Idabloki lagunemine ja külma sõja lõpp (1)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Idabloki lagunemine ja külma sõja lõpp:

NSV Liit M.Gorbatšovi ajal (1985.a.-1991.a.):

Mihhail Gorbatšov nimetati NLKP peasekretäriks 1985.a. pärast eelkäija K.Tšernenko surma. Ta oli ainus kõrgharidusega NSV Liidu liider, gerontokraatia tingimustes “ noormees ”- 54 aastane.
Gorbatšov algatas perestroika e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist.

Perestroika läbiviimiseks ning oma võimupositsioonide kindlustamiseks vanameelsete jõudude vastu (kes olid huvitatud Gorbatšovi kukutamisest ning reformide peatamisest) algatas Gorbatšov avalikustamise (ehk glasnosti ):

esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi (lennuõnnetused, looduskatastroofid)
räägiti seni tundmatuid fakte nõukogude ajaloost
sellest, kuidas Läänes inimesed tegelikult elavad
räägiti kuritegevuse ulatusest NSV Liidus jne.

Kindlasti ei olnud Gorbatšovi eesmärgiks sotsialistliku süsteemi lagundamine ja täielik sõnavabadus, milleni tegelikult tema poliitika viis. Järk-järgult kaotas ta kontrolli sündmuste üle, mille ta ise oli algatanud ning need viisid 1990-ndate alguseks NSV Liidu ja kommunismi kokkuvarisemiseni Idablokis.
Gorbatšov algatas suhete parandamine Läänega, et tagada majandusreformide läbiviimine:

taasalustati riigipeade tippkohtumisi
alustati läbirääkimisi võidurelvastuse lõpetamiseks ning desarmeerimise alustamiseks (kuna NSVL oli võidurelvastumise nii kui nii kaotanud)
loobuti 1987.a. Brežnevi doktriinist (millega lubati sekkuda Ida-Euroopa sotsialistlike riikide siseasjadesse juhul, kui kuskil sotsialismi põsimajäämine satub hädaohtu); sellega oli võimalik alustada reforme ka nendes riikides.

2. Idabloki lagunemise eeldused: (Vt. ka õpik lk.140-143)

Idabloki lagunemine on seotud muutustega NSV Liidus, kus 1985.a. märtsis sai uueks Kommunistliku Partei peasekretäriks M.Gorbatšov. Selleks ajaks oli kogu Idablokki tabanud selge kriisiseisund, mis väljendus:
Majanduskriisis:

tootmise langus kõikides majandusharudes
majanduse ekstensiivse arengu tulemusena oli kulutatud tohutuid ressursse
Idabloki toodete kvaliteet ei kannatanud kriitikat
eksport lääneriikidesse piirdus peamiselt toorainetega
nafta hind, millega NSVL oli senini endal hinge sees hoidnud , hakkas langema
VMN-ga loodud majandusintegratsioon hakkas lagunema , kuna üldises puuduses ei tahetud oma tooteid enam teistesse sotialistlikesse riikidesse eksportida

Sisepoliitilises kriisis :

Idablokis kasvas rahulolematus seoses majandusliku heaolu vähenemisega
rahvas hakkas soovima osalust poliitika tegemisel
Idabloki valitsevates ainuparteides hakkasid tekkima opositsioonilised / uuendusmeelsed jõud, kes hakkasid end vastandama vanameelsetele / tagurlikele jõududele
Idablokis hakkasid aktiviseeruma ka KP-dele alternatiivsed grupid- dissidendid (teisitimõtlejad); ametiühingud (Poolas) jne.

Välispoliitilises kriisis:

majanduslikest ja sisepoliitilistest probleemidest tulenevalt algas välispoliitilise rolli allakäik
ei suudetud toime tulla võidurelvastumisega
arenguriikidele polnud nende enese poole meelitamiseks enam meelehead anda
koos sotsialistlike riikide ja NSV Liidu mõju langemisega hakkas maailmas tõusma USA ja Euroopa riikide / Euroopa Liidu mõju.

Gorbatšovi algatatud muutused ja reformid NSV Liidus andsid eeskuju ja võimaluse muutusteks ka teistes Idabloki riikides.
Gorbatšov alustas muutuseid ka välispoliitilistes valdkonnas:

tihendati kontakte lääne suurriikide juhtidega
alustati läbirääkimisi võidurelvastuse lõpetamiseks ning desarmeerimise alustamiseks
loobuti 1987.a. Breźnevi doktriinist (millega lubati sekkuda Ida-Euroopa sots.riikide siseasjadesse juhul, kui kuskil sotsialism on hädaohus); sellega oli võimalik alustada reforme ka nendes riikides.

Muutused Idabloki riikides 1980-ndate lõpul: (Vt. ka õpik lk.142-143)

Muutused Idabloki riikides toimusid üldjuhul sarnase skeemi alusel:

rahva rahulolematuse kasv ja nõuded demokratiseerimise alustamiseks
rahva rahulolematuse vaigistamiseks toimus võimuvahetus ainupartei juhtkonnas- vanameelsed ja rahva silmis ennast kompromiteerinud juhid vahetati uuendusmeelsemate kommunistide vastu
uuendusmeelsed kommunistid alustasid ettevaatlike reformide ning sõnavabaduse järk-järgulise laiendamisega
esimeste vabade valimiste toimudes kaotasid kommunistid senise võimumonopoli
moodustatakse mittekommunistlikud valitsused, mis alustasid laiaulatuslikke reforme demokraatia taastamiseks ning üleminekuks seniselt plaani- ja käsumajanduselt turumajandusele

Ungaris eemaldati 1989.a. senine vanameelne liider J.Kadar Sotsialistliku Töölispartei esimese sekretäri kohalt ning alustati laialdaste reformidega (sealhulgas nimetati riik ümber endisest Rahvavabariigist Ungari Vabariigiks).
1989.a. kaasati Poolas sõltumatu ametühingukoondis “ Solidaarsus ” ümarlauakõnelustesse, mille otsuste alusel alustati poliitilisi reforme: 1989.a. suvel toimunud vabadel valimistel saavutas võidu “Solidaarsus”; seniste võimudega saavutatud kompromissi alusel läks peaministri koht “Solidaarsuse” esindajale (esimene mittekommunistist peaminister Ida-Euroopas oli T.Mazowiecki) ning senine kommunistlik diktaator Jaruzelski sai esialgu presidendiks; 1990.a. valiti “Solidaarsuse” liider L.Walesa Poola presidendiks.
Analoogiliselt käisid sündmused ka Bulgaarias ja Tšehhoslovakkias (kus toimus nn. sametrevolutsioon; sealseks eripäraks oli ka Tšehhoslovakkia rahumeelne lagunemine kaheks riigiks 1992.a. 31.detsembril- Tšehhi ja Slovaki vabariikideks).
Rumeenias kaasnes demokratiseerimisprotsessiga ka vägivald- sealne kommunistlik diktaator N.Ceausescu keeldus võimu rahumeelselt loovutamast ja üritas rahvaliikumist jõuga maha suruda. See viis 1989.a.lõpul rahvaülestõusu puhkemiseni, mille käigus Ceausescude perekonna diktatuur kukutati ning diktaator koos oma naisega hukati.
Kommunistliku süsteemi lagunemine Jugoslaavias viis ka senise föderatsiooni lagunemiseni; erinevalt Tšehhoslovakkiast toimus see vägivallaga: Sloveenia , Horvaatia ja Bosnia läksid mittekommunistliku valitsuse alla ja katkestasid 1990-1991.a.suhted senise Jugoslaavia juhtosa- Serbia ning sealse kommunistliku diktaatori S.Miloševičiga, kes riigi kooshoidmiseks alustas pikka ja ohvriterohket konflikti (millesse sekkusid ka ÜRO rahuvalveväed, ent suhteliselt tulutult).
Hiina RV-s oli 1980-ndatel sealne kommunistlik liider Deng Xiaoping alustanud küll majanduslikke reforme (teatud turumajandusele omaste joonte kasutamine; vabamajandustsoonide loomine; väliskapitali lubamine riiki); ent võimumonopolist kommunistid ei loobunud ning demokraatiat nõudvate noorte ja üliõpilaste rahumeelne demonstratsioon Taevase Rahu väljakul Pekingi kesklinnas suruti veriselt maha(1989). Ka hiljem on igasugune teisitimõtlemine Hiinas maha surutud (nagu on tehtud ka Põhja- Koreas ; Kuubas ja Vietnami RDV-s, kus kommusistlik režiim on tänapäevani säilinud.

4. Kommunistliku süsteemi lagunemine Saksa DV-s ja Saksamaade ühendamine (1990):

Samal ajal kui teistes Ida-Euroopa riikides algas 1980-ndate teisel poolel vaikselt demokratiseerimisprotsess, ei juhtunud SDV-s esialgu midagi. Samas suurenes majanduslangus ja taas hakkas kasvama põgenikevool läände, mis majanduslangust veelgi süvendas (oskustöölised / insenertehniline kaader lasi jalga).
1989.a. sügisel algas seda kiirem sotsialistliku süsteemi kokkuvarisemine :

alustati demonstratsioone demokraatia taastamiseks
SDV juhkonna katsed rahva rahulolematuse kasvu veidigi pidurdada läbi lubaduse alustada reforme jäid lootusetult hiljaks
senine kommunistlik diktaator E.Honecker vahetati välja liberaalsema kommunistliku tegelase vastu)
9.novembril 1989.a. murdis rahvas läbi Berliini müüri
1990.a. alguses said mittekommunistid enamuse ka SDV valitsuses
sama aasta kevadel toimunud vabadel valimistel võitsid mittekommunistid, kes võtsid suuna SDV ühendamisele SLV-ga.

Läbirääkimised Saksamaade ühendamise küsimuses algasid 1990.a. kevadel; samas sekkusid protsessi ka II maailmasõja võitjariigid:

NSV Liit muretses jõudude tasakaalu lõpliku kadumise pärast Euroopas
Poola kartis, et ühinenud Saksamaa hakkab talle esitama territoriaalseid nõudmisi endiste II maailmasõja eelsete alade tagastamiseks ( 1970.a. oli SLV sõlminud NSVL-I ja Poolaga nn. idalepingud , millega SLV tunnustas SDV -Poola vahelise piirina Oder- Neisse jõgede joont; lepingusse oli aga lisatud klausel, et ühinenud Saksamaa seda ei tunnista).

Läbirääkimised toimusid 2 + 4 põhimõttel:

kaks Saksamaad arutasid küsimused läbi
suurriigid - USA, Prantsusmaa, Suurbritannia ja NSV Liit kooskõlastasid need
eelkõige tuli järgi anda NSV Liidult ühinemiseks nõusoleku saamiseks (oma nõudmistele suurema kaalu andmiseks oli NSVL-il ka oma surveabinõu- SDV-s baseeruvad nõukogude väed). Selleks lubati vähendada ühinenud Saksamaa sõjaväe suurust; lubati finantseerida Gorbatšovi reformipoliitikat jne.

1990.a. 3.oktoobril kaks Saksamaad ühinesid; ühinenud Saksamaast sai Euroopa mõjuvõimsaim majandusriik; samuti on SLV 1990-ndatel mänginud määravat rolli Euroopa Liidu tegevuses jne.

5. NSV Liidu lagunemine (1991): (Vt. ka õpik lk.143-145)

Perestroika hakkas tasahilju väljuma Gorbatšovi kontrolli alt juba 1987-1988.a.:

võrreldes NSV Liidu keskvõimudega liikusid paljud liiduvabariigid (eriti Eesti, Läti, Leedu) palju kiiremas tempos
senine sotsialistliku ühiskonna liberaliseerimispoliitika muutus kiiresti demokratiseerumiseks
tekkisid alternatiivsed parteid ja poliitilised ühendused, mis olid suunatud Kommunistliku Partei võimumonopoli vastu
paljudes liiduvabariikides valiti 1990.a. Ülemnõukogud, kes võtsid vastu suveräänsusdeklaratsioone (sisu- kohalikud seadused on NSVL seadustest ülimuslikumad)
võeti vastu keeleseaduseid
osa liiduvabariike keeldus alustamast ka läbirääkimisi liidulepingu uuendamiseks
Eestis, Lätis ja Leedus viidi läbi referendumid iseseisvuse küsimuses
kasvanud oli ka Vene Föderatsiooni tähtsus (eesotsas otsestel valimistel 1991.a. presidendiks valitud B.Jeltsin)
üritades pidurdada NSV Liidu lagunemist kasutas valitsus ka relvajõudu (1989.a. Gruusias; 1990.a. Aserbaidžaanis; 1991.a. Lätis ja Leedus)

Kõik see õõnestas NSVL presidendi Gorbatšovi jalgealust juba sedavõrd, et NSVL lagunemine muutus päevade küsimuseks. Riigi kooshoidmiseks üritas Gorbatšov sõlmida liiduvabariikidega liidulepingu, millega nähti ette nende õiguste laiendamine.
Hoidmaks ära liidulepingu sõlmimist, tegid NSV Liidu senisel kujul säilimist toetavad vanameelsed jõud 1991.a. augustis riigipöördekatse (nn.augustiputš), mis kolinal läbi kukkus ning riigi lagunemist veelgi enam kiirendas (näiteks Balti vabariigid said hea võimaluse NSVL-ist lahkumiseks ja läänelt diplomaatilise tunnustuse saamiseks). 1991.a.detsembris kuulutasid alles jäänud liiduvabariigid NSV Liidu laialiläinuks ja Gorbatšov pani presidendi ametikoha maha. NSV Liidu õigusjärglaseks kuulutas ennast B.Jeltsini juhitud Venemaa. Hiljem loodi NSV Liidu riismetest lõtv riikidevaheline ühendus- Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ).

6. Külma sõja lõpp:

1980-ndate teisel poolel alanud Idabloki lagunemine viis ka paratamatult külma sõja lõppemisele:

üks külma sõja osapooltest varises kokku
NSV Liidu survest vabanenud Ida-Euroopa riigid alustasid laiaulatuslikke reforme ja võtsid kiiresti kiiresti kursi ühinemisele ülejäänud Euroopaga (Euroopa Liidu ja NATO -ga).

1980-ndate aastate teisel poolel lõppes võidurelvastumine ning endised vaenlased alustasid läbirääkimisi desarmeerimiseks:

1990.a. Pariisis lepiti kokku tavarelvastuse vähendamises Atlandi ookeanist Uuraliteni
samal kohtumisel teatati ka ametlikult külma sõja lõpetamisest
1991.a. leppisid USA ja NSVL kokku strateegilise ründerelvastuse vähendamise osas kuni 1/3 võrra
lääneriigid tulid NSV Liidule (ja tema õigusjärglasele Venemaale) rahaliselt appi tuumarelvade likvideerimisele, milleks viimasel raha ei jätkunud jne.

Külma sõja lõppedes:

lakkas eksisteerimast senine bipolaarne (ehk kahepooluseline ) maailm
sõjaliselt muutus maailm pigem ühepooluseliseks. Rahvusvahelistes suhetes domineerisid lääneriigid (NATO ja Euroopa Liit), eriti aga USA.
Ühendriigid üritasid ka 1990-ndatel lühikest aega mängida politseiniku rolli demokraatia kaitsjana maailmas (näiteksvälja edukalt lõppenud Lahesõda Iraagi ja selle diktaatori S.Husseini vastu 1991.a.).

Külm sõda lõppes demokraatlike ning turumajanduslike riikide võiduga plaanimajanduslike diktatuuririikide üle, näidates viimaste ebamajanduslikkust ning sisemist nõrkust demokraatia puudumise tingimustes.

7. Muutused maailma poliitilisel kaartil . 20.sajandi lõpu pingekolded: Vt.õpik lk.145-154.
Peep Reimer

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 240 allalaadimist

Idabloki lagunemine ja külma sõja lõpp #1

Idabloki lagunemine ja külma sõja lõpp #2

Idabloki lagunemine ja külma sõja lõpp #3

Idabloki lagunemine ja külma sõja lõpp #4

Idabloki lagunemine ja külma sõja lõpp #5

Idabloki lagunemine ja külma sõja lõpp #6

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

240 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Linzuke18 Õppematerjali autor

Eeldused

piisav

Sarnased õppematerjalid

pptx

IDABLOKI LAGUNEMINE JA KÜLMA SÕJA LÕPP

et tagada majandusreformide läbiviimine: taasalustati riigipeade tippkohtumisi, alustati läbirääkimisi võidurelvastuse lõpetamiseks ning desarmeerimise alustamiseks (kuna NSVL oli võidurelvastumise nii kui nii kaotanud), loobuti 1987.a. Brežnevi doktriinist (millega lubati sekkuda Ida-Euroopa sotsialistlike riikide siseasjadesse juhul, kui kuskil sotsialismi põsimajäämine satub hädaohtu); sellega oli võimalik alustada reforme ka nendes riikides. Idabloki lagunemise eeldused I • Idabloki lagunemine on seotud muutustega NSV Liidus alates 1985. a märtsist. Selleks ajaks oli kogu Idablokki tabanud selge kriisiseisund. • Majanduskriis: tootmise langus kõikides majandusharudes, majanduse ekstensiivse arengu tulemusena oli kulutatud tohutuid ressursse, Idabloki toodete kvaliteet ei kannatanud kriitikat, eksport lääneriikidesse piirdus peamiselt toorainetega, nafta hind, millega NSVL oli senini endal hinge sees

Ajalugu

odt

Idabloki lagunemine

KUIDAS IDABLOKK LAGUNES? Enamikus Moskva kontrolli all olevates maades varises kommunistlik reziim kokku rahulikul teel. Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatusteks erinevalt valmis, see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Enamik idabloki juhte olid vanameelsed ega kiirustanud reformidega. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989

Ajalugu

docx

Sotsialistlik maailmasüsteem

polnud võimu. 2. Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. 3. Kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle. 4. Tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani- ja käsumajandus. 5. Ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus, suured kulutused sellele. 3) Idabloki lagunemine • Mihhail Gorbatšov nimetati NLKP peasekretäriks 1985.a. • Gorbatšov algatas perestroika e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. • Perestroika läbiviimiseks ning oma võimupositsioonide kindlustamiseks vanameelsete jõudude vastu (kes olid huvitatud Gorbatšovi kukutamisest ning reformide peatamisest) algatas Gorbatšov avalikustamise (ehk glasnosti):

Ajalugu

doc

Konspekt 12.klass NSV Liidu ja Idabloki lagunemine

Muudatused, mis toimusid perestroika ajal : Ühiskonnaelu 1. Perestroika läbiviimine. 2. Glasnosti läbi viimine. 3. Suhete parandamine muu maailmaga. 4. Tsensuuri leevendamine. Sisepoliitika 1. NLKP mõjuvõimu vähendamine. 2. Kõrgeim riigiorgan : NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress. 3. Loodi presidentaalne valitsemiskord. ( Gorbatsov) 4. Poliitilise liikumise elavnemine. Välispoliitika 1. Nõukogude-Hiina suhete paranemine. 2. USA- Nõukogude Liidu suhete paranemine. 3. Sõja lõpetamine Afganistanis. 4. Desarmeerimine; tuumarelvade kaotamine. 5. VLO tegevuse lõpetamine, Saksamaa ühinemine. 6. Kommunistlike reziimide kokkuvarisemine. Majandus 1. Majanduse liberaliseerimine ( piirangute vähendamine) 2. Privatiseerimine e. erastamine. Uus majanduspoliitika kukkus läbi, loodetud majandustõusu asemel süvenes riigis kriis ja elanikkonna elatustase langes. 1990 võrdsustati kõik parteid, NLKP kaotas senise juhtiva rolli

Ajalugu

doc

Ajalugu 9. klass õpik - paragrahvid 28,29,30

1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatsov lõpetas sõja afganistanis ja viis sealt 1989 aastal nõukogude väed välja 1989-90 kommunistlike reziimide kokkuvarisemine idabloki maades, oma tegevuse lõpetas varssavi lepingu organisatsioon VLO 1980 aastate lõpuks paranesid ka nõukogude-hiina suhted 1988 valiti gorbatsov nõukogude liidu ülemnõukogu presiidiumi esimeheks riigipeaks 1989 aasta märtsis valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan nsv liidu rahvasaadikute kongress need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised

Ajalugu

doc

Ajalugu 9. klass

Ajalugu

odt

Lääne ja ida vastasseisu lõpp ja selle põhjused:

4.Liiduvabariigid võitlevad Aastal 1978 sai Rooma paavstiks poolakas Johannes Paulus II. Ta tegi visiidi Poola ja andis inimestele lootust ning julgustas neid vastu hakkama. Tema tegevusest said poolakad entusiasmi. NSV Liit tegi väga suure vea tungides kallale Afganistanile aastal 1979 27.detsembril. See vihastas Ronald Reageni välja.1980ndate aasta Moskva olümpiamänge boikoteeriti.Sõda kurnas siiski suurriigi ära ja oli arusaadav, et ka NSV Liit on haavatav. Lääs võidab külma sõja Ronald Reagen võttis vastu uue strateegia, et hävitada NSV Liit. Ta võttis peamiseks eesmärgiks idabloki lammutamise. Selleks alustas ta NSV Liidu majanduse kitsendamist, lõigates sellega ära NSVL paljud impordid. Nii suruti NSVL majandus nurka. Kolmas aspekt selles strateegias oli suruda NSVL peale kõrgtehnoloogiline võidurelvastumine, millega NSVL poleks suutnud kaasa minna. Tähtede sõja programm- luua kosmiline kaitsekilp Maa orbiidile. 1980Ndate aastate

Ajalugu

odt

KÜLM SÕDA

KÜLM SÕDA -NSVL ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega. -NL ja liitlased: Võim oli koondunud ühe partei kätte ; kehtis nn sotsialistlik demokraatia e valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga ; kommunistlik partei omas totaalset kontrolli riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle ; tööstus oli natsionaliseeritud ; põllumajandus kollektiviseeritud ; kehtis plaani- ja käsumajandus ; väga kõrge sõjaväestatus.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid