II. . ( ) 1. 2. 2 . . , , , , - , , -, , (, , ) . . . , .[1] - , , , , , . , , , , . . , . [2] , , , -, : , , - , , , , , . , . « », « ». « - ».[3] , 1 . . / . . . - .: , 1991. 2 . . : . . : , 2003. .229. 3 . ., . . : . / . . . , . . . .: , 2002. . 287. 3 . : . . .[ 4] , , . , . ( ). 4 . . // . - 1986. - 2. - . 146. 4 I.
Jeltsinist sai ka inimõiguste ja demokraatlike reformide eest seisva regioonidevahelise saadikurühma üks juhtidest. Jeltsin venemaa juhina 29. mail 1990 valiti Jeltsin Vene NFSV Ülemnõukogu esimeheks. 16. juunil 1990 loodi esimese Vene NFSV Rahvasaadikute Kongressi määrusega Konstitutsioonikomisjon, mille esimeheks valiti Ülemnõukogu esimees Jeltsin. Juulis 1990 NLKP XXVIII kongressil astus Jeltsin NLKPst välja. Jaanuaris 1991, kui sõjavägi hõivas Vilniuse telekeskuse, sõitis Jeltsin Tallinna. Seal kirjutati alla mitmele leppele Eesti, Läti ja Leeduga. See aitas takistada Nõukogude Liidu juhtkonnal kukutada Eesti, Läti ja Leedu valitsust. ..... 19. veebruaril 1991 kritiseeris Jeltsin teleesinemises teravalt Mihhail Gorbatsovi ning kutsus teda üles presidendi ametikohalt tagasi astuma. 23. aprillil 1991 kirjutas Jeltsin koos 8 endise.
Vabariikide Liiduks. Nõukogude Liidu pealinn oli Moskva. Tähtsaim püha oli 7. november, 1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni aastapäev. Alates 1988. aastast hakkasid Nõukogude Liidu koosseisus olevad liiduvabariigid formaalseid riiklikke struktuure ära kasutades võtma endale järjest rohkem võimu, mis viis lõpuks Nõukogude Liidu lagunemisele iseseisvateks riikideks. Nõukogude Liit saadeti ametlikult laiali 26. detsembril 1991. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist ühendab osa endisi liiduvabariike Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ). 1960. aastate lõpul Nõukogude Liidus alanud stagnatsioon süvenes 1970. aastail veelgi. 1970. aastateks toimus seisak NSVL majanduses ja ühiskonnna arengus. NSVL majanduse ulatuslik areng lõppes. Ebarentaabel majandussüsteem, lohakas suhtumine riiklikusse omandisse ning töötajate motivatsiooni puudus, ebakvaliteetse ja maailmaturgudel konkurentsivõimetu
50000 50000 Hüdro- ja tuuleenergia tootmine 0 0 1989 1991 1993 1995 1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 2011 1988 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 Aastad Energiabilanss Energia import ja eksport
meel (Voltaire, Rousseau, Diderot), mille tõttu hiljem tekkis arvestatav huvi Revolutsiooni tegemistesse sekkuda. Kunstihuviline noor Jacques andis juba varakult oma tädile teada, et 3 teda ei huvitanud ei arhitektuur, meditsiin, õigus, ega kunst, vaid ainult maalimine. Noorpõlves vigastas David vehklemisõnnetuses oma põske. Vigastus ei paranenud korralikult 1 Lindsay 1960: 13 2 Kartna 1991: 143 3 Lindsay 1960: 14 3 ja tekitas tema põske kasvaja, mille järgi hiljem tema rojalistidest vastased teda mõnitavalt „Pakspõseks“ kutsusid.4 Kunstielu kujundas Davidi noorpõlve ajal täielikult Kuninglik Maali ja Skulptuuri Akadeemia, mis oli kindlustanud oma diktaatori positsiooni. Akadeemias valitses lisaks kindel hierarhia. Kõrgemas klassis olid hääleõigust omavad rektor, direktor ja kaksteist korralist professorit
2 KRONEN · die Farbe des Geldscheines ist gräulichblau ·auf der Vorderseite Karl Ernst von Baer estnischer Anthropologe deutscher Abstammung, Naturforscher, Geograph · auf der Rückseite Universität Tartu (ist im Jahr 1632 vom schwedischen König gegründet) · im Jahr 1992 ausgegeben · im Jahr 2006 und 2007 leicht verändert und wieder ausgegeben 5 KRONEN ·die Farbe des Geldscheines ist orange · im Jahr 1991 ausgegeben · im Jahr 1994 leicht verändert · auf der Vorderseite Paul Keres estnischer Schachspieler, Internationaler Großmeister, berühmter Schachtheoretiker · auf der Rückseite Blick auf Hermannsfestung von Narva (Keres' Geburtsort), Narva fluss (Grenzfluss zu Russland) und Festung von Iwangorod (Russland) 10 KRONEN · die Farbe des Geldscheines ist rot · im Jahr 1991 ausgegeben · im Jahr 1994 leicht verändert · im Jahr 2006 generalüberholt
1632 vom schwedischen König). Ausgegeben 1992 (schlechte Qualität), 2006 und 2007 (leicht verändert, gute Qualität). · 5 Krooni: (orange) Vorderseite Paul Keres (estnischer Schachspieler, Internationaler Großmeister, berühmter Schachtheoretiker), Rückseite Blick auf Hermannsfestung von Narva (Keres' Geburtsort), Narvafluss (Grenzfluss zu Russland) und Festung von Iwangorod (Russland). Ausgegeben 1991, 1992 und 1994 (leicht verändert), gute Qualität. · 10 Krooni: (rot) Vorderseite Jakob Hurt (estnischer Folklorist, Theologe und Sprachwissenschaftler, Gesellschaftsaktivist), Rückseite Blick auf Tamme-Lauri-Eiche in Urvaste. Ausgegeben 1991, 1992 und 1994 (leicht verändert), generalüberholt 2006, gute Qualität, 2007er Jahrgang gleicht dem vom 2006. · 25 Krooni: (hellgrün) Vorderseite Anton Hansen Tammsaare (estnischer Schriftsteller),
Tomahawk-raketi kasutamine operatsioon “Kõrbetorm”is Carol Jõesaar Klaarika Ilisson Lahesõda (1990-1991) Konflikt Iraagi ja koalitsioonivägede vahel Iraagi rahvusväeosad tungisid Kuveiti ja annekteerisid riigi ÜRO käivitas operatsiooni “Kõrbekilp” 1991.aastal vabastasid USA ja tema liitlased Kuveidi operatsiooni “Kõrbetorm” käigus Konflikti algus 1990.aasta hommikul okupeerisid Iraagi rahvusväeosad Kuveidi “Kõrbekilp” ÜRO julgeoleku resolutsioonid 660 ja 662 17.jaanuar 1991- sõja algus Tomahawk rakett Täppisrelv, mis tabab sihtmärke kirurgilise täpsusega Võidukäik algas 1991.aasta Lahesõjast 1000 km ja 10-meetrine läbimõõduga objekti
) Nüüd oli Gorbatsov Lääne silmis ka õige riigipea, mitte lihtsalt parteijuht. · toimusid ka kohalike nõukogude valimised. Kuna nüüd rahvas tõepoolest valis, muutus nõukogude koosseis. · 1990 võrdsustati kõik parteid, NLKP kaotas senise juhtiva rolli Uued liikumised ja parteid hakkasid tekkima 1988. · Liiduvabariikide Ülemnõukogude valimised olid otsesed, järjest võeti vastu suveräänsusdeklaratsioone kerkis üles küsimus, mis saab NSV Liidust · 1991 märtsis toimus üleliiduline referendum, kus 80 % hääletanutest pooldas NSV Liidu säilimist, kuid NB! Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova boikoteerisid referendumit. Hakati välja töötama liidulepingut. Perestroika-aegne välispoliitika "Uut moodi mõtlemine" välispoliitikas avaldus nii: · NSV Liit püüdis parandada suhteid Läänega: 1) loobuti sotsialismi ja kapitalismi vastandamisest 2) klassivõitluse asemel rõhutati üldinimlikke väärtusi
16. juunil 1990 loodi esimese Vene NFSV Rahvasaadikute Kongressi määrusega Konstitutsioonikomisjon, mille esimeheks valiti Ülemnõukogu esimees Jeltsin ning tema asetäitjaks Ülemnõukogu esimehe esimene asetäitja Ruslan Hasbulatov. 1990. aasta juulis NLKP XXVIII kongressil astus Jeltsin NLKP-st välja. Ta põhjendas oma sammu sellega, et kui ta valiti Ülemnõukogu esimeheks, lubas ta astuda välja kõikidest parteidest ja poliitilistest liikumistest. Jaanuaris 1991, kui sõjavägi hõivas Vilniuse telekeskuse, sõitis Jeltsin Tallinna. Seal kirjutati alla mitmele leppele Eesti, Läti ja Leeduga. See aitas takistada Nõukogude Liidu juhtkonnal kukutada Eesti, Läti ja Leedu valitsust. 19. veebruaril 1991 kritiseeris Jeltsin televisioonis Gorbatsovi ning kutsus teda üles presidenti kohalt tagasi astuma ja annaks võimu Föderatsiooninõukogule, mis koosneks liiduvabariikide juhtidest. 23. aprillil 1991 kirjutas Jeltsin koos 8 endise liiduvabariigi
1966.a. Stavropoli linnakomitee 1. sekretär, 1970 kraikomitee 1. sekretär. Hiljem töötas NLKP KK põllumajandusosakonna juhatajana, 49-aastaselt sai Poliitbüroo liikmeks. Gorbatsovil oli Andropovi soosing. 11. märtsil 1985 sai Gorbatsov NLKP KK peasekretäriks. Oli 54-aastane. Gorbatsovi võimulolekut võib jagada etappideks: 1. 1985 märts 1986 dets Sisseelamise aeg 2. 1987 1988 sügis Süsteemi kõigutamine 3. 1988 sügis 1989 talv Tagasipöördumine 4. 1989 talv 1991 aug/dets Impeeriumi kaitsmine 1. etapp. Perestroika. Glasnost. Algas kaootiliselt, Gorbatsovi on ise tunnistanud, et tal polnud algul mingit konkreetset plaani. · Alkoholismivastane kampaania. Käivitus 1985. aasta suvel. 1988. a kevadel tunnistati kampaania läbikukkunuks. · Riiklik vastuvõtt. Eesmärgiks parandada toodete kvaliteeti. · Raiskamisvastane kampaania · Kiirendusprogramm · Võitlus mittetöiste tulude vastu · Võitlus parteibürokraatia vastu
kirjutada uuele liidulepingule. Alla kirjutada seda aga ei jõutud, sest päev enne (19.aug. 1991) alustasid vanameelsed riigipööret. Gorbatsov pandi koduaresti, rahvale valetati, et ta on haigestunud. Vene demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga surusid riigipöördekatse maha. Augustiputsi ajal kuulutasid end iseseisvaks Eesti ja Läti. Ka Ukraina ja Valgevene ei tahtnud enam Gorbatsovi pakutud liidulepingule alla kirjutada. B.Jeltsini eestvedamisel sõlmisid Venemaa, Valgevene ja Ukraina 1991.a. omavahel uue liidulepingu, mille alusel moodustati Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ). Paari nädala möödudes ühines sellega veel 8 endist liiduvabariiki, mis tähendas NSV Liidu lagunemist. 25. dets. 1991. loobus Gorbatsov presidendiametist, 26. dets. 1991. kuulutati NSVL laialisaadetuks. 7. Millised olid Ida-Euroopa kommunistlike reziimide kokkuvarisemised põhjused? a) välispoliitilised põhjused: · nõrgenes Moskva kontroll Ida-Euroopa riikide üle
01-02 .10 1988- Eestimaa kongressi valimised 16.11 1988- 23.08 1989-Balti kett 24.02 1990- Eesti kongressi valimised 30.03 1990- Eesti NSV ülemnõukogu langetab otsuse ,,Eesti riiklikust staatusest" millega kuulutatakse välja üleminekuperiood. 08.05 1990- Eesti NSV nimetuse asemel Eesti Vabariigi nimetus Jaanuar 1991- NSV Liidu vägivallaaktid Balti riikides 03.03 1991- Referendum Eesti riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamise küsimuses 19-21 .08 1991 Riigipöördekatse Moskvas 20.08 1991- taastatakse Eesti Vabariigi iseseisvus 31.08 1994- võõrvägede lahkumistähtaeg 02.04 2004- 01.05 2004- Eesti saab Euroopa Liidu liikmeks
iseseisvusliikumisi kogu NSV Liidus. NSV Liidu juhtkonnas leiti seisukoht, et impeeriumi kooshoidmiseks tuleb rakendada sõjalisimeetodeid. Kõigis kolmes Balti riigis toimusid suured meeleavaldused, kus inimesed kinnitasid tahet vägivallale vastu astuda. Esimene rünnak toimus Leedus, siis Lätis ning seda oli oodata ka Eestis. Kuid rünnak Eestile jäi ära, sest EL ja USA ähvardasid sõjaliste aktsioonide jätkumise korral lõpetada majandusabi andmise NSV Liidule. 1991.aasta jaanuarikriis lõppes Baltimaade võiduga, tugevdas nende rahvusvahelist positsioonu ning viis Balti küsimuse tõeliselt rahvusvahelisele areenile. Ettevalmistused NSV Liidus erakorralise olukorra kehtestamiseks algasid juba 1991.aasta algul ning esialgu osales neis ka M. Gorbatsov. Kuid mitte pärast kevadet. 18.22. augustil 1991 toimus Nõukogude Liidus riigipöördekatse tollane nimetus Augustiputs. Võimu ülevõtmiseks
EESTI LOODUSKAITSE AJALUGU SISSEJUHATUSEKS Eesti looduskaitse ajaloos eristatakse peamiselt nelja perioodi: 1. Kuni I maailmasõja lõpuni (-1918) 2. Eesti I iseseisvusaeg (1918-1940) 3. Okupatsiooniperiood (1940-1991) 4. Eesti praegune keskkonnapoliitika (1991-) KUNI I MAAILMASÕJA LÕPUNI (-1918) Esimesed sugemed looduse kaitsmisega seoses Eestis ilmnesid 13. sajandi lõpul (1297), kui Taani kuningas Erik Menved keelas Tallinna lähistel asuval kolmel saarel metsaraie. 1644. aastal avaldas Urvaste pastor ,,Pikse palve", kus seisab Pühajõe reostamise vastu, 20 aastat hiljem laieneb Rootsi metsaseadus Eesti aladele, mis oluliselt säästab Eesti metsa alasid ning aitas kaasa kindlate liikide kaitsele. XVIII sajandil rajati umbkaudu 1300 mõisaparki, mis on rikastanud Eesti loodust ning aitanud kaasa taluhaljastusele. Klassikaline looduskaitse hakkas välja kujunema XIX saja...
osanud parteist distantseeruda. See-eest osutus ta välismaal ülimalt populaarseks ja paljud välisriigid andsid Nõukogude Liidule tohutuid laene. 1990. aastal pälvis ta Nobeli rahupreemia. Gorbatsov valiti 1989 riigipeaks ja märtsis 1990 5 aastaks laiendatud volitustega presidendiks. Ent majandusreform ei suutnud 1990.1991. aasta talvel ära hoida toiduainekriisi ning liiduvabariigid hakkasid taotlema järjest suuremat iseseisvust. 1991 nimetas Gorbatsov partei vanameelse tiiva lepitamiseks võimupositsioonidele mõned konservatiivid. Kevadel tuli Gorbatsov välja uue liidulepingu plaaniga, mis pidi rahuldama reformimeelseid. See plaan ärritas jäiga joone pooldajaid, kes ta augustis 1991 ajutiselt võimult kõrvaldasid. Riigipöördekatse nurjasid peamiselt Boriss Jeltsini jõupingutused ja vandenõulaste tölplus. Tema rahvusvahelist mainet kahjustas rahvuslaste meeleavalduste jõhker mahasurumine Taga-Kaukaasias
· Külma sõja jätk · Võidurelvastumine · Ei suhtle lääneriikidega · Sotsialismileeri tugevdamine · Neostalinism (Breznev oli mõõdukas neostalinist) · Stagnatsioon breznevi ajal seisak majanduses - majandus langes, aga sõjatööstus töötas täisduuril priviligeeritud seisundis · Luure propaganda USA vastu · Andropov surub maha Ungari ülestõusu Iseloomusta NSVL sisepoliitikat ja majandust 1985 1991 · Võimul Gorbatsov · PERESTROIKA maj struktuuri lihtsustamine, tootmine olgu mõistlik · Glasnost avalikustamine (majanduselu, poliitika jm), tsensuuri kaotamine · Esimesed demokraatlikud valimised mitme kandidaadiga · Poliitvangid, teisitimõtlejad vabastatakse · Kommunistliku partei kõrval elubatakse ka teisi parteisi · Tekib kodanikuühiskond Eestis muinsuskaitse selt · Vägivalla leevendamine · NSVL laguneb rahulikult
maailma jaoks?- külma sõja taandumine; ida ja lääne suhete paranemine Gorbatsov- peasekretär(1985-1989) hiljem NSVL president. Perestroika poliitika algataja Jeltsin- vene föderatsiooni juht lõi SRÜ Jakovlev- avalikustamispoliitika eestvedaja, proovis läänemaailma demokraatia kogemusi sobitada nõukogude ühiskonda Gorbatsovi lähikóndlane liiduleping- NSVL presidendi teadmata sõlmitud Venemaa, Valgevene ja ukraina omavaheline leping 8 september 1991 Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee- RESK 19august 1991 Gorbatsovi koduarest-keeld mille järgi ei tohtind ta riigist lahkuda 19.august 1991 augustiputs-riigipöördekatse 1991 19 august Sõltumatute Riikide Ühendus- SRÜ 08.12.1991 loodud liiduleping venemaa, valhevene ja ukraina vahel
1940ndad – esimesed (toasuurused) elektroonilised arvutid 1948 – ÜRO inimõiguste deklaratsioon 1957 – Euroopa Liidu sünd (Majandusühenduse nime all) 1957 – esimene satelliit Sputnik 1959 – Xerox esitleb esimest koopiamasinat, varsti ka faksimasinat 1961 – esimene kosmoselend (Gagarin) 1962 – esimene sat-TV ülekanne 1959-1973 – Vietnami sõda 1990 – esimene e-maili saatmine Eestist 1991 – esimene veebileht maailmas 1993 – TÜ esimene kodulehekülg 2000 – Google tõus 2002 – EL 2004 – Facebook 2007 – nutitelefonide leviku algus 2010 – tahvelarvutite leviku algus Teadlase vaade mingile ajastule Kuidas ehk mille põhjal analüüsida, struktureerida, süstematiseerida? Ehk teisisõnu, millistest kategooriatest (nähtuste rühmitamise viisidest) on kasu, et üht või teist ajastut paremini hõlmata ja mõista?
, , , . 17.075.400 . , ; 142 , - . 40% , spanning 11 landforms. world' s , . world' s world' unfrozen s. Nation' s . 3- 8th . Vikings , Slavic, Kievan Rus' , 9th 988, Slavic . Kievan Rus' . Kievan Rus' , . reunified Kievan Rus'. XVIII , , , eastward . , world' s . . 1991, . G8. 5 world' s . . Slavic, Kievan Rus' , 988, Slavic . Kievan Rus' , Mongol 1230s. , , Kievan Rus'. 13th , . XVIII , , eastward . Russia' s . XIX halfhearted. serfdom 1861, . serfdom 1914, Stolypin, 1906 , [3] tsars relinquish , . 1917 , weariness , , ,
need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised Vene föderatsioon eesotsaas boriss jeltsiniga Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990 aastal. 1991 aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus kolmveerand hääletanutest pooldas endise suurriigi sälimist. Eesti läti leedu armeenia gruusia ja moldova boikoteerisid seda rahvahääletust Päev enne liidulepingu allakirjutamist 19 aug 1991 aastal püüdis võimule tulla riiklik erakorralise seisukorra komitee (RESK) president gorbatsov suleti krimmis koduaresti teda pidi asendama Reski esimees Janajev Venemaa demokraatlikud jõud ees otsas jeltsiniga astusid aga otsustavalt riigipöördekatse augustiputsi vastu välja ja mõne päevaga poliitilien segadus riigis likvideeriti. 1991 aug iseseisvusid ukraina, valgevene, eesti, läti 1991 a sept tunnustas nsv liidu riiginõukogu balti riikide iseseisvust
need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised Vene föderatsioon eesotsaas boriss jeltsiniga Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990 aastal. 1991 aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus kolmveerand hääletanutest pooldas endise suurriigi sälimist. Eesti läti leedu armeenia gruusia ja moldova boikoteerisid seda rahvahääletust Päev enne liidulepingu allakirjutamist 19 aug 1991 aastal püüdis võimule tulla riiklik erakorralise seisukorra komitee (RESK) president gorbatsov suleti krimmis koduaresti teda pidi asendama Reski esimees Janajev Venemaa demokraatlikud jõud ees otsas jeltsiniga astusid aga otsustavalt riigipöördekatse augustiputsi vastu välja ja mõne päevaga poliitilien segadus riigis likvideeriti. 1991 aug iseseisvusid ukraina, valgevene, eesti, läti 1991 a sept tunnustas nsv liidu riiginõukogu balti riikide iseseisvust
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Massikultuur -keskmise tarbia maitsele vastav kultuur Feminism -naisõiguslaste liikumine Augustiputs -vanameelsete riigipöördekatse NSVL-s, 1991.aug. Toitluskriis -toidupuudus maakeral The Beatles -menu ansambel 60-ndad ABBA -Rootsi menubänd 70 ÜRO -Ühendatud Rahvaste Organisatsioon G-7 -suur seitsmik (USA, Kanada, Saksa, SB, Jaapan, Prants., Itaalia+Ven=G-8 Julgeolekunõuk. -ÜRO tähtsaim otsustusorgan Globaalprobleem -kogu maailma puudutavad probleemid Ekstens. maj.pol
Pronks 1984 Sarajevo 20 km Maailmameistrivõistlused Kuld 1982 Minsk 10 km sprint Kuld 1983 Antholz 10 km sprint Kuld 1989 Feistritz 20 km normaalne Hõbe 1982 Minsk 20 km normaalne Hõbe 1982 Minsk 4 x 7,5 km teatesõit Hõbe 1985 Ruhpolding 10 km sprint Hõbe 1989 Feistritz 10 km sprint Hõbe 1990 Oslo 10 km sprint Pronks 1983 Antholz 4 x 7,5 km teatesõit Pronks 1989 Feistritz 4 x 7,5 km teatesõit Pronks 1991 Lahti 10 km Pronks 1991 Lahti 20 km Pronks 1991 Lahti teatesõit 4 2 Pildid Eirik Kvalfoss Oslo 1986 Eirik Kvalifoss koos Aksel Melandiga 2011 aastal 5
M A A TE A Maa kiirgusbilanss D U S Maa summaarne kiirgusbilanss M A A TE A D U S M A Päikese lühilainelise A kiirguse muundumine TE atmosfääris ·Hajumine (scattering) A ·Peegeldumine (reflection) D ·Neeldumine (absorption) U S Vasakul: pilvitu taeva korral Paremal: pilvise taeva korral Kiirgusega seotud mõisteid ja seaduspärasusi M Insolatsioon Päikeselt saab...
4. Lääneriigid toetasid kommunismivastasust (nt Poolas ja Afganistaanis) 5. Vähendati Nõukogude Liidult nafta ostmist Eeldused Nõukogude Liidus: 1. Gorbatsovi võimuletulek 1985 ja tema alustatud reformid (Glasnost ehk avalikustamine hakati rääkima tabuteemadest nagu puuetega inimeste ja looduse olukord, ajalugu. Perestroika ehk (majanduslik) uuendamine hakatakse lubama väikeettevõtlust. ) 2. Augustiputs e riigipöördekatse 1991. Eeldused Eestis: 1987 Fosforiidisõda 1986-1987. Taheti rajada hiidtehast, mille üle ENSV-l puuduks kontroll. Eestlased ei tahtnud loodussaaste ja migratsiooni tõttu. Tänu ajakirjandusele ja kodanikele tehast ei ehitatud. 23.august 1987: meeleavaldus Hirvepargis, kus nõuti MRP avalikustamist, juhib MRP-AEG. 1987 lõpp: esimene massiorganisatsioon Eesti Muinsuskaitse Selts 1987 külastas Gorbatsov Eestit
peatoimetaja Looming "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Lõige" (2007) "Deka" (2008) Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1991. aastal Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001 Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest 2002. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006 Luulekogu “Maailma asemel” analüüs Luulekogu põhiteemad on maailm ja selle avastamine. Samuti igatsus, kurbus ja lootus on paljudes luuletustes. Kuid ma tundsin: sääl all keegi on, Kes kähiseb, ägab ja kiljub.
partei juhtiv roll kaotati ja kehtestati pluralistlik poliitiline süsteem. Teel täielikule iseseisvumisele rehabiliteeriti nõukogude repressioonide ohvrid, kehtestati Eesti majanduspiir, väikeettevõtete privatiseerimise ja talude taastamisega alustati üleminekut turumajandusele. Ebaõnnestunud augustiputsi ajal Moskvas võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poliitiliste jõudude kokkuleppe alusel 20. augustil 1991 vastu otsuse Eesti riikliku iseseisvuse kohta, millega taastati omariiklus ning taotleti Eesti Vabariigi diplomaatiliste suhete taastamist. Selle otsusega deklareeriti Eesti Vabariigi õiguslik samasus 1918. aasta 24. veebruaril väljakuulutatud Eesti Vabariigiga, mis langes 1940. aastal Nõukogude Liidu agressiooni ohvriks ja inkorporeeriti ebaseaduslikult selle koosseisu. Riigikogu avaldas tänu riikidele,
valimisteks. 1989 moodustati Tsehhis valitsus, mida kontrollis opositsioon. 1989 viimastel päevadel valiti Tsehhoslovakkia presidendiks Vaclav Havel. Bulgaarias tagandati päev pärast Berliini müüri langemist vana peasekretär Todor Zivkov. Võimule tulid noorema põlve kommunistid, kes kuulutasid jaanuar 1990 välja Bulgaaria demokratiseerimise programmi. 1989. lakkas tegelikult eksisteerimast Varssavi Lepingu Organisatsioon. 1991. aasta aprillis saadeti laiali VLO sõjalised nõukogud ja komiteed, mõni kuu hiljem lõpetas ka tegevuse poliitilise organina. Sama saatus tabas Majandusabi Nõukogu, mis läks ametlikult laiali 1991. NSV Liidu lagunemine 11. märts 1990 kuulutas Leedu Seim iseseisvuse taastatuks, Läti ja Eesti valisid alahoidlikuma taktika ja kuulutasid välja üleminekuperioodi. Moskva kuulutas need otsused seadusevastasteks ning õigustühisteks
Leedu vastu alustati majandusblokaadi, ka Eesti ja Läti olukord oli jäik. Lääneriikide toetus jäi tagasihoidlikuks. Eesti, Läti ja Leedu valitsused alustasid poliitilisi ja majandusreforme, et muuta täielikult Moskvale allunud liiduvabariigid iseseisvamaks. 1990 hakkasid Nõukogude liiduvabariigid end üksteise järel suveräänseks kuulutama. NSVL juhtkonnd seisukohal, et impeeriumit hoiab koos vaid sõjaline jõud. 1989 tehti seda Gruusias, 1990 Aserbatzaanis, 1991 oli Baltimaade kord. Operatsioon kavandati 1991 a jaan. 13. jaan 1991 ründasid NSV väed Vilniuse tuletorni kaitsnud rahvamassi. Järgmisena kavandati parlamendihoone rünnakut, rahvamass hoidis selle ära. 20. jaan 1991 ründas Lätis OMON Riias siseministeeriumi hoonet, oli sunnitud taanduma. Eur Liit ja USA ähvardasid Gorbatsovi sõjaliste aktsioonide jätkumise korral lõpetada majandusabi andmise NSVL- le. Gorbatsovi vastu astus ka Jeltsin, kes kirjutas Tallinnas alla sõpruslepingutele.
Iraagiga. Kuna Iraaki ei olnud enam NSV Liidu toetust, mõistis ÜRO rünnaku Kuveidi vastu hukka. Rahu loomise eesmärgil saadeti Pärsia lahe piirkonda Ameerika Ühendriikide sõjajõud, mis kasutasid baasina Saudi Araabiat. Liitlasvägede sõjaplaani ,,Kõrbetorm" järgi tuli kõigepealt saavutada täielik kontroll õhus ning purustada Iraagi sõjaline võimsus õhurünnakutega. Teises etapis pidid maaväed andma löögi Iraagi vägede pihta ning vabastama Kuveidi. 17 jaanuaril 1991 alustasid liitlasväed sõjategevust Iraagi vastu. Maavägede pealetung järgnes 24 veebruaril. Kasutades moodsaid sõjamasinaid, õnnestus Ameerika Ühendriikidel lüüa Iraagi armee enne, kui need jõudsid lagingusse astudagi. Veebruaris 1991 vabastasid liitlasväed Kuveidi ning jätkasid sõda Iraagi alal. Iraagis aga algas rahvaülestõus Husseini diktatuuri vastu, mida omakorda õhutas Ameerika president Bush. Husseini reziim
Ülesanne 1.2 (iseseisev töö) Kirjaniku lühitutvustus MART KADASTIK Mart Kadastik (pseudonüüm Jaak Kalju või Kaljo; sündinud 24. märts 1955) on eesti ajakirjanik, meediategelane ja tippjuht. HARIDUS: 1978 a. Õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis filoloogiat. Töö 1977. aastast töötas ta ajalehes Edasi, mis aastas 1991 kannab taas nime Postimees. 1983–1991 oli Kadastik Edasi toimetaja, 1991–1992 Edasi/Postimehe peatoimetaja, 1992–1998 juhatuse esimees. 1998. aastast on ta Postimehe omanikfirma AS Eesti Meedia ja 2000. aastast Eesti Meedia omanikfirma AS Schibsted Eesti juhatuse esimees. Ta on või on olnud ka mitme muu ettevõtte nõukogu liige või esimees, mis kuuluvad Schibstedile ja Eesti Meediale. Aastail 1983-1986 õpetas ta Tartu Ülikooli ajakirjanduskateedris. Kadastik oli Maailma ajalehtede
1990 2 No NP 1990 3 No BH 1990 2 Yes DW 1990 6 No FB 1990 4+ No TR 1990 7 No DJ 1991 5 Yes RC 1991 7 Yes TH 1991 3 No PW 1991 5 No JH 1991 4+ No LN 1991 7 No AC
aastal Nõukogude väed välja. Moskva vähendas kontrolli ka Ida-Euroopas ning hakkas sealt vägesid välja viima. Niisugune vabade-käte-poliitika ja mittesekkumispoliitika viis aastatel 1989-1990 kommunistlike reziimide kokkuvarisemiseni idabloki maades. Oma tegevuse lõpetas Varssasi Lepingu Organisatsioon ning Moskva heakskiidul sai võimalikuks Saksamaa ühinemine. 1980. aastate lõpuks paranesid ka Nõukogude-Hiina suhted. 6. Mis toimus NSV Liidus 1991.a. augustis ja detsembris? (kirjelda ja põhjenda) (lk 103) Gorbatsovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Vanameelsed aga püüdsid seda takistada. Päev enne liidulepingu allakirjutamist, 19. augustil 1991. aastal, püüdis võimule tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK). President Gorbatsov suleti Krimmis koduaresti. Rahvale aga teatati, et ta on haigestunud ega suuda oma ametiülesandeid täita. Teda pidi
• täitmine • halduse kontroll (internne-kontroll, eksternne-kontroll (poliitiline kontroll, arvestuskontroll, kohtulik kontroll)) Peamised arengujärgud. Väljumine Moskva kontrolli alt: • Valitsemiskorraldus - Valdavalt kohaliku (ENSV) kontrolli all. • Riigirahandus - Esimesed seadused alates 1989 (riigieelarve, isemajandamine), NSVLi keskpanga ja riigikassa tegevus kuni1992 • Julgeolekustruktuurid - Siseministeeriumi kohalik alluvus 1990, politsei loomine 1991 Oma institutsioonide ülesehitamine • Valitsemiskorraldus - Uus valitsusreform 1992,kohaliku omavalitsuse korralduseseadus 1993,Vabariigi Valitsuse seadus 1995, avaliku teenistuse seadus 1996 • Riigirahandus - Oma raha kasutuselevõtt 1992, vabakaubandusleping Euroopa Liiduga 1995 • Julgeolekustruktuurid - Eesti sõjaväe loomine 1991–1992.Vene sõjaväe väljaviimine 1994. Ühinemine partnerlusega rahu nimel 1994 Euroopastumise mõju
47. NSV Liidu lagunemine Gorbatsov püüab NSV Liitu koos hoida 13. jaanuar 1991, ründasi NSV Liidu sõjaväeüksused Vilniuse teletorni kaitsnud rahvamassi. Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid ähvardasi NSV Liitu sõjaliste aktsioonide jätkamise korral lõpetada neile majandusabi andmise. Ettevalmistused uue liidulepingu slmimiseks Uus poliitiline surve-üleliiduline referendum. Gorbatsovi populaarsus NSVL Liidus langes, kui üritas tagandada Boriss Jeltsinit. Jeltsini mõjuvõim selle tulemusena suurenes ja sai Venemaa presidendiks.
juulil 1990. Hakkas kehtima Saksa mark. Suurbritannia, USA, nsvl ja Prants leppisid kokku, et enne lahendagu sakslased enda probleemid, siis kooskõlastagu see 2. MS võitjatega. 1990 mais alanud läbirääkimised kestsid septembrini, Gorbatsov tegi järeleandmisi, saksa jäi NATOse, 1994 august nsvl sõjavägi välja viia. 3. okt 1990 taasühines Saksamaa ametlikult. nsvl lagunemine NSVL kooshoidmiseks hakati rakendama sõjalist jõudu: 1989 Gruusias, 1990 Aserbaidzaanis, 1991 Baltimaades eesotsas Lätiga. 13. jaan. 1991. ründasid NSV väed Vilniuse teletorni kaitsnud rahvamassi, kus hukkus 14 relvitut meeleavaldajat. Riia siseministeeriumi hoonet kaitsnud inimestest 5 hukkus. Eestini rünnakud peaaegu ei jõudnudki täna EU ja USA ähvardustele lõpetada NSV-le majandusabi andmine, kui sõjalised aktsioonid jätkuvad. Gorbatsovi vastu astus Jeltsin, kes kirjutas Tallinnas alla sõpruslepingule Vene Föderatsiooni ja Balti liiduvabariikide
lagundamine ja täielik sõnavabadus, milleni tegelikult tema poliitika viis. Järk-järgult kaotas ta kontrolli sündmuste üle, mille ta ise oli algatanud ning need viisid 1990-ndate alguseks NSV Liidu ja kommunismi kokkuvarisemiseni Idablokis. Riigi kooshoidmiseks üritas Gorbatsov sõlmida liiduvabariikidega liidulepingu, millega nähti ette nende õiguste laiendamine. Hoidmaks ära liidulepingu sõlmimist, tegid NSV Liidu senisel kujul säilimist toetavad vanameelsed jõud 1991.a. augustis riigipöördekatse (nn.augustiputs), mis kukkus läbi. Tema mainet kahjustas rahvuslaste meeleavalduste jõhker mahasurumine Taga-Kaukaasias. Tagurlaste augustiputs Balti riikide iseseisvumine 1991.a.detsembris kuulutasid alles jäänud liiduvabariigid NSV Liidu laialiläinuks ja Gorbatsov pani presidendi ametikoha maha. Sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemine 1987.a. loobuti Breznevi doktriinist ja Gorbatsov teatas, et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida.
Mõisted : perestroika-NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine (ettevõtete suurem iseseisvus,erasektori arendamine). Glasnost-avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine augustipunts-oli 19.-21. augustil 1991 NSV Liidus toimunud riigipöördekatse.Puts tõi kaasa riigi poliitilise olukorra radikaalse muutumise.Venemaa demorkaatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid selle vastu ja mõne päevaga poliitiline segadus riigis likvideeriti. SRÜ-sõltumatute Riikide Ühendus-Venemaa, Valgevene ja Ukraina vaheline leping, mis sõlmiti 8. dets 1991. a Minskis Boriss Jeltsini eestvedamisel. Need riigid deklaleerisid, et NSV on sügavas kriisis ja lõpetab oma olemasolu (saadedakse laiali).
NSVL PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA SOTSIALISTLIKU MAAILMASÜSTEEMI LAGUNEMINE NSVL LAGUNEMINE 1. NSVL tippjuhid 1922 1991: 1) J.Stalin 1922 1953 2) N.S. Hrustsov 1953 -1964 3) L.I. Breznev 1964 1982 4) J. Andropov 1982 1984 5) K. Tsernenko 1984 1985 6) M.S. Gorbatsov 1985 1991 Kõik nad olid KP juhid. Mihhail Gorbatsov oli aastatel 1990 1991 ka NSVL president, (esimene ja viimane ). 2. Olukord pärast sõda: Tohutud purustused linnades, 78 000 küla hävitatud, varemetes kivisöebasseinid, vähenenud kariloomade arv, külvipind. Puudus masinatest, tööjõust, toidust, riietest. 20 milj. hukkunut. Võidud sõjas kirjutati Stalini nimele. Stalin võtab endale generalissimuse tiitli (kõrgeim sõjaväeline auaste). 24.juulil Punasel väljakul võiduparaad. 1946 1950 sõjajärgne taastamisperiood
Oktoobrirevolutsioon. Prelüüd kommunistlikule tragöödiale On öeldud, et revolutsioonid ei juhtu mitte siis, kui rahvas kannatab suurt puudust, on rõhutud ja lootuseta. Rusuvad tingimused viivad ainult mässuni. Revolutsioonid puhkevad ühiskonnas, mis on kasvuteel, arenev ja lootusrikas, kuid arhailise ja jäiga süsteemi juhtida (Riasanovsky 1984). Midagi sellist võib öelda 1917. aasta Venemaa kohta. 1860ndatel alanud impeeriumi industrialiseerimise ja moderniseerimise laine oli viinud riigi majanduse 20. sajandi teise kümnendi alguseks tõuslainele. Võimud ootasid, et Esimene maailmasõda kujuneb kiireks ja võidukaks, aga vaatamata jõulisele tööstuse arengule, oli veel olulisi puudujääke, mis koos tooraine defitsiidiga viisid ulatusliku rahulolematuseni (Heywood 1999). Intelligents agiteeris juba 19. sajandi lõpul avalikult vägivallale, süüdistades ametnikke, politseid ja jõukamat elanikkonda üldiselt vaeste hädades lootuses sütitada n...
Eesti Vabariigi taastamine Marita Kose 9d 1991. aasta jaanuarikriis 1990.-1991. aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Selle põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja kohalike impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerumine. Balti liiduvabariikides tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991. aasta jaanuari esimestel päevadel võtsid eriüksuslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias.
POLIITILISTE SIHTIDE SELGINEMISED 1989.aasta teisel poolel toimusid Ida-Euroopas põhjalikud muudatused Moskva kontrolli all olnud riikides kukutati semetrevulutsioonidega võimult senised reziimid ning algas üleminek demokraatlikule ühiskonnakorraldusele. 1990. aasta veebruaris toimusid Eesti Kongressi valimised, kus osales üle 52 000 registreerinud kodaniku ning üle 34 000 Eesti Vabariigi kodakonsuse taotleja. 1991. AASTA JAANUARIKRIIS 1990.- 1991 aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Kõigis kolmes Balti liiduvabariigis tegutsesid streigikommiteed, kes samuti 1991. aasta algul aktiviseerusid. Loodi töölistest võitlussalku. Moskvatoel aktiviseerusid veelgi kohalikud impeeriumimeelsed jõud. Läti streigikommitee ja nn ühiskondlik päästekommitee esitasid ultimatiivsed nõudmised hindade alandamiseks, valitsuse ja Ülemnõukogu erruminekuks. NLKP- meelne EKP nõudis samuti hindade alandamist. Ühiste jõududega lubati 15
suurendas massiteabevahendite rolli juhatades sisse poliitilise elu liberaliseerimise. Valimiste tulemusel pääses kongressi arvukalt opositsiooni suuna poliitikuid kes tahtsid sotsialismi lagundada. Käsumajandus lagunes ja turumajandusele ei suudetud üle minna, mis tekitas rahva vastuseisu. Reagan sai aru, et NSVL on lagunemise äärel ja hoopis tugevdas survet. 5. Kuidas ja millal said uuesti vabaks Ida-Euroopa riigid? 1991.a. juunis valiti B. Jeltsin Venemaa presidendiks (1991-1999). Gorbatsov üritas NSV Liitu koos hoida uue liidulepingu abil. 19.-21. aug. 1991 toimus nn. augustiputs, mille käigus tegi 8-liikmeline Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee RESK, eesotsas NSV Liidu asepresidendi G. Janajeviga võimu enese kätte haarata. 20.aug. andis Jeltsin välja seadluse, millega ta kuulutas RESKi tegevuse
EESTI TAASISESEISVUMINE. 1990.aasta 8.mail tunnistas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kehtetuks riigi nimetusega Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ning taaskehtestas Eesti Vabariigi. Selleks ajaks oli ka Mihhail Gorbatsovi perestroikapoliitika ammendatud, millega kaasnes Nõukogude impeeriumi lagunemine. 1991.aasta augustis Moskvas läbikukkunud riigipöördekatse aga andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Eesti taastas ühesõnaga oma iseseisvuse Nõukogude Liidus toime pandud riigipöörde ajal 20. augustil 1991.aastal pärast neli aastat kestnud laulvat revolutsiooni. Perestroikapoliitika tulekuga ei olnud Eestis esialgu ulatuslikke vastukajasid. Olukord hakkas muutuma alles 1986
olukord oli jäik. Lääneriikide toetus jäi tagasihoidlikuks. · Eesti, Läti ja Leedu valitsused alustasid poliitilisi ja majandusreforme, et muuta täielikult Moskvale allunud liiduvabariigid iseseisvamaks. · 1990 hakkasid Nõukogude liiduvabariigid end üksteise järel suveräänseks kuulutama. NSVL juhtkonnd oli seisukohal, et impeeriumit hoiab koos vaid sõjaline jõud. 1989 tehti seda Gruusias, 1990 Aserbatzaanis, 1991 oli Baltimaade kord. Operatsioon kavandati 1991 a jaan. · 13. jaan 1991 ründasid NSV väed Vilniuse tuletorni kaitsnud rahvamassi. Järgmisena kavandati parlamendihoone rünnakut, rahvamass hoidis selle ära. · 20. jaan 1991 ründas Lätis OMON Riias siseministeeriumi hoonet, oli sunnitud taanduma. · Eur Liit ja USA ähvardasid Gorbatsovi sõjaliste aktsioonide jätkumise korral lõpetada majandusabi andmise NSVL-le
üritas rahvaliikumist jõuga maha suruda. See viis 1989.a.lõpul rahvaülestõusu puhkemiseni, mille käigus Ceausescude perekonna diktatuur kukutati ning diktaator koos oma naisega hukati. · Kommunistliku süsteemi lagunemine Jugoslaavias viis ka senise föderatsiooni lagunemiseni; erinevalt Tsehhoslovakkiast toimus see vägivallaga: Sloveenia, Horvaatia ja Bosnia läksid mittekommunistliku valitsuse alla ja katkestasid 1990- 1991.a.suhted senise Jugoslaavia juhtosa-Serbia ning sealse kommunistliku diktaatori S.Miloseviciga, kes riigi kooshoidmiseks alustas pikka ja ohvriterohket konflikti (millesse sekkusid ka ÜRO rahuvalveväed, ent suhteliselt tulutult). · Hiina RV-s oli 1980-ndatel sealne kommunistlik liider Deng Xiaoping alustanud küll majanduslikke reforme (teatud turumajandusele omaste joonte kasutamine; vabamajandustsoonide loomine; väliskapitali lubamine riiki); ent võimumonopolist
* Värsid ajakirjas Noorus 1974. aastal. * Osales konkursil "Noorte kirjandussündmus `76", tema 11 luuletust valiti noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". * Peagi järgnes ka esikkogu "Päevapildid" (1978). Doris Kareva välja antud luulekogud: · "Päevapildid" 1978 · "Ööpildid" 1980 · "Puudutus" 1981 · "Salateadvus" 1983 · "Vari ja viiv" 1986 · "Maailma asemel" 1991 · "Hingring" 1997 · "Armuaeg" 1991 · "Fraktalia" 2000 · "Mandragora" 2002 · "Aja kuju" 2005 · "Lõige" 2007 Doris Kareva tunnustused · Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. · Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest. · Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal. Lõpp Ma ootasin sind sellel külmal päeval. Ma tean, et sa ei teadnud. Nüüd siis tea: ma ootasin sind
4 rahvuskonfliktid. Mõjukamaks muutus NSV Liidu suurim liiduvabariik Vene Föderatsioon eesotsas Boriss Jeltsiniga. Nõukogude Liidu asemel hakkas kujunema uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule. Läbirääkimisi alustati aastast 1990, kuid alles 1991. aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus ¾ hääletanutest pooldas endise suurriigi säilimist. Gorbotsovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. 19.augustil 1991.aastal, püüdis võimule tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra
tegevuse eest majandusblokaadi ja eriolukorra kehtestamisega. · Olukorda hakkas omakorda pingestama majanduslangus kogu NSV Liidus, kaasa arvatud ka Eestis: kasvas inflatsioon; hinnad kasvasid; peaaegu kõigest oli pidev puudus (defitsiit); poodides olid ülipikad sabad; kroonilise rahapuuduse tõttu olid pensionid, stipendiumid ja palgad sageli pikka aega välja maksmata; kehtima hakkasid igasugused ostutalongid jne. · 1991.a. 3.märts- Balti liiduvabariikides toimub referendum iseseisvuse küsimuses: selle referendumiga ennetati Moskva soovi läbi viia NSV Liidu koospüsimist käsitlev rahvaküsitlus. Referendumil osalenutest toetas lõviosa (77,8%) Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist ning välistas seega ka igasugused läbirääkimised keskvõimudega liidulepingu üle. · 1991.a. 19.-21.august- NSV Liidus toimub nn. augustiputs: riigipöördekatse millega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
