Olen valinud see teema oma essee teemaks, sest ise tegelen erinevatega projektidega ehitiste projekteerimise valdkonnas ning mul on tihti huvitav olnud, mis nõuded peavad täitma minu poolt projekteeritud kandvad tarindid. Vaadeldes EN- standardid täpsemalt tekib mul huvi, miks on erinevate olukordade jaoks erinavad parameetrid ja tegurid olemas ning kust tekivad need arvud, kas katsetest võetud, statistikast kokkuvõetud või standardi autorite kogemusest tekinud. Oma essees mina arutlen oma töökogemuse järgi selle üle, mis on projekteeritava raudbetoonelemendi ehk konstruktsiooni nõuded. Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine on täpselt sätestatud rahvusvahelises EN-1992 standartis (projekteerijate seas kasutatakse nimetus Eurocode 2), Eesti Vabariigi EVS-EN-1992 standardis, EN-1991 ja EVS-EN-1991 standardis. Eesti Vabariigi EVS standardite sisu ja mõisted on täpselt samad nagu EN-standardi...
Aktuste avamäng on G-F- Händel ''Tulevärgimuusika'' 1918-1942 legendaarne ajalooõpetaja Villem orav Teine maailmasõda oli meie kool kommertskoolis, reaalis, westholmis 1950/1951. TÜDRUKUD 1967. PRANTS KEEL, Maria Piel. 1975/76 MATE FÜSA alates 1991/1992. ROOTSI KEEL 1992 aprill käis rootsi kuningapaar külas keeled: kreeka, heebrea, ladina 1631-1651, +vene 1710-1805, 1805-1890 ladina muutus saksaks,+prantsus, 1920-1940 eestik+ingl, 1991 rootsi 5.Rektorid: Heinrich Vulpius Rootsi aeg, rektor 1632 -1647 Aleksis Kuusik- Eesti Vabariigi perioodil Helmi Viikholm nõukogude legend Ain Siimann Hendrik Agur 6.Kuulsad nimed. Rootsi aeg J. V. Meder- Saksamaa helilooja, gümnaasiumi kantor, Kirikukoor, Maarjamaa esimene oopet 1680 ,,Kindlameelne Argenia" Rootsi aeg Gebhard Himselius gümnaaasiumi mateõpetaja ja professor. Tallinna linnaarst, raeapteeki, Tallinna kindlustöid
200 80,5 89,9 83 68,1 68,4 65,8 66,1 100 29,2 49,1 55,5 5,4 12,1 0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997
Samal ajal oli Freddie jõudnud arusaamale, et nimi Bulsara ei sobi mehele, keda ootab ees suur tulevik. Nõnda muutis ta oma perekonnanime Mercuryks. Pärast albumi "The Miracle" ilmumist, hakkas Mercury tervis järsult halvenema. Haigena olles püüdis ta seda üldsuse eest varjata, kuid meedias hakkasid levima kuuldused, et Mercury põeb AIDSi. Queeni viimaseks videoks jäi "These Are The Days of Our Lives", mis salvestati 30. mail aastal 1991. Mercury halva väljanägemise tõttu (Freddie oli äärmiselt palju kaalust alla võtnud ) filmiti video must-valgena. Valmis video ilmumine 1991. aasta juunis ei tekitanud enam kahtlustki, et Freddie tervis pole korras. 23. novembril 1991 ta otsustas oma haiguse avalikustada. Päev hiljem, 24. novembril, ta suri oma kodus Londonis. Surma põhjuseks AIDSiga seotud kopsupõletik. 22. aprillil 1992 korraldasid Brian, Roger ja John Freddie mälestuseks suure mälestuskontserdi, mille
“See tüdruk ei tule enam” See tüdruk ei tule enam, ta teiseks on saanud. Puuks või kiviks või tuuleks või kust mina tean. Aga tänavanurgal on külm, tule soojenda ennast. Must koer meile järgneb, silmis otsatu ulg. Tunnustused Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. Eduard Vilde preemialuulekogu "Mandragora" eest. Juhan Liivi luuleauhind 1991. Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001. Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006. “Üle kuristiku” Ma ütlen: armastus. See pole vale. Kui tahad kuulda, tule lähemale. Kui tahad tunda, tule päris ligi. Kuid rohkem ma ei ütle ometigi. Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öeldud. Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid. Jah, kõik võib olla. Jah. Võib-olla möödub. Kuid imelik, et ta nii kaua püsib.
Positivism on filosoofiline mõttesuund, mis peab loodusteadust teaduse ja teadmise eeskujuks ning vaatlust kindla ja täpse teadmise ainsaks allikaks, rõhutab teaduse ja selle praktiliste rakenduste ühiskondlikku väärtust ning eitab teoloogia, metafüüsika ja filosoofilise spekulatsiooni võimet liikuda tõelise teadmise poole. 2. Positivismi rajaja Positivismi rajajaks peetakse prantsuse filosoofi A.Compt i ( Grauberg ja Kivinurk 1991, 96- 97). Ta leidis, et teadmine piirdub alati ainult positiivselt antud tõsiasjadega, nendeks on nähtused ehk fenomenid ja nende vahekorrad ehk relotsioonid. Nende nähtuste olemus, esmane põhjus ja eesmärk jäävad meile paraku kättesaamatuks. Ta väitis, et inimesed saavad oma teadmised kogemustest, vaatlusest ja eksperimendist (Grauberg ja Kivinurk 1991, 96- 97). A.Compte i (Grauberg ja Kivinurk 1991, 97; Saarinen 2007, 201) järgi läbib filosoofia kolm
1992. juunis viidi läbi rahareform. 1993. võeti Eesti Euroopa Nõukogu liikmeks. 1994. toimus Moskvas Vene-Eesti tipp-kohtumine, mille keskseks teemaks oli vene vägede Eestist välja viimine ja sõjaväebaaside ja -objektide (kokku 570) likvideerimine. Vene väed pidi Eestist lahkuma 1994. 31. augustiks. IV Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise võrdlus iseseisvumine 24. veeb. 1918. taasiseseisvumine 20. aug. 1991. iseseisvumiseks tuli pidada maha Vabadus- iseseisvumine toimus rahumeelselt tänu NL-s sõda 1918.-1920. alanud perestroikale, nn laulev rev. puudus iseseisva riigi ülesehitamise koge- kogemus oli olemas mus iseseisvumisel ei osalenud rahvamasse, töö osalesid suured rahvamassid ja toimus pal- ju tehti ära rohkem salaja, üldrahvalikke üritusi polnud loota mingit välisabi, sest paljude Eestit toetasid paljud maailmariigid, suure
oli väljaränne piiratud. Eestis oli vähem surmasid, inimestel olid kindlad töökohad, oli rahuperiood ning hulgaliselt toimus ka sisserändeid. Ema keskmine vanus esimese lapse sünnil oli 22 – 23 aastat. Suurima osa rahvastikus moodustasid mehed ja naised vanuses 25 – 29, vanemad inimesed vanuses 75 – 84 moodustasid ühiskonnast kõige vaiksema osa.(1) Loomulik iive aastatel 1946 – 1988 (joonis 3) Sündimuse ja suremuse üldkordaja aastatel 1950 – 1990 (joonis 4) AASTATEL 1991 – 2014 RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED 20.08 1991 Eesti taasiseseisvus. Eesti iseseisvus tunnustati 6. Septembril 1991 aastal. Esimene riik kes Eesti iseseisvust tunnustas oli Island. 1992. aastal toimus rahareform kus kasutusele võeti Eesti kroon, 28 päeva hiljem võetakse rahvahääletusel vastu Eesti Vabariigi põhiseadus. Eesti läks üle turumajandusele. Eesti Vabariigi teiseks presidendiks valiti Lennart Meri ja peaministriks Mart Laar. 1995. – 1996
Saksamaa ja Nõukogude Venemaa. Nii jõudiski iseseisev Eesti rahulikult olla ainult üks päev ja juba 25. veebruaril marssisid siia sisse Saksa sõdurid ja okupeerisid Eesti. Iseseisvumine toimus pikaajalise võitluse käigus, taasiseseisvumine aga vägivallata. 1991. aasta augustis Moskvas läbikukkunud riigipöördekatse andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Erinevate poliitiliste jõudude kokkuleppe alusel võttis Ülemnõukogu 20. augustil 1991. aastal vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Iseseisvumise ajal olid Eestil olemas rahvuslikud väeosad, mis väljakuulutatud riiki kaitsma asusid, taasiseseisvumise ajal rahvuslikud väeosad puudusid. . 1918. veebruaril tungisid Saksa väed saartelt edasi mandrile. Selles olukorras moodustati Eesti Päästekomitee, kelle ülesandeks oli välja kuulutada iseseisvumine, mis neil ka õnnestus. Nii iseseisvumisel kui ka taasiseseisvumisel kasutati ära olukord, kus NSVL oli
· "Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Kuuhobune" (1992) · "Maailma asemel" (1992) · "Hingring" (1997) · "Mandragora" (2002) · "Aja kuju" (2005) · "Tähendused" (2007) · "Lõige" (2007) · "Deka" (2008) · "Sa pole üksi" (2011) Tunnustused · Vabariigi kultuuripreemia luulekogu ,,Maailma asemel" eest 1991. aastal. · Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal · Eduard Vilde preemia ,,Mandragora" eest 2002. aastal
2 SLAID Isiklikku: Üllar Saaremäe abikaasa Kristi Saaremäe, kunstnikunimega Kristi Leppik, on vabakutseline kunstnik. Varasemast kooselust näitleja Tiina Mälbergiga on tal poeg Karl Robert ja tütar Marii Ingriin. Töötab Rakvere Teatris 1996. aastast. 4 SLAID Haridus: Kohtla-Järve I Keskkool Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateeder XV lend 1992 Varasemad töökohad: 1991 - 1996 Ugala Teater, näitleja 5 SLAID Tunnustus: Voldemar Panso nimeline auhind 1991 Rakvere Teatri kolleegipreemia parim meesnäitleja 1999, 2006, 2007 Rakvere Teatri kolleegipreemia parim lavastaja 2009 Ants Lauteri nimeline auhind 2000 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 2001 Eesti Raadio näitlejapreemia 2005 Eesti Teatriliidu aastapreemia parim meesnäitleja 2008 Aasta vabatahtlik 2008 Rakvere linna teenetemärk 2009 Karl Adra nimeline auhind 2011 Rakvere Teatri publikupreemia parim meesnäitleja 2011 Vabariigi Presidendi Valgetähe IV klassi teenetemärk 2015 6 SLAID
(Gallup, Inc), , 92 % , 83 % , 68 % 38 % , . «Russian as the Mother Tongue» ( ). [7]. (. ) , . - 2009 , , , . -, . , , , [8]. . , . , . (. 3 23.04.1906.[9]). .[10] « » 24.04.1990.[11] (. 4). 1991 . , 1995 . -- . 1991 , - . , , . (, , , , .) , , , ( - ). [12] . 80- XX . , «Language Monthly» ( 3 1997), 300 ( 5- ), 160 (7- )[13] [ 383 ]. -- . [14].
juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa oli keemik Riivo Sinijärv ning ema raamatukogutöötaja Lili-Mai Sinijärv. Tema vanaisa oli Erni Hiir. Tema onu on endine KGB vanemohvitser Randar Hiir. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. Keskkoolis ning 1988- 1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. 1991-1997 õppis ta seal ka veel inglise filoloogiat ja õigusteadust. Ta töötas aastal 1988 arendusfirmas "Urania", aasta hiljem aga ajakirjas Kultuur ja Elu mittekoosseisulise korrespondendina. 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet, arvustusi (seal hulgas ka restoraniarvustusi), meelelahutuslikke materjale ning
Teosed "Päevapildid" (1978) "Fraktalia" (2000) "Ööpildid" (1980) "Mandragora" (2002) "Puudutus" (1981) "Aja kuju" (2005) "Salateadvus" (1983) "Lõige" (2007) "Vari ja viiv" (1986) "Deka" (2008) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1991. aastal Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001 Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest 2002. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006 Doris Karevat enim mõjutanud kirjakoht Swinburne "The Gardens of Prosepine" Too much love of living, from hope and fear set free, and thank, with brief thanksgiving, whatever gods may be, that no life lives forever,
Gorbatsovi kavad nSV Liitu koos hoida: Gorbatsovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Kavas oli sõlmitud Suveräänsete Riikide Liidu leping, mis kujutas endast konföderatsiooni. Uuel liidul pidi olema ühtne majandus, sõjavägi, rahasüsteem ning välispiir. Nimetatud lepingukavand oli katse impeeriumi uuendatud kujul säilitada. Riigipöördekatse Moskvas: Valmistuti riigipöördeks, et Gorbatsov kõrvaldada. Päev enne liidulepingule allakirjutamist, 19. Augustil 1991 suleti Gorbatsov Krimmis koduaresti. Rahvale teatati, et ta on haige. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsin astusid aga riigipöördekatse augustiputsi vastu välja. Riigipöörajad kuulutati kurjategijateks ja mõne päevaga poliitiline segadus likvideeriti. ,,Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest": Võimuvaakum Moskvas võimaldas Eestil välja kuulutada iseseisvuse. Eesti Komiteega kokkuleppe alusel võttis Ülemnõukogu 20.08.1991 vastu ,,Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest"
● Augustiputš – Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse ● Glasnost – avalikustamis ja sõnavabaduse suurendamine ● Sametrevolutsioon – rahumeelne revolutsioon Tšehhoslovakkias ● Sametlahutus – sellega loodi Tšehhoslovakkia asemel Tšehhi ja Slovakkia Millal toimus? ● Loodi VMN 1949 ● Loodi VLO 1955 ● Algas sula 1956 ● Algas stagnatsioon 1970 ● Algas perestroika 1985 ● Toimus augustiputš 1991 ● Lagunes NSVL 1991 ● Langes Berliini müür 1989 ● Taasühines Saksamaa 1990 ● Toimus suurküüditamine Eestis 1949 ● Toimus EKP VIII pleenum 1950 ● Koostati “40 kiri” 1980 ● Taastati Eesti iseseisvus 1991
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut GIS kasutamine metsanduses või muude loodus- ja maavarade haldamisel Referaat Koostaja: Ketlin Bergmann Juhendaja: Anne Kull Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus 3 1. GIS kasutamine metsanduses 4 1.1 Metsaressursi hindamine 4 1.2 Metsa majandamine 5 2. GIS kasutamine loodusvarade majandamisel 7 3. GIS kasutamine maavarade haldamisel 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 Sissejuhatus 2 GIS kasutusala on laienenud pea kõikidesse valdkondadesse tehnoloogia-, loodus- ja sotsiaalteadustesse, pakkudes ajakohast, tõhusat ning reprodutseerivat meetodit ruumiliste andmete kogumiseks,...
8. mai 1990 Eesti NSV nimetuse asemel võetakse kasutusele Eesti Vabariigi nimetus 15. mai 1990 Toimub impeeriumimeelsete jõudude meeleavaldus Toompeal 7. august 1990 Eesti NSV Ülemnõukogu võtab vastu seaduse riigilipu ja vapi kohta 1990 Apartheidireziimi kaotamine Lõuna Aafrika Vabariigis 1990 1991 Kuveidi kriis jaanuar 1991 Kommunistlikud riigipöördekatsed Leedus ja Lätis jaanuar 1991 NSV Liidu vägivallaaktid Balti riikides 3. märts 1991 Viiakse läbi referendum Eesti riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamise küsimuses 17. märts 1991 Balti riigid boikoteerivad üleliidulist referendumit auguat 1991 Riigipöördekatse NSV Liidus 20. august 1991 Eesti iseseisvuse taastamine 21. august 1991 Läti iseseisvuse taastamine 6. september 1991 NSV Liit tunnustab Eesti Vabariigi iseseisvust
....................................................................................9 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................12 1. Uuendused 1994.aasta rahatähtedel 5 EEK 1994. aastal trükiti Suurbritannia rahatrükikojas Thomas De La Rue and Company Ltd täiendav kogus 10-krooniseid pangatähti, mis lasti käibele 1997. aastal. Pangatähtede kujundus ja põhivärv jäid samasuguseks nagu 1991. ja 1992. aasta 10-kroonistel. Uue seeria pangatähtede turvalisuse tõstmiseks täiendati olemasolevaid turvamärke uutega. Portreest vasakul paiknev ala on trükitud hõbedase värviga, mis helendub ultraviolettvalguses. Vertikaalses seerianumbris on ülalt alla iga järgnev number eelmisest suurem. All paremal on mitmevärvilise giljossi asemel trükitud stiliseeritud rukkilille kujutis. Nii esi- kui ka tagaküljel on rukkilille kujutisel puhtad ja värviga
Nafta Impordi parnterid: Hispaania 28.9%, Saksamaa 11.6%, Prantsusmaa 8%, Itaalia 4.9%, Holland 4.4% 6.RAHVASTIK Rahvaarv: 10,707,924 (see on keskmine riik) Loomulik iive: 0.275% Usundid: Rooma-Katoliku 84.5%, muud kristlike religioonide usku 2,2%, teised 0,3%, teadmata 9%, mitte ükski 3,9% Keeled: portugali, miranda Rakvastiku tihedus: 112 in/km² Rahvaarvu struktuur Rahvastiku paiknemine: Pindala Linn Elanike arv 1991 Elanike arv 2001 Elanike arv 2008 (km²) Norte 21,286 3,472,715 3,687,293 3,745,439 Lissabon 2,935 2,520,708 2,661,850 2,819,433 Centro 28,198 2,258,768 2,348,397 2,383,284 Acres 2,322 237,795 241,763 244,780
1991 märts- Balti liiduvabariikides toimus referendum iseseisvuse küsimuses: selle referendumiga ennetati Moskva soovi läbi viia NSV Liidu koospüsimist käsitlev rahvaküsitlus. Referendumil osalenutest toetas lõviosa (77,8%) Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist ning seega välistasid referendumi tulemused ka igasugused läbirääkimised keskvõimudega liidulepingu üle. 3. Omariikluse taastamine: 1991 aasta 19.-21.august- NSV Liidus toimus nn. augustiputs: riigipöördekatse millega vanameelsed kommunistid, siseministeerium ja julgeolek püüdsid ära hoida liidulepingute sõlmimist ning NSV Liidu lagunemist. Riigipöörajad eesotsas NSVL asepresidendi Janajeviga: - moodustasid Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee - panid Krimmis puhkusel oleva Gorbatsovi koduaresti - kuulutasid kogu riigis välja erakorralise seisukorra - keelasid miitingud, streigid ja meeleavaldused.
Avalikustamisega kaasnes ka NSV Liidu poliitilise elu liberaliseerumine. Lõdvenes NSV Liidu suletus, laienesid inimeste kontaktid muu maailmaga, lõpetati välisraadiojaamade segamine jne. Et majanduse arengus oodatud kiirenemist ei toimunud, küpses 1987. a. sügiseks NLKP juhtkonnas lõhe. Selle vallandas Moskva parteiorganisatsiooni juhtinud Boriss Jeltsini terav kriitika perestroika aadressil. Jeltsin vabastati Moskva parteijuhi kohalt, kuid 1991. a. valiti ta otsestel presidendivalimistel suure ülekaaluga Venemaa presidendiks. Poliitiliste reformide käigus oli 1988.-1990. a. NSV Liidus sisse seatud ka presidentaalne valitsemissüsteem ning esimest korda pärast 1917.aastat toimusid Nõukogudemaal mitme kandidaadiga Rahvasaadikute Kongressi valimised. Rahvasaadikute Kongress valis enda hulgast Ülemnõukogu ja see omakorda presidendi. Seega ei saanud Gorbatsov oma volitusi otse rahvalt nagu Jeltsin. Gorbatsov vähendas
Nii oli esimest korda nõukogude võimu tingimustes tõstatatud Eesti riikluse küsimus. Ülemnõukogu kinnitas uuesk valimisjuhiks Edgar Savisaare ning 30. märtsil 1990. aastal võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatuses. Sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn, lipp, vapp) kasutamin Perestroikapoliitika oli 1991. aastaks end ammendanud. See ei täitnud oma eesmärki ega uuendanud mõõdukate ümberkorraldustega sotsialistlikku ühiskonnakorda Nõukogude Liidus, vaid viis selle hoopis impeeriumi lagunemiseni. 1991. aasta augustis Moskvas läbikukkunud riigipöördekatse andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariiklikuse taastamiseks. Erinevate poliitiliste jõudude kokkuleppe alusel võttis Ülemnõukogu 20. augustil 1991. aastal vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest"
Iseseisvuse taastamine 1991. aastaks end ammendanud Perestroikapoliitika ei täitnud oma eesmärki ega uuendanud mõõdukate ümberkorraldustega sotsialistlikku ühiskonnakorda Nõukogude Liidus, vaid viis hoopis impeeriumi lagunemiseni. 1991. aasta augustis Moskvas läbikukkunud riigipöördekatse andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Erinevate poliitiliste jõudude kokkuleppe alusel võttis Ülemnõukogu 20. augustil 1991. aastal vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Peagi tunnistasid Eesti iseseisvust teised riigid. Eesti Vabariik oli taas maailma poliitilisel kaardil kui iseseisev ja suveräänne riik.
! 1990 24. veebruar 1990 - Eesti Kongressi valimised. Eesti Kongressi Komitee esimees Tunne Kelam. 30. märts 1990 - ülemnõukogu kuulutas välja üleminekuperioodi, mis pidi lõppema Eesti Vabariigi taastamisega koostöös Eesti Kongressiga. Ülemnõukogu pani ametisse uue valitsuse eesotsas Edgar Savisaarega. 8. mai 1990 - taastati EV nimetus. Lõpetati ENSV sümbolite kasutamine. 15. mai 1990 - interliikumise vastutegevus. Meeleavaldus Toompea Lossi platsil. ! 1991 19. august 1991 - korraldati sõjaväeline riigipöördekatse Moskvas nn augustiputs 20. august 1991 - EV taasiseseisvumine. Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. ! ! Tunne Kelam- Eesti Komitee esimees Arnold Rüütel- Ülemnõukogu esimees Edgar Savisaar- Valitsusjuht Lennart Meri- Välisminister Lagle Parek- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige
Võrdsed võimalused meestele ja naistele. Sooline võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse nõuete täitmist Eestis jälgib soolise võrdõiguslikkuse volinik. Eesti Vabariik ühines ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide kaotamise konventsiooniga 26. septembril 1991. Konventsiooni eesmärk on tagada võrdõiguslikkuse ja inimväärikuse põhimõtte austamine ning naiste ja meeste võrdne osalemine oma riigi poliitilises, ühiskondlikus, majandus- ja kultuurielus. Eesti Vabariigi põhiseadus näeb ette abielupoolte võrdõiguslikkuse (paragrahv 27). Euroopa sotsiaalharta, millega Eesti on ühinenud, sätestab mees- ja naistöötajate õiguse saada võrdse töö eest võrdset tasu.
sintoism, taoism, bahai. Maailmas on samuti inimesi kellele usk pole tähtis või on hoopis nuhtluseks. Usulised erinevused on põhjustanud rassismi ja sõdu. Aastast 1333. on säilinud esimene märge sellest, et Tallinnasse saabus Johannese nimeline juut. Kuid see juhtus harva ning ükshaaval tulid juudid Eestisse kuni 16. sajandini. Enamasti ei püsinud nad siin kaua, sest nad aeti lihtsalt minema. Vana testamendi rahvas horisont 1991 2 Juudid usuvad Jumalat, kes on maailma looja ja valitseja ning seda, et neil on Jumalaga eriline suhe, leping. Juudid ootavad messiat, Jumala saadetud juhi tulekut, kes toob kaasa rahu, viljakuse ja turvatunde. 3 1. Juutluse pühad 1.1 Pühade jaotus Enamik pidustusi on seotud kodu ja perega. Juudi kalendris on pühad jagatud ametlikult suurteks ja väikesteks
säilitades. Seda loodeti saavutada majanduselu ajakohastamise, valitseva režiimi osalise ümberkorraldamise, sõnavabaduse suurendamise ja paindlikuma välispoliitika abil. Moskva välispoliitiline “uut moodi mõtlemine” tõi endaga kaasa külma sõja taandumise ning kommunismi kokkuvarisemise Ida-Euroopas. Siseriiklikult viis perestroika aga ühiskonna sügavasse vastasseisu, mis tipnes tagurlike poliitiliste jõudude võimuhaaramiskatsega 1991. aasta augustis. Riigipöörde läbikukkumine põhjustas omakorda Nõukogude Liidu lagunemise ning andis võimaluse paljudele liiduvabariikidele iseseisvumiseks. Nõukogude Liidu “vabade käte” poliitika viis kommunismi kokkuvarisemiseni Ida- Euroopas. Kokkuvõtlikult olid need muudatused murrangulise tähtsusega, mille mõju võib võrrelda isegi Prantsuse revolutsiooniga. Kommunistlike režiimide kokkuvarisemisel olid nii välised kui ka sisemised põhjused.
Eesmärk oli lammutada käsumajandus, millega kaasnes majanduse langus. 1991. AASTA JAANUARIKRIIS 1990.-1991. aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Selle põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja kohalike impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerumine. Balti liiduvabariikides tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991. aasta jaanuari esimestel päevadel võtsid eriüksuslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias. Tallinna saadeti dessantväelaste polk. Hoolimata Lääne protestidest (eriti USA), jätkas Moskva Baltikumi vabadusliikumise lämmatamist. Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alustada Baltikumi rahustamist Leedust ja lõpetada Eestiga. Sõjaväe- ja
osanud parteist distantseeruda. See-eest osutus ta välismaal ülimalt populaarseks ja paljud välisriigid andsid Nõukogude Liidule tohutuid laene. 1990. aastal pälvis ta Nobeli rahupreemia. Gorbatsov valiti 1989 riigipeaks ja märtsis 1990 5 aastaks laiendatud volitustega presidendiks. Ent majandusreform ei suutnud 1990.1991. aasta talvel ära hoida toiduainekriisi ning liiduvabariigid hakkasid taotlema järjest suuremat iseseisvust. 1991 nimetas Gorbatsov partei vanameelse tiiva lepitamiseks võimupositsioonidele mõned konservatiivid. Kevadel tuli 4 Gorbatsov välja uue liidulepingu plaaniga, mis pidi rahuldama reformimeelseid. See plaan ärritas jäiga joone pooldajaid, kes ta augustis 1991 ajutiselt võimult kõrvaldasid. Riigipöördekatse nurjasid peamiselt Boriss Jeltsini jõupingutused ja vandenõulaste tölplus.
sõjaseisukord · 4. Juuni 1989 verevalamine taevase rahu väljakul, maaila streik, hiina sellele ei reageerinud · Hiinda endiselt kommunistlik riik Lahesõda 1990-1991 · Ajendiks oli see kui 2.august 1990 iraak ründas kuiveiti, sest tahtis seda endaga liita · ÜRO komplekteeris rahuväed, eesotsas USAga oluliseim baas oli saudi araabia · Opertasioon kõrbetorm sai alguse 17. Jaanuar 1991 õhurünnakuga · 24. Veebruar 1991 algas maavägede pealetung, mile käigus lükati iraak oma piiridesse tagasi. Algas husseini vastane meeleavaldus, kuid 28 veebruar sõlmiti juba vaherahu Balkani tragöödia · 1989 alagasid jugoslaavia lagunemine · 1991 iseseisvus sloveenia, serbia kuulutas talle sõja, kuid kuna neil polnud ühiseid riigipiire läks sloveenial hästi. Sama hästi ei läinud aga horvaatial ning bosnial ja hertsogovinal. Algas verine võitlus, millesse nato sekkus 1995
suurendas massiteabevahendite rolli juhatades sisse poliitilise elu liberaliseerimise. Valimiste tulemusel pääses kongressi arvukalt opositsiooni suuna poliitikuid kes tahtsid sotsialismi lagundada. Käsumajandus lagunes ja turumajandusele ei suudetud üle minna, mis tekitas rahva vastuseisu. Gorbatsov üritas läänt petta et saada hingetõmbeaega, aga Reagan sai aru, et NSVL on lagunemise äärel ja hoopis tugevdas survet. 5. Kuidas ja millal said uuesti vabaks Ida-Euroopa riigid? 1991.a. juunis valiti B. Jeltsin Venemaa presidendiks (1991-1999). Gorbatsov üritas NSV Liitu koos hoida uue liidulepingu abil. 19.-21. aug. 1991 toimus nn. augustiputs, mille käigus tegi 8-liikmeline Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee RESK, eesotsas NSV Liidu asepresidendi G. Janajeviga võimu enese kätte haarata. 20.aug. andis Jeltsin välja seadluse, millega ta kuulutas RESKi tegevuse
Michael Schumacher Rasad Nadzafov Klasse 7d Lebenslauf Michael Schumacher ist im 3.Januar in 1969 geboren. Er ist in Hürth Hermülheim, in der Nähe von Köln geboren. Er ist ein deutscher Automobilrennfahrer. Karriere Er startete zwischen 1991 und 2010 Grand Prix Rennen in der Formel 1 und gewann dort sieben Weltmeisterschaften. Nach seinem vorübergehenden Rücktritt 2006 als professioneller Rennfahrer nahm er weiterhin an Motorsportveranstaltungen teil. Die Mannschaften 1991 Jordan 19911995 Benetton 19962006 Ferrari 20102012 Mercedes Fotos
2009 ,,Üheksa" Tunnustused 1959 võitis ta Veneetsia Filmi Festivalil parima näitleja auhinna filmis ,,Must orhitee". Oscari auhind : ,,Kaks naist" 1961 briljantse esituse eest. 1961 Kulde palmioks 1961 5 Kuld gloobust 1961 Oscar "Ciociaralanna" eest 1987 Ameerika Christopher Columbus Award (Itaalia-USA suhete arendamise eest) 1988 Premio Napoletani illustri nel mondo (auhind Napoli päritoluga inimesele, kes on maailmas tunnustatud) 1991 Oscar elutöö eest. 1991 Césari auhind 1991 Auleegioni order . Sofia teadis juba väiksena, et temast saab kord filmitäht, ning ta on ka öelnud, et sellepärast jõuavadki sisemise jõuga inimesed teinekord suure andega inimestest palju kaugemale.
Jorma Panula, Eri Klasi ja Ilja Musini juures ning kompositsiooni Tallinna Konservatooriumis Eino Tambergi ja Sibeliuse Akadeemias Paavo Heinineni, Olli Kortekangase ja Erkki Jokineni juures. Pärast Sibeliuse Akadeemia lõpetamist aastal 1999 tegutseb vabakutselise helilooja ja dirigendina. Andrus Kallastu on üks Pärnu Nüüdismuusika Päevade ja Pärnu Ooperi loojatest. Andrus Kallastu heliloomingu võib jaotada kahte perioodi: enne ja pärast aastat 1991. Esimese perioodi loomingut iseloomustab vaba atonaalne helikeel, motoorne, tihti ostinaatne rütmika, neoklassitsistlik kõlakäsitlus, teise perioodi teoseid seriaalne tekstuur, väljatehnika, mittepulseeriv rütmika, muusikalise heli ning müra piire kompav kõla. Tegutsenud ka muusikaalaste tekstide kirjutaja ja tõlkijana. Andrus Kallastu abikaasaks on sopran Kai Kallastu. Tema teosed: "Cromwells letzte Nacht", ballaad baritonile ja orelile 1986-1987
Eesti energiastrateegia ja -poliitika Tõnis Teinemaa TABB31 Millest täna räägin Mõned definitsioonid Energialiike Millest Eesti otsused sõltuvad Eesmärgid Tulemused Poliitika ja strateegia erinevus Strateegia tegeleb lõppeesmärkide valiku ja põhjendamisega (kuhu liikuda?). Poliitika tegeleb tee valikuga praegusest situatsioonist strateegilise lõppeesmärgini (mida teha?). Eestis kasutusel olev energia Eesti energiatarbimine liigi järgi 24% 18% Tahkekütus Vedelkütus Gaaskütus Elektrienergia Soojus 21% 33% 4% Joonis 1: Eesti energiatarbimine energialiigi järgi, 2011. Allikas: Statistikaamet ...
"Vari ja viiv" (1986) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Kuuhobune" (1992) "Maailma asemel" (1992) "Hingring" (1997) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Tähendused" (2007) "Lõige" (2007) "Deka" (2008) "Sa pole üksi" (2011) „Suurtelt väikestele“ (2006, koostöös E.Niidu ja H.Runneliga) „Elu tants“ (2013, koostöös J.Roostega) „Olematuse aiad“ (2012) Tunnustused Juhan Liivi luuleauhind luuletsükli "Pühitsus" eest 1991 Ajakirja "Looming" luulepreemiad 1991 ja 1993 Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1993 Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001 Eduard Vilde preemia luulekogu "Mandragora" eest 2003 Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006 Looming teatrilavadel "Mandragora„ (Tallinna Linnateater, 2003) "Unenäokohvik„ (Rakvere Teater, 2010) Loomingut iseloomustavad sõnad Kirglikkus
riigivõimu Eestis ebaseaduslikuks. Kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi koostöös Eesti Kongressiga viima Eesti Vabariigi taastamiseni. Mais kaotati nimetus Eesti NSV ning asendati see Eesti Vabariigiga. Siiski ei olnud iseseisvus selleks ajaks veel kaugeltki saavutatud. NSV Liit käsitles Eestit ja teisi Baltimaid endiselt Moskvale alluvate liiduvabariikidena ning oli valmis oma ülemvõimu säilitamiseks kasutama äärmuslikke jõuvõtteid, nagu näitasid jaanuaris 1991 toimunud verised sündmused Vilniuses ja Riias. Mõlemas Balti riigi pealinnas püüdsid Nõukogude eriväelased hõivata rahvuslike jõudude kontrolli all olnud meediakeskusi, mille käigus sai surma mitukümmend inimest. Analoogilisi sündmusi Eestis ei olnud. Jaanuarikuistes sündmustes etendas olulist rolli NSV Liidu tuumikvabariigi Vene NFSV toetus Balti riikidele: 13. jaanuaril saabus Tallinna Vene NFSV Ülemnõukogu esimees Boriss Jeltsin, kes koos
ÜRO Nimetus Eesti keeles- Ühinenud Rahvaste eesti ja Organisatsioon inglise Inglise keeles- United Nations System keeles 24. oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri Praeguseks on 193 riiki ÜROs ÜRO ametlikeks keelteks said inglise, Ajalugu prantsuse, vene, hiina ja hispaania keel; hiljem lisandus neile araabia keel Eesti liitus ÜROga 17. septembril 1991 rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine riikidevaheliste sõbralike suhete ÜRO arendamine eesmärgi rahvusvahelise koostöö saavutamine d rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel ning inimõiguste järgimise edendamine maailmas kõik ÜRO liikmesriigid on võrdsed; liikmesriigid järgivad endale põhikirjas
avalikkuse kujunemine kaadrireform poliitilise süsteemi ümberkorraldamine - 1990 Gorbatsov NSVL president mitmeparteisüsteemi teke vastuolude teravnemine keskus liiduvabariigid vahel; Vene NSFV versus NSVL "suveräänsuste paraad", Konstitutsiooni paragrahv 6 tühistamine, liidulepingu väljatöötamine 1990- 1991 rahvusküsimuse esilekerkimise ootamatus represseeritud rahvaste rehabiliteerimine, 1990 Saksamaade ühinemine
PRESIDENT BORISS JELTSIN (1991-1999) ESIMESED ÜMBERKORRALDUSED. Pärast 1991. a. augustiputsi läks võim Venemaal demokraatlike poliitiliste jõudude kätte. Venemaa ees seisid suured ülesanded. Oli vaja luua demokraatia põhimõtetel toimiv riik ja turureegleid järgiv majandus, tekitada venelastes uus identiteet, korraldada ümber suhted Läänega ja leida endale koht maailmas. Esmaülesandeks kujunes nõukoguliku võimustruktuuri lammutamine. Kõigepealt keelustati NLKP tegevus ning ministeeriumides toimus ulatuslik kaadrivahetus. Uue
pidevalt. 1971 laskis USA dollari kursi "ujuvaks". Siiski jätkusid katsed rahaturu stabiilsust hoida. 1979 panid Ühisturu maad aluse Euroopa valuutasüsteemile. Kõigi liikmesriikide valuutakursi põhjal loodi arvestuslik koondühik ECU (European Currency Unit). Määrati kindlaks liikmesvaluutade kursid ja kõikumised ECU suhtes. Seda süsteemi nimetati "madu tunnelis". Suuremate kõikumiste ärahoidmine ja kursside säilitamine sai nendes maades keskpankade ülesandeks. Juba 1991 sõlmitud Maastrichti lepingus nähti ette euroraha kasutuselevõttu. 2002 võetigi enamikus Euroopa Liidu maades kasutusele euro. EESTI RAHA Eesti raha on raha, mis on käibinud Eesti esimeses ja taasiseseisvunud vabariigis. Eesti esimesed rahatähed (algul kassatähtedena) olid Eesti margad. Eesti rahasüsteem korrastus 1928. aastaks, kui marga asemel võeti kasutusele kroon, mille tagamiseks võeti Rahvasteliidu vahendusel erilaen Inglise naeltes. Et Suurbritannia 1931
a. 975 b. 1136 c. 1000 d. 1321 20. Milliseid kaupu nimetatakse nõudluse ja pakkumise teoorias alaväärtuslikeks teenusteks või kaupadeks? a. standarditele mittevastavat b. kui sissetulekute langedes kasvab nõudlus selle järele c. kui sissetulekute tõustes kasvab nõudlus selle järele d. kui sissetulekute tõustes kaob kaup müügilt 21. Oletame, et aastal 1990 toodeti mingit kaupa 400 ühikut hinnaga 20 krooni üks ühik. Järgmisel, 1991 aastal toodeti sama kaupa 500 ühikut, kuid juba hinnaga 30 krooni ühik.Eeldades, et see oligi kogu toodang,arvutage 1991 aasta nominaalne SKP SKP deflaator = 30 : 20 = 1,5 Nominaalne SKP(1991) = 500*30 =15000 Reaalne SKP(1991) = 15000 : 1,5 = 10000 krooni a. 10000 b. 15000 c. 18000 d. 20000 22. Oletame, et aastal 1990 toodeti mingit kaupa 400 ühikut hinnaga 30 krooni üks ühik. Järgmisel, 1991 aastal toodeti sama kaupa 500 ühikut, kuid juba hinnaga 40 krooni ühik.
"Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Lõige" (2007) "Deka" (2008) Lisaks luuletamisele on ta ka tegelenud tõlkimisega. Ta on ka korduvalt saanud erinevaid preemiaid. : * vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. * Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest. * Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal. Tema loomingut on tõlgitud kokku viieteistkümnesse keelde. Doris Kareva luulet on võrreldud templiga, kus kohtuvad inimlik ja jumalik, hing ja universum, sõna ja vaikus, Eros ja Thanatos. "Mandragora" (2002) põhjal valmis Linnateatris Jaanus Rohumaa lavastuses samanimeline etendus. Üle kuristiku Ma ütlen: armastus. See pole vale. Kui tahad kuulda, tule lähemale. Kui tahad tunda, tule päris ligi.
Doris Kareva on koostanud ja tõlkinud palju luulekogusid: · "Aastaajad eesti luules" (1999) · "Sina ja mina" (2001) · "Kabir" (2003) · "Väike värsiaasta" (2003) · "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) · "Surmapõletaja" (2006) Tunnustused · Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. · Eduard Vilde preemia luulekogu "Mandragora" eest. · Juhan Liivi luuleauhind 1991 · Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001 · Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006 Kareva looming Eesti teatrilavadel · "Mandragora" (Tallinna Linnateater; lavastaja Jaanus Rohumaa; esietendus 30. aprillil 2003).
ka Eesti okupeerimist II maailmasõjas. 1990. aasta 30. märtsil kuulutati ENSV Ülemnõukogu poolt välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema Eesti omariikluse taastamisega. Mais võeti kasutusele Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati ENSV sümbolite kasutamine, kehtisid ainult siinsed seadused. Kuna Moskvas toimus riigipööre, kus vanameelsed kommunistid haarasid võimu , siis eestlased kasutasid ära Venemaal oleva segaduse ning 20. augustil 1991. aastal võttis ENSV Ülemnõukogu vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Selle otsusega toimus Eesti taasiseseisvumine. 6. septembril 1991 tunnustas ka N. Liit Balti riikide iseseisvust. 1991. aastal valmis Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu, mis järgmise aasta (1992) 28. juunil rahvahääletusel heaks kiideti. 1992. aastal toimusid presidendi ja parlamendi valimised. Selle tulemusel sai presidendiks Lennart Meri ning valitsusjuhiks Mart Laar (Isamaa).
rahvusvahelisi organisatsiooone: Gorbatsovi algatatud muutused ja reformid NSV Liidus andsid eeskuju ja võimaluse muutusteks ka teistes Idabloki riikides. *Majandusalase koostöö organisatsiooniks oli Vastastikuse f) Augustiputš ja Nõukogude Liidu lagunemine: Vanameelsete riigipöördekatse toimus 19 aug, 1991. Moskvas tuli võimule RESK-riigipöörajate Majandusabi Nõukogu. pidi aitama võimuorgan. Gorbatsov pandi koduaresti. Demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga ajasid riigipöörde Moskva-meelsetel riikidel nurja. majandusraskustest üle saada, samas 1994a tunnistati Balti riikide iseseisvust. 8 detsembrilsõlmiti SRÜ-Vene, Valgevene ja Ukraina
majandusblokaad jne.) kõige selle tulemusel oli NSV Liit minemas pankrotti 2. NSV Liidu tasand 1) Mihhail Gorbatsovi võimuletulek märtsis 1985 (Gorbatsov mõistis uuenduste vajalikkust) 2) perestroika-poliitika (eesmärk sotsialismi parandada ja täiustada tegelikult ei täitunud) 1 3) tagurlike jõudude riigipöördekatse augustis 1991. Taasiseseisvumisele eelnenud sündmused - 1972. ÜRO peaassamblee memorandumiga nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist ja võõrvägede välja viimist (tänu BATUNile väliseestlaste org. Baltic Appeal to UN) - 1979. Eesti, Läti, Leedu dissidentide avalik kiri NLiidule, mõlemale Saksamaale, 2
Urmas Ott sündis 23. aprillil 1955 Otepääl. Lõpetas 1979. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi kultuuriteaduskonna taidlusteatri rezii eriala. Alustas Eesti Raadios aastatel 1977 1979. Alustas 1979. aastal ETV-s teadustajana. Urmas Ott töötas Eesti Televisioonis 1979 1998 AK diktori, saatejuhi, reporteri ja toimetajana. Tema viimaseks tööks rahvusringhäälingus jäi Raadio 4 saatesari "Sündsuse piires" (6.okt 2007-21. juuni 2008, kokku 32 saadet). SAATED "Estraaditähestik" (eetris 1976-1983), U. Ott saatejuht 1981-83 (ETV) 1986 1992 "Teletutvus" (ETV) 1991 1995 aastavahetuse isikuintervjuud (ETV) 1991 1992 "Duett -duell" (ETV) 1992 1998 "Carte Blanche" (ETV) 1998.a. 2. juuni - Urmas Ott tegi koosseisulise töötajana viimase saate ETV-s - "Carte Blanche" Tõnis Mägiga. (ETV internet, ETV ajalugu) 2001 "Seitse päeva mais", intervjuud pr. kandidaatidega (TV1) 2002 Valitud meeleolud (TV3) 2003 2006 "Happy Hour"...
NSV Liit (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) oli aastatel 1922 1991 eksisteerinud kommunistlik riik. Nõukogude Liit moodustati 30. detsembril 1922. aastal liidulepinguga. 30. detsembril Moskvas toimunud 1. Üleliidulisel Nõukogude Kongressil otsustati nõukogude vabariigid: Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-Kaukaasia SFNV ühendada Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks. Seega Nõukogude Liit tekkis pärast seda, kui Nõukogude Venemaa oli tagasi vallutanud osa endisi Venemaa alasid, kus elanikkonna põhiosa moodustasid mittevenelased.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
