Agatha Christie eluoo esitlus (0)

Agatha
Christie
1878. aasta aprillis abiellusid sugulaste abielu kadu
suguluses olevad Clarissa ja Frederick Mileer. Paar
rajas kodu Inglismaale Devonshire' i Torquay
rannakuurortisse Ashfieldi mõisa. 1879. aastal sündis
noorpaari esimene laps Margaret Miller. 1880. aastal
sündis nende perre teine laps Louis Montant Miller.
Nende kolmas laps Agatha Miller sündis 15.
septembril 1890. Milleritele kuulunud kogukas mõis
asub kesk laialdast maavaldust, mis hõlmas
viljapuuaeda, kasvuhooneid,kriketimuru,
tenniseväljakut jm. Siin Millerite pisipere sündis ja
kasvas ning selle mõisa ümber keerles ka nende
lapsepõlv.
Click to edit Master text styles
Second level
Kui pere noorim lapsuke
oli level
Third umbes viie aastane,
Fourth level
tekkisid Milleritel rahamured. Pereisa Frederick oli
Fifth level
ameeriklane ning kuigi kõiki ameeriklasi peeti tol ajal
rikasteks, ei olnud Millerid kuigi heal järjel. Neil oli
vaid kolm teenijat, mida tollal peeti miinimumiks. Siiski
olid Millerid vaesed vaid teatud standardite järgi.
Kokkuhoiu eesmärgil andsid Millerid Ashfieldi rendile
ning veetsid 1895. aasta talve Prantsusmaal. Seal
käis Agatha ratsutamas ning täiustas õmblusäris
kohatud rõivasobitaja Marie Sije abiga oma prantsuse
keelt, kes Millerite juures Ashfieldis hiljem kaks aastat
elas. Need kogemused jätsid Agathasse nii
kustumatu jälje, et hiljem otsutas ta oma kuulsast
meesdetektiivist teha belglase.
Click to edit Master text styles
Second level
Kuigi õde Mage ja vend Monty,
kes olid Agathast vanemad,
Third level
käisid internaatkoolis, oli ema Clara veendunud,
Fourth level et kõige
õigem viis tüdrukute kasvatamiseks onFifth anda
levelneile koos
korraliku toidu ja ohtra värske õhuga nii palju vabadust kui
võimalik.
Agatha isa Frederick suri 26. novembril 1901. aastal, kui
tüdruk oli 11-aastane. Haigust ei suudetutki täpselt
diagnoosida.
1902. aastal abiellus Agatha õde Margaret James Wattsiga
ning juba järmisel aastal sündis noorpaaril lapsuke, kes ristiti
vanaisa järgi Jamesiks.
Kuna Agatha vend ja õde elasid nüüd kodust eemal, jäi
tüdruk päris üksikuks, kuna kooli ema teda ei lubanud ning
lähikonnas tema vanuseid lapsi ei elanud, mõtles ta välja
palju olematuid asju ning lõi oma väljamõeldud sõbrad.
Ent samas, kui Agatha poleks olnud nii üksildane, võib-olla ei
oleks temas siis välja arenenud see imepärane
Noorusajal oli Agathal mitu kosilast, enne kui ta
tutvus oma tulevase abikaasa Archie Christiega
1912. aastal Devonshire'is tantsuõhtul.
Agatha abiellus Kuningliku Lennuväe lenduri
Archiega jõuluõhtul 1914. aastal.
Aasta pärast abielu läks Agatha tööle Torquay'i haigla
ambulatooriumi.Siin õppis ta Proviisorite koja
eksamiks ja teda juhendas üks Torquay juhtivaid
apteekreid.
5. augustil 1919. aastal sünnitas Agatha tütre
Rosalindi, kellele ta pühendus kogu hingega. Aga
Rosalind oli rohkem isa moodi kalk ja tundetu.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
5. aprillil
suri Agatha ema Clara 72- aastasena. Agatha maalim
Fifth level
varises kokku, kui ema surmale lisandus teadmine, et
Archie ei armasta teda enam ning peab armukest Nancy
Neele'i.
Vaatamata sellele, et Agatha oma abikaast armastas, vihkas
mees teda, ning seda ei suutnud Agatha taluda. 3.
detsembril 1926. aastal kadus Agatha 11-ks päevaks,
hoolimata politsei korraldatud üleriigilisest otsingust on
tema käigud saladuseks jäänud. Teda otsisd üle 2000
vabatahtliku, politseinikud ja lennukid. Agatha asukoht sai
teatavaks alles 14. detsembril 1926. aastal, ja seda mitte
politseijuurdluse tulemsena, vaid tänu kahele terava pilguga
pillimehele. Autoavarii tagajärjel oli ta kaotanud mälu ning
pidas ennast Teresa Neele'iks, kes oli saabunud Lõuna-
Aafrikast ning peatus nüüd Harrogate hotellis.
1928. aasta aprillis
väljastas kohus Agathale
ja Archiele tingimisi otsuse
ning sama aasta 29.
oktoobril jõustus nende
abielulahutus. 16.
novembril abiellus Archie
Nancy Neele'iga.
1929. aastal 20.
septembril suri Agatha
vend Monty ajuverejooksu
tagajärjel.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
1928. aastalsõitis Agatha koos
komandör
Fourth Howe' ja
level
Fifth level
tema naise Katharine'iga Idaekspressiga Süüriasse.
Katharine'ist sai järgmistel aastatel üks Agatha
lähedasemaid sõpru. Kirjanikku saatis Max Mallowan,
kes viimased viis aastat Howe'i assistent oli.
Saanud teada, tütar Rosalind on kopspõletikku
haigestunud, otsustas Agatha Idaekspressiga
võimalikult kiiresti tagasi sõita.
Kui Max tegi Agathale abieluettepaneku, oli kirjaniku
esimene mõte see tagasi lükata, kuna ta oli mehest 14
aastat vanem.
Kuid tänu Rosalindi heakskiidule abiellus Agatha
1930. aastal Max'iga Edinburgh's St Columba kirikus.
Click to edit Master text styles
Second level
Kui puhkes Teine maailmasõda,
liitus Max Brixtoni
Third level
Kodukaitsega ning Agatha asus taaslevel
Fourth Torquay haiglas
vabatahtlikuna tööle.
Fifth level
1940. aastal abiellus Rosalind regulaarväe majori Hubert
Prichardiga.
Aastatel 1940-1945 teenis Max kuninglike õhujõudude
reservväes liitlasvägede sideohvitserina ja Põhja-Aafrikas
tsiviilasjade ohvitserina.
1943. aastal sündis Agatha tütrepoeg Mathew Prichard, kelle
optimism Agathale väga meeldis.
Järgmisel aastal sai Agatha Rosalindilt telegrammi teatega,
et tema abikaasa Hubert Prichard hukkus Pratsusmaal
teenistuses olles.
1948. aastal abiellus Rosalind uuesti, seekord advokaat
Anthony Hicksiga.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
1956. aastal andis Tema Majesteet
Fourth levelkuninganna
Elizabeth II talle CBE aunimetuse.
Fifth level
1965. aastal annetas Agatha 310 000 naela suuruse
summa Harrisoni vanadekodudele. Sellele järgnes
veel annetusi kokku 50 000 naela eest.
Kui Max 1968. aastal rüütlik löödi, sai Agathast leedi
Mallowan. Kaheksakümnendal eluaastal anti
Agathale Briti Impeeriumi Ordu Dame Commanderi
tiitel. Agatha eluajal avaldatud tööde hulgas on 84
detektiiviromaani, 136 lühijuttu, 6 armastusromaani
(varjunime Mary Westmacott all) ja kaks
autobiograafilist teost. Ta kirjutas ka 18 näidendit,
neist kuulsaim on "Hiirelõks". Aastaks 2005 oli tema
raamatuid üle maailma müüdud hinnanguliselt 2,3
Click to edit Master text styles
Second level
Agatha Christie oli inimene
, kelle jaoks oli kodu,
Third level
perekond, lapsehoidja jaFourth lemmikloomad
level kõige
Fifth level
tähtsamad, samamoodi sõbrad, kuigi ta
välismaailmast õnnetuseks veidi eraldatud oli.
Selline sügav kiindumus tegi ta igasugustele
kaotustele iseäranis haavatavaks.
Agatha suri 12. jaanuaril 1976. aastal Winterbookis
85-aastaselt, kui tema abielu Maxiga oli kestnud
45 aastat. Ta on maetud lähedalasuvasse
Cholsey külla. 13. mail toimus Londonis St
Martin-in-the- Fieldsis tema mälestusteenistus.
Aasta hiljem ilmus postumselt tema
autobiograafia.
Agatha Christie tuntumad teosed
"Roger ackroydi mõrvamine" (1926)
"Kõmme väikest neegrit" (1939)
"Süüdistuse tunnistaja" (1925)
"Mõrv Idaekspressis" (1934)
"Surm lõpetab kõik" (1944)
"Hädaoht End House`is" (1932)
"ABC mõrvad" (1936)
"Surm Niilusel" (1937)
"Viis väikest põrsast" (1942)
"Vildakas maja" (1949)
"Teatame mõrvast" (1950)
"Lõputu öö" (1967)
"Nemesis" (1971)
"Eesriie" (1975)
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Agatha_Christie
http://orc.alkohol.ee/agatha/my.tele2.ee/kaidoko/agatha5.htm
Andrew Norman'i raamat "Agatha Christie. Lõpetatud portree".