Tartu Ülikool 1977-1983 (filoloogia teaduskond) 1979 kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektor Alates 1982 Kirjanike Liidu liige 1992-2008 UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja Alates 2011 ajalehe Sirp kirjandustoimetaja Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu ,, Maailma asemel" Eduard Vilde preemia luulekogu ,, Mandragora" Juhan Liivi luuleauhind 1991 Eesti Kultuurikapitali stipendium ,,Ela ja Sära" 2007 LUULEKOGUD 1974. aastal debüteeris luuletustega ajakirjas Noorus 1) "Päevapildid" (1978) 8) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) 2) "Ööpildid" (1980) 9) "Fraktalia" (2000) 3) "Puudutus" (1981) 10) "Mandragora" (2002) 4) "Salateadvus" (1983) 11) "Aja kuju" (2005) 5) "Vari ja viiv" (1986) 12) ,,Lõige" (2007) 6) "Maailma asemel" (1991) 13) ,,Deka" (2008) 7) "Hingring" (1997) 14) ,,Sa pole üksi" (2011)
Jaan Tätte Jaan Tätte (sündinud 24. märtsil 1964 Viljandis) on eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Talle meeldis juba enne keskkooli minekut kirjutada. Tuletõrjeteemalisel kirjandivõistlusel sai koolis kolmanda, rajoonis teise ja vabariigis esimese koha. Sündis velsker Jaan Tätte peres. Jaan Tätte õppis 1982–1984 Tartu Riiklikus Ülikoolis bioloogiat ja 1985–1986 Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. Aastal 1990 lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIV lennu. Jaan Tätte on abielus Margit Tättega, peres kasvab kaks poega (Jaan Tätte ja Kunter Tätte). Rollid Linnateatri lavastustes: Goldberg (Harold Pinter "Sünnipäevapidu"; 1990; diplomilavastus) Indrek (A. H. Tammsaare / Mati Unt "Priius – kallis anne" ja "Taeva kingitus"; 1991) Poiss (Per Olov Enquist "Ilvese tund", 1991) André Chénier (P. Weiss / Mati Unt "Rahvasõbra tagakiusamine ja tapmine vaimuhaiglas sadisti juhtimise...
Essee Külastuskäik Okupatsioonimuuseumis Külastasin 5. novembril okupatsioonimuuseumi. Seal olevad asjad olid aastatest 1940-1991 ehk siis aeg kui Eestis oli veneaeg. Väljapanekute vahel ringi käies saime tutvuda erinevate sõjaaegsete relvade, autode ja mundritega. Sinna kogutakse ja näidatakse erinevaid sõjaaegseid asju. Seal oli auto nimega GAZ 3012 "Volga" aastast 1982. Volga oli NSV Liidus jõukuse ja prestiizi sümbol. Auto mida oli väga raske hankid, sest Volga soetamiseks ei piisanud ainult raha olemasolust. enne pidi riik eraldama ostuloa, kuid neid jaotati range limiidi alusel ja Volgasid jätkus vähestele väljavalitutele. Peamiselt sõitsidki nendega tähtsamad ametnikud ja muud ühiskonnas paremat positsiooni omavad inimesed. Näha oli ka erinevaid mundreid nii sakslaste kui ka venelaste omi. Sakslastel olid vormid hallikamates toonides ja relvaks oli automaatrelv. ...
ÜLLAR SAAREMÄE KAROLIINA HANGA 10.S ISIKLIK • SÜNDIS 23. NOVEMBER 1969 KOHTLA-JÄRVEL • ABIELUS KRISTI SAAREMÄEGA • VARASEMAST KOOSELUST NÄITLEJA TIINA MÄLBERGIGA ON TAL POEG KARL ROBERT JA TÜTAR MARII INGRIIN. • TÖÖTAB RAKVERE TEATRIS 1996. AASTAST. • 1991 - 1996 UGALA TEATER, NÄITLEJA • VOKALIST. HARIDUS • 1988 LÕPETAS KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUMI • 1992 LÕPETAS KÕRGEMA LAVAKUNSTIKOOLI. • 1996. AASTAST RAKVERE TEATRI PEANÄITEJUHT • TALLINNA RIIKLIKU KONSERVATOORIUMI LAVAKUNSTIKATEEDER XV LEND 1992 • KOHTLA-JÄRVE I KESKKOOL OSAD TUNNUSTUSED • VOLDEMAR PANSO NIMELINE AUHIND 1991 • EESTI TEATRILIIDU AASTAPREEMIA PARIM MEESNÄITLEJA 2008 • KARL ADRA NIMELINE AUHIND 2011
1865 . «». 1869 . . 1870 . 1872 . 1906 . «». - , - . 1909 . . . 1876 . -, , 1887 . - , . 1880- . 1889 . , 1893 , , . : 1848 . XX , 1918 . 1918 . , 1918 . «». 1918 - 1919 .. , 1 1919 . . 2 1920 . , 14 - . - , «». 1938 . 1940 . . 9 1941 . . 1944 1991 .. . 1951 . . - «». , 1990 , . 1991 . . , . 90- , , . - : (1789) , , (XIV ), (1804--09). ( ) ( ) (XIII--XV , 1804--07 , ), (1803--05) . -- (1936), «» (1967) . : . . -- (1849, . . - ), . . (1886, . . ), . . , . . (1983, . ), . . (1952), . . (1952), - . (1953). - (1975). « » (1998), .
U.Ploompuu kavandi järgi. http://leisi.oesel.ee/~toni/Raha.htm http://leisi.oesel.ee/~toni/13_Raha_ja_finantsasutused.ppt#23 http://www.taebla.edu.ee/oppematerjalid/JLehepuu/12_Raha_ja_finantsasutused.pdf Eesti rahatähed 1 kroon (1992) turvamärgid 1992, kujundus 2 krooni (1992, 2006, 2007) turvamärgid 1992, 2006 2007, kujundus 5 krooni (1991, 1992, 1994) turvamärgid 1991 1992, 1994, kujundus 10 krooni (1991, 1992, 1994, 2006, 2007) turvamärgid 1991 1992, 1994, 2006 2007, kujundus 25 krooni (1991, 1992, 2002, 2007) turvamärgid 1991 1992, 2002, 2007, kujundus 50 krooni (1994) turvamärgid 1994, kujundus 100 krooni (1991, 1992, 1994, 1999, turvamärgid 1991 1992, 1994, 1999, 2007, kujundus 2007) 500 krooni (1991, 1994, 1996, 2000, 2007) turvamärgid 1991, 1994, 1996, 2000, 2007, kujundus
Päev enne liidulepingule allakirjutamist püüdis võimule tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK). Gorbatsov suleti Krimmis koduaresti, rahvale öeldi, et ta haige ega saa ametiülesandeid täita. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid otsustavalt riigipöördekats augustiputsi vastu välja ja segadus likvideeriti mõne päevaga. Riigipöördekatse läbikukkumine kiirendas oluliselt NSVL lagunemist. Eesti, Läti, Ungari ja Valgevene kuulutasid 1991.08 välja iseseisvuse. 1991 sept. Tunnistas NSVL Balti riikide iseseivust. Tõusis esile B. Jeltsin. Tema eestvedamisel ja tollase NSVL presidendi teadmata sõlmisid Venemaa, Valgevene ja Ukraina 8.12.1991a omavahelise liidulepingu moodustades Sõltumatute Riikide Ühenduse. Paari päeva pärast liitus sellega veel 8 endist liiduvabariiki, see viis NSVL lõpliku lagunemiseni. 25.12.1991 loobus Gorbatsov presidendiametist. NSVL
Suhete paranemine läänega Afganistani sõja lagunemine 1989 idabloki lagunemine Poola, Ungari, SDV, Tsehhi, Bulgaaria, Rumeenia 1990 Saksamaa taasühines Miks ei suutnud Gorbatsovi reformid NL-i päästa, vaid lagundasid seda? Sest sõnavabadus laienes ning sellest kasvas välja rahva püüe vabaduse poole. Reformidega kaasnes salastatuse vähenemine. Näiteks 1987 Hirvepargi miiting, kus avalikustati MRP sisu. 1990 Gorbatsovi eemaldumine liberalismist Jaanuaris 1991 sõjaline sekkumine Leedus ja Lätis. Teha uus liiduleping et uuendada Nõukogude Liitu. Seda ideed arutati juba aastaid Baltimaad, Armeenia, Gruusia ja Moldova boikoteerisid Gorbatsovi vastu Boris Jeltsin 19-21.08.1991 augustiputs riigipöördekatse RESK Vanameelsete riigijuhtide ühendus Riikliku erakorralise seisukorra komitee SRÜ loomine Sõltumatute riikide ühendus 1991 dets Oli nõukogude liit kadunud ka paberil. Perestroika - Projekt muuta Nõukogude majandust.
Bengt Gottfried Forselius sündis umbes 1660. aastal (täpne aeg ei ole teada) Harju-Madise kihelkonnas. Peres oli veel kaks õde ja vend. Tema kodus räägiti valdavalt rootsi keelt, kuid suheldi ka eesti ja saksa keeles. Noore Forseliuse koolitee sai alguse Tallinnas, kus asus tol ajal Baltikumi ainus gümnaasium. Pärast kooli lõpetamist jätkas noormees õpinguid Wittenbergi ülikoolis, kus asus õppima juurat. (Andresen: 1991, 34.) Õpingutest saadud teadmised ja eeskujud süvendasid Forseliuses huvi rahvaõpetuse vastu. Ta sai aru, kuivõrd on haridus maha jäänud Baltimaades. Innustust olukorra parandamiseks sai noormees Wittenbergis nähtud uut tüüpi koolidest, õpetlastest ja õpetustest. Esmalt asus ta lugemist õpetama kodukoha talulastele. Kui siiani õpetati lugemist veerimismeetodil, siis uue õpetuse kohaselt püüdis Forselius seda teha häälikumeetodil. Forselius sai aru, et senised
на самом деле им отвечал компьютер, то такой компьютер по определению Тюринга можно считать достаточно интеллектуальным, т.е. обладающим искусственным интеллектом. DOS - 1973 Gary Kildall MS-DOS – 1980 Tim Peterson PS-DOS – 1980 IBM Apple Dos - 1978 Paul Laught Solaris - 1982 Sun Microsystems Unix - 1969AT&T Thompson and Ritchie Linux – 1991 Linus Torvalds WWW – 1991 Tim Berners-Lee 1994.a. W3C on rahvusvaheline organisatsioon, mille missiooniks on viia veeb tema täieliku potentsiaalini, arendades protokolle ja juhtnööre, mis kindlustavad veebi pikaajalise kasvu. Protsessorite registrid: AC-vahetulemused X,Y-matemaatilised arvutamised FLAG-iga bitti kasutatakse enda flagile, liigtäitmine ADDR-kuhu operatiivses mälus andmeid kannatakse ja loetakse
REIN KELPMAN Egon Rehemaa E-08B REIN KELPMAN Sündis 13.aprillil, 1960, Tartus Isikunäitused · 1986 Tallinna Kunstihoone Galerii 1988 A. H. Tammsaare majamuuseum, Tallinn 1989 Kopenicker Bank, Berliin, Saksamaa 1990 Eesti Kunstifondi Galerii, Helsingi, Soome · 1991 Oulu Linna Noorte- ja Kultuurikeskus, Oulu, Soome 1991 Eesti Kunstifondi galerii (koos Jüri Arrakuga), Helsingi, Soome 1992 Volleby Instituut, Vasteras, Rootsi 1992 Tido krahviloss, Tido, Rootsi · 1992 Eesti Maja, Stockholm, Rootsi 1992 Galerii -G, Tallinn 1993 Galerii Luum , Tallinn 1994 Hannelore Greve Galerii (koos Mall Nukkega), Hamburg, Saksamaa 1992 Eesti Maja, Stockholm, Rootsi 1992 Galerii -G, Tallinn 1993 Galerii Luum , Tallinn 1994 Hannelore Greve Galerii (koos Mall Nukkega), Hamburg, Saksamaa
( ) , " ", . . (" " #6). C.S.Lewis. The Magician's Nephew (1955) ("The Narnia Chronicles" #6). 1. , , , . , , . - , . , , . , , . . , . - , , , . , . , - , - . . , , , . , , . - , , - . - , - . - ? - . ? - . - , - . - , - . - , - . - , - . - , - . - , ... - "... , ", , . - , ! - . , - . - , , , , . - ! - . . - ... , - , - , , , , ... ... - , , . - , , - . , , , , : - , , , ? - , - , - , . - , . ? ? ! - - , - : ", ", : " ", . - ? - . , - , - - , - . - , ...
AUGUSTIPUTS Augustiputs oli 18. 22. augustil 1991. a Nõukogude Liidus toimunud riigipöörde katse. Augustiputs Eestis moodustas ühe osa kogu NSV Liidus 1991. aasta augustis toimunud augustiputsi sündmustest. Ei ole mõtet sellest sündmusest mingit kangelastegu pliiatsist välja imeda. Ma ei mõtle seejuures neid, kes olid Teletornis. Sündmused Tallinnas möödusid väga rahulikult. Tele- ja Raadiomaja ei rünnatud. Süüa tõid alates Keila Naisliidu pakkidele pea kõik ENSV toiduaineid töötlevad firmad. Mitmes liiduvabariigis suhtuti riigipöördesse äraootavalt või koguni poolehoiuga.
moodustaja ja peaministri asetäitja 1944. aastal, Karotamm – Eesti NSV juht 1944-1950, Käbin – Eesti NSV juht 1950-1978, Vaino – Eesti NSV juht 1979-1987, Väljas – Eesti NSV juht 1988-1990,) 80ndad 1979 Balti Apell, 1980 40-kiri, 1987 fosforiidisõda, 1988 Rahvarinne (IME(Made)), MRP AEG, Hirvepargi miiting (Muisuskaitse Selts), Suveräänsusdelkaratsioon, 1889 keeleseadus ja balti kett, 1990 Eesti kongressi valimine ja üleminekuperiood, 1991 märtsis referendum, 20. august EV Ülemnõukogu vabaks, 17.09.91 ÜRO, 1992 kroon, 1994 N-L
suudetud tegeleda poliitiliste probleemidega. • 1987 aastal tuli Serbias võimule Slobodan Miloševic, ja läbi mitmete populistlike sammude sai ta oma kontrolli alla Kosovo, Vojvodina ja Montenegro. • 1990. Aastatel saadeti Jugoslaavia Kommunistlik partei koos föderaalsete piiridega laiali. • 1990. aastatel kaotasid kommunistid esimestel mitme-parteilistel valimistel natsionalistidele, väljaarvatud Serbias ja Montenegros, kus võitis Miloševic. • 1991. aastal hakkasid vabariigid ükshaaval iseseisvust kuulutama. • Lääneriigid üritasid Jugoslaavias toimuvasse mitte sekkuda, kuid tunnustasid siiski selle osade enesemääramisõigust. Lääne ebakindel poliitika andis Serbiale julgust proovida Jugoslaaviat sõjalise jõuga koos hoida. • 1991. aastal iseseisvus esimesena Sloveenia, millele Serbia vastas kohe sõjaga, kuid sloveenlased suutsid • Seda raevukamalt hakkas Serbia takistama
5) Hitleri vastasest koalitsioonist loodi ÜRO 1945. aastal (51 asutajariiki ja praegu on 194 riiki). 24. oktoober on rahvusvaheline ÜRO päev, kuna 1945 jõustus sel päeval ÜRO põhikiri. 6) Muutus maailma, sealhulgas Euroopa poliitiline kaart. Eesti 1) omariikluse häving 51 aastaks (1940 - 1991): 1. nõukogude okupatsioon 1940 (17. 06) - 1941. Saksa okupatsioon 1941 - 1944. 2. nõukogude okupatsioon 1944 - 1991 (20. 08) 2) materjaalsed kaotused ja purustused 3) rahvastiku vähenemine ligi 1/4 võrra ehk 280 000 inimese võrra (~1,1 miljonit oli muidu aga vähenes 860 000 peale). Suurimad inimkaotused: ~80 000 läändepõgenenut 1944, üle 10 000 küüditatu 14. 06. 1941 (2. massiküüditamine 25. 03. 1949, üle 20 000, valdavalt maaelanikkond, et hirmutada kolhoosidesse astumist).
EESTI RAHVUSLIKU SÕLTUMATUSE PARTEI Tegutses aastatel 1988-1995. Loodi EKP ainuvõimu vastu võitlemiseks. Esimene sõltumatu erakond kogu Nõukogude Liidus. Eesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine. Partei loomiseks tegi ettepaneku Vello Väärtnõu, kes ütles esimesena avalikult välja mõtte, et Eestis on vaja luua rahvuslik partei ja võtta kommunistidelt võim. Esimene kord NSVL ajaloos kui Moskva seati fakti ette ametliku opositsioonipartei loomisega. Moskvas pressikonverentsil tutvustatud ERSP eesmärk saavutas suurt tähelepanu ja leidis laialdast äramärkimist lääne meedias. Kas New York Timesi esilehel oli intervjuu ERSP loojaga. ERSP algatas liikumise, mis tipnes Eesti kongressi(EV õigusjärgsete kodanike esinduskogu) valimistega. Esimehed: 1. Lagle Parek (20.08.1988-18.07.1993) 2.Ants Erm (18.07.1993-27.11.1993) 3.Tunne-Väldo Kelam (27.11.1993-02.1...
Eesti Taasiseseisvumine Eesti taasiseseisvumise taastamist tähistatakse nähtavasti 20. augustil 1991, mil parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik. Kuid eestlaste seas tekkisid mõtted ja liikumised seoses iseseisvumisega juba perestroika aegadel. Eesti oli teatavasti Nõukogude Liidu võimu all peale Teist maailmasõda ning Eesti suurim ning peamiselt ainuke võimuorgan oli Eesti Kommunistlik Partei. 1985. aasta kevadel, toimus üks murrangulisematest muudatustest Eesti jaoks
aasta augustis. 7. Interliikumine Moskvameelsete tööliste ühendus, mis oli Eesti iseseisvuse vastu. Eestimaa Rahvarinde moodustamine ja üldine poliitilise olukorra muutumine tekitas 1988. aasta kevadel ja suvel nõukogudemeelsete hulgas rahulolematust ja meelepaha. Interliikumine asutati Tallinnas 19. juulil 1988. Interliikumise liidriks sai Jevgeni Kogan. Nad ründasid ka Toompead, aga nende katse ebaõnnestus. Interliikumise tegevuse keelustas Eesti Vabariigi Valitsus 25. augustil 1991. 8. Suveräänsusdeklaratsioon Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest on 16. novembril 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega vastu võetud dokument, millega Eesti NSV Ülemnõukogu deklareeris oma seaduste ülimuslikkust Eesti NSV territooriumil. Ühtlasi võttis Ülemnõukogu vastu sellekohase põhiseaduse muudatuse Eesti NSV õigusaktide ülimuslikkusest NSV Liidu seaduste suhtes. Mõisted: 1. IME majandusprogramm, mille eesmärgiks oli eraldada Eesti majandus NSV liidu majandusest
muutub ja kus on slängi sobiv kasutada. Teine peatükk annab ülevaate autori poolt läbiviidud uurimistööst ja selle tulemustest. Vaatluse all on kahest erinevatel aegadel koostatud slängisõnaraamatust ja töö autori poolt läbiviidud küsitlusest saadud andmed. Küsimustiku koostas uurimustöö autor ise. Uurimisalusteks gruppideks on Tartu Raatuse Gümnaasiumi õpilased ja Tartu Salva/Rock korvpallurid. Võrdluseks on kasutatud 1991. a ilmunud ,,Esimest Eesti Slängi Sõnaraamatut", mille autoriks on Mai Loog, ning 2003. a ilmunud ,,Eesti slängi sõnaraamatut", mille autoriteks on Lemmit Kaplinski ja Kätlin Vainola. 4 Töö lisadena on esitatud uurimisalustele gruppidele jagatud küsimustik ja võrdlev tabel, mis kajastab küsitluse tulemusena kogutud slängisõnu ning nende vasteid Loogi ja Kaplinski- Vainola sõnaraamatutes.
18 7. aprillil 2005 pidas Gorbatšov kõne Venemaa Teaduste Akadeemias rahvus- vahelisel konverentsil, kus ta esitas oma uuemad seisukohad perestroika ja Nõu- kogude Liidu lagunemise kohta. Tema sõnul oli Liit postsovetlikust Venemaast parem kas või seetõttu, et seal oli vähem bürokraatiat ja elanike reaaltulud olid isegi kriisiajal mitu korda suuremad kui praegu. Perestroika ei jooksnud ummi- kusse, vaid nurjati, ütleb Gorbatšov. Ta kinnitab, et 1991. aasta suvel vaba- riikidega kooskõlastatud liidulepingu allakirjutamine oleks olnud ainus õige tee ja päästnud Liidu, mille lagunemine polnud üldse möödapääsmatu. Selle rikkus ära augustiputš. Gorbatšov tunnistab, et ta jäi kompartei reformimisega sotsiaaldemo- kraatlikus vaimus hiljaks, ei suutnud piiramatu võimuga harjunud üleliidulise bürokraatia tiibu kärpida ja tegi majanduspoliitilisi vigu. Ta tõmbab selge piir- joone perestroika, s
AJAMÄÄRUSES ESINEVAD EESSÕNAD MILLAL? IN 1. Pikad ajajärgud (sajandid, aastad, aastaajad, kuud) *in June (juunis) *in spring (kevadel) *in 1991 (1991. aastal) 2. Päevaperioodid (v.a. öösel- at night) *in the morning (hommikul) *in the afternoon (pärastlõunal) *in the evening (õhtul) AT 1. Täpsed kellaajad, vanused *at 5 o'clock (kell viis) *at (the age of) 17 (17-aastaselt) 2. Pühad, nädalavahetused *at Christmas (jõulude ajal) *at weekends (nädalavahetustel) 3. Söögiajad *at lunch (lõunasöögi ajal) 4. Sõnad, mis viitavad ajale *at the same time (samal ajal)
Sünniaeg ja koht: 31.07.1950 Tallinn Aadress: Kure 6, 13424 Tallinn Telefon: 655 3404 Perekonnaseis: Abielus, abikaasa Katrin Ehala Lapsed: Tütar Eeva-Liisa Ehala, poeg Tanel Ehala Hariduskäik: Tallinna Muusikakool 1969 Tallinna Riiklik Konservatoorium (kompositsiooni erialal, professor Eugen Kapi klassis) 1974 Teenistuskäik: Eesti Heliloojate Liidu esimees, alates 2006. a Eesti Muusikaakadeemia õppejõud, alates 1991. a Noorsooteatris (Linnateater) muusikaala juhataja 1975-1991 Noorsooteatris muusik 1970-1975 ENSV riiklik filharmoonia, toimetaja 1973 Looming: Enam kui 60 lavastust Eest, Läti, Soome ja Venemaa teatrites, üle 100 laulu ja muusikat enam kui 40 filmile. Muusikalid: "Sabata krokodill" (1972), "Oliver ja Jennifer" (1972), "Buratino" (1975), "Johnny" (1980, koos Jaanus Nõgisto ja Peeter Volkonskiga), "Thijl Ulenspiegel" (1987).
saama liiduleping. Üleminekuperiood kuulutati välja 30.03.1990, kus kinnitati Ülemnõukogu uueks valitsusjuhiks E. Savisaar. Üleminekuperioodiga pidi lõppema omariikluse taastamine. 1991. aasta augustis Moskva andis uue võimaluse väikerahvastele omariikluse taastamiseks. Ülemnõukogu võttis vastu kokkuleppe ,,Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Omariikluse taastamine Eestis andis suured tulemused. Eesti saavutas iseseisvuse 1991. aastal. Peagi tunnistasid Eesti iseseisvust teised riigid. Eesti Vabariik oli taas maailma poliitilisel kaardil kui iseseisev ja suveräänne riik.
11.-21 beka Endrik Reiman 10c 2012 Click iconClick to addicon to add picture picture 1672 Click iconClick icon to add to add picture picture I . « ». 1672. Click icon to add picture Click icon to add picture Click iconClick icon to add to add picture picture 1672 Click iconClick iconpicture to add to add picture - . 1672 Click iconClick icon to add to add picture picture Click iconClick icon to add to add picture picture Ivan IV. XVII c. Click iconClick icon to add to add picture picture 1721 Click iconClick to addicon to add picture pict...
AJAMÄÄRUSES ESINEVAD EESSÕNAD MILLAL? IN 1. Pikad ajajärgud (sajandid, aastad, aastaajad, kuud) *in June (juunis) *in spring (kevadel) *in 1991 (1991. aastal) 2. Päevaperioodid (v.a. öösel- at night) *in the morning (hommikul) *in the afternoon (pärastlõunal) *in the evening (õhtul) AT 1. Täpsed kellaajad, vanused *at 5 o'clock (kell viis) *at (the age of) 17 (17-aastaselt) 2. Pühad, nädalavahetused *at Christmas (jõulude ajal) *at weekends (nädalavahetustel) 3. Söögiajad *at lunch (lõunasöögi ajal) 4. Sõnad, mis viitavad ajale *at the same time (samal ajal) *at the moment (hetkel) ON 1
Doris Kareva. Elulugu: Doris Kareva on eesti poetess, kes sündis 28. novembril 1958 Tallinnas. Ta õppis Tallinna 7. keskkoolis ja Tartu Ülikoolis inglise filoloogiat aastatel 19771983. Töötas ajalehes Sirp ja Vasar korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Aastast 1992 on ta UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretär. Doris Kareva on üks enim tõlgitud eesti luuletajaid. Teoseid: 1974. aastal debüteeris luuletustega ajakirjas Noorus "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (1991) "Hingering" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) Tema luulekogu "Mandragora" pälvis Eduard Vilde preemia, kandideeris Kultuurkapitali aastapreemi...
naturaalmajandus, luterluse tekkimine, esimesed katsed Piiblit tõlkida Periood Vene aeg Eesti Vabariik Eesti NSV Aeg 1721 1918 1918 (1920) 1940 1940 1941, 1944 1991 Haldusjaotus Kuni 1783. sama, mis Rootsi ajalgi (et vahet teha, Haldusjaotus on sama, mis vene ajal, 1944 1945 territooriumi vaata Eesti-Vene piiri kui teiselpool on Peterburi aga lisandub 1 maakond-Petserimaa, vähendamine (võetakse ära kubermang, on Vene aeg; kui hoopis teine riik, Venemaa, siis Rootsi aeg.
Karl Martin Sinijärve elulugu Karl Martin Sinijärv sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa Riivo Sinijärv töötas keemikuna ning ema raamatukogutöötajana. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. 1991-1997 õppis ta seal ka veel inglise filoloogiat ja õigusteadust. Samuti töötas ta aastal 1988 arendusfirmas ,,Urania", aasta hiljem aga ajakirja ,,Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl ,,Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast ,,Liivimaa Kroonika" toimetuses. Pärast seda on ta veel töötanud ka tabloidlehtedes ,,Pühapäevaleht" ja ,,Õhtuleht". Tema luuletusi on ilmunud alates aastast 1987. 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet, arvustusi (seal hulgas ka restoraniarvustusi), meelelahutuslikke materjale ning päevateemalisi kolumne. Ta tegutseb alates aastast 1997 reklaami alal firmades ...
35000 30000 25000 20000 15000 10000 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 33 35 37 39 Joonis 2 Abortide arvu Ahel - ja alusindeksi dünaamika Eestis 1970-2008 1,100 1,000 0,900 0,800 0,700 ahelindeks 0,600 alusindeks 0,500 0,400 0,300 0,200 1970 1973 1976 1979 1982 1985 1988 1991 1994 1997 2000 2003 2006 Joonis 2 Abortide arv Eestis 1970-2008, silutud libiseva keskmisega 45000,000 40000,000 35000,000 30000,000 libisev keskmine 25000,000 Abortide arv Eestis 20000,000
Vaino - Eestimaa Kommunistliku Partei parteijuht, Moskva käskude truu täitja ja uusvenestamise innukas elluviija. Valton - eesti kirjanik, kirjutas alla ,,40 kirjale" stsenaarium ,,Viimsele Reliikviale" Millal toimus? "40 kiri" - 1980 sügis Balti apell - 1979 Balti kett - 23. aug 1989 Eesti saab Euroopa Liidu liikmeks - 1. mai 2004 Eesti saab Euroopa Nõukogu liikmeks - 1944 Eesti võetakse NATO liikmeks - 29. märts 2004 Eestist saab ÜRO liige - 17.sept 1991 EKP KK VIII pleenum - 1950 ETV saadete algus - 1955 EV põhiseaduse jõustumine - 1992 Kolhooside loomise algus - 1946 Märtsiküüditamine - 25. märts 1949 Metsavendlus - 1944-1953 NSV Liit tunnustas EV iseseisvust - 6.sept 1991 Omariikluse taastamine - 1988 sept Rahareform - 1992 juuni Rahvamajandusnõukogud -1957-1965 Suveräänsusdeklaratsioon - 16. nov 1988 Vene vägede täielik lahkumine Eestist - 31. aug 1994
oktoobril 1953 Tallinnas ning üles kasvanud läbinisti muusikat täis keskkonnas, professionaalsete muusikute peres. Isa - Heino Rannap, muusik, pedagoog, muusikapedagoogika uurija, ema - Ines Rannap, viiulisolist, pedagoog, muusikakriitik Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis (1965-1972) ja Konservatooriumis (1972-1977) klaveri erialal Virve Lippuse juures, seejärel Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi juures (1977-1979). 1991 kuni 1995 õppis RR Lõuna Kalifornia Ülikoolis (USC) Los Angeleses (Stephan Hartke juures) heliloomingu erialal. Juba 1968a. 7. klassi koolipoisina, esines Rein Rannap edukalt oma trioga Tallinna jazzfestivalil. Alates sellest on pidevalt esinenud improvisatsioonidega, ka paljudel rahvusvahelistel festivalidel, andes nendest ka terviklikke soolokontserte; 2 heliplaati ("Meloodia"). Ta niinimetatud vabad
(sir Henry Maine) · Rahu on keerukam nähtus kui sõda? · Maailma ajalugu, eesti ajalugu sõdade ajalugu? · Kings and battles... versus ,,sõduri-keskne lähenemine" Millest tuleb juttu: · Sõjaajaloo mõistest; · Peamised sõjasündmused Eestis, eestlased võõras väes, nekrutikohustus... · Rahvusväeosad, Vabadussõda, eestlased, EW riigikaitse; · eestlased Teises maailmasõjas; · Okupatsiooniarmee kohalolek; · Eesti riigikaitse alates 1991. aastast. · Sõjateadus on kõige üldisemas plaanis teadusharu, mis käsitleb sõjaks valmistumist ja sõjapidamist. Sõjateaduse pilk on suunatud eelkõige tulevikku, eesmärgiga aidata kaasa efektiivsemale riigikaitsesüsteemile. Sõjaajalugu vaatab minevikku ja on seotud ajalooteadusega. Seega võiks sõjaajalugu defineerida kui ajalooteaduse haru, mis uurib sõjanduse eri valdkondi, nende toimet ja mõju ühiskonnale minevikus.
Teiseks riigikeeleks on Soome Vabariigis rootsi keel, mida räägib vaid 6% rahvastikust. Soome keel on ametlikuks vähemuseks Rootsis aga väiksemad vähemused on ka Norras, Venemaal ja Eestis. Immigrantidest koosnevaid vähemusi leidub Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Argentiinas ja Brasiilias. (Soome keel, 2014) Rootsikeelse rahvastiku arv on aastate jooksul vähenenud, iseseisvumise hetkel moodustasid rootslased rahvastikust 11%. (Zetterberg, 1991, lk 163). Soome keelt kõneleb soome elanikest 90,9%. Tegu on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluva ja seega eesti keele ühe lähima sugulaskeelega. Läänemeresoome keeled kuuluvad ühtlasi uurali keelte hulka ja seega on kaugemateks sugulaskeelteks nt ungari, neenetsi ja saami keeled. Kusjuures viimasest kolm: mustlaskeel (romani), soome viipekeel ja karjala keel on ametlikud vähemuskeeled. (Soome keeled, 2015) Enamik soomlasi oskab lisaks emakeelele ka inglise keelt
independence. The event was the "Baltic Way" human chain, held on 23 August 1989. · The "Baltic Way" human chain was a joint protest action by the popular fronts in each of the countries. · The protest grew partly out of the publication of the texts of the secret pact in 1988 which infuriated locals and Moscow alike, though for different reasons. The protests grew louder and the reprisals stronger. · A mere eight years ago, on 20 August 1991, following the botched putsch attempt in Moscow, the three countries declared the immediate restoration of independence. Tartu Peace Treaty · Tartu Peace Treaty or Treaty of Tartu was a peace treaty between Estonia and Russian SFSR signed in February 2, 1920 ending the Estonian War of Independence. · Tartu Peace Treaty is regarded as the birth certificate of the Republic of Estonia. The treaty was also of utmost importance to
land, Itaalia, Luksenburg, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik. 6.Millal ja mis eesmärgil loodi ÜRO? 26.06.1945 a San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisat- sioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvus- vaheliste probleemide lahendamine. Tegevuse aluseks ÜRO põhikiri (harta). Eesti ühines ÜRO-ga 17.september 1991 7.Millal ja mis eesmärgil loodi IMF? IMF-Rahvusvaheline Valuutafond. Rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, mille loomises lepiti kokku 1944. a. Loodi 1945 a Bretton Woodsis toimunud rahvusvahelisel rahanduskonverentsil. Kuni 1970 a esiplaanil rahvusvahelise kul- lastandardi säilitamine. Praegu prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ja finantskriiside ärahoidmine. Eesti alates 1992. a liige. 8. Marchalli plaan. 1947
Ajaloo kontrolltöö Õpik: § 28, 28a, 29, 29a, 31 1. Mõisted. 1) Perestroika Mihhail Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus. 2) Glasnost avalikustamine, 1985. aastal Nõukogude Liidus Mihhail Gorbatsovi ellu kutsutud avalikustamispoliitika. 3) RESK 1991. aastal NSV Liidu riigipöördekatset teostanud Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee akronüüm eesti keeles. 4) Augustiputs 19.21. augustil 1991 Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse. 5) SRÜ Sõltumatute Riikide Ühendus, riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene, Venemaa ja Ukraina 8. detsembril 1991. 6) Liiduleping leping, millega Gorbatsov tahtis hoida Liiduvabariike koos.
5000 m2 Külastajate teenindamise ruumid 2500 m2 Raamatukogu, arhiiv 370 m2 Muuseumi hariduskeskuse ruumid 260 m2 Eesti Kunstimuuseum (EKM) on 1919. aastal asutatud algselt rahvakunsti kogumisele spetsialiseerunud muuseumiinstitustioon Sinna alla kuuluvad: AdamsonEricu muuseum Kadrioru muuseum Niguliste muuseum Kristjan Raua muuseum Kumu kunstimuuseum Kumu fuajee 1991. aastal hakati uuele muuseumihoonele asukohta otsima. 5. detsembril 1991. aastal otsustas Tallinna linnavolikogu rajada hoone Kadriorgu. 1993.1994. aastal toimunud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võitis Soome arhitekt Pekka Vapaavuori Hoone ehitust alustati 2002. aastal ja uksed avati 18. veebruaril 2006. Muuseumi uues peahoones, Kumu Kunstimuuseumis, on ulatuslik eesti kunsti püsiväljapanek. Sealt võib leida:
Michael Schumacher Deutsch 10.12.12 Biographie 3. Januar 1969 in HürthHermülheim erster Sohn des vater, Rolf Schumacher und dessen Ehefrau Elisabeth (1948 2003) Deutscher Automobilrennfahrer Startete zwischen 1991 und 2012 zu 291 GrandPrixRennen in der Formel Gewann sieben Weltmeisterschaften Biographie Die erfolgreichsten Pilot der Formel1Geschichte und hält in dieser Rennserie zahlreiche Rekorde Neben seinen sieben WMTiteln gewann er 91 Rennen, stand 68 Mal auf dem ersten Startplatz und fuhr in 76 Rennen die schnellste Runde Seine größten Konkurrent in der Formel 1 waren Ayrton Senna Click to edit Master text styles Second level Third level
Tallinna teletorn. Eesti kõrgeim hoone – 314 meetrit. 11. juuli 1980 – Tallinna Teletorni ametlik avamine. 20. detsember 1979 – eetrisse saadetakse esimene signaal. 20. august 1991 – vahetult enne keskööd otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on taas iseseisev vabariik. 21.augusti varahommikul tegid Vene Nõukogude Liidu dessantväelased katse hõivata Tallinna Teletorn. Rahvas üle Eesti saabub torni kaitsma. 26. november 2007 – 170 meetri kõrgusel asuv vaateplatvorm suletakse külastajatele, kuna see ei vasta enam tuleohutusnõuetele. 4
sümbolite (hümn, lipp, vapp) kasutamine. Eesti Vabariigis pidid kehtima üksnes vabariigi enda seadused. Kuid loodetud tegusat koostööd Eesti Komitee, Ülemnõukogu ja valitsuse vahel siiski ei kujunenud. Samal ajal tugevnes impeeriumimeelsete jõudude surve. Moskvast ähvardati Eestit majandusblokaadiga ning kohalik Interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike. Keskvalitsus püüdis kolmele Balti riigile iga hinna eest liidulepingut peale suruda. 1991. aasta jaanuaris kasutati omariikluspüüdluste mahasurumiseks Vilniuses ja Riias sõjaväge ning rünnati mitmeid tsiviilobjekte, oli ka inimohvreid. Eestis suudeti verevalamist vältida. Moskva ei loobunud oma eesmärkidest ning püüdis impeeriumi kooshoidmiseks korraldada referendumi. 1991. aasta märtsis korraldasid kolme Balti riigi juhid ennetava referendumi, mille tulemiustest selgus, et elanikkonna suurem osa pooldab iseseisvuse taastamist. Eestis toetas
mudelitega ja enda arusaamaga. Enn Koemets oli eesti kasvatusteadlane. Ta on andnud suure panuse eesti kasvatusteaduse arengusse. Palju raamatuid ja erinevaid artikleid on ilmunud tema sulest ja paljud õpilased erinevates koolides on saanud koolitarkusi just temalt. 3 2 ÜLEVAADE ENN KOEMETSA ELUST Võrumaal Vana Antsla vallas sündis 23. augustil 1911. a Enn (Eduard) Koemets. Ta sündis pere viienda ja noorima lapsena. (Mälestusi, 1991, lk5) Ka tema lapsepõlv möödus Võrumaal, kus ta vanemad pidasid talu, kus olid ka hobused ja lehmad. Enn armastas sealset kaunist loodust juba lapsena, aga ka hiljem veetis ta seal mõtiskledes aega. (Mälestusi, 1991) 2.1 Haridustee Vissis sai Enn alushariduse, Saru Jaanimäe ja Hargla algkoolides. 1924. a ta aga asus õppima Valga poeglaste gümnaasiumi, mille ta ka ilusti 1928. a lõpetas. Peale seda asus ta õppima
teaduslik-tehnilist koostööd. Euroopa Majandusühendus - rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi 1957. aastal sõlmitud Rooma asutamislepingu põhjal 1958. aastast ning kestis 2009. aastani. See oli üks Euroopa Liidu eelkäijatest. KGB - Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku, sisejulgeoleku ja välisteabehanke ametkond, mis tegutses ajavahemikus 5. juulist 1978 kuni 6. novembrini 1991. CIA - Ameerika Ühendriikide luureagentuur, mille ametlikuks ülesandeks on välisriikide valitsuste, korporatsioonide ja isikute kohta teabe hankimine ja analüüsimine ning edastamine Ameerika Ühendriikide presidendile, Rahvuslikule Julgeolekunõukogule ja vastavatele USA riigiasutustele. Saksa LV – Lääne-Saksamaa, Saksamaa LV moodustamisest Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsoonis 23
Ceausescu üritas vastuhakku jõuga maha suruda, kuid osa politseist ja sõjaväest läks ülestõusnute poole üle. Bukarestis alanud tänavalahingutest kohkunud Ceausescu põgenes, kuid vahistati ning lasti koos abikaasaga ilma pikema uurimiseta maha. Kommunismi kokkuvarisemine Kesk- ja Ida-Euroopas tingis ka kommunistlike katusorganisatsioonide lagunemise. 1989. aastal lakkas tegelikult eksisteerimast Varssavi Lepingu Organisatsioon. 1991. aasta aprillis saadeti laiali VLO sõjalised nõukogud ja komiteed, mõni kuu hiljem lõpetas ta tegevuse ka poliitilise organina. Sama saatus tabas Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, mis läks ametlikult laiali 1991. aastal. Selleks ajaks oli NSV Liit oma sõjaväe välja viinud Ungarist ja Tsehhoslovakkiast. Kesk- ja Ida-Euroopa riigid pöördusid lühikese ajaga pilgu idast läände, alustades integreerumist Euroopa poliitiliste ja sõjaliste struktuuridega. Saksamaa taasühinemine
, . , . XIII , II , . , II 4 1788 . 19 1925 . 1940 . 7 1990 . 3 2001 «, » 1. , , ! , , ! 2. , ! ! , ! 3. , ! , ! «, », 1848 . . 1869 . . , . , , . . , . 1991 . 1 uus aasta 24 (1918) iseseisvuspäev suur reede ülestõusmispühade 1. püha 1 kevadpüha nelipühade 1. püha ( 23 võidupüha ; 1919) 24 jaanipäev 20 (1991) taasiseseisvumispäev 24 jõululaupäev
30. märtsil 1990. aastal võttis Üleminekunõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest. Sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariiklikuse taastamiseda. Eesti võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni ja püüdles täielikul iseseisvuse poole. NSV Liit muutus järjest mõjukamaks. Hakkas välja kujunema uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule.20.augustil 1991. aastal kuulutas Eesti end iseseisvaks. Minu arvates oli perestroika aeg hea. Sellepärast, et augustiputsi ajal tekkinud segadustega sai Eesti ja teised riigid ennast kuulutada iseseisvaks. Rahvas muutus julgemaks, oli sõnavabadus ja tsensuurireeglid pehmenesid.
1945 1947 Karl Ader 1947 1948 Enn Toona 1948 Leo Martin 1949-1970 Aleks Sats 1970-1979 Heino Torga 1979-1983 Jaan Tooming 1983-1988 Jaak Allik 1989 1991 Kalju Komissarov 1991 1995 Jaak Allik 1995 1998 Andres Lepik 1998 2000 Andres Noormets 2000-2003 Jaak Allik 2003-... Peeter Tamearu
Kommunism on usk, et hiskond peaks olema kommuun-kik jagaksid ksteisega tarvilikku. Kommunistid vidavad, et srane elukorraldus, kus vhesed inimesed omavad kike, on ebaaus. Aga need riigid, mis proovisid 20. sajandil olla kommunistlikud, ei korraldanud oma elu kaugeltki ausalt. Kommunism Venemaal Kommunistide juht Vladimir Lenin tuli Venemaal vimule 1917. aastal, aga ta suri varsti prast seda. Riik hakkas kike juhtima. Inimesed pidid ksku titma ja kvasti ttama. Venelased loobusid kommunismist 1991. aastal. Kommunism Hiinas 1949. aastal tuli Hiinas vimule kommunistide juht Mao Zedong. Prast mningaid kohutavaid vigu naasis Hiina kapiltalismi 20. sajandi lpus. Lhidalt 1848- Karl Marx ja Friedrich Engels avaldavad Kommunistliku Partei Manifesti. 1917- Vene revolutsioon toob vimule kommunistid. 1945- Kommunism hakkab vimu vtma Ida-Euroopas. 1949- Kommunistid vtavad vimu Hiinas. 1991- Venemaa lakkab olemast kommunistlik riik.
Rootsi on võõrustanud lauluvõistlust neljal korral. Kahel korral neist toimus lauluvõistlus Stockholmis, ühel korral Malmös ja Göteborgis. SEE LÄHEB VB AGA EI PRUUGI 1985. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus oli 30. Eurovisiooni lauluvõistlus ja see toimus 4. mail 1985 Göteborgis Rootsis. Selle võitis Norra. Teine võit tuli 1984. aastal. Siis esindas Rootsit Herreys, kelle esituses kõlas võidulaul "Diggi-Loo Diggi-Ley". Kolmas võit saavutati 1991. aastal, kui Carola esitas laulu "Fångad av en stormvind". SEE KA EI PRUUGI MINNA SIIA Neljas võit saavutati vaid 8 aastat hiljem, 1999. aastal Jeruusalemmas, kui Charlotte Nilsson esitas laulu "Take Me To Your Heaven". Viies võit tuli 2012. aastal kui Rootsi esindaja Loreen esitas laulu "Euphoria" ning võitis võistluse 372 punktiga. 2015. aastal saavutas Rootsi kolme aasta järel taas võidu. AITÄH KUULAMAST !!! !!
On 2 February 1920, the Tartu Peace Treaty was signed with Soviet Russia, wherein Russia acknowledged the independence of the Estonian Republic. Tallinn became the capital of an independent Estonia. After World War II started, Estonia was occupied by the Soviet Union (USSR) in 1940, and later occupied by Nazi Germany from 1941–44. After Nazi retreat in 1944, it was occupied by the USSR again. After annexation into the Soviet Union, Tallinn became the capital of the Estonian SSR. In August 1991 an independent democratic Estonian state was re-established and a period of quick development to a modern European capital ensued. Tallinn became the capital of a de facto independent country once again on August 20, 1991. Historically, the city has been attacked, sacked, razed and pillaged on numerous occasions. Although extensively bombed by Soviet air forces during the latter stages of World War II, much of the medieval Old Town still retains its charm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
