhouse. Abraham De Moivre: Setting the Stage for Classical Probability and Its Applications. CRC Press, 2011. [2] D. R. Causton. A Biologist's Basic Mathematics. Edward Arnold, 1983. [3] M. M. Dougherty, J. Gieringer. First Year Calculus For Students of Mathematics and Related Discip- lines (veebikonspekt). [4] E. Dummit. Calculus I. Introduction to Differentation (veebikonspekt). 2013. [5] C. Fletcher. Physics with Calculus. Volume I (Classical Mechanics). California, 1994. [6] R. Flood, R. Wilson
Kas meeskond saavutas tulemuse? S.t. ülesanne on täidetud aja ja eelarve piires. Kas meeskonnaliikmed tundsid, et tehti efektiivset meeskonnatööd? S.t. ollakse valmis ja soovitakse selle tõhusa kooslusega ka tulevikus koos töötada. Kas meeskonnaliikmed arendasid töö käigus oskusi, mida saaks üle kande muudesse olukordadesse, ülesannetele? Meeskonna motiveerimise teooriad on samad, mis läbitud ja peaks olema meeles eelmistest ainetest. Siinkohal veelkord nende loetelu: Abraham Maslow (1943) vajaduste püramiid, Frederick Herzbergi (1959) hügieeni- ja motivatsioonifaktorite teooria, Greg Oldhami ja Richard Hackmani (1980) töö rikastamise mudel. Olgu siinkohal toodud vaid viimase mudeli selgituseks joonis A. 52 Joonis A. Töö rikastamise mudel. Meeskonna loomise põhiliseks küsimuseks on keda kaasata, kuid lisaks on aktuaalsed veel rida küsimusi ja selle inimeste komplekti rakendamise tagajärjed
ja selleks tingimuste määramine. Selle teooria järgi pinged jäljendavad õpitud mudelit. Orgaanikute seisukohalt on inimene kui aktiivsuse toetaja, kes sellega suunab oma arengut. Nad näevad arengut kui rida erinevusi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete astetena. Neid seisukohti esindavad Jean Piaget ja Lawrence Kohlberg. Humanistlikust seisukohast kirjeldavad inimest Abraham Maslow ja Charlotte Brühler, väites et inimene on olend, kes vajab hoolt ja hoolitsust ja 20 tagab läbi selle toimimise, isiksuse arengu, oma valikud, loomisvõime ja enese realiseerimise Psühhoanalüütikud Kas sa oled alati proovinud oma unenägusid analüüsida? Kas sa usud, et ebateadlikud tunded teiste inimeste vastu esinevad sageli ja sa kasutad neid. Kui see on nii, siis sa oled
prepare the Army's codes and ciphers, to intercept and solve enemy communications in war, and in peace to do the training and research —a vague enough term—necessary to become immediately operational at the outbreak of war. To carry out these duties, Friedman hired three junior cryptanalysts, all in their early twenties, at $2,000 a year—the first of the second generation of American cryptologists. They were Frank Rowlett, a Virginian, and Solomon Kullback "and Abraham Sinkov, close college friends who had taught together in New York City high schools before coming to Washington and who both received their Ph.D.'s in mathematics a few years later. It was the beginning of an expanion that led to the PURPLE solution, the triumphs of World War II, and the massive cryptologic organization of today. At his death on November 2, 1969, he was widely regarded as the greatest cryptologist that science had ever seen.
We learn in this story that the correctness of an action was not judged by such considera- tions as apparent senselessness, harmfulness, injustice, or usual moral standards, THE ALLURES AND DANGERS OF BLIND OBEDIENCE _ but by the mere command of a higher authority. Abraham's tormented ordeal was a test of obedience, and he-like Milgram's subjects, who perhaps had learned an early lesson from him-passed. Stories like those of Abraham and Milgram's subjects can tell us a great deal about obedience's power and value in our culture. In another sense, however, the stories may be misleading. We rarely agonize to such a degree over the pros and cons of authority demands. In fact, our obedience frequently takes place in a click, whirr fashion with little or no conscious deliberation. Information from a recog- nized authority can provide us a valuable shortcut for deciding how to act in a situation.
lendavate autodega ( mida ulmefilmides sageli kujutatud on ) ja lennukitega. Ühiskonna ,,pilt" või väljanägemine muutuks väga suuresti. Kuid transpordi kadumisega muutuksid olematuks ka sellega seotud probleemid. Näiteks õhusaaste, mida võivad põhjustada transpordi heitgaasid, muutuks olematuks. See on ka üks soodustajateks planeedi kliima soojenemise tekkimiseks. Inimeste vajaduste hierarhia koostas juba aastal 1943 Ameerika psühholoog Abraham Maslow. Inimeste vajadused kujutati püramiidina, milles esmased vajadused ( nagu näiteks vesi, toit, uni, seks ) kuulusid kõige alumisse kihti. Nendele järgnesid turvalisusvajadus, siis pärast seda armastus- 100 ja kuuluvusvajadus, seejärel tunnustusvajadus ja kõige lõpuks eneseteostusvajadus. Inimesed on siis kõige õnnelikumad, kui need vajadused on täidetud. Kuid siin kirjeldatud ülitsivilisatsioonis need
lendavate autodega ( mida ulmefilmides sageli kujutatud on ) ja lennukitega. Ühiskonna ,,pilt" või väljanägemine muutuks väga suuresti. Kuid transpordi kadumisega muutuksid olematuks ka sellega seotud probleemid. Näiteks õhusaaste, mida võivad põhjustada transpordi heitgaasid, muutuks olematuks. See on ka üks soodustajateks planeedi kliima soojenemise tekkimiseks. Inimeste vajaduste hierarhia koostas juba aastal 1943 Ameerika psühholoog Abraham Maslow. Inimeste vajadused kujutati püramiidina, milles esmased vajadused ( nagu näiteks vesi, toit, uni, seks ) kuulusid kõige alumisse kihti. Nendele järgnesid turvalisusvajadus, siis pärast seda armastus- ja kuuluvusvajadus, seejärel tunnustusvajadus ja kõige lõpuks eneseteostusvajadus. Inimesed on siis kõige õnnelikumad, kui need vajadused on täidetud. Kuid siin kirjeldatud ülitsivilisatsioonis need vajadused ei eksisteeri kohe üldse. Neid ei ole enam siis vaja.
lendavate autodega ( mida ulmefilmides sageli kujutatud on ) ja lennukitega. Ühiskonna „pilt“ või väljanägemine muutuks väga suuresti. Kuid transpordi kadumisega muutuksid olematuks ka sellega seotud probleemid. Näiteks õhusaaste, mida võivad põhjustada transpordi heitgaasid, muutuks olematuks. See on ka üks soodustajateks planeedi kliima soojenemise tekkimiseks. Inimeste vajaduste hierarhia koostas juba aastal 1943 Ameerika psühholoog Abraham Maslow. Inimeste vajadused kujutati püramiidina, milles esmased vajadused ( nagu näiteks vesi, toit, uni, seks ) kuulusid kõige alumisse kihti. Nendele järgnesid turvalisusvajadus, siis pärast seda armastus- ja kuuluvusvajadus, seejärel tunnustusvajadus ja kõige lõpuks eneseteostusvajadus. Inimesed on siis kõige õnnelikumad, kui need vajadused on täidetud. Kuid siin kirjeldatud ülitsivilisatsioonis need vajadused ei eksisteeri kohe üldse. Neid ei ole enam siis vaja.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
