SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1. SOTSIAALMEEDIA OLEMUS JA RAKENDAMINE TURUNDUSKANALINA.............3 1.1. Sotsiaalmeedia olemus..............................................................................................................3 1.2. Sotsiaalmeedia rakendamine turunduskanalina.....................................................................4 1.3. Sotsiaalmeediavõrgustik Facebook..........................................................................................6 2. FACEBOOK TURUNDUSKANALINA................................................................................8 2.1. Facebooki fännilehed................................................................................................................8 2.2. Facebooki postitused...........................................................
8. Kaohsiung 10 256 9 774 9 470 9 714 8 843 365 8 493 6 829 670 000 115 052 9 889 8 861 8 087 7 003 5 373 9. Hamburg 6 137 926 792 804 545 479 999 9 462 7 702 6 307 5 139 3 410 10. Qingdao 4 238 000 000 000 000 700 000 9 349 7 068 5 208 4 005 1 860 11. Ningbo 2 772 200 000 000 000 500 000 9 200 6 600 4 683 3 308 2 180 12
Talade montaaz autokraanaga 94,4 m3 4,0 377,6 5264,10 1400,00 2340,00 9004,10 849 987,04 kr ABI-00-03 Õõnespaneelide 220 mm montaaz koos 1375, LAE-01-13 m2 0,4 550,1 553,15 32,00 117,00 702,15 965 596,68 kr monolitiseerimisega 2 23 Tabeli 5 järg Koo Mah Ajanor Ajakul Materja Masina Tööjõu Ühiku
w -176 768 -176 848 0 w -176 768 -128 768 0 w -160 960 -128 960 0 w -160 880 -160 960 0 w -160 880 -128 880 0 w -160 736 -160 880 0 w -176 672 -128 672 0 w -208 672 -176 672 0 150 -128 944 -32 944 0 2 0 5 150 -128 784 -32 784 0 2 0 5 154 -128 688 -32 688 0 2 0 5 150 -128 864 -32 864 0 2 0 5 L -512 672 -544 672 0 0 false 5 0 L -512 704 -544 704 0 0 false 5 0 x -603 677 -558 680 4 24 A(1) x -602 711 -557 714 4 24 B(1) w -176 672 -176 768 0 w -128 704 -192 704 0 w -208 704 -192 704 0 x 93 699 138 702 4 24 S(1) x -58 462 -13 465 4 24 S(0) w -208 560 -176 560 0 w -208 496 -208 560 0 w -224 496 -208 496 0 w -176 496 -208 496 0 w -192 464 -176 464 0 w -192 528 -176 528 0 w -192 464 -192 528 0 w -224 464 -192 464 0 x -603 510 -558 513 4 24 B(0) x -607 472 -562 475 4 24 A(0) L -512 496 -544 496 0 0 false 5 0 L -512 464 -544 464 0 0 false 5 0 150 -176 544 -80 544 0 2 0 5 154 -176 480 -80 480 0 2 0 5 w -80 544 16 544 0 w -160 624 16 624 0 w 16 544 16 624 0 w -336 496 -224 496 0 w 16 912 16 992 0
2000 531 14,6 230 15,7534247 2000 532 14,4 460 31,9444444 2000 533 0,5 15 30 2000 536 50,3 1884 37,4552684 2000 540 261,2 7314 28,0015314 2000 542 18 468 26 2000 550 5 150 30 2000 552 12,6 270 21,4285714 2000 554 61 1405,6 23,042623 2000 555 16 480 30 2000 560 8,6 129 15 2000 700 19 470 24,7368421 2000 702 12,7 303,4 23,8897638 2000 704 14 350 25 2000 705 7 140 20 2000 707 6,5 84 12,9230769 2000 708 1,2 45 37,5 2000 709 11,1 250 22,5225225 2000 710 62 930 15 2000 713 26,2 484 18,4732824 2000 714 5,5 180 32,7272727 2000 717 10 250 25 2000 720 33,5 600 17,9104478 2000 729 7,4 240 32,4324324
Allapanu jaotamisele kuluv aeg ta on arvutatud valemiga z at ta = , (5.9) ja kus z loomade arv; at allapanu tarve ühe looma kohta kg; ja masina jõudlus allapanu jaotamisel kg/s. 351 3,0 ta = = 702 s. 1,5 Allapanu laotamiseks kulub 12 minutit. 5.4. Lüpsmine Farmis on kasutusel kojaslüpsseade. Ühelt lüpsilehmalt saadav aastane piimakogus on 3000 kg. Lüpsiseadmeks on valitud -16. Seadme tehnilised andmed on esitatud tabelis 5.6. Tabel 5.6. Torusselüpsiseadme -16 tehnilised andmed [2, lk. 286] Tüüp Kalasaba Lehmakohtade arv 2x8
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
Virionide välispinnal paiknevad retseptor-struktuurid, mis kontakteerudes vetikarakuga muudavad struktuuri (moodustavad viirust ja rakku ühendavad fiibrid). PBCV-1 genoomiks on 330,740 bp pikkune, permuteerimata dsDNA, mis sisaldab metüleeritud aluseid. Genoomi otstes asuvad 35 b pikkused juuksenõela struktuurid (st. genoomi otsad sarnanevad poksviiruste genoomile), millele järgnevad 2221 bp pikkused identsed inverteeritud terminaalsed korduvjärjestused. PBCV-1 genoomis on leitud 702 lugemisraami, millest 366 kodeerib ilmselt valke ja 11-st tRNA geenist koosnev klaster, mis paikneb genoomi keskosas. Lugemisraamid paiknevad lähestikku ja mõlemas ahelas. 40% PBCV-1 poolt kodeeritavatest valkudest omab homoloogiat mingite teistest organismidest pärit valkudega. 84 geeni kuulub geeniperekondadesses (26 perekonda, igas 2-6 liiget) Mõnedes geenides leidub introne, mis kuuluvad kolme erinevasse tüüpi: - isesplaiseeruvad intronid
Sisekaitseakadeemia Finantskolledz Kaisa Armväärt FK100 HOONETE- JA MAAMAKS EESTI VABARIIGI ESIMESEL ISESEISVUS PERIOODIL KURSUSETÖÖ Juhendaja: Paul Tammert MSc Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Maksud on riikide peamised sissetuleku allikad, millest laekuvate vahenditega finantseeritakse riigi tegevust. Maamaks on Eestis riiklik maks, mis laekub täies ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Moodustades olulise osa omavalitsuse üksuse tulubaasist ja omades sageli olulist tähtsust väiksemate omavalitsuste eelarve tulude allikana. Maamaks moodustab vastavalt seadusele 0,1-2,5% maa maksustamishinnast aastas. Kohalik omavalitsus esitab andmed maks...
2003 318 266,7 2003 520 266,7 2003 729 266,7 2003 819 266,7 2003 246 270,0 2003 258 280,0 2003 780 280,0 2003 499 290,0 2003 144 300,0 2003 277 300,0 2003 298 300,0 2003 319 300,0 2003 399 300,0 2003 637 300,0 2003 728 300,0 2003 748 300,0 2003 768 300,0 2003 393 318,2 2003 447 320,0 2003 417 333,3 2003 714 333,3 2003 807 333,3 2003 264 350,0 2003 507 350,0 2003 703 354,8 2003 536 357,1 2003 702 366,7 2003 356 375,0 2003 508 375,0 2003 379 400,0 2003 778 400,0 2042.- 1. Ül.8.1 (Points: 3) Kopeerida fail hypoteesid.xls. Hoidke fail alles! Lahendada järgmine ülesanne: 1. Leht1-l rühmitada andmed. Kasutades hii-ruut testi kontrollida andmete jaotuvust normaaljaotuse järgi. Vastusekasti kirjutage rühmad, nende
tingimustes kera kuju, pöörlemisel tekkiv tsentrifugaaljõud, tasakaalustades ekvaatoril gravitatsiooni, muudab taevakeha telje suunas kokkusurutuks. Niisugust keha nimetavad matemaatikud pöördellipsoidiks. 5. Millised on Maa mõõtmed ja kuju? Maa diameeter on: 12 756,270 km (ekvatoriaalne) 12 712,500 km (polaarne) 12 745,591 km (keskmine) Pindala: 510 065 284, 702 km2 Ruumala: 1,0832x1012 km 3 Maa kujuks on kera. 6. Mida on teada Maa siseehituse kohta? Maa siseehituse kohta on teada kaudseid andmeid. Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Teine kaudne allikas on maavärinate levimine. Maavärina koldes tekivad kaht tüüpi lained, mis levivad Maakera sisemusse. Neist ristlainetus levib ainult kindla kauguseni, pikalained aga tungivad läbi kogu Maa vastaspoolele välja
Harju Habaja 85 18 127 295 1208 3507 3710 Harju Haiba 85 22 180 253 911 3786 2783 Harju Kehra 85 22 129 268 1519 3904 1865 Harju Koidula 85 16 173 149 644 4341 1521 Harju Kungla 85 18 95 233 702 4084 1202 Harju Kuusalu 85 25 163 272 1040 4963 7349 Harju Lauristini 85 26 196 268 1299 4485 2886 Harju Loksa 85 21 132 362 400 4166 902 Harju RahvaVoit 85 21 152 287 1186 4510 2212 Harju Ranna 85 21 180 234 1032 5357 282 Harju Ravila 85 21 174 276 713 4699 7131 Harju Riisipere 85 18 84 228 797 3738 1986
11 Sõda rahva vastu Pika teekonna algul lootsid inimesed, et kohe puhkeb sõda ja ameeriklased tulevad appi. Kuid midagi ei juhtunud ja rongid eestlastega peatusid Irkutski, Omski ja Novosibirski oblastis, Aluksnes kinni võetud Läti eestlased käsutati rongilt aga alles Habarovskis. Kui palju inimesi 1949. aasta märtsis ära viidi, ei saa küüditamist uurinud Tartu Ülikooli ajaloodoktorandi Aigi Rahi sõnul mitte kunagi päris täpselt ütelda. «Paigas on arv 20 702, see on 30. märtsi seisuga eshelonidesse paigutatud inimeste arv,» lausub Rahi. Inimesed surid teel, jäid haigeks, neid tõsteti rongilt maha, neid sündis vagunites ka juurde, osa inimesi läks hiljem omastele Siberisse järele. Inimesed pidasid paremaks olla koos Siberis, kui kodumaal äraviimise hirmus elada, ütleb Rahi. «Rahvasuus liikusid ju juba järgmiste küüditamiste kuupäevad: 15. mai, 20. juuni.» Külmalt maalt tagasi pöördunute arvu ei söanda Rahi nimetada
mets, puhas õhk - vigastuste risk suusatamisel on madal - suusatada võib ka kõrges vanuses, selliseid spordialasid on vähe. Energiakulu (kcal / tunnis) suusatamisel Kehakaal(kg) 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 Energiakulu 552 602 652 702 752 803 853 903 953 1003 4 Tervisesportlased tunnevad sageli esimeste harjutuskordade järgselt lihasvalu kõhu, selja ja õlavöötme piirkonnas. Ühelt poolt näitab see suusatamise arendavat toimet nimetatud lihasrühmadele, kuid teiselt poolt on tegemist tervisesportlase nimetatud lihaste nõrkusega. Seetõttu on võrdselt olulised nimetatud lihasrühmade regulaarne
neÄlle Töö 1. osa = tõlge EST ing.k. Töö 2. osa = mõistete selgitamine = vt harjutused õpikust Sõnad/tõlked * U6 1. citizenship kodakondsus 2. state riik 3. lawful relationship- seaduslik suhe 4. determines mutual rights and obligations määrab vastastikused õigused ja kohustused 5. questions of citizenship are first of all regulated by kodakondsuse küsimused on eelkõige reguleeritud ... abil/kaudu/alusel 6. the Constitution of the Republic of Estonia EV PS 7. the Citizenship act kodakondusseadus 8. according to § 8 - § 8 alusel/järgi 9. right to õigus millelegi 10. shall be acquired by birth omandatakse sünniga 11. proceeds from the principle tuleneb ... printsiibist 12. any child found in Estonia iga Eestist leitud laps ...
Eesti Vabariigile truude tsiviilisikute ja endiste sõjaväelaste poolt taastati omavalitsusorganid kuni Eesti täieliku okupeerimiseni Saksa armee poolt. II MAAILMASÕDA (1. september 1939 – 2. september 1945) 1. SUURKÜÜDITAMINE Esimene suurküüditamine: Venemaale viidi 10 157 inimest; vastuseks sellele tekkis metsavendlus. 14 juuni 1941 II SUURKÜÜDITAMINE Teine suurküüditamine, NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse saadeti 20 702 inimest. 25 märts 1949 10. KES TA OLI JA MILLEGA SAI TUNTUKS NIKOLAI KAROTAMM oli Eesti poliitik (kommunist). Eestisse saabus N. Karotamm juulis 1940 ja töötas ajalehe Kommunist vastutava toimetajana juulist augustini 1940. Pärast juunipööret nimetati ta EK(b)P Tartumaa Linnakomitee I sekretäriks 1941. aastal. 1941. aasta augustis valiti ta EKP Keskkomitee II sekretäriks ning 1940–1951 oli EK(b)P Keskkomitee ja EK(b)P Keskkomitee Büroo liige
Harju Arukula 85 24 169 240 1636 4174 3332 Harju Habaja 85 18 127 295 1208 3507 3710 Harju Haiba 85 22 180 253 911 3786 2783 Harju Kehra 85 22 129 268 1519 3904 1865 Harju Koidula 85 16 173 149 644 4341 1521 Harju Kungla 85 18 95 233 702 4084 1202 Harju Kuusalu 85 25 163 272 1040 4963 7349 Harju Lauristini 85 26 196 268 1299 4485 2886 Harju Loksa 85 21 132 362 400 4166 902 Harju RahvaVoit 85 21 152 287 1186 4510 2212 Harju Ranna 85 21 180 234 1032 5357 282 Harju Ravila 85 21 174 276 713 4699 7131 Harju Riisipere 85 18 84 228 797 3738 1986
· riisikasvatus Kasvatatakse ka: · nisu · oliivipuid · viinamarjapõõsaid · mägedes peetakse lambaid ja kitsi Vaatamisväärsuses Valencias: · Kunsti-ja teadushoone · Turia Aed · Plaza de Ayuntamento · Valencia Katedraal · Torres de Serranos · Valencia sadam Sevilla on linn Lõuna-Hispaanias Andaluusia omavalitsuspiirkonnas, Guadalquiviri jõe ääres. Sevillas oli elanike arv: · 1970 aastal 635 000 · 2000 aastal 702 000 Sevilla on suur raudtee- ja maanteesõlm, koos merelaevadele laevatatava sadamaga. Sevilla rajasid umbes 8. saj. e.m.a. foiniiklased. Oli 45 aastast e.m.a. Rooma koloonia. Sevilla kuulus: · 411- 441 a. vandaalidele · 441- 712 a. lääne gootidele · 712- 1248 a. araablastele · 1248 aastast Kastiiliale Sevilla on flamenkomuusika häll. 1992 toimus linnas maailmanäitus EXPO. Sevilla on Don Juani kodulinn.
eksport/imp 152,63 202,97 227,69 140,44 260,35 346,2 399,1 ort 3 3 Kogu õli 48 57 42 56 43 57 34 27 14 8 4 eksport U.S Rafineeritu 771 762 807 812 847 848 848 755 755 702 705 d tootlikkus Tõestatud 1,800 1,800 2,895 2,895 2,895 3,500 3,500 3,500 1,491 1,437 1,592 reservid Kogu energia Genereerimine 8,3 8,7 8,9 9,7 10,3 10,5 10,3 10,6 11,2 NA NA Tarbimine 4,6 4,6 4,8 4,9 5,0 5,1 5,1 5,2 5,5 NA NA Intentsiivsus 993 9528,9 9569,5 9330 9445,3 9268, 8991,9 8802,3 9045 NA NA
Tabel 2. Mõnede 150...160 hj traktorite erihinnad EEK/kW Traktori mark Võimsus, kW Erihind EEK/kW Case IH Maxxum MX 150 119 11 140 Deutz Fahr Agrotron 150 MK3 114 11 300 John Deere 7710 119 13 228 Lamborghini Champion 160 D 118 12 086 Massey Ferguson 8220 114 11 952 Same Rubin 150 110 12 702 Valtra HiTech 160/200 118 9351 Nimistust puuduvad New Hollandi ja Belarus firmade traktorid. Belarus 1025 T (77 kW) ja NH 110-90 DT (81 kW) erihind on vastavalt 6340 ja 8675 EEK/kW. 2.2. Mullakarimis-ja kivikoristus masinad. Rullrandaal on mõeldud tüüstiku harimiseks töösügavusel 4...10 cm. Selle ülesande täidavad kõik turul pakutavad rullrandaalid(siiski puuduvad andmed nende töökindluse kohta kivistel muldadel)
TÖÖÕIGUS Kaitstud paindlikkus Eesmärk üheaegselt suurendada tööturu ja töösuhete paindlikkust sissetulekute- ja tööhõiveturvalisusega, eriti madalama konkurentsivõimega isiku jaoks. Klassikaliselt koosmõjus: paindlik tööõigus, kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid, aktiivsed tööturumeetmed. Seda toetavad elukestev õpe ja sotsiaaldialoog. Tööõiguse koht õigussüsteemis Avalik õigus vs eraõigus, suurem osakaal töötaja ja tööandja vahelistel kokkulepetel, TsÜS, VÕS. Töölepingu seaduse normid on erinormid. Üldnormi rakendatakse siis, kui puudub vastav erinorm või kui seadus näeb ette valikuvabaduse eri- ja üldnormi vahel. Tööleping (TLS §1): füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu kohta sätestatu...
1 889 89 2 476 144 0 618 0 6 286 0 18 345 0 2 876 4 059 2 045 75 847 0 121 727 10 644 9 689 23 568 30 990 4 991 23 6 155 30 1 259 0 0 1 641 85 6 877 1 457 38 1 049 568 1 597 418 2 949 45 650 0 111 12 144 512 17 610 0 2 226 6 141 1 702 69 635 0 135 053 12 984 18 385 71 626 45 886 4 856 0 7 003 0 1 421 0 0 1 239 75 7 710 1 567 0 1 730 301 1 388 0 2 386 106 1 149 0 121 74 785 0 135 049 11 446 110 158 77 280 51 948 6 027 179 8 767 0 2 003 0 0 1 075 0 1 777 13 822 0 38
teisele ringkonnakohtule. Riigikohus võib tühistada ka asjas tehtud maakohtu määruse ja saata asja uueks lahendamiseks maakohtule (TsMS § 701). TEISTMINE Ehkki reeglina ei ole ette nähtud juba jõustunud kohtulahendi vaidlustamine, on ka jõustunud kohtulahendit võimalik erandlikel juhtudel uute asjaolude ilmsikstulekul tühistada teistmise menetluses. Teistmismenetlust reguleerib TsMS 68. peatükk. Vastavalt TsMS § 702 lg-le 2 on teisitmismenetluse algatamise alused: - lahendi on teinud kohtukoosseis, kuhu kuulus kohtunik, kes oleks pidanud ennast taandama; - menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes ; - menetlusosalist ei esindanud menetluses selleks õigust omav isik, kuigi otsus tehti tema
Aasta Kehtiva seaduse alusel Seaduse muudatuse alusel prognoos prognoos 2014 22 743 36 233 2015 23 880 38 045 2016 25 430 40 482 2017 26 702 42 506 2018 28 439 45 221 Toitjakaotuspension makstakse välja Kaitseministeeriumi eelarvest, seetõttu pensioni suurendamiseks vajalikud eelarvevahendid on planeeritud Kaitseministeeriumi eelarvesse. Tegevteenistuspensioni suurendamine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest. 2012. aasta seisuga on rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenud 2364
Elektrienergia ja gaasiga 1 190 1 627 7,0 7,3 varustamine Veevarustus; jäätmekäitlus 833 1 136 3,3 3,9 Ehitus 847 1 148 6,2 6,2 Hulgi- ja jaekaubandus 798 1 079 10,7 10,7 Veondus ja laondus 836 1 133 1,3 1,1 Majutus ja toitlustus 519 702 2,8 2,8 Info ja side 1 396 1 903 7,5 7,2 Finants- ja kindlustustegevus 1 390 1 924 5,4 6,1 Kinnisvaraalane tegevus 603 813 11,4 11,2 Kutse-, teadus- ja tehnikaalane 1 039 1 404 5,3 5,5 tegevus Haldus- ja abitegevused 769 1 036 6,4 5,9
1901 1504 Kandla Veiko Tartu 04:46:02 M21 2057 1901 Kangro Toomas Jõgeva 04:57:07 M21 293 226 Kanistik Heiki Tallinn 03:17:54 M21 71 40 Kannimäe Viljar Võru 02:58:35 M21 926 1606 Karabelnik Kristjan Tartu 03:52:39 M21 56 20 Kargu Oskari Tartu 02:55:43 M21 2108 2381 Kari Eikki Tallinn 05:01:20 M21 362 702 Karjane Jaak Tallinn 03:21:57 M21 1907 2478 Karlis Veiko Jõgeva 04:46:24 M21 873 793 Karrofeldt Kalle Tartu 03:49:59 M21 8 65 Karu Allar Tallinn 02:44:22 M21 1490 1631 Karu Madis Tallinn 04:19:53 M21 Oksana Perova 13.11.2009
181 4 54 1 3 6 4 1500 182 2 36 1 2 4 4 1200 183 4 69 1 2 4 1 887 184 4 63 1 2 4 1 520 185 4 63 1 2 4 3 511 186 4 42 1 2 4 3 1200 187 4 64 1 6 4 4 401 188 4 45 1 2 6 6 1200 189 4 23 1 2 4 6 2500 190 4 20 1 1 1 2 0 191 4 46 1 2 1 3 2500 192 4 53 1 2 4 3 1500 193 4 45 1 2 4 3 730 194 1 75 1 4 1 3 702 195 1 58 1 1 1 2 162 196 2 73 1 1 1 2 479 197 2 39 1 6 6 4 200 198 1 29 1 2 5 3 0 199 4 73 1 4 9 1 557 200 4 52 1 3 4 2 1190 201 4 47 1 2 1 2 1600 202 4 38 1 2 9 4 1800 203 4 38 1 1 1 2 200 204 4 27 1 2 9 3 1740 205 4 18 1 1 4 3 206 1 32 1 2 1 4 900 207 1 74 1 2 1 1 400 208 1 58 1 2 1 2 439
SÕDA JA sAAREMAA Meelis Maripuu 1941. aasta lahingud 22. juuni koidu ajal 1941 jõudis II maailmasõda lennukiga Saaremaale kohale. Saksamaa oli samal ööl alustanud rünnakut oma senise liitlase Nõukogude Liidu vastu. Saaremaale rajatud Nõukogude rannakaitse, lennu- ning mereväebaasid hakkasid tõsiselt häirima Saksamaa laevastiku liikumist Läänemere idaosas ning pääsu Liivi lahte. Juba esimesel rünnakuhommikul asus Saksa lennuvägi pommitama Sõrves asuvaid Nõukogude rannakaitsepatareisid. Esialgu pommitati eelmise ilmasõja ajast sakslastele tuttavat, hilisema Nõukogude kindrali Ungermani poolt projekteeritud rannakaitsepatarei aset. Targu oli Nõukogude sõjavägi uutele patareidele valinud uued kohad. Järgnevates lahingutes kuulsust kogunud kapten Aleksandr Moissejevits Stebeli juhitud Nõukogude 180 mm rannakaitse patarei nr. 315 jäi vanadest kindlustustest paar kilomeetrit eemale (Vassiljev 1986). Pilt 8 Arvatavasti Nõukogude 315. rannakai...
NÕUKOGUDE EESTI VALITSEMINE Nõukogulik võimustruktuur Liiduvabariigi valitsemisega tegelesid polii perioodil juhtis keskkomitee büroo (aastatel tilise, seadusandliku ning täidesaatva võimu 196266 nimetati seda presiidiumiks). institutsioonid. Nõukoguliku võimustruktuuri Parteiaparaadi juhiks oli esimene sekretär, keskseks institutsiooniks ning poliitilise võimu kelle kutsel käis kord nädalas koos EKP kandjaks oli kommunistlik partei, mis kandis Keskkomitee Büroo, kus arutati Eesti NSV kuni 1952. aastani ametlikku nimetust Eestimaa haldamisega seotud küsimusi. Keskkomitee Kommunistlik (bolševike) Partei (EK(b)P), büroo oli paljuski liiduvabariigi tegelik seejärel Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). võimukese, kus arutati läbi ja otsustati suur osa Tegem...
jaanuar oli 6 sõja-aasta jooksul vähenenud 282 000 inimese, s.o ühe neljandiku võrra). 1946 Tegutsema hakkas ENSV Teaduste Akadeemia. 1947 Kaubanduse erasektori kaotamine: NSV Liidu rahareform. suvi Sõjajärgne maareform jõudis lõpule, tekkis hulk elujõuetuid väiketalusid. 23. august Esimese sõjajärgse kolhoosi asutamine (Valjala vallas). 1949 Teine suurküüditamine, NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse saadeti 20 702 25. märts inimest. märtsi lõpp, Hulgaline kolhooside asutamine. aprill 1950 veebruar ÜK(b)P KK otsus „Puudustest ja vigadest EK(b)P Keskkomitee töös". EK(b)P VIII pleenum; Eesti-keskse kommunistliku režiimi asendamine Moskva- märts kesksega; järgnes hulgaline haritlaskonna vallandamine ning juhtivtöötajate asendamine NSV Liidust saadetutega. 1. oktoober Maakondade asemele maarajoonid.
181 4 54 1 3 6 4 1500 182 2 36 1 2 4 4 1200 183 4 69 1 2 4 1 887 184 4 63 1 2 4 1 520 185 4 63 1 2 4 3 511 186 4 42 1 2 4 3 1200 187 4 64 1 6 4 4 401 188 4 45 1 2 6 6 1200 189 4 23 1 2 4 6 2500 190 4 20 1 1 1 2 0 191 4 46 1 2 1 3 2500 192 4 53 1 2 4 3 1500 193 4 45 1 2 4 3 730 194 1 75 1 4 1 3 702 195 1 58 1 1 1 2 162 196 2 73 1 1 1 2 479 197 2 39 1 6 6 4 200 198 1 29 1 2 5 3 0 199 4 73 1 4 9 1 557 200 4 52 1 3 4 2 1190 201 4 47 1 2 1 2 1600 202 4 38 1 2 9 4 1800 203 4 38 1 1 1 2 200 204 4 27 1 2 9 3 1740 205 4 18 1 1 4 3 206 1 32 1 2 1 4 900 207 1 74 1 2 1 1 400 208 1 58 1 2 1 2 439
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Kerli Matvere EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013 Magistritöö sotsiaalteaduse magistri kraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendajad: Kaia Kask, Uku Varblane Tartu 2014 0 Soovitan suunata kaitsmisele ....................................................................... (juhendaja allkiri) Kaitsmisele lubatud „ „ ................... 2014. a. ...........................õppetooli juhataja .................................................................
Andemanalüüsi konspekt: Mõisteid küsitakse eksamis: näidete toomise, selgitamise, võrdlemise ja analüüsimise tasandil. Binaarne tunnus- sugu; jah/ei Järjestustunnus- kooli tüüp, 1-väga hea, 2- hea jne(NB!- Õpilaste hinnang koolile), kui suured on klaassid- väga suured, suured jne, milline kooli maine- väga hea, hea jne, millisesse vahemikku jääb arv (0-200, 201-301 jne) oluline oleks, et Display frequence ees oleks linnuke, siis saab teha sagedustabeli Intervalltunnus- 1-väga hea, 2-hea jne (NB!_- Kooli hoolekogu hinnang eelmise õppeaasta tulemustele?/ Kooli hoolekogu hinnang eelmise aasta juhtimisele?) , hulk (n: minu klassi avatakse), vanus (keskmine vanus), kui kaugel asub kool millestki- km-tes, Nimitunnus- millegi nimi, huviringude nimed, kooli nimi jne, kas koolis töötab nõustaja- ei tööta, töötab, mõlemad jne, Kiire üle...
listest noortelaagritest, kontaktandmed info saa- tus. 5 Finantsaruanne FINANTSARUANNE NOORTE ARV LAAGRIPÄEVI SUMMA Printsiibid / Fakt Printsiibid / Fakt Printsiibid / Fakt 1. TEGEVUSLOAGA NL 16 702 /16 794 150 318 / 148 986 5 411 488.- / 5 363 496.- TOETUS 36.- ( 34 LEPINGUT) ROHKEM 92 / 1332 / 47 992.- 2. PROJEKTLAAGRITE 13 997 / 14 564 125 973 / 131 981 2 267 514.- / 2 375 658.- TOETUS 18.- ( 91 LEPINGUT) ROHKEM 567 / + 6008 / + 108 144.- 3
pahauskne. Ei ole oluline, et vara omandaja oleks sellisel juhul kommertspandiregistrisse kantud. Aktsiaraamat on tõendusliku, mitte konstitutiivse tähendusega. AS Eesti Ühispank(käendusleping nõue)>>AS KJ Vaigutööstus(käendusleping)>>AS Kiviter. AS EÜ (kommertspant)>> AS Kiviter (pantija). AS Kiviter >(ettevõtte üleminek)>> AS KJ Vaigutööstus Seadused: Kommertspandiseadus Võlaõigusseadus §§ 305 307, 351, 654, 685, 702, 803, 805, 863, 907, 915. Registerpant alatest par 297. Peab olema pandileping. Alaliik on kommertspant. 60. D võimalused masinate C-le pantimiseks: Tagasi maksab käsipandi lõppemine nõude lõppemisega VÕS par 901 lg 6 63. C ja D vahel oli kehtiv pant. par 282 lg 3 tühine saab nõuda. · § 282 lg 1 ls 2 Kui asi on juba pandipidaja valduses, tekib pant pandilepingu sõlmimisega. Lg 2 tuleb sõlmida kirjalikult. Laovõtmed peavad jääma C-le lg 1'.
W. Lambert Gardiner has been leading his life in neat, The Psychology of Communications multiple-of-five-year installments for the convenience of biographers. VOLUME 1 1935-1955 GROWING IN SCOTLAND Flunked out of elementary school, High School, and Glasgow University. The Psychology of VOLUME 2 1955-1960 STUDYING IN CANADA Communication Work by day and study by night. B. A. Sir George Williams University. High School Teaching Diploma McGill University. VOLUME 3 1960-1965 STUDYING IN USA Ph. D. Cornell University. Nothing else happened. VOLUME ...
TÖÖÕIGUSE SEMINARID 12.09.2017 19.09.2017 Seminari kava I teema. Tööõiguse olemus. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (4 tundi) Küsimused, kaasused, ülesanded 1. Tööõiguse olemus 1. Mida peetakse silmas tüüpilise töösuhte all? Millised on nn. ebatüüpilised töösuhted ning mis on viinud nende tekkimiseni? Mis ja kuidas mõjutab töö sisu ja selle tegemise korralduse muutumist praegusel ajal? Mis on tulevikutöö? - Tüüpiline töösuhe on töösuhe, kus töötaja töötab kindlas kohas ja kindlal ajal tähtajatu töölepingu alusel ning allub tööandja kontrollile. Ebatüüpilised töösuhted on rendi-töösuhe, kaugtöö, osalise tööajaga töö. Töö sisu muutub globaliseerumise, tehnoloogia arengu jms tõttu, tekivad tulevik...
00) CpG island detected in region 497 to 696 (Obs/Exp = 1.17 and %GC = 52.50) CpG island detected in region 498 to 697 (Obs/Exp = 1.10 and %GC = 52.50) CpG island detected in region 499 to 698 (Obs/Exp = 1.09 and %GC = 52.50) CpG island detected in region 500 to 699 (Obs/Exp = 1.09 and %GC = 52.50) CpG island detected in region 501 to 700 (Obs/Exp = 1.10 and %GC = 52.50) CpG island detected in region 502 to 701 (Obs/Exp = 1.10 and %GC = 52.50) CpG island detected in region 503 to 702 (Obs/Exp = 1.10 and %GC = 52.50) CpG island detected in region 504 to 703 (Obs/Exp = 1.10 and %GC = 52.50) CpG island detected in region 505 to 704 (Obs/Exp = 1.12 and %GC = 52.00) CpG island detected in region 506 to 705 (Obs/Exp = 1.10 and %GC = 52.50) CpG island detected in region 507 to 706 (Obs/Exp = 1.15 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 508 to 707 (Obs/Exp = 1.15 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 509 to 708 (Obs/Exp = 1.13 and %GC = 53.50)
nr EUR 1. ? 305,9 12% 15 kuud 2. 95 800 ? 350 päeva 3. 29,67 ? 12,9% 8 kuud 4. 45 365 ? 320 päeva 5. 76 754 11,25% ? 6. ? 702 9,2% 10 kuud 2.2.18. Jürgen võib osta lennupiletid täna 450 EURi eest või kolm kuud hiljem 480 EURi eest. Milline variant on Jürgenile rahaliselt kasulikum, kui Jürgenil on võimalik 450 EURi kolmeks kuuks välja laenata intressimääraga 14%? 2.2.19. Kaspar peab lepingu kohaselt tasuma võla 400 EURi täna, kuid rahapuudusel palub ta lükata tasumise aega viis kuud edasi. Millise summa peab maksma Kaspar viie kuu
Eesti varauusaeg Algus kokkuleppeliselt 1558. Muudatused, toimuvad kiirelt, sündmused toovad kaasa muutused pol ja kult elus. Lõpp kas 1700 ( veeb, Saks väed Riia all, sept Vene väed Riia all) või 1710 , de jure 1721, kui ala on lõplikult Vene võimu all. 1710 pedagoogiliselt sobib. Erinevatel rahvastel erinevad arusaamad rahvusriigist( nt Rootsi , Kalmari unioon 1523; Saksamaa 1517). 1558 algavad suured muutused. 61 aetakse ordu lõplikult laiali. Mõiste Eesti ala. 17 saj Eesti jaot 4 alaks. Nt Saaremaa, osa Ingverimaast. Kalendriga suuri probleeme. Eesti alal nii Juliuse kui ka Gregoriuse kalender ( 1582). 17.saj kalendri vahe 10 päeva, ( 18 saj 11 päeva, 19 saj 12p jne). Tuleb arvestada lugedes erinevate kaasaegsete autorite teoseid. Nt 1629 Altmargi relvarahu Rootsi käsitluses dateeritakse 16.sept, Poola käsitlustes 26.sept. Põhjasõjaga tekib samuti probleeme, 3 erinevar daatumit tekitava...
- Ringkonnakohus on tuvastanud, et hageja ei ole kostja nõutud leppetrahvi ja teisaldamistasu ära maksnud. Seega on hageja sõiduk kostja õiguspärases valduses (tegemist ei ole valduse rikkumisega AÕS § 40 lg 3 järgi ega ebaseadusliku valdusega AÕS § 80 lg 1 järgi) as Seadused: Kommertspandiseadus Võlaõigusseadus § 305-307, 351, 654, 685, 702, 803, 805, 863, 907, 915. Laeva asjaõigusseadus III KINNISASJAÕIGUS 13.-14. Kinnistusraamat Põhimaterjal: Schwab/Prütting: § 15-20. Kommentaar I § 51-632. Kohtupraktika: Riigikohtu otsus 3-2-1-128-03, pöörata eelkõige tähelepanu p 11-22; - (11) Asjaõiguslepinguga toimub kinnisasjaõiguse käsutamine ja selle alusel tehti kuni 30. juunini 2003. a kehtinud AÕS § 64 lg 1 alusel kanne kinnistusraamatusse.
. 37. Komisjonär vastutab tema poolt komitendi arvel sõlmitud lepingust tulenevate kolmanda isiku kohustuste täitmise eest. 38. Komisjonitasu ja kulutuste hüvitamine ning sanktsioonid (viivis) komisjonitasu mitteõigeaegsel maksmisel on sätestatud lisas nr. 2. Nimetatud lisas sätestamata küsimustes juhinduvad pooled LS paragrahvist 701. 39. Komisjonäril on pandiõigus tema valduses olevale komisjoniesemele, juhindudes LS paragrahvist 702. 3.10. Komisjonäril on õigus keelduda kaupade vastuvõtmisest, mis ei olnud esitatud komisjonärile realiseerimiseks vastavalt kooskõlastatud tähtajale või graafikule, samuti vastavalt kooskõlastatud sortimendile või kvaliteedile. 3.11. Komisjonär ei oma õigust keelduda kaupade, toodangu realiseerimiseks vastuvõtmisest, millised on komitent esitanud vastavalt kooskõlastatud graafikule, tähtaegadele, sortimendile, kvaliteedile ja hinnale
05.78 37805223040 654 #N/A Leo Kivima 26.04.82 38204261359 207 #N/A Riina Riisalu 18.09.58 45809188076 424 #N/A Marika Vrager 13.11.72 47211134356 156 #N/A Riina Kallakmaa 03.01.73 47301035031 1 123 #N/A Olga Tamm 21.12.75 47512212128 1 010 #N/A Karin Hunt 14.03.73 47303144111 380 #N/A Tatjana Salonen 19.04.86 48604194636 274 #N/A Jako Karu 11.07.55 35507112819 702 #N/A Gert Tosso 13.03.58 35803131102 #N/A #N/A Kaspar Rokk 26.08.53 35308262058 571 #N/A Riho Treumann 06.08.67 36708065270 273 #N/A Henn Ots 09.12.50 35012092104 225 #N/A Krista Kivima 19.10.74 47410194838 #N/A #N/A Kalmer Süld 06.06.85 38506066761 919 #N/A Siina Meister 12.09.61 46109123579 #N/A #N/A Urmas Niitsoo 08.12.76 37612084259 #N/A #N/A
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 Toimetanud T. Heather Herdman, PhD, RN WILEY-BLACKWELL AȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd.,ȱPublicationȱ Käesolevaȱväljaandeȱesmatrükkȱavaldatiȱaastalȱ2012.ȱȱ ©ȱ2012.,ȱ2009.,ȱ2007.,ȱ2005.,ȱ2003.,ȱ2001.,ȱ1998.,ȱ1996.ȱjaȱ1994.ȱaastaȱväljaanneteȱ autoriõigusȱkuulubȱNANDAȱInternationalile.ȱ WileyȬBlackwellȱmoodustusȱWiley’sȱGlobalȱScientific,ȱTechnicalȱandȱMedicalȱBusinessiȱühinemiselȱ BlackwellȱPublishingigaȱjaȱkasutabȱJohnȱWileyȱ&ȱSonsȱmärgist.ȱȱ Aadress:ȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd,ȱTheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ Toimetusteȱaadressid:ȱ 9600ȱGarsingtonȱRoad,ȱOxford,ȱOX4ȱ2DQ,ȱUKȱ ȱ TheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ ȱ 2121ȱStateȱAvenue,ȱAmes,ȱIowaȱ50014Ȭ...
Handbook of Meat Processing Handbook of Meat Processing Fidel Toldrá EDITOR A John Wiley & Sons, Inc., Publication Edition first published 2010 © 2010 Blackwell Publishing Blackwell Publishing was acquired by John Wiley & Sons in February 2007. Blackwell’s publishing program has been merged with Wiley’s global Scientific, Technical, and Medical business to form Wiley-Blackwell. Editorial Office 2121 State Avenue, Ames, Iowa 50014-8300, USA For details of our global editorial offices, for customer services, and for information about how to apply for permission to reuse the copyright material in this book, please see our website at www.wiley.com/ wiley-blackwell. Authorization to photocopy items for internal or personal use, or the internal or personal use of specific clients, is granted by Blackwell Publishing, provided that the base fee is paid directly to the Copyright Clearance Cent...
tõstes selle üles sirutatud asendisse. Teine käsi hoiab maskiga ühendatud hingamiskotti ja surub seda rahulikult ning oma hingamise tempos, mille tulemuseks on sissehingamine. Seejuures voolab kotis olev õhk klapi ja maski kaudu patsiendi kopsudesse. Pärast koti iga kokkusurumist lõdvestage kotti hoidvad sõrmed nii, et õhk saaks jälle kotti tungida. Väljahingamine toimub passiivselt ning väljahingatav õhk satub 702 klapi kaudu ümbritsevasse keskkonda. Kunstliku hingamise tegemisel hingamiskoti ja maskiga tuleb jälgida, et kotti suruv jõud oleks kogu aeg ühtlane. Pilt 51.3. Kunstlik hingamine maski ja hingamiskoti abil Toetatud kunstlik hingamine Sel juhul on patsiendil säilinud veel omahingamine, kuid sellest ei piisa. Kunstliku hingamise tegija toetab sissehingamist koti kokkusurumisega sissehingamisfaasi ajal. Kuna toetatud kunstlik
89 902.024 0.04 Delivery Truck -153.25 124.49 266.3 0.03 Express Air -135.06 4.97 223.76 0.03 Regular Air -139.66 6.48 16886.76 0.02 Delivery Truck 483.95 376.13 1287.94 0.06 Regular Air 140.35 35.89 585.36 0.07 Express Air 269.26 15.57 11022.53 0.06 Delivery Truck 1869.86 517.48 377.37 0.04 Regular Air 151.40 15.04 1200.7 0.06 Regular Air -37.27 24.98 702.79 0.04 Regular Air -44.81 19.99 712.64 0.06 Regular Air -27.72 16.91 135.88 0.1 Regular Air -75.39 5.8 799.84 0.08 Regular Air 64.13 31.11 1689.137 0.07 Regular Air 71.06 125.99 1767.47 0.05 Regular Air 331.56 40.99 2164.07 0.01 Delivery Truck 59.73 180.98 1276.73 0.08 Express Air 357.23 29.18 11.7 0 Regular Air -8.06 5.89 257.2 0
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
