K(kulud kokku)=OK+ÜK=435909,79+66258,29=502168,07 Omahindade leidmine: 502168,07 kr OHL= 32344,8km =15,53 kr/km 502168,07 kr OHq= 9445,41t =53,17kr/t 502168,07 kr OHp= 283362,28tkm =1,77 kr/tkm KULUELEMENT Kroonides % Tööjõukulu 187 153,20 kr 37,27% Kütus 136 232,92kr 27,13% Määrdeained 2860,99kr 0,57% Amortisatsioon 50490,23kr 10,05% Remont 1009,8kr 0,2% Rehvid 7762,75kr 1,55% Kohustuslikliikluskindlustus 5700kr 1,14%
plokist keskmise kaaluga 2,5 tonni. Selle neli võrdset põhjaserva on 241m pikad. Püramiid oli kaetud lihvitud lubjakivi- dega. Sisemuses on kolm kambrit, kuid maetud oli sinna vaid üks inimene. Hufu e. Chiopsi püramiid Cheopsi püramiidi sisevaade Chephreni (Hafra) püramiid Kõrgus 136 m, on umbes meetri jagu väiksem aga asub kõrgemal ja tundub seetõttu suuremana. Chephreni püramiidi juurde kuulub ka 20m kõrgune sfinki raidkuju. Chephren oli Cheopsi poeg. Mykerinose (Menkaure) püramiid
KÕNE KÕNE ALUSTAMINE Oluline on luua kontakt kuulajatega. Alustatakse viisaka pöördumisega kuulajate poole e KÕNETUSEGA . Alustada auväärsematest. Ülesanne Koosta 2-3 erinevat kõnetust. Kõnesituatsioonid: esimene koolipäev, kooli lõpupidu, emadepäeva aktus, 18. sünnipäev. Sissejuhatuse eesmärgid luua positiivne suhe publikuga, äratada huvi, juhatada teema sisse, esitada kõne põhiidee. SISSEJUHATUS Õnnestunud sissejuhatusest sõltub, kas kõne vastu huvi tuntakse. Mõtle sissejuhatus korralikult läbi. Väldi keerukust ja vabandusi. Kasuks tuleb aktuaalsus. („Kuulsin tänastest uudistest…“, „Tänastes ajalehtedes on huvitavalt analüüsitud…“ VÕIMALUSI SISSEJUHATUSEKS Sõnasta auditooriumi meeleolu, ootused. Võta kõne põhisisu mõne lausega kokku. Esita üll...
S 90. L 91. Õ 92. K 93. K 94. A 95. N 96. G 97. E 98. R 99. S 100. Ä 101. G 102. A 103. P 104. U 105. L 106. J 107. O 108. N 109. G 110. I 111. K 112. U 113. U 114. B 115. I 116. K 117. T 118. R 119. Ü 120. H 121. V 122. E 123. L 124. P 125. L 126. I 127. I 128. T 129. L 130. A 131. S 132. N 133. B 134. U 135. F 136. F 137. E 138. T 139. A 140. V 141. O 142. K 143. A 144. A 145. D 146. O 1.-12. vastlapäeva toit / 13.-22. gluteenitalumatus / 23.-26. suflee / 27.-48. Eesti parim alkohoolne jook 2013 / 49.-58. Mg / 59.-67. Hõbelusikas 2013 parim autentne rahvusköök / 68. 2013. a Eesti top 50 restoran / 69.-76. pr k hane/pardimaks / 77.-86. pr k "Head isu!" 87.-93
vastuvõtlik neile väidetele ja hakanudki kuritegevust võtma kui igapäevast ja tavapärast. Kui aastatel 1991- 1995 kuritegevus kasvas ja langes, siis alates 1996. aastast kuni 2001. aastani kuritegevus järjest kasvas. Kuid aastaks 2002 oli kuritegude arv jälle langenud. Kahjuks ei leidnud ma andmeid 2003. ja 2004. aasta kohta. Tabel registreeritud kuritegude arvu kohta Eestis 1991 - 2002: Aasta Kuritegude arv 1991 31 748 1992 41 254 1993 37 136 1994 35 739 1995 39 570 1996 35 411 1997 40 972 1998 45 721 1999 51 539 2000 57 799 2001 58 497 2002 53 293 KURITEGUDE AVASTAMINE: Avastatud kuritegu on kuritegu, mille toimepannud isik või isikud on välja selgitatud. Kuritegude avastamise protsentuaalsed näitajad, paranesid oluliselt 1992. aastast kuni 1996. aastani; viimastel aastatel on kuritegude avastamine püsinud 28-32 protsendi vahemikus
02222222 6.0025 56 1 56 3136 0.02222222 19.8025 58 3 174 10092 0.02222222 124.8075 59 1 59 3481 0.02173913 55.5025 60 1 60 3600 0.0212766 71.4025 61 1 61 3721 0.02083333 89.3025 62 1 62 3844 0.02083333 109.2025 66 1 66 4356 0.02083333 208.8025 68 2 136 9248 0.01851852 541.205 69 1 69 4761 0.01785714 304.5025 71 2 142 10082 0.01724138 756.605 74 1 74 5476 0.01724138 504.0025 75 1 75 5625 0.01724138 549.9025 76 1 76 5776 0.01694915 597.8025 77 1 77 5929 0.01666667 647.7025 80 1 80 6400 0.01639344 809.4025 86 1 86 7396 0.01612903 1186.8025 88 1 88 7744 0.01515152 1328
VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike ...
Kaitseliidu relva tarvitamine jahipidamiseks, juhuslikuks paugutamiseks, isiklike vahekordade õiendamiseks jne. on kategooriliselt keelatud. § 135. Kaitseliitlane on kohustatud temale väljaantud relva hoidma kuivas ja soojas ruumis (elutoas) selleks eraldi määratud kohas ja nii, et kõrvalised isikud relva ja laskemoona ei saa kasutada. Püssi ei tohi mingil tingimusel asetada ahju, pliidi ega ka välisukse juurde või niiskesse kütmata ruumi. § 136. Relvade hoidmine ja puhastamine sünnib selleks ettenähtud erimääruste ja juhtnööride kohaselt, millede mitteteadmisega kaitseliitlane ei saa end vabandada. § 137. On keelatud oma pealiku korralduseta relva teisele kaitseliitlasele edasi anda, samuti on keelatud relva kandmine liikmekaardil oleva loata või kaitseliidu välistunnusteta (vormiriieteta või käelindita). § 138. Laskeharjutusteks on keeldud kulutada puutumatuks tagavaraks väljaantud laskemoona
SITUATSIOONIÜLESANNE SUPERKAUBAMAJA 1. PROBLEEM · Probleem on Sirle Saarel, kes on kogu Eestit katva superkaubamajade keti Lõuna-Eesti piirkonna juht ning tasandiks on üksikisik. · Probleemi mõju on suur ning tegemist on üksikjuhtumiga, kuna on vaja leida kaubamajale uus juht, kes teeks oma tööd sama hästi kui Martin ning Sirlet polnud ette hoiatatud, et praegune juht Martin Mänd läheb ära lähiajal. TUNNUS PÕHJUS TAGAJÄRG -Filiaali suurima kaubamaja -võib oletada, et Martinil tekkis -juhi koha vabanemine, uue juht Martin oli valitud lähiajal soov töökohta vahetada, kuna töötaja otsimine, Sirle Saare avatava Maksimarketi oli kaubamaja juhina töötanud ärritumine ,,hüppas oma toolilt ja tegevdirektoriks ...
MIG-MAG Keevitus Traatkeevitus inetgaasi keskkonnas e MIG – metal-arc inert gas, keevitusprotsessi tunnusnumber vastavalt standardi EN ISO 4063 järgi on 131. Kõige levinum keevitusel kasutatav inertgaas on argoon, Ar. Vähem kasutatakse heeliumit, He. Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas e MAG – metal-arc activ gas, keevitusprotsessi tunnusnumber vastavalt standardi EN ISO 4063 järgi on täistraatkeevitus 135 ja täidistraatkeevitus 136. Kõige levinum keevitusel kasutatav aktiivgaas on süsihappegaas, CO2. Laialdaselt kasutatakse argooni ja süsihappegaasi segu, näit AGAMIX-20, Kus argooni on 80% ja süsihappegaasi 20%. Kuna mõlemad keevitusprotsessid erinevad vähe ja kasutatakse ühtesid ning samu seadmeid, siis on sageli käibel lühend MIG/MAG-keevitus. 5 MIG/MAG keevituse seadmed MIG/MAG keevituseade põhiosad on:
96 0,741 3705 14 3,958333 855 6,751101 0,273625 104 0,748 3740 15 4,091667 820 6,709304 0,274924 112 0,753 3765 16 4,225 795 6,678342 0,273576 120 0,759 3795 17 4,358333 765 6,639876 0,274032 128 0,765 3825 18 4,491667 735 6,59987 0,274804 136 0,77 3850 19 4,625 710 6,565265 0,274364 144 0,775 3875 20 4,758333 685 6,529419 0,27421 152 0,78 3900 21 4,891667 660 6,49224 0,274336 160 0,785 3925 22 5,025 635 6,453625 0,274741 168 0,79 3950 23 5,158333 610 6,413459 0,275426
Elizabeth II talle CBE aunimetuse. Fifth level 1965. aastal annetas Agatha 310 000 naela suuruse summa Harrisoni vanadekodudele. Sellele järgnes veel annetusi kokku 50 000 naela eest. Kui Max 1968. aastal rüütlik löödi, sai Agathast leedi Mallowan. Kaheksakümnendal eluaastal anti Agathale Briti Impeeriumi Ordu Dame Commanderi tiitel. Agatha eluajal avaldatud tööde hulgas on 84 detektiiviromaani, 136 lühijuttu, 6 armastusromaani (varjunime Mary Westmacott all) ja kaks autobiograafilist teost. Ta kirjutas ka 18 näidendit, neist kuulsaim on "Hiirelõks". Aastaks 2005 oli tema raamatuid üle maailma müüdud hinnanguliselt 2,3 Click to edit Master text styles Second level Agatha Christie oli inimene , kelle jaoks oli kodu, Third level perekond, lapsehoidja jaFourth lemmikloomad
5 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 90 6 6 12 18 24 30 36 42 48 54 60 66 72 78 84 90 96 102 108 7 7 14 21 28 35 42 49 56 63 70 77 84 91 98 105 112 119 126 8 8 16 24 32 40 48 56 64 72 80 88 96 104 112 120 128 136 144 9 9 18 27 36 45 54 63 72 81 90 99 108 117 126 135 144 153 162 10 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 120 130 140 150 160 170 180 11 11 22 33 44 55 66 77 88 99 110 121 132 143 154 165 176 187 198 12 12 24 36 48 60 72 84 96 108 120 132 144 156 168 180 192 204 216
131 2: (____) ( 0 3) V = 67 "inst_28>from2" 132 3: (I___) ( 0 0) V = 71 "inst_28>from3" VAR# 103: (________) "inst_29>o" GRP# 62: BEG = 133, LEN = 4 ----- 133 0: (I___) ( 2 1) V = 59 "inst_29>from0" 134 1: (____) ( 2 0) V = 63 "inst_29>from1" 135 2: (____) ( 0 3) V = 59 "inst_29>from2" 136 3: (I___) ( 0 0) V = 63 "inst_29>from3" VAR# 104: (________) "inst_30>o" GRP# 63: BEG = 137, LEN = 4 ----- 137 0: (I___) ( 2 1) V = 66 "inst_30>from0" 138 1: (____) ( 2 0) V = 70 "inst_30>from1" 139 2: (____) ( 0 3) V = 66 "inst_30>from2" 140 3: (I___) ( 0 0) V = 70 "inst_30>from3" VAR# 105: (________) "inst_31>o" GRP# 64: BEG = 141, LEN = 4 -----
Tibet Tibet is a plateau region in Asia, north of the Himalayas, and the home to the indigenous Tibetan people and some other ethnic groups. With an average elevation of 4,900 metres, it is the highest region on Earth and has in recent decades increasingly been referred to as the "Roof of the World". In the history of Tibet, it has been an independent country, divided into different countries, and a part of China each for a certain amount of time. Tibet was first unified under King Songtsän Gampo in the seventh century. A government nominally headed by the Dalai Lamas, a line of spiritual leaders, ruled a large portion of the Tibetan region at various times from the 1640s until 1950s. During most of this period, the Tibetan administration was subordinate to the Chinese empire of the Qing Dynasty. The 13th Dalai Lama proclaimed Tibet independent in 1913, but this declaration was not accepted b...
tehtud kivist, rauast ja tinast. Välja arvatud hellenistid, kes kasutasid hantlite asemel sangpommile sarnaseid kivi tükke ja plokke. Suurim tänaseni säilinud sangpomm kaalub 143,5 kg. Sangpommi peale oli kirjutatud: ,,Piisonid tõstsid mind üle oma pea ühe käe abil." Keegi pole korranud seda sooritust tänase päevani. Sangpommi ühe käega ülestõstmise rekord 1913 aastal kuulus Georg Lurichile (121,2 kg). Paul Anders ületas selle, sooritades ühe käega tõstmisel 136 kg 10-12 korda järjest. Artur Sakson sooritas 158,9 kg kaaluva sangpommi rebimise ühe käega, kuigi ta asetas oma teise käe oma põlve peale. Spordivõistlused on uuenenud alles 20. sajandil. Sel ajal arenesid kiiresti sellised alad nagu jalgpall, sõudmine, vehklemine, võitlused ja kangi tõstmine. Sportlaste võistlused on toimunud Euroopas palju aega enne seda kui loodi tõste rahvusvahelised liidud. Sportlaste
Gooti stiil sai oma nime gootide hõimu järgi, kui 16.sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks, barbaarseks ja aegunuks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. 12. sajandil piirdus kuningate võim ainult Pariisi lähiümbrusega, kuid Prantsusmaa kirik tahtis toetada monarhia tugevnemist. Saint-Denis` kloostri abt Suger otsustas muuta oma kiriku kaunimaks ja enam palverändureid ligi tõmbavamaks, et suurendada kuningavõimu autoriteeti. Tema eesmärgiks oli hoone, mille üksikosade numbrites väljendatavad vahekorrad oleksid niisama harmoonilised nagu jumalik universum ning mida täidaks "imepärane valgus", mis muudaks "aine ainetuks". 1144. aastal sai valmis Saint- Denis`kloostri kiriku ümberehitus. Seda loetakse gooti stiili sünniks. Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja...
Muud ärikulud 116 022 85 413 -30609 -26,4 Kulum ja allahindlus 24 391 4 013 -20378 -83,5 ÄRIKULUD KOKKU 4 872 621 4 083 040 -789581 -16,2 ÄRIKASUM 82 216 52 734 -29482 -35,9 Finantstulud 136 38 -98 -72,1 Finantskulud(-) -27 088 -3 639 23449 -86,6 Finantstulud- ja kulud kokku -26 952 -3 601 23351 -86,6 PUHASKASUM 55 264 49 133 -6 131 -11,1 *Rahaliselt : 2009 aasta rahaline juurdekasv või vähenemine võrreldes 2008 aastaga( 31.12.2009 lahutatud 31.12.2008).
nälga. Seda juhtub sagedamini 70. eluaasta paiku. Elevantide armastatuimad söögiajad on öösel, varahommikul ning õhtul, kuid nad söövad ka käigu pealt. Elevandid söövad päevas ära umbes 225 kg taimi ning joovad korraga ära 136 l vett. MEEMÄGER Click icon to add picture Click icon to add 1) SUURUS Kõrgus: Ligikaudu 30 cm. picture Pikkus: 6070 cm. Saba pikkus: 2030 cm. Kaal: 816 kg, isased on emastest raskemad. PALJUNEMINE Suguküpsus: Umbes 18. elukuul. Innaaeg: Teadmata.
Dorian Gray portree kokkuvõte Kunstnik Basil Hallward, kes Doriani maalib, on pimestatud viimase füüsilisest ilust ning usub, et noormees on ta täiesti uudselt maalima pannud. Basili ateljees kohtab Dorian lord Henryt, kelle maailmavaatest ta sügavalt paelub. Lord Henry sõnutsi on ainsad, mille poole elus püüeldab tasub, ilu ja meelelised tundmused. Mõistes, et ilu ei ole jääv, soovib Dorian, et tema asemel vananeks tema portree. Dorian tutuvub näitlejanna Sibyliga, kes räpases teatris Shakespeare'i esitab. Dorian on näitlejanna osatäitmise lummuses. Peaagi teeb Dorian Sibylile abieluettepaneku. Sibyli ema on abieluettepaneku suhtes skeptiline ja ta vend lubab Doriani tappa, juhul kui viimane peaks ta õele haiget tegema. Kui Dorian kutsub Basili ja lord Henry teatrisse Sibylit vaatama selgub, et näitlejanna on suurest armastusest Doriani vastu oma näitlemisoskuse kaotanud. Dorian jätab Sibyli maha, põhj...
Jooksvad kulud -1 627 -1 629 -1 824 -1 823 -1 820 Palgafond -182 964 -182 964 -203 964 -203 964 -203 964 Laenukapital 0 0 0 0 0 Ärikasum -115 374 -42 348 153 741 173 369 438 366 tulumaks (21%) -24 229 -8 893 32 286 36 407 92 057 Aruandeaasta kasum -91 145 -33 455 121 455 136 962 346 309 2013 2014 2015 2016 2017 Pangafond Direktor 24 192 24 192 25 800 25 800 25 800 Peakokk 21 768 21 768 23 376 23 376 23 376 Vanemkelner/Ettekandja 19 344 19 344 20 964 20 964 20 964 Kokk 14 508 14 508 16 128 16 128 16 128 Abitööline 9 672 9 672 11 280 11 280 11 280
9. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RTL 2002, 38, 511) 10. Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord (RTI 2000, 4, 29) 11. Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas (RTL 2000, 12, 117) 12. Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine (RTL 2000, 6, 63) 13. Töötajate tervisekontrolli kord (RTL 2003, 56, 816) 14. Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord (RTL 2000, 136, 2157) 15. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise kord (RTI 2003, 42, 289) 16. Masina ohutuse seadus (RT I 2009, 3, 13; …; RT I 2010, 31, 158) 17. EVS-EN 12464-1:2003 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad 18. Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord (RTL 2000, 136, 2157) 19. Tuleohutuse seadus (RTI 2010, 24, 116) 20
45 58 3 174 10092 46 59 1 59 3481 47 60 1 60 3600 48 61 1 61 3721 48 62 1 62 3844 48 66 1 66 4356 54 68 2 136 9248 56 69 1 69 4761 58 71 2 142 10082 58 74 1 74 5476 58 75 1 75 5625 59 76 1 76 5776 60 77 1 77 5929 61 80 1 80 6400
detsembril 2010 kokku, et euroala liikmesriigid peaksid looma alalise stabiilsusmehhanismi. Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM) hakkab täitma Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) ja Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi (EFSM) praeguseid ülesandeid, andes vajaduse korral euroala liikmesriikidele finantsabi. (2) Euroopa Ülemkogu võttis 25. märtsil 2011 vastu otsuse 2011/199/EL, millega muudetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 136 seoses stabiilsusmehhanismiga liikmesriikide jaoks, mille rahaühik on eurol, lisades artiklile 136 järgmise lõike: „Liikmesriigid, mille rahaühik on euro, võivad luua stabiilsusmehhanismi, mis võetakse kasutusele, kui see on kogu euroala stabiilsuse tagamiseks hädavajalik. Mehhanismi alusel mis tahes vajaliku finantsabi andmine toimub rangetel tingimustel.” (6) Võttes arvesse euroalasisest tihedat omavahelist seotust, võib tõsine oht nende
Osakaal 0.0668072013 0.2417303 0.382925 0.24173 0.066807 Osakaal % 6.7% 24.2% 38.3% 24.2% 6.7% Millise osakaaluga tuleks valmistada ülikondi, mis on ettenähtud pikkustele 124–128 cm, 128–132 cm, 132–136 cm. Keskmine pikkus: 130 Standardhälve: 2 Pikkus X -1000 124 128 132 136 Jaotusfunktsioon F(X) 0 0.0013499 0.158655 0.841345 0.99865 Jaotustabel Pikkuste intervallid: (--; 127] (127; 129] (129; 131] (131; 133] (133;--] Osakaal 0.001349898 0.1573054 0.682689 0.157305 0.00135 Osakaal % 0.1% 15.7% 68.3% 15.7% 0.1% Ülesanne 6. Olgu Sinisilma Kuningriigis leibkonna keskmine võlg (krediitkaartid, autoliising jne) 17 989 raha, standardhälbega 3 750 raha. Leida nende
Eesti NSV = see on Eesti NSV Liidu koosseisus, 1940-41 ja 1944-1991 (1990 muudeti nimi Eesti Vabariigiks). Eesti NSV = Eesti I Sisepoliitika Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist. Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu- ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne., tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Oli olemas Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu. Oli Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), mis oli osa NLKPst. (Siiski oli tähtis, kes oli EKP juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid. Peale Teist maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suurt Isamaasõda) oli Eestis kommunistliku partei (EK(b)P) esimeseks sekretäriks (=juhiks) Nikolai Karotamm. Karotamm oli sündinud Eestis, kuid 1920-30. aastatel elas NSV Liidus, 1940 tuli taas Eestise. Üldse oli Eestis kõrgetel...
Pärsi 88 88 88 88 83 81 80 75 67 71 Pöögle 81 83 80 82 83 83 78 73 68 71 Sudiste 160 158 154 148 148 152 145 143 144 143 Suuga 18 17 15 15 14 14 14 14 14 14 Tuhalaane 160 153 150 144 146 153 151 144 139 124 Univere 58 59 61 59 58 58 55 48 48 47 Äriküla 171 181 180 172 156 152 149 149 144 136 Küla määramata 8 9 9 10 10 Vallas kokku 4761 4747 4627 4548 4453 4381 4298 4254 4141 4048 6 https://www.karksi.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=34&Itemid=74 6 KARKSI VALLA LIPP Karksi valla lipp on Viljandi maakonnas asuva Eesti haldusüksuse Karksi valla lipp, aastatel 1995 - 1999 oli see lipp kasutusel Karksi-Nuia linna lipuna. Lipp kinnitati 7
Kõrgkeskaeg 11-13 sajand. Euroopa areng oli kiire, arenes põllumajandus, hariti ülesse uusi maid, tekkisid linnad, enenes kaubandus ja käsitöö, Lääne-Euroopas kujunes täielikult välja feodaalkord, poliitiline killustatus asendus mitmel pool kuningavõimuga, Lääne-Euroopa muutus võimsaks ja agressiivseks, võeti vastu ristiusk, hakkab arenema linnakultuur. Jutustusteema: keisri ja paavsti vastasseis ning keisrivõimu langus. Ristisõjad (1096-1270) Paavstivõimu tugevnemisega kasvas usuvaimustus ja sooviti vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas. Ajendiks oli Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile appi moslemitte vastu tulla. (1071 said Bütsantsi väed hävitavalt lüüa türklastelt seldzukkidelt ja kaotasid suure osa Väike-Aasiast. Taheti maad juurde saada. Taheti Väike-Aasia tagasi saada türklaste käest. Ristisõdade põhjused ja tulemused. Jutustamine: Ristisõjad Paastivõimu suurenemisega suurenes ka usuline vaimustus. Sooviti vab...
Tallinn Õismäe Humanitaargümnaasium ZEUS JA TEMA JUMALANNAD Referaat Koostaja: Kristel Kiisk Klass: 10 A Juhendaja: Jaan Õispuu Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Kreeka mütoloogia on väga kõrgetasemeline ja kaunilt kirjutatud märk sellest, et sel ajal kui ülejäänud maailm alles brutaalset ja metsikut elu elas, oli kreeklastel juba välja kujunenud väga kõrgetasemeline kultuur. Kreeklased olid esimesed, kes tulid selle peale, et luua jumalad omaenese näo järgi. Varem oli jumalaid kõigele inimlikule kindlalt vastandatud. Kreeklased avastasid inimese täieliku ilu ja fakti, et rühikas, kiire ja tugev inimene on kaunim kui kõik fantastilised olevused, mida meie fantaasia suudaks luua. Kreeka jumalad on võrreldes teiste mütoloogiatega v...
1. Berliini MM-i toimumisaeg ja osalejad. Berliini maailmameistrivõistlusi korraldas International Association of Athletics Federations (IAAF). Järjekorras juba 12. Kergejõustiku maailmameistrivõistlused toimusid 2009. aastal 15.–23. augustini Saksamaal Berliinis. Võistlustest võtab osa kokku 202 erinevat riiki, võistlejaid 2101, mõõtu võetakse 47 alal. Maailmameistrivõistlustel osales 2101 sportlast 202 riigist. Suurim võistkond oli USA-l, kust osales 136 sportlast. 2. Eestlased Berliini MM-il. Kaheteistkümnendatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel osales 17 Eesti sportlast: 200 m jooksus : Marek Niit 1500 m jooksus : Tiidrek Nurme kõrgushüppes : Anna Iljuštšenko kaugushüppes : Ksenija Balta ja Sirkka-Liisa Kivine kolmikhüppes : Lauri Leis kuulitõukes : Taavi Peetre kettaheites : Märt Israel, Gerd Kanter ja Aleksander Tammert odaviskes : Moonika Aava, Mihkel Kukk ja Tanel Laanmäe seitsmevõistluses : Kaie Kand
asuvatest haudadest aaretest tühjaks tassitud. Vana riigi kõige võimsamad ehitusmälestised on kolme vaarao püramiidid, mis asuvad Egiptuse pealinna Kairo lähedal Giza platool (pilt 3). Neist kõrgeim on vaarao Cheopsi püramiid, mis on 146 meetrit kõrge ja seepärast ka maailma kõrgeim püramiid. Selle peaaegu perfektselt ehitatud püramiidi lasi endale valmistada Vana-Egiptuse kuningas Cheops aastatel 2551-2471 eKr. Praeguseks on selle arhitektuuri meistriteose kõrgus ainult 136 meetrit. Cheopsi püramiid on ehitatud kolmes järgus ja igal etapil ehitati ka uus hauakamber. Esimene hauakamber on raiutud püramiidi alla kaljusse umbes 30 meetrit allpool maapinda ning see ei asu täpselt püramiidi aluse keskpunktis. Teine kamber, nn. kuninganna kamber asub umbes 20 meetri kõrgusel püramiidi jalamist ja asetseb täpselt tipu all. Selle hauakambri juurest algab 47 meetri pikkune käik, mis viib peamisse hauakambrisse ehk nn. kuninga hauakambrisse, kus asub ka
5. Katsetulemused 5.1 Korrapärase kujuga proovikehade tiheduse määramine. V=a*b*h = (m / V) * 1000 Tabel nr. 1.1 Mõõtmed Ruumala Mass [g] Materjali [mm] [cm3] Tihedus [kg/m] Jrk nr nimetus pikkus laius kõrgus a b h m V 1 kivivill 187 136 46,5 194 1150 1689 normaalbe 2 toon 134,3 136,3 134,7 5887 2460 2393 õõnes silikaattell 3 is 119 88,3 248,7 3617 2608 1381 4 mullklaas 90,3 142,7 39,7 67 521 128 Õõnes keraamili
25-29 3 726 335 1 556 1 834 30-34 2 780 190 1 249 1 341 35-39 1 453 69 737 647 40 ja vanemad 286 8 136 142 Maa- Vanuserühmad 4 956 1 201 2339 1416 asulad kokku Alla 20 397 340 57 0 20-24 1 220 389 691 140
II 1. : · ; · ; · ; · ; · . 2. (, , ) . 3. . , , , . 4. - (01.01.2003) , . , , , , . 5. , , , : · () () · () · ( ) , . : · · , · · 6. - , , , . : (a) , , ( ); (b) , ( ). 3. , , . 4. . , . 7. 1. , . « , : () ; - . - - - - ; - . , .. 8. , ? . , , . , , , . . 9. . 1. , (, ) , . 2. : - . ; - ; - : . 3. . , . ...
Tootmistranšeed on jagatud mäejaoskondade vahel : mäejaoskond nr 1 – tranšee 3a, tranšee 2 ja Vanaküla jaoskond; mäejaoskond nr 2 – tranšee 3v ja tranšee 1. Avamistööd (katenditööd) Käesoleval ajal on katendi eemaldamisel kasutusel järgmine tehnika: tranšee 1 – EŠ – 10/70 nr 131; tranšee 2 – EŠ – 10/70 nr 18; tranšee 3a – EŠ – 20/90 nr 1; tranšee 3a – EŠ – 15/90 nr 136. Peale selle kasutatakse vajaduse korral puistangute planeerimisel ekskavaatoreid EŠ-10/70 nr 18 ja EŠ-10/70 nr 131. Parameetrid EŠ-10/70 Kopa maht, m3 10,0 Noole pikkus, m 70,0 Kaevamise raadius, m 66,5 Laadimise raadius, m 66,5 Kaevesügavus, m 35,0 Laadimiskõrgus, m 27,5 Käigu laius, m 14,5-15,0
rajati üha uusi kaevandusi ja asulaid. Keskusteks said Kohtla-Järve ja Sillamäe. Sellesse piirkonda asusid elama elanikud NSVL teistest piirkondadest. Sillamäe ja Paldiski muutusid kinnisteks linnadeks. Eestisse rajati mitmeid rasketööstusega seotud tehaseid. Põllumajanduses viidi läbi nõukogulik maareform. See tähendas maa sundvõõrandamist ehk riigistamist. Sellest maafondist jagati osa uusmaasaajatele u.2/3 maast, ülejäänud jäi riiklikku fondi. 1947.a. oli ENSV-s 136 000 talumajapidamist. Suur osa neist ei olnud elujõulised oma väiksuse tõttu. Hakati looma ka riiklikke ettevõtteid maal sovhoose. 1949.aastal hakkas toimuma kolhooside rajamine. See viidi läbi sunniviisiliselt ja hirmutamispoliitika abil (1949 massiküüditamine). Sõjajärgse nõukoguliku majanduspoliitika (sundindustrialiseerimine ja - kollektiviseerimine) tagajärjed:
Suurlinnad maailmas (linnastumine) 8.b klass Sisukord 1.Sisukord 2.Sissejuhatus 3.Linn 4.Linnastumine ehk urbaniseerumine 5.Tokyo 6.New York 7.Sõul 8.Kokkuvõte 9.Kasutatud allikad. Sissejuhatus See teema sattus meile loosiga. Ise oleksime valinud võibolla midagi muud. Selles töös räägime linnastumisest ja sellega seotud probleemidest, samuti rahvaarvult suurematest linnadest maailmas. Rahvaarvult suuremate linnade nimed on võetud geograafia õpikust, sellekohasest tabelist, nende linnade rahvaarv on võetud internetist. Töö põhieesmärgiks on enda harimine ja teadmiste kogumine endale, eesmärgiks on ka uurida, kas linnastumine on hea või halb, lisaeesmärgiks on ka hea hinne. Tööks kasuame peamiselt interneti ja geograafiaõpiku materjale. Põhilisi internetiaadressed ei oska enne tööd öelda. Kasutame google otsingut ja vaatame, mis...
1 Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium 2 Geograafia 3 4 5 Ly Murd 6 Vihmametsad 7 Referaat 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 Tallinn 2013 26 27 Sisukord 28 1. Sissejuhatus vihmametsadest............................................3 29 2. Vihmametsade levik ja kliima.............................................4 30 3. Vihmametsade taimed ja loomad........................................5 31 4. Inimtegevus vihmametsades ja keskkonnaprobleemid............6 32 5. KASUTATUD KIRJANDUS...............................................7 33 1.Sissejuhatus vihmametsadest 34 35 Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika 36 keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad 37 kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. 38 Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Po...
Kokku kaudsed kulud 94 600 29 120 9 280 133 000 EBT Kasum-kulud=165 400 11 880 -480 176 800 T Tulumaksu ei jaotata Ei Ei 40 000 NI 136 800 Ettevõte on otsustanud jaotada kaudsed kulud osakondade peale. Marketingikulud jaotatakse lähtuvalt müügikäibest, hoone ülalpidamiskulud lähtuvalt ruumi pinnast, administratiivkulud lähtuvalt töötajate arvust igas osakonnas, amortisatsioon ja kindlustus lähtuvalt amortiseeruvate varade raamatupidamise väärtusest. Jaotusskeem on järgmine: A B C
II kursus ,,Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)" Teemad 1. Muinasaja allikad ja nende uurimine. Ainelised ajalooallikad (arheoloogilised kinnismuistised, arheoloogilised leiud), kirjalikud ajalooallikad (dokumendid ja kroonikad - Läti Hendriku kroonika, Suur Eestimaa nimistu) ja suulised ajalooallikad. Õpik lk. 13-17 ainelised(muistised), kirjalikud(kroonikad,seadused),suulised(pärimused,legendid,rahvaluule),etnoloogilised(tavad, kombed,traditsioonid),lingvistilised(keel,murded) 2. Kiviaja kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised. Metalliaeg. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused. Õpik lk. 18-29 kunda kultuur-küttide ja kalastajate kultuur. Eestis u.1500 elanikku. Asukohad veekogude lähedal.eluviis oli rändlev. Tööriistad kivist,luust,sarvest ja puust kammerk...
elanike ning 0,88% elanike arvust on tegelikult väga suur arv. Seega kasv on suur inimeste arvust, kuid mitte protsendiliselt. Sündimus on 15,95 0/00 ja suremus 6,74 0/00. Imiku suremus on 28,08 0/00, laste arv naise kohta on 1,82. Aidsi on nakatunud 0,1% rahvastikust. Hiina ei kuulu ühtegi rahvusvahelisse organisatsiooni. ( Annaabist võtsin mitme faili teksti kokku, kuna on allalaetutd failid, siis linki ei saa lisada) 2.2 Rahvastiku paiknemine Hiinas on rahvastiku 136 inimest/km² kohta, mis näitab, et Hiinas on rahvastik tihedasti asustatud. Tihedam asustus on muidugi suurlinnades Pekingis ja Sanghais. Suurlinnad asuvad enamasti Ida-Hiinas mere läheduses. Suur asustus on rannikul, kus rahvastiku tihedus on suurim, sest seal on hea pääs merele, sest hiinlased püüavad palju kala ja kaubavahetus on ka tihe seal. Vähemasustatud piirkonnad on mägedes Tiibetis ja Himaalajas ja Lääne- Hiinas. Suurlinnades on rahvusvahelised lennujaamad. 2
Eesti NSV = see on Eesti NSV Liidu koosseisus, 1940-41 ja 1944-1991 (1990 muudeti nimi Eesti Vabariigiks). Eesti NSV = Eesti I Sisepoliitika Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist. Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu- ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne., tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Oli olemas Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu. Oli Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), mis oli osa NLKPst. (Siiski oli tähtis, kes oli EKP juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid. Peale Teist maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suurt Isamaasõda) oli Eestis kommunistliku partei (EK(b)P) esimeseks sekretäriks (=juhiks) Nikolai Karotamm. Karotamm oli sündinud Eestis, kuid 1920-30. aastatel elas NSV Liidus, 1940 tuli taas Eestise. Üldse oli Eestis kõrgetel...
Eerik Lossmann II 401 620 2360 Eero Haldre II 212 620 2158 Eero Ivask Raja 15-145 620 2259 Elmet Orasson Raja 15-210 620 2263 Enn Õunapuu Raja 15 - 408 620 2307 Ennu Rüstern II 316 620 2104 Erki Eessaar Raja 15-409 620 2306 Erki Suurjaak II 305 620 2109 Ermo Täks Raja 15 - 136 620 2302 Eva Keerov II 221 620 2159 Evi Allas II 410 620 2356 Evi Arais Raja 15 - 137 Frederick Rang II 203 620 2168 Galina Rang II 226A 620 2161 Gert Jervan Raja 15-229 620 2261 Gert Toming Akad.tee 15A-111 534 94320 Grete Lind Raja 15 - 409 620 2306 Gunnar Piho Raja 15-403 620 2300 Hadi El Daou Akad.tee 15A-111
5 Tegevuskulud 349 966 793 307 166 793 40 000 000 0 2 000 000 800 000 347 966 793 Riigigümnaasiumid ja riigiinternaatkoolid 391 636 406 378 086 406 6 500 000 0 5 500 000 1 550 000 386 136 406 4 Eraldised 6 440 000 6 440 000 0 0 0 0 6 440 000 41 Sotsiaaltoetused 6 440 000 6 440 000 0 0 0 0 6 440 000
............... krooni. 9.5. Juhul, kui lepingulist kohustust ei täideta nõuetekohaselt, on kohustust rikkunud pool, vastavalt LS paragrahvidele 159 ja 161 kohustatud maksma leppetrahvi .......... Krooni. Leppetrahvi maksmine ei vabasta kohustuse täitmisest. 9.6. Lepingu mittetäitmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele lepingupoolele tekitatud kahju hüvitamise küsimustes juhinduvad pooled LS paragrahvidest 127, 128, 132, 134, 136, 139. 9.7.Leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest üks jääb käsundajale ja teine agendile. Poolte esindajate ees- ja perekonnanimed ning allkirjad: Käsundiandja 7 Agent 8 MAAKLERILEPING Tallinnas, "....."......................... ...a
Müügikoguste prognoos Kogus Kogus Kogus Kogus Kogus Kogus Kogus Teenuse (h) (h) (h) (h) (h) (h) (h) nimetus Hind (1h) 1. kuu 2. kuu 3. kuu 4. kuu 5. kuu 6. kuu 7. kuu Püsilapsehoid 3,50 168 336 504 672 840 1008 1108 Lapsehoid 06:18:00 4,50 96 104 112 120 128 136 136 Lapsehoid 18:00-00:00 5,00 30 60 90 120 150 180 188 Lapsehoid 00:00-06:00 8,50 6 12 12 12 12 12 12 Koduabiline 8,00 36 60 72 84 84 84 84 Hind (inimene Lisateenus ) Inimesi Inimesi Inimesi Inimesi Inimesi Inimesi Inimesi
35 205 3/5/1977 40 3.35 205 3/6/1977 40 3.35 205 3/7/1977 40 3.58 205 3/8/1977 38 3.12 205 3/9/1977 38 3.35 205 3/10/1977 38 3.58 205 3/11/1977 38 4.04 205 3/12/1977 38 4.27 205 3/13/1977 38 4.50 205 3/14/1977 38 4.50 205 3/15/1977 41 6.50 205 3/16/1977 47 11.00 205 3/17/1977 63 22.50 205 3/18/1977 78 33.50 205 3/19/1977 106 54.50 205 3/20/1977 136 84.30 205 3/21/1977 153 103.00 205 3/22/1977 150 99.50 205 3/23/1977 139 87.50 205 3/24/1977 138 86.50 205 3/25/1977 146 95.00 3/26/1977 158 109.00 3/27/1977 164 116.00 3/28/1977 164 116.00 206 210 3/29/1977 143 94.50 206 210 3/30/1977 117 71.30 206 210 3/31/1977 104 58.50 206 210 4/1/1977 88 47.00 206 210 4/2/1977 84 44.00 206 4/3/1977 87 46.00
nurjunud.1989. aasta novembris pandi seadus hääletamisele N Liidu Ülemnõukogu mõlemas kojas. Rahvuste Nõukogus esindasid Eestit Arnold Rüütel, Mihhail Bronstein, Igor Gräzin, Klara Hallik, Jüri Kahn, Siim Kallas, Tiit Käbin, Ülo Nugis, Ülo Vooglaid, Tadeus Pupkevits ja Juhan Aare. Liidunõukogusse kuulusid Marju Lauristin ja Vello Vare. Hääletamises osales 400 saadikut. Mõlemas kojas loeti seadus vastuvõetuks, kui seda toetab vähemalt 136 rahvaesindajat. 27. novembril hääletuse tulemusena seaduse poolt hääletas 159 saadikut, minimaalselt vajalik arv oli 136, Liidunõukogus, kus vajalik häälte arv oli samamoodi 136, mille poolt oli vaid 137 saadikut. R. Otsason (Rahva Hääl, 30.11.1989): ,,Kogu maailm nägi, et meie püüdsime saavutada võitu jällegi parlamentaarsel teel. Nähti, et pidasime seda võitlust koos Gorbatsovi pooldajatega konservatiivsete jõudude vastu."
Muud ärikulud 68 944 21 158 Kokku müüdud toodangu kulu 29 131 954 25 639 673 Lisa 15. Üldhalduskulud 2006 2005 Tööjõukulu 1 434 185 1 467 876 Amortisatsioonikulu 4 080 10 092 Soojus, energia 49 636 44 136 rent 36 444 21 474 Muud teenused 481 746 415 011 Kokku üldhalduskulud 2 006 091 1 958 589 Lisa 16. Muud äritulud 2006 2005 Valuutakursi kasum nõuete ümberhindamisest 164 147 156 192 Kasum põhivara müügist 0 8 475
TOIDUAINETE KOOSTISE TABELID Koostanud: Merle Rehand Roogade ninetused Kogus Valgud Rasvad Süsivesikud Kalorsus gr gr gr gr K/cal 1. Kirsi-mustsõstra-jõhvika rabarberi jook 200 0 0 22 92 2. Tomatimahl 200 2 0 7 38 3. Õuna-viinamarja jook 200 0.8 0 25.6 102 4. Ploomimahl 200 0.6 0 32.2 132 5. Viinamarjamahl 200 0.6 0 27.6 108 6. Õunamahl-morss 200 1 0 18.2 76 7. Mandariinimahl 200 1.6 0 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
