padrikut. Terais on ülekaalus viljakad alluviaalmullad ja keskmäestikualadel punased lateriitmullad. Mets katab 27% territooriumist. Terai ja Eel-Himaalaja levinuim puuliik on tüse soorea. 1000- 3000m kõrgusel kasvab igihaljas ja heitleheline lehtmets, peaaheliku tuulepealseil nõlvakul ka okasmets. 3500-4000m kõrgusel kasvavad põõstikud ja kadastikud, neist kõrgemal on alpiniidud. Taimkate ulatub kuni 5500m kõrgusele. Nepalis elutseb 181 liiki imetajaid, 31 liiki on ohustatud, sh. Kääbussiga, vesipühvel, india ninasarvik, india elevant, lumeleopard, tiiger, india harjasküülik. Linde on 901 liiki (274 pesitsejad). Roomajaid on 119 ja kahepaikseid 50 liiki. Nepali jõed kuuluvad Gangese jõgikonda, suurimad jõed on Karnali, Kali, Gandak, Kosi, ja Arun. Maavarasid on vähe, leidub väikeseid poolkäsitöönduslikult kasutatavid ligniidi ning vase- ja rauamagi leiukohti. Märkimisväärne on hürdroenergia varu.
Antsla Gümnaasium Ivo Nurmetalo 10B Google Chrome Uurimustöö Juhendaja Urmas Soonvald Antsla 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 2.Google Chrome-i Ajalugu.................................................................................................................4 2.1 Teade..........................................................................................................................................4 2.2 Avalik Vabastamine...............................................................................................................4 3.0 Arendamine.....................................................................................................................................5 3.1 Enterprise-i kasutuselevõt...
Sugukond- KANNIKESELISED-VIOLACEAE Perekond kannike-Viola L. Sookannike- Viola palustris Tavaline taim Eestis, Saare- ja Muhumaal on haruldane. Kasvab soistel niitudel ja puisniitudel, märgades lepikutes. Kannikeseliste sugukonnast, mitmeaastane. Taim pikkade maapealsete võsunditega. Kõrgus 5 kuni 20 cm. Lehed ümarneerjad või laimunajad, tömbid, pikarootsulised ja alaküljelt täiesti paljad (sarnasel liigil turvaskannikesel on lehed alt hõredalt karvased). Abilehed on hambulised. Õied kuni 1 (1,5) cm pikad. Kroonlehed on kahvatu-(hele)lillad, tumedate joontega. Kannus on sirge. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskpaika või on sellest veidi allpool. Õitseb aprillist juunini. Viljaks paljas, munajas kupar http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=181 Iseloomulikud tunnused: Lehed ainult juurmised, lehistunud vart pole, õieraod kinnituvad rosetilehtede kaenlasse. Lehed paljad, laimunajad. Abilehed narmastunud või terve servaga. Õied ...
Tõde ja Õigus I osa A.H.Tammsaare 1. (6) Krõõt kolib Andrese juurde, sõidavad hobuse vankris Vargamâele. Kohale jõudes lâhevad Amdres, sauna Madis ja karjapoiss sohu kinni jäänud lehma pàastma 2. (12) Kroot, andres ja madis lahevad ostetud krunti uurima. Andres arutab Madisega kuidas maid paremaks teha. Madis ja Andres katsusid omavahel jõudu kive tõstes 3. (17) tammsaarelik tootegemine, Krõõt tutvub kohaliku vanaperenaisega kõrtsi ees, Andrws tutvub kortsis pearuga, 4. (25) Pearu joudis kortsist alles teisip tgsi maani tais ja kisas, pearu vs villem, naine vs pearu, pearu tahab voimu naitamiseks kaevu sittuda, teised paluvad 5. (31) tammsaarelik tootegemine jalle, andres peab pearuga labiraakimisi kaevu osas, sai pearu nousse 6. (38) Esimene nelipüha, noored lahevad kiriku, Eedi ei saa kiriku sest tal on rabalad riided, te...
28 teen ise kodus trenni Naine 18 12 165 64 23.51 jalgpall Naine 16 10 158 62 24.84 teen ise kodus trenni Mees 17 10 189 88 24.64 jõusaal Naine 18 12 169 70 24.51 tantsimine Naine 16 10 166 67 24.31 tennis Mees 17 10 177 76 24.26 tantsimine Naine 16 10 176 75 24.21 jõusaal Mees 18 11 181 79 24.11 teen ise kodus trenni Mees 18 11 188 85 24.05 jalgpall Mees 17 10 167 67 24.02 korvpall Naine 17 10 171 70 23.94 teen ise kodus trenni Mees 19 12 183 80 23.89 teen ise kodus trenni Naine 18 12 164 64 23.80 tantsimine Mees 19 12 164 64 23.80 teen ise kodus trenni Naine 17 10 163 63 23
25 2005 Jõgeva 84,00 49,90 0,00 133,90 0,90 26 2005 Jõgeva 89,99 108,80 0,00 198,79 1,00 27 2005 Jõgeva 100,17 19,30 0,00 119,47 1,00 28 2006 Jõgeva 169,55 1 825,27 0,00 1 994,82 0,00 29 2006 Jõgeva 48,52 132,88 0,00 181,40 1,00 30 2006 Jõgeva 84,00 76,69 0,00 160,69 1,00 31 2006 Jõgeva 86,99 48,74 0,00 135,73 1,00 32 2006 Jõgeva 100,17 19,30 0,00 119,47 1,00 33 2007 Jõgeva 154,56 1 841,41 0,00 1 995,97 0,00 34 2007 Jõgeva 86,99 48,74 0,00 135,73 1,00 35 2007 Jõgeva 98,00 27,30 0,00 125,30 1,00 36 2008 Jõgeva 1 651,42 0,00 0,00 1 651,42 1,00
Transport: · Hakati rajama raudteesid. 1870.a valmis Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee. · 20.saj. alguseks oli kõigil Eesti linnadel raudteeühendus. · Avardusid kaubavahetuse võimalused ning suurenes transiitveoste tähtsus. · Tallinn oli oluliseks siseveosadamaks, kuhu saabusid kaubad Euroopast. Pärnust veeti välja lina, puitu ja vilja. Linnastumine: · 1862.a elas linnades 62 000 inimest, sajandi lõpuks juba 181 000 inimest, iga viies oli linlane. · 20.saj alguseks 12 linna. · 19.saj esimesel poolel domineerisid linnaelanike seas sakslased. · 1877.a hakkas Baltikumis kehtima Vene linnaseadus. · Linnavalitsuse eesotsas oli linnapea. · Ehitati maju, avati töökodasid, vürtspoode. · Linnades valitsesid saksa keel, kombed ja meelsus. VAIMUELU 19. SAJANDIL Tartu Ülikool: · Taasavati 1802.a, kuna Vene alamate õppimine Lääne-Euroopas keelati, vajati
Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. ...
Punktide nr.nr. vasakpoolsed nurgad Direktsiooni-nurgad mõõdetud α º ' º ' RPV 11 -1.1429445 114.514102 RPV 12 181º04'57'' 114 30.833 181 4.95 2.0175413 3.16048584 115.596602 PP1 179º33'17'' 115 35.80 praktiline 179 33.2833 2.00976974 3.13382109 115.151324 PP2 180º56'43'' 115 9.06 180 55.7167 2.02626795 3
Rahandusministeerium 64 756 900 Konkurentsiamet 6 056 100 Maksuamet 138 505 000 Statistikaamet 39 561 300 Statistikaameti rahvaloendusbüroo 81 829 960 Tolliamet 170 861 000 Väärtpaberiinspektsioon 3 181 900 Ettevõtteregister 2 655 900 Klassifikaatorikeskus 859 200 Proovikoda 2 682 300 Raamatupidamise Toimkond 1 458 000 Sihtasutus Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fond 20 500 000 Keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seaduse alusel moodustatud sihtasutus 220 895 000
Juriidilisel isikul keskmiselt 18 kitse. (PMS009 2010) Tabel 2. Kitsekasvatus 2010 aastal õigusliku vormi ja suurusklassi järgi 1-9 >=10 Majapidamiste arv Füüsiline isik 488 83 Juriidiline isik 11 10 Kitsede arv Füüsiline isik 1620 1835 Juriidiline isik 33 181 Allikas: Statistikaameti andmebaas Eestis peetavad kitsed on suures osas madala toodanguga ja ostetud juhuslikult. Kitsekasvatuse efektiivistamiseks tuleks: 1. Luua kaasaegsed tootmisfarmid (piima lüpsi- ja jahutamisseadmed, piima pakendamise ja juustu valmistamise ruumid). 2. Rajada kitsede tõufarmid, kus oleks kaasaegne jõudluskontroll, mis varustaks tootmisfarme korraliku aretusmaterjaliga. 3. Koolitada kitsekasvatajaid. 4. Tõsta elanikkonna teadlikust kitsepiima ja juustu osas. 5
Juhtimise alused (5-6. loeng) Liina Puusepp Eestvedamise teooriad ja tehnikad Eestvedamine tähendab inimeste mõjutamist suhtlemisel toimuva veenmise kaudu. Selleks kasutatakse väga erinevaid meetodeid ja võtteid, mille edukus sõltub olukorrast, mõjutatavate isikute omadustest ning muudest asjaoludest. Eristatakse nelja tüüpi eestvedamise teooriaid (Yukl, 1989: 7-10, 74-122; Steers, Black, 1994: 406-420; Vadi, 1997: 117-118). Eestvedamise klassikalised teooriad (kolm esimest) 1. Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad. 2. Juhtimisstiili ja käitumise teooriad. 3. Situatiivsed ehk olukorra teooriad. 4. Postmodernistlikud eestvedamise käsitlused. Eestvedamise esimesed teooriad töötati välja ajajärgul, mil ettevõtted olid suhteliselt stabiilsed ning tänu loog...
Juhtimise alused (5-6. loeng) Liina Puusepp Eestvedamise teooriad ja tehnikad Eestvedamine tähendab inimeste mõjutamist suhtlemisel toimuva veenmise kaudu. Selleks kasutatakse väga erinevaid meetodeid ja võtteid, mille edukus sõltub olukorrast, mõjutatavate isikute omadustest ning muudest asjaoludest. Eristatakse nelja tüüpi eestvedamise teooriaid (Yukl, 1989: 7-10, 74-122; Steers, Black, 1994: 406-420; Vadi, 1997: 117-118). Eestvedamise klassikalised teooriad (kolm esimest) 1. Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad. 2. Juhtimisstiili ja käitumise teooriad. 3. Situatiivsed ehk olukorra teooriad. 4. Postmodernistlikud eestvedamise käsitlused. Eestvedamise esimesed teooriad töötati välja ajajärgul, mil ettevõtted olid suhteliselt stabiilsed ning tänu loog...
Kodutöö nr 3 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0420) Variant Töö nimetus A B Tala tugevusanalüüs Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP-profiiliga ühtlast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- ja joonkoormusega. Tala joonmõõtmed on antud seostega: b = a/2. Punktkoormuse väärtus on F = 10 kN ja ühtlase joonkoormuse intensiivsus tuleb avaldisest p = F/b. Varuteguri nõutav väärtus on [S] = 4. Koormuste mõjumise skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Tala tugede vahekaugus a valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. INP-profiili andmed võib võtta ...
(osooni) ruumala? 144. Mitmes kuupdetsimeetris vääveltrioksiidis on sama arv aatomeid, mis 2,408 1024 180. Leida 81,4% joodist, 3,2% vesinikust ja 15,4% süsinikust koosneva ühendi molekulis väävelhappes? molekulivalem. Ühendi aurude tihedus süisinikdioksiidi suhtes on 3,54. 145. Mitu kuupdetsimeetrit vesinikku ja süsinikdioksiidi on 100 kuupdetsimeetris gaaside 181. Süsivesiniku tihedus vesiniku suhtes on 21 ja temas on 85,7% süsinikku ning 14,3% segus, mille mass on 121,43 grammi? vesinikku (massiprotsentides). Leida selle ühendi molekulivalem. 146. 0,55 grammist tinast ja tsingist koosneva sulami reageerimisel soolhappega tekkis 145 *182. Leida molekulivalem, kui ühendi koostises on 30,4% lämmastikku ja 69,6% hapnikku kuupsentimeetrit vesinikku. Leida sulami koostis massiprotsentides
Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Keskmine rahvastiku tihedus: Keskmine asustustihedus on 197 in./km2 (2006). 10 Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Rahvastiku tihedus võrreldes naaberriikidega: Riik Asustustihedus Itaalia 197 in./km2 Sveits 181 in./km2 Prantsusmaa 112 in./km2 Austria 98 in./km2 Sloveenia 97 in./km2 Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Itaalia asustustihedus 197 in./km2 on suurim võrreldes naaberriikidega. Itaaliaga peaaegu ühe suurune asustustihedus on Sveitsil 181 in./km2. Austria ja Sloveenia asustustihedused on palju madalamad kui Itaalial (alla 100 in./ km2 kohta)
formeeringus. Kui eestlastel võimaldada võitlusest osa võtta täie panusega, tunneksid nad end õigustatud olevat nõuda sõja lõppedes Saksa valitsuselt Eesti iseseisvuse 8 taastamist. Julgestusüksuste formeerimine oli pandud kohalike komandantide peale. Kuigi julgestusüksused kuulusid Relva-SS koosseisu, olid nende relvastus, varustus ja täiendamine vastavuses saksa politseiüksuste nõuetega. Julgestusgrupp 181 (hiljem Idapataljon 658) moodustamise ettepanek tehti Eesti Vabadussõja sangarile August Vask'ele. Esimesed vabatahtlikud registreeriti Tartu näituseaias. Pataljoni suuruseks oli ette nähtud 700 meest, kuid sinna soovijaid oli mitu korda rohkem ja vastuvõtupunktis registreeriti üle 2000 vabatahtliku. Eestlased tundsid seda üksust Esimese Eesti Rahvuspataljoni nime all. Pataljon koosnes neljast kompaniist, hobu- ja mootorveokite voorist ning staabist.
FLAJ.05.099 Keskaja klooster Mirja Meriste Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Magistriõpe, 1. aasta Püha Benedictuse, Püha Bernardi ja Püha Franciscuse elu ning mõju Lääne munklusele Euroopa munkluse ajalugu algab Püha Antoniuse (251-356), Pachomiose (294?-346) ja Augustinuse (354-430) tegevusega (Prinz 2006: 12; Knowles 1969: 10; 12). Lääne munkluse algus oli vaevaline, sest Egiptuse, Palestiina ja Süüria munkluse mitmekesisus ning ulatus oli nii lai ning leidis sageli ka Euroopas kohest omaksvõttu. Igal juhul algas munklus eremiitlusest, klooster kui niisugune tekkis hiljem. (Prinz 2006: 12-13) Juba 6. sajandiks aga oli kogu Apenniini poolsaar kaetud kloostritega (Dunn 2010: 11...
2003 141 81,19 2004 144 44,54 2003 144 46,96 2004 152 61,18 2003 149 44,02 2004 158 66,84 2003 152 61,19 2004 159 57,20 2003 158 66,87 2004 162 51,50 2003 159 50,72 2004 168 51,58 2003 162 50,60 2004 172 54,46 2003 168 43,68 2004 181 60,84 2003 172 53,54 2004 201 53,14 2003 178 50,36 2004 202 65,03 2003 181 56,86 2004 214 55,47 2003 201 50,03 2004 215 56,09 2003 202 56,32 2004 217 61,00 2003 208 63,11 2004 218 50,24 2003 210 44,58 2004 219 57,79 2003 211 59,79 2004 220 48,35
Eesti N 173 64 54,5 41 1 5 helbed või müsli Eesti N 170 63 54 38 2 4 võileib Eesti N 167 73 56 39 1 3 võileib Eesti N 167 58 56 39 2 4 muu Eesti M 178 80 59 42 1 4 võileib Eesti M 189 71 60 47 2 3 helbed või müsli Eesti M 181 61 55 46 1 4 võileib Eesti M 189 71 60 47 2 3 helbed või müsli N 166 64 57 39 1 4 puder Soome N 169 65 57 39 1 4 puder Soome N 180 65 58 38 3 5 võileib Soome N 183 59 41 4 4 võileib Soome N 175 60 56 39 1 4 puder
Ansamblid 2 - - - - - - - 5 KOKKU 14 4 4 8 7 22 6 2 181 ORKESTREID: Eelpool toodud tabel 3 annab ülevaate orkestrite kuuluvusest organsatsioonide ja asutuste juurde maal ja linnas oli see suuresti erinev. Maal moodustus enamus iseseisvatest kooridest, linnades aga seltside orkestritest. Iseseisvad orkestrid pidid endale ise pillid ja noodid muretsema. Nende eest tasuti esinemiste eest saadud rahaga, mida kulutati vastavalt vajadustele.
............................................. .................................................................................... 3. Sobita rooma number vastava araabia numbriga. Kummaski veerus jääb üks sobimatu arv üle. 46 21 409 68 CDIX XXXVIII XXI XLVI 38 118 94 56 LVI CXVIII LXVIII XCIV 98 44 104 37 CIV CXCIX XLIV XCVIII 616 79 181 199 DCXVI CLXXXI XXXVII LXXIX 6/19 - .............................................................................. 0,5 - ............................................................................... 3/4 - ............................................................................... 2/3 - ............................................................................... 3/1000 - ........................................................................... 2,75 - .
PIHLAKAS Referaat SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1. ERINEVAD PIHLAKAD...................................................................................................4 1.1 Harilik pihlakas.....................................................................................................4 1.2 Tuhkpihlakas.........................................................................................................6 1.3 Pooppuu................................................................................................................ 6 1.4 Pihlakate võrdlus...................................................................................................7 2. PIHLAKATE ERILISUS....................................................................................................9 2.1 Väike-Saadu...
olümpiamängudel ning kahtedel maailmameistrivõistlustel. 14. koht (62 võistlejat) 1,6 km klassikasprindis. 16. koht (22 meeskonda) 6 × 1,6 km vabatehnika sprinditeates. Timo Simonlatser Sünniaeg: 17.05.1986 Pikkus: 175 cm Treener: Björn Kristiansen Klubi: Tamsalu AO Suusaklubi Timo on osalenud maailmakarikasarja etappidel 32 korda. Lisaks on ta osalenud kahtedel maailmameistrivõistlustel. 27. koht (62 võistlejat) 1,6 km klassikasprindis. Jaak Mae Sünniaeg: 25.02.1972 Pikkus: 181 cm Treener: Mati Alaver Klubi: Oti Spordiklubi Olümpiapronks Salt Lake City-st. Viiendat korda olümpiamängudel. Mae on osalenud maailmakarikasarja etappidel 146 korda, millest on poodiumile jõudnud 6 korral. 30. koht (53 võistlejat) 50 km klassikastiilis ühistardist sõidus. 14. koht (14 meeskonda) 4 × 10 km teatesõidus. 8 Aivar Rehemaa Sünniaeg: 28.09.1982 Pikkus: 194 cm
Baja California Sur La Paz 423 500 73 475 Campeche Campeche 689 700 50 812 Chiapas Tuxtla Gutiérrez 3 920 500 74 211 Chihuahua Chihuahua 3 047 900 244 938 Coahuila Saltillo 2 295 800 149 982 Colima Colima 540 700 5191 Durango Durango 1 445 900 123 181 Guanajuato Guanajuato 4 656 800 30 491 Guerrero Chilpancingo 3 075 100 64 281 Hidalgo Pachuca 2 231 400 20 813 Jalisco Guadalajara 6 321 300 80 386 13 083 México Toluca 21 355 400 Michoacán Morelia 3 979 200 59 928
Ungari rahvastik Martin Jeret 11A Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1. rahvaarv. Ungaris elab 9,905,596 inimest. Ungari kuulub rahvaarvult väikeriikide hulka. Maailmas on ta 82. kohal. Tsehhis(10,211,904), Boliivias(9,775,246 ) ja Somaalias (9,832,017) elab enam-vähem samapalju inimesi. 2. rahvastiku paiknemine. Ungaris on 107,27 inimest ruutkilomeetri kohta. Armeenias (104,27), Kuubal (103,30) ja Süürias (109,64) on sarnane keskmine rahvastikutihedus. Ungaris on üldine tihedus 25 inimest ruutkilomeetri kohta. Linnades on see muidugi suurem. Budapest on suur linn j...
Logistika I eksami materjal 1) Logistika on … lk 16 ... osa tarneahela protsessist, kus osategevuste efektiivne planeerimine, teostamine ja kontroll hõlmab nii toodete liikumist ja ladustamist, kui ka sellega seotud teenuste ja infovoogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani klientide nõudmiste täitmiseks. ... tegutsemine, mis vastutab materjalide ja info liikumise eest tarnijatelt organisatsiooni, läbi tegevuste organisatsioonis ja sealt kliendile. … ressursside ajaline positsioneerimine või kogu tarneahela strateegiline juhtimine. Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. 2) Logistika jaotub: lk 18-19 hankelogistika - tooraine ja pooltoodete laia valiku omandamine ning toimetamine tootmis- või töötlemispaika õiges koguses, õigel ajal ja vastuvõetava hinna eest. materjalilogistika - tooraine ja pooltootevoogude haldamine tootmis- ja töötlemisprotsessi...
Maailma suurema rahvaarvuga riigid 2004.a mln 2050.a mln 1. Hiina 1,300 1. India 1,628 2. India 1,087 2. Hiina 1,437 3. USA 294 3. Usa 420 4. Indoneesia 219 4. Indoneesia 308 5. Brasiilia 179 5. Nigeeria 307 6. Pakistan 159 6. Pakistan 295 7. Venemaa 144 7. Bangladesh 280 8. Bangladesh 141 8. Brasiilia 221 9. Nigeeria 137 9. Kongo DV 181 10. Jaapan 128 10. Etioopia 173 7 Rahvaarvu muutumine 2002. aastal on maailmas 6,2 miljardit inimest. 75% elanikkonnast elab kolmanda maailma riikides. Aastane juurdekasv on 1,5% ehk 80–90 miljonit inimest 90% rahvaarvu kasvust langeb kolmanda maailma arvele 8 Rahvaarvu muutused eri 6000 maailmajagudes 5000 Aasia 4000 3000 2000
h tsus (km²) (in/km²) v t 1. Helsingi 610 601 214,61 2857 2. Espoo 259 383 330,20 830,8 3. Tampere 219 624 525,03 418,3 4. Vantaa 206 960 238,37 868,2 5. Oulu 192 680 3031 63,57 6. Turu 181 569 245,66 739,1 9. Jyväskylä 133 420 1170,99 113,9 7. Kuopio 105 651 2309,16 45,75 8. Lahti 103 344 135,05 765,2 10. Kouvola 87 290 2558,24 34,12 11. Pori 83 375 859,45 99,94 12. Joensuu 73 950 2381,76 31,05 13
Inglise keel kui normitud kirjakeel Enn Veldi Tartu ülikooli inglise filoloogia õppetooli dotsent Inglise keele puhul ei saa rääkida riiklikust keelekorraldusest. NIMELT Ei ole olemas Briti, Põhja-Ameerika ega ka rahvusvahelist inglise keele akadeemiat. AGA Prantsuse Akadeemia eeskujul püüti küll kunagi keelekorralduslikku akadeemiat luua ka Inglismaal ja Ameerikas, kuid need katsed luhtusid. SEEGA Seepärast ei saa inglise keele puhul ükski ametkond ära keelata näiteks prantsuse võõrsõnade kasutamist ingliskeelsetes restoranimenüüdes. Ei eksisteeri ka keelepolitseid, kes võiks eksimuste eest trahve määrata. Inglise keele normid põhinevad tegelikul keelekasutusel; kasutuselolevate normide kogu moodustab standardi. NIMELT Õigekeelsusnorme kirjeldavad sõ...
rinnuli-, kompleks- ja teateujumises Eesti meistriks 25 korda suvistel (1991-99 a.). Ületanud Eesti rekordit lühikeses ja pikas ujulas kokku 9 korral. Parimad tulemused: 25-m ujulas rinnuli 50m 28,25 (1999), 100m 1.01,79 (1999) ja 200m 2.13,81 (1998), 200m kompleksi 2.10,02 (1996); 50-m ujulas rinnuli 50m 29,00 (2000) , 100m 1.03,39 (1999) ja 200m 2.18,45 (2000). Kuulunud aastast 1990 Eesti koondisesse. Jana Kolukanova Eesti ujuja . 181 cm pikk, 65 kg. Lõpetas 1999 a. Eesti Spordigümnaasiumi. Hakkas harrastama ujumist 1991 a. "Kalevi" Tallinna ujumiskoolis Marina Darski õpilasena, hiljem jätkas treeninguid Igor Filini ja Tiit Reiteri juhendamisel. 2000 a. Sydney OM-il 50m vabaujumises 16., 2000 a. EM-il 15. ja lühiraja- MM-il 6. koht. Tulnud 1995-2000 a. vaba-, selili-, libik-, ja teateujumistes 10 korda suvistel ja 25 korda talvistel meistrivõistlustel Eesti meistriks. Ületanud
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
167 -0,606697 167 0,606697 168 0,340518 168 0,340518 169 0,029098 169 0,029098 170 1,044089 170 1,044089 171 -1,893551 171 1,893551 172 -0,327115 172 0,327115 173 -0,526943 173 0,526943 174 -0,193207 174 0,193207 175 -0,696823 175 0,696823 176 -0,1463 176 0,1463 177 -0,805024 177 0,805024 178 0,035965 178 0,035965 179 0,848134 179 0,848134 180 -0,490717 180 0,490717 181 -1,579328 181 1,579328 182 -0,019367 182 0,019367 183 0,286703 183 0,286703 184 -1,014496 184 1,014496 185 -0,310166 185 0,310166 186 0,325124 186 0,325124 187 -1,076402 187 1,076402 188 0,109237 188 0,109237 189 -0,750227 189 0,750227 190 1,002939 190 1,002939 191 -0,170861 191 0,170861 192 -1,312264 192 1,312264 193 -0,268589 193 0,268589 194 1,327035 194 1,327035 195 0,23797 195 0,23797
ROCCA al MARE KOOL Humanitaarainete õppetool Bulgaaria Referaat Juhendaja: Tallinn 2005 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Bulgaaria Loodus..............................................................................................................5 Rahvastik ja Kultuur......................................................................................................... 6 Majandus.........................................................................
48 6666,67 86667 469 7136 49 6666,67 80000 433 7100 50 6666,67 73333 397 7064 51 6666,67 66667 361 7028 52 6666,67 60000 325 6992 53 6666,67 53333 289 6956 54 6666,67 46667 253 6919 55 6666,67 40000 217 6883 56 6666,67 33333 181 6847 57 6666,67 26667 144 6811 58 6666,67 20000 108 6775 59 6666,67 13333 72 6739 60 6666,67 6667 36 6703 Kokku 400000,00 66083 466083 Laenu andja kasum 66083 Kvartali kasumiaruanne Müügi maht (tk) 3000,00 Toodangu ühikuhind 11,11
Tallinna Sik upilli Keskkool John F. Kennedy & Võidurelvastumine Esitluse koostas: Martin Kristerson XII. klass 2012 John F. Kennedy Kes ta oli? John Fitzgerald Kennedy, tuntud ka initsiaalide JFK all, oli Ameerika Ühendriikide 35. president. Ta sündis 29. mail 1917 Brookline's, Massachusettsis ja suri 22. novembril 1963 Dallases, Texases (mõrvati 46aastaselt). Ta oli USA president alates 1961. aastast kuni 1963. aastani. Enne presidendiks saamist oli ta senaator 19531960. Demokraat Miks ta tähtis oli? Alustas Rahukorpuse (Peace Corps) Andis NASAle ülesande Kuule lennuks (projekt Apollo) Võitles kodusõja vastu Tellis blokaadi Kuuba vastu kui Venemaa oma rakette seal hoidma hakkas Tuumakatsetuste keelustamise leping (Nuc...
A 1. Ability- võime, oskus 2. Abortion- abort 3. Absence- töölt puudumine 4. Absenteeism- korduv põhjuseta puudumine 5. Academic- akadeemia 6. Accept- vastu võtma 7. Accomodate kohandama 8. Accumulate- kogunema 9. Acquisition- omandamine, omandus 10. Adapt kohandama 11. Addition lisaks sellele 12. Adopt- vastu võtma 13. Advantage eelis 14. Advise-nõu andma 15. Affordable low rise apartments (no lift) - ilma liftita taskukohased madalal asuvad korterid 16. Affordable- taskukohane 17. Ailing- valus 18. Ailment- häda, vaevus 19. Albeit- kuigi, ehkki, kuid siiski 20. Altered- muudetud, ümber tehtud 21. Amenity standards - hüve standardid 22. Amount of sunlight - päikesevalguse kogus 23. Analyze- analüüsima 24. Ancillary abistav 25. Annually- igal aastal 26. Anxiety mure, ärevus 27. Apparel- rõivad, kehakate 28. Appraisal hinnangu andmine 29. Approach- pöörduma, lähenema 30. Approaches to residential - elamurajooni paigutus...
võib sisalduda asutamislepingus), millele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed ja kes kinnitavad, et neil on seaduse kohaselt õigus olla juhatuse liige, ning kus märgitakse: 1) osaühingu ärinimi; 2) osaühingu asukoht ja aadress; 3) osakapitali suurus; 4) asutamine sissemakset tegemata; 5) asutamislepingu sõlmimise aeg; 6) juhatuse liikmete nimed ja isikukoodid; 7) kes juhatuse liikmetest võib esindada osaühingut erinevalt äriseadustiku § 181 1. lõikes sätestatust; 8) osaühingu majandusaasta algus ja lõpp; 9) muud seaduses sätestatud andmed. Avaldusele lisatakse: 1) asutamisleping; 2) põhikiri; 3) panga teatis osakapitali sissemaksmise kohta kui asutamislepingu kohaselt tuleb sissemaksed teha enne osaühingu äriregistrisse kandmist; 4) osanike nimed, isiku- või registrikoodid ja aadressid ning igaühe osa nimiväärtus; 5) nõukogu liikmete, audiitorite olemasolu korral ka nende nimed ja isikukoodid,
Õppimist väärtustav õpetamine ülikoolis John Biggs, Catherine Tang (Tartu Ülikooli Kirjastus 2008) Plahvatuslik huvi tõus konstruktiivse siduvuse vastu käib käsikäes huviga väljundipõhise õppe vastu üldse. (Kolmanda trüki eessõna) Riikliku ja erasektori rahastamise kooslusel on kaugeleulatuvad tagajärjed nii üliõpilastele kui ka õppimisele ülikoolis. (lk 1) Nüüd kui üliõpilased peavad maksma suuremat õppemaksu, nõuavad nad tõenäolisemalt ka kõrgetasemelisi õppekavasid, mis avaradavad maailma ja mida õpetatakse hästi ja annavad tööle saamisel võimalusi. Teised lähtuvad loogikast, et haridus on tarbe ühik ja selle eest saab maksta on neil õigus saada kraad. (lk 2) Uus ülesanne on nüüd koolidel müüa oma haridust. See teeb ülikoolidest turustava ettevõtte, mis sarnaneb teiste ettevõtmistega, kellel on juhtkond ja müügi meeskond. Sellel kõigel on tohutu mõju haridusele ja teadustööle ja õpetamisele. Meie koondame viimasele tähelepanu....
KORDAMINE EKSAMIKS Kordamisküsimused arvestuseks. Arvestuses on vastused on antud variantidena ja väidetena, õigele tuleb ring ümber tõmmata. 1 Millega tegeleb juhtimisarvestus? Juhtimisarvestus ehk otsusepõhjenduslik majandusarvestus (managerial accounting ehk management accounting) peab tagama juhtimisosuste langetamiseks vajaliku info. Hõlmab endas spetsiifilisi meetodeid, protseduure ja võtteid, mille eesmärgiks on anda juhtkonnale ettevõtte juhtimiseks vajalikku infot. Juhtimisarvestuse spetsialisti ülesandeks on info/andmete kogumine, analüüsimine, tõlgendamine ning aruannete koostamine, mis võimaldaks juhtkonnal põhjendatult langetada otsuseid (nt äriotsused, valikud). Juhtimisarvestuse valdkonnad: * kuluarvestus * ettevõttesisene finantsplaneerimine * ettevõttesisene aruandlussüsteem Seos juhtimisotsustega Kontrollitav ehk mõjutatav kulu - kulu, mille suurust saab juht oma tegevusega mõjutada Mittekontrollitav ehk m...
lastiti ja lossiti 2011. aastal 45,7 miljonit tonni kaupa (kasv aastaga 5%). Kaubavedu Eesti põhisadamate kaudu, 2011 Enim kaupa saabus Eesti sadamatesse Venemaalt, Soomest ja Lätist. Enim kaupa lähetati USAsse, Hollandisse, Soome ja Taani. Reisilaevadega saabus Eesti sadamatesse rohkem külastajaid kui aasta eest Rahvusvaheliste vedudega külastas Eesti sadamaid 2011. aastal 8,8 miljonit sõitjat, mis oli 7% enam kui aasta varem. Ristluslaevadega saabus 436 181 merereisijat, mis on 11% enam kui 2010. aastal. Eesti meretranspordiettevõtted vedasid rahvusvahelistel liinidel 5,6 miljonit sõitjat ehk 8% enam kui 2010. aastal, peamistel Eesti-sisestel laevaliinidel ligi 1,9 miljonit sõitjat ehk ligikaudu samapalju kui aasta varem. Kokkuvõte Eesti areneb kui mereriik aastast aastani , ja see tähendab , et varsti sadamate arv hakkab kadvama , tekkivad uued ja uued sadamad , firmad jne. Need kõik on seotud meresõiduga , transportiga
aastal kogu tsaari Venemaad haarava loenduse raames (ametliku nimega ,,Esimene üleüldine rahvalugemine" ) . Loendus korraldati samasuguse programmi järgi terves Vene impeeriumis . Loenduse täpne aeg oli 28 jaanuar , 1987.aastal , täpselt öösel kell 12 . Kuupäev oli arvestatud Juliuse kalendri järgi . Gregoriuse kalendri järgi oleks rahvaloendus toimunud 9.veebruaril 1987.aastal . Loenduse tulemusena selgus , et Eesti rahvaarv 1881.aasta loenduse territooriumil oli 181 kuuga ( rohlem kui 15 aastaga ) kasvanud 945 068 inimeseni ehk 7,2% . Rahvaloenduse tulemused avaldati 8 aastat hiljem venekeelse koondteosena ( ,,Vene Impeeriumi esimene üldine rahvaloendus , 1987" ) Esimene Eesti Vabariigi rahvaloendus aastal 1922 Rahvaarv 1 107 059 Eestlaste osatähtsus 88% Linnaelanikke 27% Esimese rahvaloenduseni jõuti juba 1922 . See kestis 2 päeva . Selle tegelik nimetus oli ,,I Eesti rahvalugemine" . Üldrahvalugemise seaduse võttis Riigikogu vastu 27
Paljud inimesed olid juba režiimiga harjunud ning püüdsid sellega kohanedes oma eluga hakkama saada. Iial ei võinud teada, mida tulevik toob. 15 M. McCauley. The rise and fall of the Soviet Union, lk. 361. 16 Lauri Vahtre. Absurdi impeerium. Tallinn: Tammerraamat, 2007, lk. 40. 17 V. Shlapentokh. A normal totalitarian society, lk. 178. 18 P. Kenez. A history of the Soviet Union from the beginning to the end, lk. 217. 19 V. Shlapentokh .A normal totalitarian society, lk. 181. Brežnevi ajal oli inimestel vahest liialt veel meeles Stalini jäik režiim ning seetõttu oli 1964- 1982 valitsenud kord nende jaoks väga hea. Sealjuures öeldakse Brežnevi aja kohta stagnatsioon ning üldjoontes inimestele meeldib kindel kord. Polnud midagi kaotada ega võita: „Polnud erilist muret töö ega töökoha pärast, mingi töökoht leidus igaühele. Palgad olid väikesed, kuid hirmu oma töö kaotada peaaegu ei olnud. Inimene simuleeris töötegemist, riik
teine laps? 6. Võib tekkida armukadedust, sest nüüd peab ta ise hakkama saaama, enamus tähelepanu on pööratud uuele ilmakodanikule. 7. Mis vigu tuleks vältida pesamuna kasvatamisel? 7. Esitada lapsele vähem nõudmidi ja ootusi. Lubatakse rohkem, kui teistele lastele oli lubatud. 8. Milline võiks olla vanemate õdede-vendade roll pere pesamuna arengus? 8. Aidata vanemaid kasvatamises. Pere argipäev ja suhteprobleemid (11) lk 181 küsimused: 1. Milliseid oma kasvuperekonna tegevusi ja kombeid sooviksite jätkata enda loodud peres? 1. Sünnipäevapidustused, jõulukingid, lastele päkapidud jõulude eel, ühised väljasõidud, ühised tegevused 2. Mis on eduka peremajanduse aluseks? 2. Väljaminekute kaardistamine, määratleda hetkeolukord, eesmärkide seadmine, tulude fikseerimine, planeerimine. 3. Selgitage, mis on suhetes hüved ja kulud? 3. Hüved: abikaasalt emotsionaalse, psühholoogilise, materiaalse toe saamine,
Itaalias on mitu suurt linnastut (Milano 4,3 mln., Napoli 3,8 mln., Rooma 3,7 mln. Ja Torino 1,7 mln. el.), neis elab veerand kogu rahvastikust. Miljonilinnad on Rooma ja Milano, 500 000 1 000 000 elanikuga linnu on 4 (Napoli, Torino, Palermo ja Genova) ning 100 000 500 000 elanikuga linnu 37. Riik Asustustihedus Itaalia asustustihedus 197 in./km2 on suurim Itaalia 197 in./km2 võrreldes naaberriikidega. Itaaliaga peaaegu ühe Sveits 181 in./km2 Prantsusmaa 112 in./km2 suurune asustustihedus on Sveitsil 181 in./km2. Austria 98 in./km2 Austria ja Sloveenia asustustihedused on palju Sloveenia 97 in./km2 madalamad kui Itaalial (alla 100 in./ km2 kohta). Prantsusmaa asustustihedus jääb Itaalia ja Sloveenia vahepeale(112 in./km2). Maakondadest on rahvastiku tihedus väikseim Valle d'Aostas (Aosta/Aostes) (38 in./km2) ja Basilicatas (Potenzas) (59 in
Kas ja kui paljudel on probleeme kauem internetis olemisega, kui vajadus tingib? Kas ollakse teadlikult rohkem või mingil muul põhjusel jäädakse veebikeskkonda kauemaks, kui planeeritud? 12 15 Sõltuvushäired Metoodika. Tegin oma uurimustöö kvantitatiivse 13 uurimismeetodi metoodika abil, kuna selline meetod võimablas arvude/andmete uurimist. Valim. Uurimus viidi läbi 181 inimese seas. Uurimuse sooline vastamine jagunes :mehed 33 vastamist ja naised 148 vastamist. (tabel 1) Vastajad olid vanuses 10-60. Vanuselise grupi järgi on andmed toodud protsentuaalselt. (tabel 2) ja igale vanusegrupile vastavalt vastajate arv.( tabel 3) Mõõtevahendid. Uurimuse läbiviimiseks kasutasin ankeeti, mis pärineb internetist ja on koostatud ,,The Center of Internet Addiction....your source since 1995" Dr. Kimberly Young poolt.
retoromaani keelt kõnelevate kodanikega. Bernist idapool (va. Ticino) räägitakse põhiliselt saksa keelt. Bernist läänest räägib enamik elanikkonnast prantsuse keelt. Ticino kantonis räägitakse enamasti itaalia keelt. Retoromaani keel räägitakse vaid osades Graubundeni kantoni regioonides. Etnilise koosseisu järgi on 65% Sveitsi elanikest sakslased, 18% prantslased, 10% itaallased, 1% retoromaanid ja 6% muust rahvusest. 60% rahvastikust elab linnas. Rahvastiku tihedus on 181 inimest ruutkilomeetri kohta. 10 Kultuur Kolme kultuuri põrkeala Sveitsi kultuur on tegelikult segu saksa, prantsuse ja itaalia kultuurist. Peamiselt just seetõttu leidub seal rikkalikult mälestisi kõigist kultuuriajastutest ja vooludest alates varakeskajast. Üleeuroopalise tähtsusega kultuurilinnadeks said juba renessansiajal Basel, Zürich ja Genf. Sveitsis on sajandite vältel tegutsenud või loometeed alustanud paljud kultuuri- ja
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala VÕIM, VORMID, ALLIKAD Referaat Juhendaja: Toomas Saal Tallinn 2007 Võim, vormid, allikad 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. VÕIMU OLEMUS.............................................................................................................4 1.1. Avalik ja varjatud võim ............................................................................................................................................5 2. VÕIM ORGANISATSIOONIS......................................................................................... 7 3. VÕIMU ALLIKAD..........................
Arvestades Rootsi suhteliselt väikest elanike arvu (0,2% maailma elanikkonnast), langeb samas selle arvele üllatavalt suur osa (ligi 2%) maailma kaubandusest. Peale üheksa aasta pikkust jooksevkonto defitsiiti jäämist ja finantskriisi 1990'date alguses, näitas jooksevkonto 1994. aastal esimest korda ülejääki ning on püsinud seal kuni tänaseni. Välisvaluuta reservid: Välisvaluuta reservid olid 2003. aasta oktoobri seisuga 181 miljardit SEK'i, olles viimase aasta jooksul oluliselt suurenenud. Riigieelarve: Varasemad raskused seoses kulude/tulude tasakaalu viimisega ei ole tänu valitsuse rangele fiskaalpoliitikale ja kasvavale majandusele Rootsis enam probleemiks, mistõttu on viimaste aastate eelarved projitseeritud tulude ülejääke silmas pidades. Kui 1998. aasta lõppes veel suhteliselt pisikese 9,6 miljardi SEK'ise ülejäägiga, siis 1999. aasta lõpuks kujunes ülejäägiks juba ligi 82 miljardit SEK'i ja 2000
21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223 23 74 J 124 | 174 224 24 75 K 125 } 175 225 25 76 L 126 ~ 176 226 26 77 M 127 177 227 27 78 N 128 178 228 28 79 O 129 179 229 29 80 P 130 180 230 30 81 Q 131 181 231 31 82 R 132 182 232 32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234 34 " 85 U 135 185 235 35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237 37 % 88 X 138 188 238 38 & 89 Y 139 189 239 39 ' 90 Z 140 190 240 40 ( 91 [ 141 191 241
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
