10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 24 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
70 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
dragen
Õppematerjali autor
miinimumis sept-märts kuna siis polaaroo, koikidel laiuskraadidel insolatsioon kasvab aasta algusest kuni juunini ning hakkab siis kahanema · Paikese lühilainelise kiirguse hajumine, neeldumine ja peegeldumine atmosfaaris- pilvitu ilm- hajub 5%, neeldumine molekulides ja tolmus 15%, maapinnani jouab 80% kiirgusest pilves ilm-pilvedelt peegeldub 30-60%, pilvedes neeldub 5-20%, maapinnani jouab 0-45% kiirgusest · Maa pikalainelise soojuskiirguse bilanss ja selle elemendid, turbulentne soojusvoog ja varjatud aurumissoojus- maa soojuskiirgus 113%, soojuskiirgus aluspinnalt kosmosesse 6%, neeldumine atmosfääris 107%, atmosfääri vastukiirgus 97%, kiirgus atmosfääri 63% , kogu soojuskiirgus kosmosesse 69% turbuletne soojusvoog 10% varjatus auramissoojus 22% · Maa efektiivne kiirgus ja maapinna kiirgusbilanss- Maa efektiivne kiirgus (Ef) - Maa soojuskiirguse ja atmosfääri soojuskiirguse vahe : Ef = Em Ea , Em - maapinna soojuskiirgus,
Peegeldamisvõime (albeedo) aluspinna poolt tagasipeegelduva kiirguse osakaal pinnale langevast kiirgusvoost (%) Kiirgamisvõime-kiirguse (energia) hulk, mida annab ära keha 1 pindalaühik 1 ajaühiku vältel Läbipaistmatu keha kiirguse neelamis-ja peegeldamisvõime: k+ a= 1, kus k - keha neelamisvõime, a - keha peegeldamisvõime, -kehale langenud kiirgusvoo lainepikkus Absoluutselt must keha: k= 1, a= 0; Absoluutne peegeldaja: k= 0, a= 1 Maa efektiivne kiirgus ja maapinna kiirgusbilanss Maa efektiivne kiirgus (Ef)- Maasoojuskiirgusejaatmosfäärisoojuskiirgusevahe: Ef = U - G, U - maapinnalt lahkunud pikalaineline kiirgus, G - maapinnas neeldunud pikalaineline kiirgus Maapinna kiirgusbilanss: B = S'+ D + EaR -Em B- kiirgusbilanss maapinnal S- Päikese otsekiirgus maapinnal D- päikese hajuskiirgus maapinnal Ea- atmosfääri soojuskiirgus R- maapinnalt peegeldunud kiirgus Em- maapinna soojuskiirgus
transporditud ning kuhjatud setteid nimetatakse alluviaalseteks seteteks ehk alluuviumiks. Alluuviumit iseloomustab setete kõrge ümmardatuse aste ning hea sorteeritus. Parasvöötme meandreuvate jõgede alluuvium koosneb kolmest erinevast faatsiesest: sängi, lammi ja soodisetted. 7. Altoculumus ehk kõrgrünkpilv C 1. Kiirgusbilans, protsess Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus- peegeldunud kiirgus-maapinna soojuskiirgus. Maale tulevast kiirgusenergiast peegeldub tagasi 6% atmosfääris ja 20% peegeldub tagasi pilvedest. Kiirgusenergiast seotakse 16% atmosfääri poolt ja pilved seovad 3%. Maapind (sh ookeanid) seob endaga 51% ja 4% peegeldub Maapinnalt tagasi. Maapinnast tulev kiirgus kulub õhu soojendamiseks. 23% energiast kulutatakse maapinnal vee aurustamisele
Kuidas kujunevad ja mis mõjutavad kiirgusbilansi elemente Maal? Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus-peegeldunud kiirgus- maapinna soojuskiirgus. Maale tulevast kiirgusenergiast peegeldub tagasi 6% atmosfääris ja 20% peegeldub tagasi pilvedest. Kiirgusenergiast seotakse 16% atmosfääri poolt ja pilved seovad 3%. Maapind (sh ookeanid) seob endaga 51% ja 4% peegeldub Maapinnalt tagasi. Maapinnast tulev kiirgus kulub õhu soojendamiseks. 23% energiast kulutatakse maapinnal vee aurustamisele. 6% kiirgusest läheb otse Maalt kosmosesse. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering)-Peegeldumine (reflection)-Neeldumine (abso
keha neelamisvõime, a – keha peegeldamisvõime, λ – kehale langenud kiirgusvoo lainepikkus absoluutselt must keha: kλ = 1; aλ = 0, absoluutne peegeldaja: kλ = 0; aλ = 1 Maa efektiivne kiirgus (EF) – Maalt lahkunud ja Maale tulnud pikalainelise kiirguse vahe: EF = U – G, kus U – maapinnalt lahkunud pikalaineline kiirgus, G – maapinnas neeldunud pikalaineline kiirgus maapinna kiirgusbilanss: B = S’ + D + E a – R – EM = Q*(1 – A) – EF, kus B – kiirgusbilanss maapinnal, S’ – Päikese otsekiirgus maapinnal, D – Päikese hajuskiirgus maapinnal, Ea – atmosfääri soojuskiirgus, R – maapinnalt peegeldunud kiirgus, E M – maapinna soojuskiirgus, Q = S’ + D – Päikeselt saadud summaarne kiirgus maapinnal, kus A – maapinna albeedo, EF – maapinna efektiivne kiirgus (EF = EM – EA) Kasvuhooneefekt:
2) osa neeldub. Bougueri seadus - neeldumiskoenfitsent näitab suhtelist valguse kiirgusvoo vähenemist kihi ühikulise paksuse korral. 11. Insolatsioon. Summaarne kiirgus. Albeedo. Insolatsioon kiirgusvoog horisontaalsele pinnale S'=S*sin h0 Summaarne kiirgus - horisontaalsele pinnale jõudnud päikese otsese ja hajusa kiirguse summa. Albeedo - näitab aluspinna peegeldamisvõimet, millele langeb valgusvoog. Mida suurem on nurk, seda väiksem on albeedo. 12. Maa kiirgusbilanss. Maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguste vahe. Aluspinna (maapinna) kiirgusbilanss Atmosfääri kiirgusbilanss Maa-atmosfääri kiirgusbilanss 13. Atmosfääri koostis. Osoonikiht. Osooni tekkimine ja lagunemine. Atmosfääri koostis - N2 78%, O2 20,95%, Ar 0,93%. Peale selle võib olla ka veeauru (kuni 4%), heitgaase, tolmu jm. Osoonikiht 10-15 km kõrgusel maapinnast Maad ümbritsev osooni ehk trihapniku kiht. See kiht
iseloomustamiseks kasutatakse kiirgusbilansi isojooni, need on jooned, mis ühendavad ühesuuruse kiirgusbilansiga kohti. Aasta kohta on kiirgusbilanss: 1)suuremad väärtused esinevad ekvatoriaalses vööndis ,2)kiirgusebilanss kahaneb pooluste poole, jäädes Pilet nr. 9 Soefront ja selle üleminek. Mulla ja mullapinna lähedane temperatuur (aastane ja ööpäevane). positiivseks,Negatiivne bilanss aasta lõikes esineb seal, kus aluspind on aasta läbi kaetud jää või lumega. Muutub positiivseks pärast päikese Front on kitsas üleminekutsoon kahe naaberõhumassi vahel . soe front liigub suhteliselt külmema õhumassi poole. Ta on hästi jälgitav tsükloni tõusu (~10° kõrgusel horisondist), negatiivne enne päikeseloojangut (~30 min 1 h) päike laskunud 10° horisondil.Tuul – laiemas mõttes esimeses arengustaadiumis
Absoluutne peegeldaja k=0, a=1. Absoluutseks õhuniiskuseks nim 1m3 niiskes õhus leiduva veeauru massi g. Absoluutselt must keha- k=1, a=0, Ajavööndid- mudel: seesmist, 15° tagant eristatud meridiaanidega ketast pöörates nihkuvad vastavad paigad kaardil vastava kellaajaga märgitud välisketta kohale. 15° kaarepikkust= 1 tund. Antisünklinaalid ehk Antiklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas. Atmosfääri osad: troposfäär, mesosfäär, termosfäär. Atmosfääri tsirkulatsioon on oluline soojuse, niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilanssi seisukohast. Suuremõõtmeliste ja suhteliselt püsivate õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. Maa pöörlemise mõju atmosfääri tsirkulatsioonile: Maa pöörlemisest tuleb kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest. Biogeensed ja antropogeensed pinnavormid- biogeensed: soo, kuhik, urg. Boora- maismaal paikn
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid