EESTI TAASISESEISVUMINE. (0)

EESTI TAASISESEISVUMINE.

1990.aasta 8.mail tunnistas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kehtetuks riigi nimetusega Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ning taaskehtestas Eesti Vabariigi. Selleks ajaks oli ka Mihhail Gorbatšovi perestroikapoliitika ammendatud, millega kaasnes Nõukogude impeeriumi lagunemine . 1991.aasta augustis Moskvas läbikukkunud riigipöördekatse aga andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Eesti taastas ühesõnaga oma iseseisvuse Nõukogude Liidus toime pandud riigipöörde ajal 20. augustil 1991.aastal pärast neli aastat kestnud laulvat revolutsiooni.

Perestroikapoliitika tulekuga ei olnud Eestis esialgu ulatuslikke vastukajasid. Olukord hakkas muutuma alles 1986.aasta lõpul seoses nii nimetatud fosforiidikampaaniaga. Paar aastat hiljem aga lõid demokraatlikult ja rahvuslikult meelestatud jõud mitmed organisatsioonid, liikumised ja erakonnad. Organisatsioonidest oli esimene 1987.aasta lõpul loodud Eesti Muinsuskaitse Selts, 1987.aastal loodi ka I poliitiline ühendus Molotovi- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. 1988. aastal loodi aga I poliitiline erakond- Eesti Rahvuslik Sõltumatuse Partei. Liikumistest olid tähtsaimad: 1988. aastal loodud Rahvarinne- kus toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge lipp, suvel toimunud Interliikumine aga võttis terava kriitika alla koostatavad keele-ja kodakondsusseadused. Massiüritusest oli kõige suurem 1988. septemberis lauluväljakul korraldatud „Eestimaa laul“ - kus kõlas laia avalikkuse ees ka üleskutse omariikluse taastamiseks ja jätkus ka rahva ajaloomälu taastamine. 1988.aastal algas laulev revolutsioon.

Enne taasiseseisevumist toimus ka 1988. aastal 16.novembril suveräänsusdeklaratsiooni vastu võtmine, millega kaasnes Ülemnõukogu kõrgemaiks organiks kuulutamine Eesti NSV territooriumil ja kinnitati ka Eesti NSV suveräänsust NSV Liidu koosseisus. Sellega seoses oli esimest korda nõukogude võimu tingimustes tõstatud Eesti riikluse küsimus.

1990.aastal märtsis täpsemalt 30.märtsil võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest. Sellega aga kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais taastati juba Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite kasutamine ja nüüdsest pidi kasutama vabariigi enda sümboleid.

1991.aasta augustisündmused, nimelt läbi kukkunud riigipöördekatse andis Eestile võimaluse kiire tegevusega omariiklikus rahulikult taastada. Eesti pidi küll augustiputši ajal kaitsma Toompead ja Teletorni, kuid nad suutsid vere valamisesest pääseda.

Omariiklus taastati lõpuks, kuid enne seda oli palju asju, mis segasid seda. Eestlased tahtsid muuta riik iseseisvaks. Eestlasi lubati ärgata uuesti, kuid riiki üritati hoida kõidikutes lõpuni. Ei lastud tulla sellel kiiresti, aga kiire tegutsemisega oli kõik võimalik. Korraldati veel ennemgi ju iseseisvusreferendum kus küsiti: Kas te tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist? Nad tahtsid maailmale selle referendumiga näidata iseseisvusmissoove. Ühesõnaga peaks mainima, et eestlased andsid ja üritasid teha kõik endast et iseseisvust taastada. 1991.aastal 20.augustil taastatigi Eesti iseseisvus, mis on seni püsinud ja püsib veelgi. Pärast iseseisvumist toimis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu de facto Eesti Vabariigi parlamendina. Esimene tunnistas Eesti iseseisvust Island ja vähem kui nädal hiljem 6.septemberil tunnistas Moskva riiginõukogu ka iseseisvust. Alates 21.septembrist oli juba Eesti Vabariik ÜRO-liige.