Olümpia tähendus tänapäeval Iga nelja aasta tagant toimuvad olümpiamängud on suursündmuseks kõigile. Kui võrrelda seda varasema ajaga, siis on inimeste vaated nende sportvõistluste suhtes üpriski muutunud. Mis on muutunud ning mida võib nimetada tänapäeva olümpia prioriteetideks? Vaadates tagasi mitmeid dekaade, on näha et olümpiamängud olid tollel ajal suurriikide mõõduvõtt. Arvestades 20. sajandi olusid, oli see üpriski loogiline, kuna NSVL, Ameerika Ühendriigid, Inglismaa , Saksamaa ning mõned teised riigidki olid nii finantsiliselt, teadmiste ning oskuste poolelt teistest riikidest üle. Samuti on mitmed tänapäeva olümpiariigid olnud 20. sajandil suurriikide küüsis, mis nullis näiteks võimaluse Eestil osaleda Eesti riigi nime all. Seega, mineviku olümpia tähendus oli tänapäevaga võrreldes midagi täiesti erinevat. Tänapäeval on kas siis õnneks või kahjuks kõikide riikide sportlikud võimalused võrdsustatud,...
Võrkpall Sünnimaa Ameerika- 1895 William Morgan, ärimeeste ühingule kehaliste harjutuste ettevalmistamise käigus, „mintonette“, mängitud maailmas juba üle saja aasta, levis euroopasse I maailmasõja ajal, sotsialistlikud riigis eesotsas NSV liiduga võimutsesid eesotsas, ilmusid aasia riigid, venemaa naiskondi viiekordsed maailmameistrid ja neljakordsed olümpiavõitjad, 1919 jõudis võrkpall eestisse ja mängima hakati seda kõigepealt koolides, nii mõnedki uuendused tehnikas ja taktikas võeti eestis kasutusele, „eesti palling“, tallina „kalevi“ tulek NSVL meistriks, Viljar Loor- OM ja MM võitja, Iseloomustus- 12 mängijat, 6 kummalgi väljakualal, mängijad mängivad kõikides tsoonides, igas tsoonis on erinevad tehnilised ja taktikalised nõuded, maksimaalset jõudu tuleb kasutada ilma toetuspinnata, täpne liikumine oluline, tähtis palli ja mängija koostöö, lendava palli õigeaegses tabamises, ...
1968. a lahkus tippspordist. Eraelu Abikaasa Ene Antson; Poeg Fred Antson; Eksabikaasa Eve Kivi; Kolm lapselast; Ränk operatsioon; Elab Nõmmel. Töö 19621977 Kalevi instruktor, treener ja jalgrattaspordikooli direktor; 1977. Tallinna Oktoobri, hilisema Läänerajooni ning Kesklinna spordijuht; 19932000 Tallinna Kesklinna valitsuse kultuuri- ja spordiosakonna juhataja ning nõunik. Kasutatud kirjandus: sport.postimees.ee et.wikipedia.org www.esbl.ee TÄNAME KUULAMAST!
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kirjeldus Pesapall on võistkondlik sportmäng, milles osalevad kaks 9-liikmelist võistkonda, kes tegutsevad vaheldumisi ründajate ja kaitsjatena. Mängitakse spetsiaalsel 100120 m läbimõõduga sektorikujulisel väljakul. Neli nn pesa moodustavad väljakul ruudu, mille küljepikkus on 27,43 m. Pesadevaheline mõtteline joon jaotab väljaku eesväljakuks ja tagaväljakuks. Ründava võistkonna mängijad löövad kurikaga vastasvõistkonna söötja poolt ette visatud palli väljakule. Kohtunik jälgib, kas tegu on õige või vale sööduga. Reeglitekohasel pallile pihtasaamisel muutub lööja jooksjaks ja tema ülesandeks on jõuda esimesse pessa enne palli. Ründajad püüavad väljakul kindlas järjekorras läbi joosta neli pesa; ühel pesal võib korraga olla ainult üks jooksja ning üks jooksja ei tohi teisest mööduda. Kaitsev pool püüab ründavat poolt punktisaamisel takistada, püüdes palli kinni enne ...
SPORTLASE TOITUMINE Rein Jalak ; Vahur Ööpik TOITUMINE, TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUSVÕIME Süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooni perioodil, mis kordub iga 3,5 4 tunni tagant. 1. Toiduained ja toitained. Asendamatud toitained. Toitainete rühmad. Toiduained on taimse- või loomse päritoluga, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas), lipiidid on organismi energiaallikad (k...
staadion. Asutati Tallinna Jalgrattasõitjate Selts "Kalev". G.Lurich ja G.Hackenschmidt tulid esimest korda elukutseliste maadluse maailmameistriks. Asutati Tartu Spordiring, mis sai 1907 nimeks "Aberg" ja 1919 "Kalev" 1903 Euroopas hakati asutama Lurichi nime kandvaid spordiseltse 1904 Haapsalus toimusid esimesed võistlused jääpurjetamises 1905 "Kalev" avas liuvälja Gonsiori aias Tallinnas 1907 Tartu Ülikoolis moodustati esimene üliõpilaste spordiring "Sport", mis järgmisel aastal sai ülikooli valitsuselt tegutsemisloa 1908 Eestis hakkasid levima jalgpall, kergejõustik, tennis, uisutamine. Anton Õunapuu juhtimisel peeti "Kalevi" seltsi poolt Gonsiori aias pallimängude kursused. Peeti esimesed võimlemisõpetajate kursused Eestis Soomes võimlemisõpetajate kursused läbinud Helmi Põllu juhtimisel 1909 Tallinna külastas malemaailmameister E.Lasker. Tegevust alustasid nn. düünapoisid, meie esimeste kergejõustikuässade kasvulava
1. ajalooallikad · ainelised ehitised, varemed, relvad, tarbeesemed, luud · etnograafilised tavad, kombed · lingvistilised keel · suulised pärimused, rahvaluule · kirjalikud ürikud, kroonikad, seadused, memuaarid, statistilised materjalid · fotod, helisalvestised, filmid Ajalooallikad asuvad: muuseumides, raamatukogudes, arhiivides 2. spordi definitsioon (spordi harta järgi) ...tähendab "sport" kõiki organiseeritud või organiseerimata füüsilise tegevuse viise, mille eesmärgiks on väljendada või parandada kehalist vormi ja vaimset heaolekut, suhelda või saavutada tulemusi kõigil võistluste tasandeil. 3. ROK'i presidendid 01. 1894-1896 DEMETRIUS VIKELAS (Kreeka) 02. 1896-1916 PIERRE DE COUBERTIN (Prantsusmaa) 03. 1916-1919 Godefroy de Blonay (Sveits) [presidendi kohusetäitja] 04. 1919-1925 PIERRE DE COUBERTIN (Prantsusmaa) 05. 1925-1942 HENRI DE BAILLET-LATOUR (Belgia) 06
Judo ajalugu . · Judo looja JIGORO KANO sündis 29.oktoobril 1860 Mikage väikelinnas Hyogo Prefektuuris.Noorena oli J.Kano kidura kehaehitusega füüsiliselt nõrk nooruk (ka täiskasvanuna ei ületanud ta kehakaal 48kg). J. Kan Tokios keskkooli. Olles 17-aastane astus ta Kaisei Lütseumi, mis hiljem nimetati ümber Tokio Keiserlikuks Ülikooliks. Ta sooritas eksamid sotsioloogia teaduskonda, kust ta siirdus pedagoogika teaduskonda. Aasta hiljem kaitses filosoofias doktoriväitekirja. · Kano esimene õpetaja oli sensei TEINOSUKE YAGI. Igal jiu-jitsu stiilil olid omad traditsioonid ja saladused, mis olid korjunud sajanditega ning neid säilitati kiivalt võõraste eest. Põhiliseks oskuseks nende võtete puhul oli osata kahjustada vastase eluliselt tähtsaid organeid ja närvikeskusi. Tol ajal lõppesid paljud võistlused tihti tõsiste traumadega ning ka surmajuhtumid polnud haruldased. · Hiljem on ...
Butokukai Kui rääkida kaasaegse bud ajaloost, ei saa mainimata jätta Butokukaid (korrektselt Dai Nihon Butokukai Dai=suur, Nihon=Jaapan). 1876.a. kaotati samuraireziim, Tokugawa Bakufu Jaapanis ja loodi kaasaegne Meijinvalitsus. 1889 kinnitati Jaapanis põhiseadus Euroopa mudeli järgi. 1890 avati Jaapani Riigipäev. 189495 sõdis Jaapan Hiina vastu, Jaapan võitis sõja ja sai Korea ja Taiwani oma võimu alla. Algas jaapanlaste tee koloniaalvõimude kõrvale. Aja jooksul muutus kliima Jaapanis europaseerumisest läbi Jaapani õppimise Euroopalt, et kiirendada moderniseerumist ja industrialiseerimist, natsionalismiks (et Jaapan pöördub tagasi kõige Jaapanipärase poole). See lõi konflikti kahe grupi vahel: ühed toetasid progressiivset europaseerumist, teised konservatiivset natsionalismi. Natsionalism hakkas vähehaaval domineerima üle kogu Jaapani. Keiser Kanmu viis 794.a. pealinna Na...
Matkapäev Eesmärk Matkamise eesmärk: arendada noortel füüsilist vastupidavust, koostöö võimet ja orienteerumis oskusi. Anda noortel võimalust, tulla välja rutiinsest elust ja pakkuda vaheldust pinksale vaimsele tööle. Õpetada ja anda kogemuse noortele loodusega kohaneda ning arvestada kõikide ohtudega, millega võib looduses kokkupuutuda. Algtöö Matkamise luba saamine Abiliste, juhtide ja kasvatajate leidmine Lepingu täitmine transpordi tagamiseks (vajadusel) Lepingu täitimine laagri vanemaga Lapsevanemate teavitamine Noorte teavitamine Matkamine toimub jalgsi. Piirkonnaks on Remniku laagre ja selle ümbrus. Matkamise algus on Reminiku laagris ja lõpeb ka samas kohas (ringrada). Matkaraja distants on 12km pikk. Tomub 11.04 2014 Osalevad matkamängus 80 noort,1115 vanusegrupp ja 10 kasvatajat / juhendajat. Matkamine kestab orienteruvalt 6h. Enne matkale ja pärast mineku...
Tallinna Pedagoogiline Seminar Tervisesport noorsootöö osana Mäesuusatamine Helina Lillsoo Luivi Kruusmäe Mäesuusatamine · Sissejuhatus · Ajalugu · Võistlused · Spordiala tublimad (mehed, naised) · Eesti mäesuusatajad · Mäesuusakeskused · Suusavarustus Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises. Ajalugu Mäesuusatamise kodumaa on Norra, nüüdisajal harrastatakse seda eriti Alpimaades (sellest ka nimetus alpiala), kuid üha rohkem ka kogu põhjapoolkeral. Esimene võistlusslaalom peeti 1922 Mürrenis (Sveits). Võistlused Erinevad võistlused · Slaalom · Suurslaalom · Älisuurslaalom · Kiirlaskumine · Alpi kahevõislus · Mäesuusatamine maailmakarikavõistlused · Olümpiamängud SPORTLAN RIIK K H P KOKK E ...
korduste arv. Millisel distantsil või kiirusel sa ka ujuda ei plaani, keha lõdvestumise ja liigutuste sünkroonsuse säilitamise treenimine tagab sulle suurema edu kui kõva treenimine, et kauem ,,elus püsida". Kasutatud allikad 1) ,,Täiuslik ujumine Tehnika ja taktika" Prof. Rein Haljand, Toomas Tamp 2) ,,Erakordsed ujumisoskused igaühele" Terry Laughlin 3) http://en.wikipedia.org/wiki/Butterfly_stroke 4) http://liigume.ee/sinu-treener/sinu-spordiala/ujumine/ 5) http://sport.delfi.ee/news/liikumine/spordimeditsiin/ujumine-on-tervislik-ja-hea- uldfuusiline-treening.d?id=65237988
Body art Üldiselt Body art ( kehakunst)- kehakaunistuskunst, kunstnik kasutab kunstimenetluse- ja materjalina inimkeha. Kunst koosneb inimkeha peal, koos või sellest tehtud asjadest Kõige levinumad on tatoveeringud ja keha augustamine Ajalugu Sai alguse ürgajal erinevatest hõimukultuuridest Body arti kasutati enamasti rituaalidel (lapsest saab täiskasvanu, abiellumine, sõjaks või jahiks valmistumine, lapse sõnd jne) Tähendusel ei ole piire Modernne kunst 1960-ndatel otsisid kunstnikud uusi mooduseid eneseväljenduseks Uus kunstistiil (voog)- keha värvimine (happening, performance) Põhilised osavõtjad: Günter Brus, Otto Mühl, Hermann Nitsch and Rudolf Schwarzkogler Sai peamise alguse Austrias (sealt levis edasi) Kunstnikke kutsuti selles valdkonnas actionists-ideks ehk tegijateks Hiline body ...
SPORT L A NE K A I A KANEPI SANDER KULMA ISIKUANDMED · TEGELEB TENNISEGA · RIIK EESTI · SÜNNIKOHT HAAPSALU · 32 AASTAT VANA · 181 CM PIKK · KAALUB 74KG SPORTLASKARJÄÄR · PROFIKARJÄÄRI ALGUS 2000.A · AUHINNARAHA 4,9M USA DOLLARIT MÄNGUSTIIL · KANEPI ON WTA ÜKS TUGEVAMAID SERVIJAID: PÄRIS TIHTI ULATUB TEMA SERVIKIIRUS 170180 KILOMEETRINI TUNNIS (SENINE MAKSIMUM 196 KM/H). SAMUTI ON VÄGA TUGEV TEMA TEINE SERV. KANEPI LÖÖB TAGAJOONELT VÄGA TUGEVALT JA TEMA EESKÄELÖÖK ON ERITI OHTLIK. TAVALISELT MÄNGIB TA VASTASED ÜLE KIIRE RÜTMI JA TÄPSETE ÄRALÖÖKIDEGA. ÜKSIKMÄNGUD Tulemused (võitkaotus) 449264 Turniirivõidud 4 WTA; 13 ITF Kõrgeim koht WTA edetabelis 15. (20. august 2012) Praegune koht edetabelis 66. (29. jaanuar 2018) PILT KASUTATUD KIRJANDUS · HTTPS://ET.WIKIPEDIA.ORG/WIKI/KAIA_KANEPI
Eesti kõige aegade paremad judo maadlejad : : 2014 Sisukord Judo ajalugu Aleksei Budõlin Indrek Pertelson Martin Padar Kasutatud kirjanduse loetelu Aleksei Budõlin Aleksei Budõlin on tippspordist loobunud Eesti dzuudomaadleja, praegusel ajal Eesti dzuudo täiskasvanute judokoondise peatreener. sündinud 5. aprillil 1976 Tallinnas Aleksei Budõlin on täiskasvanute tiitlivõistlustel võitnud kokku 8 medalit: olümpiamängudelt ühe, maailmameistrivõistlustelt kaks ja Euroopa meistrivõistlustelt viis. Lisaks on ta kaks korda võitnud Euroopa juunioride meistritiitli. Erinevatel turniiridel (World Cup, Grand Prix ja Grand Slam) on Aleksei Budõlin saavutanud 9 esikohta. Indrek Pertelson Indrek Pertelson on Eesti judoka (juudomaadleja) ja ettevõtja. Sündis 21. aprillil 1971 Indrek on 193 cm pikk ja kaalub 1...
Triatlon Triatlon on spordiala, mis koosneb kolmest järjestikusest alast: ujumisest, jalgrattasõidust ja jooksust. Need inimesed, kes tegelevad tratloniga, nimetatakse triatleetideks. See on maailmas kiiresti populaarsust koguv ja arenev vastupidavusala, millest on kujunenud tänaseks ülemaailmne edukate ja järjekindlate inimeste sport. AJALUGU Esimese triatlonivõistluse korraldasid ameeriklased Don Shanahan ja Jack Johnstone, mis toimus 25. septembril 1974 Mission Bays San Diegos USA-s. Rahvusvaheline Triatloniliit ITU loodi mais aastal 1989 Avignonis Prantsusmaal. Sama aasta augustis toimusid seal ka esimesed maailmasmeistrivõistlused. Triatloniliit hõlmab endas 87 liikmesriiki. Liidu peakorter asub Vancouveris. Esimest korda võistlesid triatleedid olümpial, mis toimus Sydneys aastal 2000
KERGEJÕUSTIK Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlus pargis või metsaradadel. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850. ...
Kuid see, mis meid ühendab, on huvi spordi vastu. Tänapäeval aitavad seda huvi ülikülluslikult rahuldada massiteabevahendid, eriti televisioon ja raadio. Lisaks sellele on välja antud palju spordialast kirjandust. Nende hulka kuuluvad tippsportlaste elulooraamatud, olümpiamänge kajastavad raamatud. Laiemale lugejaskonnale mõeldud spordialased käsiraamatud. Kuidas inimesed ka sporti suhtuks, on sport kõikvõimas. Milles siis peitub tema võlu? Kas võimaluses leida tasakaal elu vaimse ja kehalise poole vahel nii neil, kes juba mõndagi saavutanud, kui ka neil, kes alles oma esimeseks hüppeks hoogu võtavad? Või erutab hoopis oma jõu ja osavuse tunnetamine? Võib-olla aga rõõm loodusega suhtlemisest? Või hoopis midagi muud...
Vibulaskmine Eestis Autor: Janely Kaljura Juhendaja: Reet Elmik Töö etapid Teema valik Materjalide otsimine Sisukorra koostamine Kontroll Parandused Töö esitamine Organisatsioonid Eesti Vibuliit Eesti Maastikuvibuliit Aktiivsemad Eesti vibuklubid Kajamaa Kütid Lääne vibulaskjad Sagittarius Tartu vibuklubi Mägilased Võistlused Jägermeister CUP Klubide Karikas
BOHDAN BONDARENKO Bohdan Bondarenko sündis sportlaste perekonnas 30.august 1989. Ta isa on endine kümnevõistleja, parim isiklik tulemus 7500 ning kõrgushüppes 2.16m. Kuigi Bohdan Bondarenko isa töötas kergejõustiklaste treenerina, huvitus poeg hoopis rahvatantsust. Isa jälgedes hakkas ta astuma 13-aastaselt. Ta liitus Yevgeniy Nikitini grupiga ning peale 2 kuulist treeningut sai ta tulemuseks 1.55 meetrit kõrgushüppes. Pikakasvuline Bohdani distsipliini progress arenes edukalt ning 2004ndaks aastaks hüppas ta juba üle 2 meetri kõrgusesse. Aasta hiljem esindas Bondarenko Ukrainat Euroopa Noorte Olümpia Festivalil Lignanos hüpates 2.12 meetrit, mis sel ajal kujunes tema isiklikuks rekordiks. Bohdan Bondarenko võitis sealt hõbemedali. 2006ndal aastal tõusis Bondarenko uuele tulemustetasemele. 10ndal jaanuaril püstitas ta noorte siseruumide rahvuslikel võistlustel uue rekordi, 2.21 meetrit ja tõusis sellega Ukraina par...
Trenni harjutused Kätlin ilves
Salt Lake City Olympic Games 2002 Kristin Prangel ja Kertu Roose 10.c General Information XIX Olympic Games February 8th through February 24 George Washington Bush Olympic fire Host city and location Changes New facilities High mountains Salty lake Rocky Mountain Region Olympic Village Symbols Motto: Citius, Altius Fortius Powder Copper Coal Snowflake Light the Fire Within Events 78 events Olympic medals Venues Worldclass venues 14 different places 10 to 60 minute drive Community facilities Highlights Ole Einar Bjørndalen Samppa Lajunen China Janica Kosteli Other information 1st Winter Olympic games. The most recent games 78 athletes Estonian athletes 18 competitors Biathlon Cross country skiing Figrue skater Nordic combined Ski jumper References http://www.utah.com/olympics http://www.eok.ee/salt_lake_city_2002# http://saltlake2002legacy.com/ http://www.ki...
Sport ja vigastused Uurimistöö Koostaja:Reyo Vitmer 11.klass Juhendaja direktor: Tõnu Lont Lüganuse 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Liikumine on tervise seisukohast väga tähtis. Iga päev võib näha inimesi metsa all, pargiteel või staadionil sportimas. Kahjuks toob sporditegemine kaasa ka vigastusi, nii peab treenija ennast ravima ja olema treeningutest eemal. Töö teemaks on ,,Sport ja vigastused". Uurimus on läbi viidud Lüganuse Keskkooli gümnaasiumiõpilaste ja kahe korvpallimeeskonna hulgas, sest sageli tekivad treenides traumad. Nende põhjusteks võivad olla mitteteadmatus, kuidas ennast treeningutel hoida ja kaitsta, et vigastusi ei tekiks. Töös tutvustatakse, missuguseid spordivigastusi esineb ja millest nad võivad tingitud olla. Töö autor on eesmärgiks seadnud küsimuste kaudu teada saada: · millises vanuses esineb kõige rohkem spordivigastusi
Referaat Vigastused sulgpallis Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Vigastuste põhjused...................................................................................................................3 Õlavigastused.............................................................................................................................4 Seljavigastused...........................................................................................................................4 Põlvevigastused.........................................................................................................................5 Ülekoormusvigastused.............
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Helari Kitsnik AÜEP 1 LASTE JA NOORTE KAASAMINE JA ARENDAMINE FC BARCELONA NÄITEL Pärnu 2013SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Uurimistöö teemaks on FC Barcelona noorteakadeemia. Valisin FC Barcelona just sel põhjusel, et neid on saavutanud viimasel ajal tohutu edu ning seda just enda noorteakadeemiast edutatud mängijatega. Töö eesmärgiks on välja uurida, kuidas arendab ja kaasab FC Barcelona oma noori kasvandikke. Uurimisülesanded: · säravamad nimed uuritavast noorteakadeemiast · noorte saavutused · mida õpetatakse noortele · kuidas kasvandikke arendatakse Materjali leiame internetist. Töö koosneb otsitud teemadest. Esimeses osas on erinevate loetelude vormistamine juba endale nime teinud kasvandikest ja tulevastest põhikoosseisu vutimeestest. Töö teine osa keskendub FC Barcelona põhimõtetele noorte arend...
AMEERIKA JALGPALLI POSITSIOONIDE NIMETUSED Sissejuhatus Valisin teemaks ameerika jalgpalli positsioonid, kuna see on huvitav ala, mida võiks ka Eestis rohkem harrastada. Ameerikas on ala näiteks nii populaarne, et selle finaali (Super Bowli) vaatab rohkem inimesi kui valib presidenti. Spordiala suurimas liigas NFL (National Football League) on ka üks Eesti esindaja Michael Roos ning järgmine aasta alustab seal mängimist ka Margus Hunt. Ameerika jalgpallis on 24 erinevat positsiooni, millele pole aga Eesti keelseid vasteid. Töö eesmärk ongi leida sobivad nimetused nendele positsioonidele. Igal meeskonnal on kaks rivistust ründeliin ja kaitseliin. Kui ründeliin on lõpetanud, asendab neid täies koosseisus kaitseliin. Ründeliini positsioonid: Center: tsenter annab palli mängujuhile ja blokeerib vastaste kaitsjaid. Quarterback: mängujuht saab tsentrilt palli ja annab selle kas jooksjale või söödab ette püüdjatele. Offensive guar...
Suusatamise kodune kontrolltöö 1. Suusatamise mõju tervisele (mida arendab?) Suusatamine sobib vastupidavuse arendamiseks.Suusatamine tugevdab meie südant ja vereringet, hingamist, ainevahetust. Suusatamine parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna- ja õlavöötme lihaseid, parandab jalgade jõuvastupidavust ja suurendab organismi põhivastupidavust. 2. Terviseriskid suusatamisel (millal ei tohi suusatama minna?) Harjutama ei tohi minna haigena, siis võib kasu asemel hoopis kahju teha. Tervisesportlane peaks jälgima nn. kaela reeglit - kui haigustunnused haaravad elundeid ülalpool kaela (ninaneel, kurk), siis võib esialgu veel treeninguid jätkata, vähendades nende mahtu ja intensiivsust. Kui aga haigustunnused esinevad allpool kaela (köha) või olete palavikus, ei tohiks treenida. 3. Riietus suusatamisel, riietus väga külma ilmaga suusatamisel. Riietus on optimaalne, k...
Taliolümpiamängud torino 2006 Olümpialinna tutvustus Torino on linn Põhja-Itaalias, Piemonte maakonnas. Asub Po ja Dora Riparia jõgede liitumiskohas. Milano järel on Torino suuruselt neljas linn Itaalias ja teine Põhja-Itaalias. Torino elanike arv 2012. aasta lõpu seisuga on 872 091. Asustustihedus on keskmiselt 6691 inimest ruutkilomeetri kohta. Võistluspaikad nimed Bardonecchia (lumelauasõit, mäesuusatamine) Cesana-San Sicario (laske- ja mäesuusatamine) Cesana-Pariol (bobisõit, kelgutamine, skeleton) Pinerolo (jääkeegel) Pragelato (suusakahevõistlus, murdmaasuusatamine, suusahüpped) Sauze d'Oulx (vigursuusatamine) Sestriere (mäesuusatamine) Torino (jäähoki, ilu- ja kiiruisutamine) Alad Murdmaasuusatamine Kahevõistlus Suusahüpped Mäesuusatamine Vigursuusatamine Lumelauasõit Laskesuusatamine Kiiruisutamine Lühirajauisutamine Iluuisutamine Kelgutamine Bobisõit...
Eesti murdmaasuusatamine olümpiamängudel 10 klass Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Kasutatakse klassikalist või vabatehnikat (uisutehnikat). Ajalugu Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Taliolümpiamängudel alates 1924. aastast. Maailmameistrivõistlused 1925. Rahvusvaheline Suusaföderatsioon Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. 1921 Tartus Emajõe jääl Vello Kaaristo Murdmaasuusatamine olümpiamängudel Murdmaasuusatamine 2002 Murdmaasuusatamine 2002 Murdmaasuusatamine 2002 Murdmaasuusatamine 2006 Murdmaasuusatamine 2006 Murdmaasuusatamine 2006 Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuus...
Jooksmine Jooksmine on kujunenud üheks populaarsemaks spordialaks tervisesportlaste seas. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks on jooksmine väga tõhus vahend südame tugevdamiseks, seda nii tervise tugevdamise kui haiguste ennetamise suhtes. Ja kolmandaks on jooksmine lihtne, joosta saab kõikjal. "Pole olemas halba ilma, on vale riietus". Jooksmine sobib iga ilmaga, ka pimedas ja talvel on see ju sisuliselt võimalik. Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu - jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks ligi kaks korda kauem sõita. Energiakulu (kcal / tunnis) jooksmisel erineva kiirusega Kehakaal(kg) 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 Kiirus 8 km/t 465 508 550 592 635 677 719 761 804 846 Kiirus 10 km/t 585 634 ...
Frisbee *VÄLJAK. Ristkujuline väljak, mille mõlemas otsas on väravaala. Väljas mängides on mõõtmed 35 x 65 m, väravaala 22 m, võimlas mängides 27 x 20 m, väravaala 6,5 m. *MÄNGU ALUSTAMINE. Iga punkti alustamine algab selles, et mõlemad võistkonnad rivistuvad end väravajoonele vastastikuliselt. Kaitses olev võistkond viskab frisbee ründavale võistkonnale. Väljas mängides on võistkonnas 7 liiget, võimlas mängides 5 *SKOOR. Iga kord kui ründav võistkond söödab kaitse väravaalasse ning oma mängija saab selle korrektselt kätte, on ründav võistkond saanud punkti. Mängu jätkatakse pärast igat punkti. *FRISBEE LIIKUMINE. Ffrisbeet võib sööta igas suunas, üle või mööda takistusest oma kaasmängijani. Mängija ei tohi frisbeega jooksta. Frisbee söötmiseks on aega väljas mängides 10 sekundit, võimlas 8 sekundit. Kaitsja peab lugema sekundeid selgelt ja arusaadavalt. Kui heidet pole sooritatud nõutud aja jooksul, läheb frisbee h...
Tutvustus BC Rakvere Tarvas on Eesti tipp korvpalli klubi, mis asub Rakveres. Mängivad nad Eesti korvpalli meistriliigas, Balti korvpalli liigas ja Eurochallenges. Asutati 2006-ndal aastal siis kandis nime Rakvere Palliklubi. Klubi sai endale nime Rakveres asuva Tarvase kuju järgi. 2007-2008 See hooaeg läks tarval raskelt. Ei saadud koguaeg mängu käima. Leegionäärid püsisid vähest aega tiimis. Hooaja kokkuvõttes jäid nad 9-ndaks 2007-2008 Mängijad Maksim Darski, Allan Ehte, Eric Lane, Hubert Radke, Mart Suursu, Titi Spasojevic, Kaspar Põldmaa, Karl Vimberg, Steve Käro, Timo Eichfuss, Priit Lokutshievski, Mattias Hunt, Raido Villers, Silver Kallas, Mihkel Mager, Mooses Kaja, Dwayne Smith, Mario Luik, Andre Pärn, James Allen. Treener: Andres Sõber 2008-2009 Sellel hooajal Andres Sõber välis mängijaid ei võtnud tiimi. Teistest tiimidest ainult kohalike mängijaid. BC Kalev Cramo-st tuli Kristo Saage. Tarvas lõpetas hooaja kuuendana, 28-...
Kuulitõuke tehnika areng läbi aegade Loovtöö Kuressaare 2012/13 Sisukord Sissejuhatus 1. Mis on kuulitõuge 1.1. Kuuli hoie 1.2. Pisut kuulitõuke ajaloost 2. Kuulitõuke tehnika areng läbi aegade 2.1. Paigalt kuulitõuge 2.2. Juurdevõtusammuga kuulitõuge 2.3. Selg ees kuulitõuge 2.4. Pöördega kuulitõuge 2.5. Hundirattaga kuulitõuge 2.6. Vähem kasutuses olevad kuulitõuketehnikad Kokkuvõte Sissejuhatus Töö käigus üritan uurida kuulitõuke erinevaid tehnikaid läbi aegade. Milliseid tehnikaid on kasutusel olnud ja milliseid tulemusi on tõugatud neid tehnikaid kasutades. 1.Mis on kuulitõuge Kuulitõuge on kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske siledapinnaline metallkuul nii kaugele kui võimalik. Kuuli mass on meestel 7,257 kg ning naistel 4 kg. Kuid eri vanusegruppides võib kasutada ka erinevate kaaludega kuule. Kuulitõukeringi diameeter on 2 m. Kuuli maandumiskohaks on 40 kraad...
Cristiano ronaldo Üldine info Üldine info Cristiano Ronaldo dos Santos Aveiro Üldine info Cristiano Ronaldo dos Santos Aveiro 5 veebruar 1985, Portugal Üldine info Cristiano Ronaldo dos Santos Aveiro 5 veebruar 1985, Portugal 2 vanemat õde (Elina ja Liliana ), 1 vanem vend ( Hugo ) Üldine info Cristiano Ronaldo dos Santos Aveiro 5 veebruar 1985, Portugal 2 vanemat õde (Elina ja Liliana ), 1 vanem vend ( Hugo ) 1 lapse isa ( Cristiano Ronaldo Junior ) Üldine info Cristiano Ronaldo dos Santos Aveiro 5 veebruar 1985, Portugal 2 vanemat õde (Elina ja Liliana ), 1 vanem vend ( Hugo ) 1 lapse isa ( Cristiano Ronaldo Junior ) ääreründaja Klubid mida on esindanud Klubid mida on esindanud Lissaboni Sporting ( 20022003 ) 253 Klubid mida on esindanud Lissaboni Sporting ( 20022003 ) M...
Sporting life in Australia History Sport is an important part of the culture in Australia Long history dating back to the precolonial period. Early sports included cricket, horse racing, Australian football and rugby. Number of professional sport leagues in Australia All the leagues involve a lot of people. The role of media The media plays an important part in Australia's sporting life Many sporting events are televised or are covered by the radio Many sport television shows, sport talk shows on the radio, and magazines dedicated to sport The Club, Australian Rules, The Final Winter, Footy Legends Awards in championships Several awards in the Olympics and Paraolympics Total 468 medals in Summer Olympics 138 gold, 158 silver and 177 bronze medals Total 9 medals in Winter Olympics 5 gold, 1 silver and 3 bronze medals National teams The country has a large number of national teams in sports
docstxt/13982600319868.txt
Narvas ¾ 1916.a. korvpalli kui spordiala algusaasta ¾ 1919/20. Hooaeg reaalse harrastamise esimene hooaeg ¾ 1920.a. korvpalli kui võistlusspordi algus Eestis Uus pallimäng leidis hea kasvupinnase eriti koolinoorsoo hulgas algul Tallinnas, hiljem mujal Eestis, mitmel põhjusel: 1. Tollal juba n.ö. vanade alade kõrval nagu raskejõustik, kergejõustik jalgpall, ujumine ja talvesport oli korvpall uudne ja emotsionaalne mäng. 2. Koolinoortel oli sport põhiline kooliväline harrastus, muid alternatiive oli vähe. 3. Üheks oluliseks faktoriks oli ka üldise kultuuritaseme kõrgem nivoo, mille tõttu mäng Eestis aga ka teistes Balti riikides hästi omaks võeti, võrreldes kasvõi mõne teise Tsaari-Venemaa regiooniga, kus ehk ka mängu tutvustati. Järeldus: korvpall vajas organisatsioonilist taset, et paljast trennist jõuda võistlusteni. 01.04.1922.a. asutati TKSÜ ja 14.12.1923.a. Eesti Käsipalli Liit.
vedelikutarbimisega on võimalik ära hoida stressi tekkimist organismis. Miks on isotoonilised Xpower spordijoogid nii efektiivsed? Baseerudes teaduslikele andmetele, mitmetele pikaajalistele praktilistele testidele, maitse testidele ning sportlaste hulgas läbiviidud uuringutele, Aminostari eksperdid on välja arendanud spordijoogi formaadi, mis esindab tõelist tipptaset ning süsteemset lähenemist spordis: kergesti ja kiiresti lahustuvad olenemata vormist, on see siirup (Xpower IontStar Sport Sirup), või pulber (Xpower Flash) või on tegemist valmisjoogiga (CarniXplode Drink rasvade põletamiseks, Aloe Vera Healthdrink), maitsevad hästi ning jätavad suhu värske tunde ei jäta halba järelmaitset nagu mõned teised spordijoogid, mis on tugevalt maitsestatud aromaatse lõhna ja maitsetugevdajate või kunstlike magusainetega. peale traditsiooniliste koostisosade (naatriumi, kaaliumi, fosforit, kloriidid, sahharoos, glükoos, sidrunhape ja selle soolad, di-hydrogenphosphate
country ehk murdmaal liikumist. Koerakross ei tähenda kindlasti lihtsalt koeraga jalutusrihmaga jalutamist või jooksmist, vaid koerakrossis kasutatakse samasugust varustust, nagu suusatajaveos. Veoliin peaksliikumisel pingul olema, ning koer peab liikuma inimesest eespool, mitte kõrval ega taga. Koerakrosson spordialana viimase kümne aasta jooksul maailmas aina rohkem populaarsust kogunud, ning sellespordiala kaudu on kelgukoerte sport jõudnud isegi nii eksootilistesse paikadesse, nagu Uus-Meremaa, Austraalia, Argentiina, Peruu ja Tsiili. Lisaks Euroopa kelgukoerte võistluste assotsiatsioonile (ESDRA) korraldab Euroopa meistrivõistlusi spetsiaalselt koerakrossi ja jalgrattaveospordialade edendamiseks loodud organisatsioon ECF (European Canicross Federation).Koerakross sobib hästi esimeseks spordialaks neile, kellel on üks või kaks koera, ning kes soovivadkelgukoerte spordiga esmatutvust teha. Koerakross ei sea erilisi
100 ja 400 meetri jooks 100 ja 400 meetri jooksu alustatakse stardiga. Kokku on kolm käsklust kohtadele, tähelepanu, start. Käsklusel ,,kohtadele" on käed joone taga õlgade laiuselt. Ees olev jalg on joonest 1,52 pöida ja taga olev jalg veel 11,5 pöida tagapool. Tagajala põlv on maas. Pea kui kehapikendus on otse. Käskluse ,,valmis" asendis on puusavöö õlgadest pisut kõrgemal ja kõik neli toetuspunkti (käed ja jalad) võrdselt koormatud. Käskluse ,,start" korral jookse stardipakkudelt edasi nii, nagu jookseksid õlgadest ja pealaest läbi, asetades tõukejala pöia (varvas üles) enda alla toele. Püüa liikuda nii, et tekib tunne, nagu kukuks pikali. Joosta tuleb kogu aeg kõrgel päkal, varbad enda poole, selg on nõgus, kõht on õõnes ja pinges. Käed töötavad nii, nagu karatekad lõhuvad laudu. Kuna jooksu juhivad käed, tuleb kätetöö harjutusi teha paigal, kõndides, liikumisel ning erinevas rütmis. Pärast jooksu kindlasti teha jõuharjutusi ja...
Ajalugu Spordi algeid võib leida muisteist mängudest ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana- Kreekas, kus kehaline kasvatus seostati võistlusega. Mitmesugustest jõu- ja osavusvõistlustest arenesid suurvõistlused: 776 eKr peeti esimesed olümpiamängud. Nüüdisaja spordi alguseks peetakse 19. sajandi II poolt, kui hakati korraldama ametlikke rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlusi. Sporti edendas rahvusvaheliste spordiföderatsioonide loomine ja olümpiamängude taassünd (1896; kaasaegsed olümpiamängud). Eriti kiiresti on sport arenenud pärast Teist maailmasõda.
KERGEJÕUSTIKU ALAD Referaat Pärnu 2014 SISSEJUHATUS Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid maailmas. See hõlmab jookse, hüppeid, heiteid, mitmevõistlusi ja sportlikku käimist. Kergejõustikuga tegelevad nii harrastussportlased kui ka elukutselised sportlased. Harrastussportlased on inimesed, kes tegelevad spordiga oma lõbuks ning kutselised on sportlased, kes saavad võistlemise eest raha, teenivad sellega endale ülalpidamist. Tähtsamad kergejõustiku võistlused on olümpiamängud, maailma- ja Euroopa meistrivõistlused ning maailma ja Euroopa karikavõistlused. Olümpiamängud ja Euroopa meistrivõistlused toimuvadtoimuvad toimuvad iga nelja aasta tagant ning maailmameistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta tagant. Olümpiamängude kergejõustikuvõistluste kavas on nii naistel kui meestel 24 ala. See arv võrdsustus, kui 2008. aastal võeti...
Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist? Kuidas sport aitab tunnetada ennast Eesti kodanikuna ?Eesti sport on viimasel ajal üsnagi suuri edusamme teinud .Aina rohkem osaleb erinevates võistlustes nagu näiteks jalgpallis osales eesti võistkond maailmameistri võistluste kvalifikatsioonist ja euroopa meistrivõistluste kvalifikatsioonis. Või siis näiteks tennises, Eva Paalma jõudis Stockholmis paarismängu finaali ning Eesti meeste teine reket Vladimir Ivanov mängib praegu Kasahstanis. Ning see viib selleni ,et Eesti riik on aina kuulsamaks läinud ja paljud tunnevad
Otepää Maailmakarika etapp läbi aegade ja murdmaasuusatamises 2012. Ajalugu: Idee Otepääl MK etappi korraldada ringles suusafunktsionääride hulgas ilmselt juba 80ndatel. Konkreetset kuupäeva või detailset plaani selleks aga polnud. Mõte sündmuse organiseerimisest tundus tol ajal lihtsalt üpris utoopiline. Kõik hakkas reaalsuseks muutuma üsna ootamatult kui FIS-i tollane murdmaasuusatamise juht Bengt Erik Bentsson saatis 1998 aasta augustis faksi, et Venemaa on loobumas Raubitsi etapist ning kas Eesti oleks juba valmis. Vastati jaatavalt ja saadigi korraldusõigused ning 1999 aasta 5. jaanuaril võisteldi esmakordselt Otepää MK etapil. Sellest ajast on Eestil oma koht MK etappide uhkes rivis. Huvitavaid fakte võistlusest üldiselt: · Otepää maailmakarika etapp murdmaasuusatamises ehk Otepää MK etapp toimub tänavu 12. korda. · Otepääle oodatakse alati võistlema maailma absoluutseid suusatippe....
Vaid ühele alale keskendumine ja kehv füüsis viivad noorsportlased arstide juurde Chicago Loyal ülikoolis tehti sellel aastal uuring, mille tulemused näitavad, et ainult ühe spordialaga tegelevatel noortel on kaks korda suurem risk saada vigastusi kui neil, kes harrastavad mitut spordiala korraga. Arstid leiavad, et vigastuste riski suuruse põhjus on hea üldfüüsilise seisukorra puudumine. Tänapäeva noored on mugavad ning trenni ja mujale minnakse autoga, see aga mõjutab tugevalt tervist. Samuti on paljudel sportlastel stress, mis on põhjustatud treenerite ja vanemate poolt. Treenerite poolt liiga suured treeningmahud tekitavad aga traumasi. Kõigist põhi- ja keskkooliportlaste vigastustest on 50% põhjustatud ülekoormusest. Jalgpalluritel on kõige levinum vigastus põlvetrauma, see on põhjustatud ka kunstmurul treenimisest. Kunstmuru on kõva ning see põrutab joostes kõvasti liigeseid, eriti kahjulik on see kasvavale organi...
Juhendaja: Tiit Tammaru Tartu 2014 Sissejuhatus Kriket on pesapallisarnane sportmäng, mis on eriti populaarne Suurbritannias ja Rahvaste Ühenduse maades. Seda mängivad kaks üheteistliikmelist võistkonda kõva rusikasuuruse palli ja puust kurikaga avaral ringjal muruplatsil(1) Kriket on olnud tunnustatud sport juba sajandeid. Tänapäevane kriket on pärit Inglismaalt ning populaarne eelkõige Rahvaste Ühenduses. Mõnes Lõuna-Aasia riigis, näiteks Indias, Pakistanis, Bangladeshis ja Sri Lankal on ta kõike populaarsem spordiala . (1) Mina valisin oma uurimustöö teemaks kriketi seepärast, et ma pole sellega oluliselt kursis ja ei tea sellest midagi. Ning tahtsin võtta sellise spordiala, mida ma ei tea ja on huvitav uurida. Kriketit mängitakse Eestis juba üle 10 aasta
Kristina Šmigun on 1 inimene 2%-st elanikkonnast, kes tegi selle ära. Kristina võitis oma sportlaskarjääri jooksul Eestile ja iseendale mitmeid medaleid, millest kõige tähtsamad on 2 olümpiakulda ja üks hõbe. Tal olid kindlad eesmärgid, enesedistsipliin, õiged eeskujud ning unistused, mille ta raske töö ja vaevaga ellu viis. Tänapäeval võib tunduda, et mis see jooksmine, palli viskamine või suusatamine nüüd ikka on, et see on lihtsalt sport, kuid tegelikult on tippsport hoopis midagi muud, kui paljud inimesed arvavad. Kristina Šmigun on oma elululooraamatus jutustanud Jaan Martinsonile oma elust loo, kuidas üks väike tütarlaps otsustas saada tasemel suustajaks, lihtsalt sellepärast, et ta tahtis ning missugused takistusi ning helgeid hetkeid ta sel raskel ja pikal teel kohtas. Tippspordil on palju häid kui ka halbu külgi. Kristina Šmigun on oma päevikusse kirjutanud 12.aastasena: „Äratus. Läksime oja äärde pesema
Doping Sport mida me selle all näeme? Sportlasi kes üksteisega võistlevad? Pinnapealselt võib nii öelda küll. Tegelikkus on aga hoopis midagi muud. Kas sport on puhas ja aus? Naiivne ja rumal oleks ju nii mõelda. Doping mis see on? Dopingu all peame me silmas vahendit, mida kasutatakse paremate tulemuste saamiseks. Kas see on siis seda väärt? Dopingu kasutamine on maailmas niiöelda tõusev trend, vahendid selle tootmiseks aina arenevad, nendega paralleelselt ka tuvastamismeetodid, milleta oleks sport üks suur poriloik, kus kõik on porised. Võtame siis näiteks kasvõi suusatamise, kus suurtematel suusariikidel on oma suur hooldusrekka,
Ragbi (Rugby) Liisa Kalda AV31 Järvamaa kutsehariduskeskus Juhendaja: Taiga Laur Järvamaa Kutsehariduskeskus Sisukord KIRJELDUS............................................................................................................... 3 Ragbi liit ja ragbi liiga............................................................................................. 4 Puuteragbi.............................................................................................................. 5 Ragbi olümpiaalana................................................................................................ 5 Ajalugu................................................................................................................... 6 Ragbi liidu tähtsamad rahvusvahelised võistlused.................................................6 Rugby World Cup.........................................
EESTI SPORT Kool: Tallinna Paekaare Gümnaasium Autor: Jekaterina Gusseva Klass: 9 A klass EESTLASTE POPULAARSEMAD SPORDIALAD EESTI OLÜMPIAMEDALID EESTLASED – OLÜMPIAMÄNGUDE MEDALIMEHED TÜÜPI SPORTLASED 1. Terviseprotlane on see inimene, kes hoolitseb oma tervise eest ja füüsiliselt ektiivne, tegeldes regulaarselt metsajooksu, võimlemise või mõne muu spordialaga. 2. Harrastussportlane on see inimene, kes harrastav ainult oma lõbuks, kui tahab, võtab osa ka mõnest kohalikust võistlusest. 3. Tippsportlane on see inimene, kes tegeleb ühe kindla spordialaga ja saavutab omal ala vabariigis või maailmas väga häid tagajärgi. 4. Profisprotlane on see inimene, kes saab võistlemise eest raha, muud tööd ta peale spordi enamasti ei tee, tema sportlikud tulemused ei küündi maailma paremate hulka. 5. Tugitoolisportlane on see inimene, ...
Sport Eestis 1945 – 1991 Jelizaveta Šmeljova 11.A Kehakultuur ja sport – valdkond, mis väljendas riiklikku rahvus-, kultuuri- ja ka spordipoliitikat Nõukogude riigis. Võimu lähtealuseks oli seisukoht, et kehaline kasvatus on kommunistliku kasvatuse lahutamatu koosteosa. Suur tähtsus oli juhtlausetel – "Valmis tööks ja kaitseks" ja "Kõik rekordid nõukogude sportlaste nimele". Nõukogude võim, analoogiliselt Hitleri totalitaarsele režiimile, tegi panuse spordile, saamaks tugeva ja
Ühendriigis, kulmineerub hooajal mis algab hilissuvel eelmisel kalendriaastal. Tippmängijad Peyton Williams Manning sündinud 24.märtsil 19 76 New Orleansis on USA Ameerika jalgpalli mängija. Ta mängib 2012. aastast alates NFLi meeskonna s Denver Broncos mängujuhi positsioonil. Tippmängijad Calvin Johnson Tartu Titans MTÜ Tartu Sport tegutseb alates 2009. aasta sügisest, kuid omab endas aktiivset tuumikut, kes on Ameerika Jalgpalliga Eestis tegelenud juba varasemalt. MTÜ Tartu Sport on lühikese tegutsemisaja jooksul loonud tõsiseltvõetavaid kontakte nii Eestis kui ka naaberriikides: Lätis ja Soomes. 2009a. osaleti esmakordselt koos Tallinna Tormiga Soome II liiga mängudes 2010a. osalesid Tartu Titansi mängijad taaskord Tallinna Tormi ridades Soome II divisiooni mängudel 2010a
Kooli nimi Gruppi nimi [teie nimi] ENERGIAJOOK RED BULL Referaat Juhendaja: [nimi] Tartu 2012 SISU: 1. RED BULL Algus 2. Kas RED BULL on tervisele ohtlik? 3. Mida sisaldab RED BULL 1. RED BULL ALGUS 1982. aastal tutvus Dietrich Mateschitz Kaug-Idas laialt levinud toniseerivate jookidega. Hongkongi Mandarini hotelli baaris istudes tekkis tal idee hakata neid turustama ka väljaspool Aasiat. 1984. aastal asutas Mateschitz Red Bulli. Ta viimistles toodet, töötas välja unikaalse turunduskontsepti ja hakkas 1987. aastal Red Bull energiajooki Austria turul müüma. See ei olnud mitte ainult uue toote, vaid terve tootekategooria sünd. Praegu on Red Bull saadaval 160 riigis üle kogu maailma. Alates 1987. aastast on ära joodud üle 30 miljardi purgi Red Bulli, neist rohkem kui 4,2 miljardit 2010. aastal. Number üks ener...
EESTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL Birger Rasmussen AT22 Juhendaja: Deivi Sadeiko Särevere 2010/2011 SISUKORD · Tali olümpiamängude toimumise ajad · Sankt Moritz · Garmisch Partenkirchen · Oslo · Cortina d'Ampezzo · Innsbruck · Grenoble · Lake Placid · Sarajevo · Galgary · Albertville · Lillehammer · Nagano · Salt Lake City · Torino · Vancouver Tali olümpiamängud I. 1924-Chamonix II. 1928- Sankt Moritz III. 1032- Lake Placid IV. 1936- Garmisch-Partenkirchen 1940- Sankt Moritz' 1944- Cortina d`Ampezzo' V. 1948- Sankt Moritz VI. 1952- Oslo VII. 1956- Cortina d`Ampezzo VIII. ...
Autor: Karli Kukk Juhendaja: Erla Soots SuureJaanis 2013 Anda ülevaade Eesti korvpalli olukorra kohta Kaardistada korvpalliharrastajate arv, vanus ja sooline kuuluvus maakondade kaupa SuureJaanis 2013 Materjalide kogumine (raamatud, internet) Andmestiku koostamine korvpalli harrastajate kohta maakonniti Andmete, materjalide läbitöötamine Analüüsi, uurimistöö koostamine SuureJaanis 2013 Korvpall ja selle ajalugu Korvpalli põhilised nõuded tänapäeval Korvpalli tähtsamad organisatsioonid Analüüs Eesti korvpalli olukorra kohta SuureJaanis 2013 Põlva maakonnas on kõige vähem korvpalli harrastajaid spordiklubides Korvpalli harrastajad ...
Laste ja noorukite kehalise aktiivsuse ning kehalise võimekuse mõõtmise käsiraamat. Maarike Harro. KA on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energia kulu üle rahuolekutaseme. Kogu ööpäevane energiakulu jaotub 1. energiaks, mis on vjalaik põhiainevahetuseks südame, aju, kopsude ja teiste elundite tööks (50-75%) 2. toidu seedimiseks ning kehatemperatuuri säilitamiseks (7-10%) 3. kehaliseks aktiivsuseks (umbes 15% või rohkem) Kehalist aktiivsust iseloomustab: - ühekordse tegevuse intensiivsus ja sealjuures kulutatud energia hulk - sagedus (päevas, nädalas) - kestus (korraga, päevas, nädalas; minutites, tundides) - sooritatud tegevuse tüüp - eesmärk (sportlik treening, igapäevane kehalist pingutust nõudev töö jms) - pikem ajaperiood, mille vältel eelnevalt kirjeldatud ühekordseid tegevusi harrastatakse Kehalise aktiivsuse olulisus täiskasvanu tervisele. Kehaliselt aktiiv...
Juri Jaanson Cheremisinov Andrey 5.b klass Juri Jaanson Jüri Jaanson (sündinud 14. oktoobril 1965 Tartus) on eesti sõudja ja poliitik, XII Riigikogu liige. Kuni 2004. aastani sõitis Jüri Jaanson kõigil võistlustel ühepaadil, 2005. aastal sõitis ta Eesti koondise paarisaeruliste neljapaadis. Alates 2007. aastast võistleb ta Tõnu Endreksoniga paarisaeruliste kahepaadil. Jüri Jaansoni treener on tema abikaasa Tatjana Jaanson. 18. novembril 2010 teatas Jaanson oma tippsportlaskarjääri lõpust. 30. novembril 2010 teatas ta liitumisest Reformierakonnaga ja kavatsusest kandideerida 2011 aasta Rigikogu valimisel. Ta kandideeris valimisringkonnas nr. 4 (Harju- ja Raplamaa) ning valiti 1178 häälega Riigikokku. Isikuandmed Isikuandmed Riik Eesti. Sünniaeg 14. oktoober 1965 (46-aastane) Sünnikoht Tartu, Eesti. Medalid Medalid Olümpiamängud Hõbe 2004 Sõudmine Hõbe 2008 Sõudmine Maailmameistrivõistlused Kuld 1990 Sõudmine Hõbe 1995 Sõudmine Pron...
eok.ee/korvpall - 28.02.2013 FIBA. Wikipedia - http://en.wikipedia.org/wiki/FIBA 03.03.2013 NBA. Vikipedia - http://et.wikipedia.org/wiki/NBA - 03.03.2013 Eesti Korvpalliliit. Vikipedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Korvpalliliit 15.03.2013 Eesti Korvpalliliidu ajalugu. Eesti Korvpalliliidu koduleht - http://www.basket.ee/? mid=247 15.03.2013 Lisa 1. Korvpalliväljak - http://loadpaper.com/large/Basketball_wallpapers_406.jpg - 17.03.2013 Lisa 2. Kohtunikud - http://sport.delfi.ee/news/korvpall/eesti/eesti-korvpallikohtunikud- koolitavad-end-tippspetsialistide-kae-all.d?id=64491330 10.03.2013 Lisa 3. Korvpalli mäng.Erakogu. Lisa 4. NBA logo - http://www.basketwallpapers.com/Images-12/NBA-2013-Coming- Soon-1920x1200-BasketWallpapers.com-.jpg -10.03.2013 Hannes Koik, Charile Brock, ,, Korvpallitreenerite kutsekoolituse õpik", 2006 Vello Lään, "Korvpall", 2002 18 Lisad Lisa 1
5. Eesti korvpalli ajalugu Esimene ametlik korvpallimäng Eestis toimus 7. juunil 1920 Tallinnas, Poeglaste Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) ja Reaalkooli vahel. Esimesed Eesti meeste meistrivõistlused korvpallis toimusid aastal 1925 ja esimesed naiste meistrivõistlused 1927 aastal. 23. novembril 1934 võeti Eesti Rahvusvahelise Korvpalliföderatsiooni FIBA liikmeks. Korvpall jõudis olümpiamängudele 1936. aastal Berliini mängudel. Turniiri avamängus 8. augustil olid vastamisi Eesti ja Prantsusmaa meeskonnad, kusjuures avaviske-hüppepalli sooritas James Naismith, korvpalli looja. 1993 jõudis Eesti Euroopa Meistrivõistluste finaalturniirile kus saavutati 6.koht. Aastatel 1945 - 1991 oli Eesti korvpallialane tegevus seotud Nõukogude Liidu Korvpalliföderatsiooniga. 20. detsembril 1991 taastati Eesti kui liikmesriigi staatus FIBAs. 2001 aastal jõudis Eesti uuesti Euroopa meistrivõistluste finaal...
1920 Antwerpen Alfred Neuland Tõstmine Kergekaal (67,5 kg) 1924 Pariis Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus Kärbeskaal (58 kg) 1928 Amsterdam Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Sulgkaal (62 kg) 1928 Amsterdam Osvald Käpp Vabamaadlus I kergekeskkaal (66 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Vabamaadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1952 Helsingi Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1964 Innsbruck Ants Antson Kiiruisutamine 1500 m 1968 México Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1972 München Jüri Tarmak Kergejõustik Kõrgushüpe 1972 München Jaan Talts Tõstmine Raskekaal (110 kg) 1972 München Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1976 Mont...
Valgamaa Kutseõppekeskus Müüja Sportvõimlemine Pilleriin Varik M-11 Juhendaja: Evo Saar Valga 2013 Võimlemine on tegevus ja sport. See sisaldab harjutuste tegemist füüsilise jõu, paindlikkuse, koordinatsiooni ja tasakaalu abil. Võimlemine arenes välja Vana- Kreekast kus harjutati hobuse peale minemist ja maha tulemist. Tänapäeval on võimeline kuulus spordiala ja sellel alal tippu jõuda on raske, sest see on iseenesest raske ja keeruline. Võimlemise ülesanne kehalises on arendada painduvust, jõudu, tasakaalu, rütmitunnet, osavust, koordinatsiooni ja loovust, kujundada rühti, liikumist ja
Kehalise kasvatuse referaat Korvpall Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Mänguväljak ja varustus Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. (Eesti Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14.) Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 3,05 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m. Laua küljes on 45 cm läbimõõduga korv, mis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel. Rõnga küljes on korvivõrk, mis...
development in our own personal lives, as well as it helps and contributes to the work we do in the coaching program which we are currently studying. What was most interesting about this topic was that we learned a lot of new and useful exercises which we can implement into our workout routines and carry them out ourselves. Added to this, we learned what durability develops in our organism and what makes it function properly. Our sources include the internet as well as sport/health books which taught us specific exercises as well as other useful information which can be used in our study. Our goal was to investigate the term resistance training and how what it consists of. We found certain exercises which help develop a person's endurance and what the exercises are used for. We are satisfied with our research and found out what we were set to find out in the first place. As a conclusion, we could say that this study further developed our perception of
Doping- tänapäeva spordi tõsine probleem Doping spordis on viimase aja väga levinud teema, sest peaaegu igal nädalal kuuleme uudiseid sportlastest, kes on dopingu tarvitamisega vahele jäänud. Suurte võitude nimel on sportlased valmis kõigeks ja paljud atleedid valivad illegaalse tee, et saavutad see kõige teravam tipp. Kuid millega nad riskivad ja mis on selle tagajärjed sportlasele endale, tema perekonnale, riigile, spordialale ja kogu spordile? Suur osa dopingu kasutajatest ei jää vahele, sest koondistel on omad laborid, mis on sammukese dopinguküttidest ees ja see võimaldab selle, et üha enam sportlasi ei karda keelatuid aineid manustada. Pärast sportlaskarjääri lõppu hakkab paljudel dopingu kasutajatel ja sellele kaasa aidanud inimestel südametunnistus piinama ja nad ei suuda saladusi ning telgitaguseid enam enda teada hoida ja nad soovivad kõik ausalt ülestunnistada. Tänu nendele inimestele oleme tead...
Pärnu Ühsgümnaasium Jalgpall, korvpall, võrkpall Referaat Chris-Eric MartLaanemäe Päev G1.B Juhtendaja: Mehis Merilaine Pärnu 2018 Sisukord: Jalgpall......................................................................................................................3. Tutvustus....................................................................................................................3 Ajalugu.......................................................................................................................3 Mängureeglid.............................................................................................................3 Pall.......................................................................................................................
KUULITÕUGE Koostaja: Hanna Carolina Claesson HÜPPEGA TEHNIKA FAASIDE KIRJELDUS · Hoohuppega kuulitouge sisaldab jargmisi faase: ETTEVALMISTUS, HOOHÜPE, ARATÕUGE ja HEITJA TASAKAALUSTAMINE. · Ettevalmistavas faasis votab heitja asendi hoohuppe alustamiseks. · Huppefaasis koguvad heitja ja kuul kiirendust ning sportlane valmistub vahendi aratoukeks. · Lopupingutuse faasis luuakse lisakiirus, mis antakse kuulile edasi enne, kui see lendu laheb. · Pidurdusfaasis peatub sportlane aratoukeasendisse, et mitte segmendist voi heiteringist valja kukkuda. KUULI HOIE · TEHNILISED KARAKTERISTIKAD · Kuul asub sormedel. · Sormed veidi laiali ja paralleelsed. · Kuul on ees kaelal. Poial toetub rangluule. · Kuunarnukk on ulal-korval (kere suhtes 45o nurga all). PÖIA ASETUS · Parem jalg libiseb kannal ja pannakse...
Üldkehaline treening Mis on üldkehaline treening? Üldkehalise treeningu eesmärk on treenida kogu keha. Üldkehaline treening on mõeldud erinevate lihasgruppide tugevdamiseks, kordinatsiooni, tasakaalu, vastupidavuse ja üldfüüsise parandamiseks mitte kindlal spordialal tulevuste saavutamiseks. See ei tähenda aga, et enda spordiala kõrvalt ei võiks üldtreeninguga tegeleda, see võib just aidata ka enda alal paremaid tulemusi saavutada. Üldkehaline treening ei vaja kindlat kohta või abivahendeid (kuid neid on võimalik kasutada) ja saad ennast treenida jõusaalis, rühmatreeningutes ja ka kodus. Miks eelistada üldkehalist treeningut? Üldkehalise treeningu puhul ei keskenduta ainult ühele lihasgrupile ja saab valida erinevate raskusastmete vahel alustades lihtsamast ja kui treenitus suureneb siis harjutust raskemaks kohandada. Kuna tehakse trenni mitmetele erinevatele lihastele, siis ei väsi ära samade...
Kettaheide Kettaheites võidab sportlane, kes heidab ketta kõige kaugemale ja enne ketta maandumist ringist välja ei astu. Heite sooritamiseks antakse igale sportlasele aega 1 minut. Igaühel on kolm katset. Kettaheide kasvas välja antiikolümpiamängude viievõistlusest 708. aastatel eKr. Eesti tuntuimad kettaheitjad on: Aleksander Tammerti isiklik rekord on 70,82 m. Gerd Kanteri isiklik rekord on 73,38 m. Märt Israeli isiklik rekord on 66,98 m. Eha Rünne isiklik rekord on 63,18 m. Tammert on võitnud olümpiapronksi 2004. ja Kanter MM-hõbeda 2005. aastal. Maailmarekord on püstitatud sakslase Jürgen Schulti poolt Neubrandenburgis, milleks on 74.08 m Ketas on kas puust või mõnest muust siledast materjalist, mille ümber on metallist ümar metallring. Ketta kaal on meestel mitte üle 2 kg ja naistel 1 kg. Ketta välismõõt peab olema 21,922,1 cm ja naistel 18,018,2 cm. Kettaheit...
PEETRI KOOL EESTI TÕSTMISE AJALUGU 7.klass Juhendaja Deivi Teppan Koostaja Urmo Dikker Peetri 2016 SISUKORD Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 1.Mis on tõstesport?...............................................................................................................4 2.Ajalugu................................................................................................................................4 Kokkuvõte..............................................................................................................................6 Kasutatud allikad..................................................................
docstxt/15298465080662.txt
annaabi.ee 
