Lahesõda ja Balkani tragöödia (0)

Lahesõda:
Külma sõja järgse maailma suurimaks sõjaliseks konfliktiks kujunes Pärsia lahe piirkonnas toimunud Lahesõda. Sõja põhjuseks sai Araabia maailmas juhtivale positsioonile pürgiva Iraagi diktaatori Saddam Husseini rünnak Kuveidi vastu 2 augustil 1990 ning selle liitumine Iraagiga. Kuna Iraaki ei olnud enam NSV Liidu toetust, mõistis ÜRO rünnaku Kuveidi vastu hukka. Rahu loomise eesmärgil saadeti Pärsia lahe piirkonda Ameerika Ühendriikide sõjajõud, mis kasutasid baasina Saudi Araabiat. Liitlasvägede sõjaplaani „Kõrbetorm“ järgi tuli kõigepealt saavutada täielik kontroll õhus ning purustada Iraagi sõjaline võimsus õhurünnakutega. Teises etapis pidid maaväed andma löögi Iraagi vägede pihta ning vabastama Kuveidi. 17 jaanuaril 1991 alustasid liitlasväed sõjategevust Iraagi vastu. Maavägede pealetung järgnes 24 veebruaril. Kasutades moodsaid sõjamasinaid, õnnestus Ameerika Ühendriikidel lüüa Iraagi armee enne, kui need jõudsid lagingusse astudagi. Veebruaris 1991 vabastasid liitlasväed Kuveidi ning jätkasid sõda Iraagi alal. Iraagis aga algas rahvaülestõus Husseini diktatuuri vastu, mida omakorda õhutas Ameerika president Bush. Husseini režiim oli langemas, kuid siis sundis araabia riikide ja Euroopa liitlaste surve ameeriklasi vaherahu sõlmima (28 veebruar 1991).
BALKANI TRAGÖÖDIA
1989 aastal tahtis mitu Jugoslaavia osariiki iseseisvaks saada. Liitriigi lagunemine muutus paratamatuks, kui Serbias tuli võimule endine kommunistlik liider Miloševic. Lääneriigid üritasid Jugoslaavias toimuvasse mitte sekkuda, kuid tunnistasid siiski selle osade enesemääramisõigust. Lääne ebakindel poliitika andis aga Serbiale julgust proovida Jugoslaaviat sõjalise jõuga koos hoida.
1991 aastal iseseisvus esimesena Sloveenia . Serbia vastas sellele kohe sõjaga, kuid kuna Serbial ja Sloveenial polnud ühist piiri ning teised Jugoslaavia osad keeldusid serblaste üksusi läbi laskmast, jäi rünnak tagasihoidlikuks ja sloveenlased lõid selle kerge vaevaga tagasi. Selle tulemusel hakkas Serbia tõrjuma Horvaati ning Bosnia ja Hertsogoviina iseseisvuskatseid. Puhkes verine sõda, kus kõik süüdistasid üksteist etnilises puhastuses ning massimõrvades. Euroopa rahuvalvejõud ei suutnud neid jubedusi takistada ning alles NATO sekkumine 1995 aastal pani vägivallale piir ning sundis sõdivaid pooli rahu sõlmima.
1998 aastal alustas Serbia aktsioone Kosovos tegutsevate albaania partisanide vastu, kasutades etnilise puhastuse taktikat. Kuna Serbia ei olnud nõus lõpetama, oli NATO sunnitud Serbiat pommitama. Lõpuks oli Serbia sunnitud alistuma ning 1999 aasta suvel saabusid Kosovosse rahvusvahelised rahuvalvejõud, kes selle konflikti lõpetasid. 2000 aasta kaotas Miloševic võimu ning riigis alustati demokraatlike ümberkorraldusi. Suhted Balkanil aga muutusid sellest ajast täielikult.