Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Otepää Maailmakarika etapp läbi aegade ja murdmaasuusatamises 2012 (0)

1 Hindamata
Punktid
Otepää Maailmakarika etapp läbi aegade ja murdmaasuusatamises 2012.
Ajalugu:
Idee Otepääl MK etappi korraldada ringles suusafunktsionääride hulgas ilmselt juba 80ndatel. Konkreetset kuupäeva või detailset plaani selleks aga polnud. Mõte sündmuse organiseerimisest tundus tol ajal lihtsalt üpris utoopiline.
Kõik hakkas reaalsuseks muutuma üsna ootamatult kui FIS-i tollane murdmaasuusatamise juht Bengt Erik Bentsson saatis 1998 aasta augustis faksi , et Venemaa on loobumas Raubitši etapist ning kas Eesti oleks juba valmis. Vastati jaatavalt ja saadigi korraldusõigused ning 1999 aasta 5. jaanuaril võisteldi
esmakordselt Otepää MK etapil. Sellest ajast on Eestil oma koht MK etappide uhkes rivis.
Huvitavaid fakte võistlusest üldiselt:
  • Otepää maailmakarika etapp murdmaasuusatamises ehk Otepää MK etapp toimub tänavu 12. korda.
  • Otepääle oodatakse alati võistlema maailma absoluutseid suusatippe.
  • Pealtvaatajaid tänavu oodatakse ca 15 000.
  • Kõikidel Otepää MK etappidel on olnud viiekohaline arv pealtvaatajaid.
  • Otepää MK etappi jälgib üle maailma hinnanguliselt ligi 40 miljonit televaatajat.
  • Sündmuse korraldamisega on ühel või teisel viisil seotud umbes 700-800 inimest.
  • Läbi aegade on kõige rohkem olnud Otepää MK-l esindatud 27 riiki. Tänavu on üles antud 21 riiki.
  • Kõige enam poodiumikohti on Otepääl võitnud norrakad.
  • Kõige enam on võitnud J. Kowalczyk ja L. Bauer, mõlemad kolm korda. Nimetatud suusatajad on üles antud ka tänavu.
  • Eestlased on Otepää MK-l poodiumile jõudnud 10 korral. Viimati juhtus see 2010 kui Andrus Veerpalu ja Jaak Mae saavutasid vastavalt teise ja kolmanda koha 15 km klassikasõidus.
  • Otepää MK võistluste eelarve on ca 800 000 eurot.
  • Otepää MK etapi peasponsorid on ERGO ja Swedbank.
  • Tänavu tähistatakse Otepää MK raames maailmas esmakordselt toimuvat sündmust „World Snow Day“. Selle puhul toimuvad eraldi lastesõidud ja EMT Harrastajate Meistriklass, kus rajal võtavad mõõtu tuntud inimesed erinevatelt elualadelt.
  • MK sari koosneb hooajal 2011/2012 järgmistest etappidest: Sjusjoen (NOR), Kuusamo (FIN), Düsseldorf (GER), Davos (SUI), Rogla (SLO), Milano (ITA), Otepää (EST), Moskva (RUS), Rybinsk (RUS), Nove Mesto (CZE), Szklarska Poreba (POL), Lahti (FIN), Drammen (NOR), Oslo (NOR) ja Falun (SWE). Loetelule lisandub Tour de Ski programm.
  • MK sarja kuulub nii meeste kui naiste arvestuses kokku 26 osavõistlust.
  • Arvestades kõiki boonuspunkte on meeste arvestuses võimalik koguda tänavusel MK hooajal maksimaalselt 3720 punkti ja naiste arvestuses 3600 punkti.
  • MK sarja auhinnafond on nii meeste kui naiste arvestuses 3,235 miljonit Šveitsi franki ehk ca 2,65 miljonit eurot.

Niisiis tänavu toimus Otepääl Maailmakarika etapp murdmaasuusatamises juba 12. aastat 21. ja 22. jaanuaril 2012 ja sellest võtsid osa 22 riigi sportlased . Otepää võõrustas maailma parimaid Tehvandi Spordikeskuses suusaradadel ja ülemöödunud aastal ka uue välimuse ja vormi saanud staadionil. Arvestades samuti fakti, et telepilt Otepäält jõuab alati miljonite inimesteni üle maailma oli sündmust ka tänavu kohapeal kajastamas üle saja ajakirjaniku ja fotograafi. Seega on olnud alati tegemist maailmamastaabis, kui ka Eestile väga tähtsa sündmusega spordimaastikul.
Starti asusid nii MK-sarja viis parimat naiste ja meeste arvestuses kui ka hulgaliselt teisi nimekaid ja tugevaid sportlasi.
Võistluskomitee esimehe Vahur Leemetsa sõnul oli tänavune sündmus väga esindusliku koosseisuga. „Eestisse tulid pea kõik maailma tugevamad suusatajad nii naiste kui meeste arvestuses. Suure huvi põhjuseks võis välja tuua nii tiitlivõistlusteta aasta, kus keskenduti peamiselt MK-sarjale kui ka Otepää etapi populaarsusele sportlaste endi hulgas“ . Tema sõnul oli tänavune mõõduvõtt kõigile talispordisõpradele suurepäraseks võimaluseks näha rahvusvahelist suusaeliiti meie endi koduõues.
Meeste 15 km sõidul tegi ajalugu Šveitsi võistleja Dario Cologna. Teiseks tuli Lukas Bauer Tšehhist (+24.0) ja kolmandaks Devon Kershaw Kanadast (+25.2). Šveitsi võistleja sai esimeseks tippsuusatajaks, kes saavutanud Otepää MK-etapil kuldse duubli ehk võitnud nii sprindi - kui distantsivõistluse. Eesti võistlejatest sai parima tulemuse Algo Kärp, kes kaotas võitjale 2:50.4 jäädes sellega 38. Kohale.
Sarnaselt Dario Colognale sai Otepääl, Tehvandi Spordikeskuse suusaradadel kuldse duubliga hakkama ka Justyna Kowalczyk Poolast, kes lisas sprindi võidule ka naiste 10 km esikoha. Teiseks tuli Marit Bjoergen Norrast (+21,9) ning kolmandaks Therese Johaug samuti Norrast (+40,5). Parima eestlasena sai Piret Pormeister 43. koha.
Otepää Maailmakarika etapp läbi aegade ja murdmaasuusatamises 2012 #1 Otepää Maailmakarika etapp läbi aegade ja murdmaasuusatamises 2012 #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marietta123 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eesti suusatamise ajalugu
7
doc

Eesti suusatamise ajalugu

Andresson. Pikimad hüpped ulatusid 10 meetrini. 10. märtsil hakati Eesti suusameisteid selgitama esmakordselt murdmaastikul. 1931 - märtsis püstitas Eduard Bergman-Raidla Viljandi hüppemäel Eesti suusahüpete pikkusrekordiks 21,5 m. Toimus esimene suusamatk ümber Eesti. Tallinnast alguse saanud ja Viljandis lõppenud rajal suusatas 224 talisportlast. Aasta lõpul viis Soome kaisteliidu suusavalmistamise instruktor Eino Sipola Tallinnas, Tartus ja Paides läbi suuskade valmistamise kursusi. See oli tähtsaks tõukeks suusaspordi massilisuse kujunemisel. 1933 - Talvespordiliidu eestvedamisel töötati välja üleriiklikud suusatamismärgi määrused. 2. ja 3. veebruaril koraldati üle riigi I Eesti Talimängud Mustamäel. Üritustel osales üle 4000 sportlase. Mustamäel avati hüppetrampliin. Vello Kaaristo (Krassikov) ja Katrin Peckert-Forsman võistlesid taliolümpiamängudel. Parimaks kohaks Garmisch-Partekirchenis jäi Kaaristo 23

Kehaline kasvatus
Suusatamise küsimused
1
doc

Suusatamise küsimused

6. Miks peab suusk libisema? 7. Millised ilmastikutegurid on suuskade määrimisel olulised (vähemalt kolm põhilist) 8. Pidamisala kindlakstegemine kodusel viisil. 9. Riietusele esitatavad nõuded, riietuse valik erinevateks suusatamisharrastusteks. (hingav, sooja-ja tuultpidav) 10. Suusakade määrimine uisustiili tarbeks. II. Suusasõidu tehnikaga seonduv. 1. Murdmaasuusatamise sõidustiilid (kaks põhilist) 2. Mis on suusasõidul edasiviivaks teguriks? 3. Klassikalise suusasõidutehnika sõiduviisid (kolm põhilist) 4. Kepi teravikud on suunatud suunaga..... kuhu? 5. Pöörded paigal (kolm erinevat varianti) 6. Tõusuviisid (vähemalt kaks põhilist+ alavariandid) 7. Laskumisasendid (vähemalt kaks põhilist) 8

Kehaline kasvatus
Eesti laskesuusatamine
15
doc

Eesti laskesuusatamine

Jälitussõitu nähti talimängudel esmakordselt Salt Lake Citys 2002. aastal. Naised olid esimest korda võistlustules 1992. aastal Albertville'is. Suur lihtsustus laskesuusatamises saabus 1978. aastal, mil püssi kaliiber muutus väikepüssiks. Samuti vähendati märkide kaugust, mis toodi 150 meetrilt 50 meetrini. Lubatuks sai ainult manuaallaadimine. Esimene võitja maailmakarikavõistlustel selgus 1977-1978 hooaja lõpul. Naised selgitasid esimese karikavõitja 1982. aastal. Kõigi aegade edukam maa on meeste arvestuses endine Saksa DV ehk Ida-Saksamaa. Seda maad esindanud võistlejad on karika võitnud kokku üheksa korda. Naiste arvestuses on edukam maa, tänu Magdalena Forsbergile Rootsi kaheksa võiduga. Meeste ja naiste koguarvestuses on parim maa Norra 12 karikavõiduga. 3 Kõige rohkem karikavõistluste etappe on võitnud norralane Ole Einar Bjørndalen. Talle on neid kogunenud aastate jooksul 80 (29

Kehaline kasvatus
Suusatamine - keskkooli referaat
27
doc

Suusatamine - keskkooli referaat

Kadrioru Saksa Gümnaasium Patrick Lainevool Suusatamine Referaat Juhendaja: õp. Indrek Drell Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 Suusatamine................................................................................................................4 Varustus.......................................................................................................................8 Ajalugu.......................................................................................................

Kehaline kasvatus
Eestlaste saavutused Vancouveri olümpial
13
doc

Eestlaste saavutused Vancouveri olümpial

Jakob Westholmi Gümnaasium Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus 3 Kristiina hõbe 4 Eesti suusatajad olümpial taseme järgi jaotatuna 6 Eestlaste vastuvõtt Eestis 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud kirjandus 13 2 Sissejuhatus «Super! Olümpia läks korda, võitsime medali!» hõiskavad ühed. «Asi on mäda, vananevate tippude taga haigutab tühjus,» leiavad teised. Paraku selgus, et enamikule Eesti sportlastele kujunes Vancouveri taliolümpia läbikukkumiseks. Negatiivsest nivoost kõrgemale pääses vaid 12 atleeti. 3 Kristiina hõbe Esmaspäeva hommik Whistleri suusastaadionil. Naiste 10 km vabatehnika sõidu stardini jääb kümmekond minutit. Ükshaaval tulevad naised hooldebokside juures stardialasse ­ kes viskab nalja, kes lobiseb kaaslasega... Smigun-Vähi olekust peegeldub

Kehaline kasvatus
Suusatamine ja Eesti suusatajad
24
rtf

Suusatamine ja Eesti suusatajad

paljudes maades, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on ka harrastus- ja võistlusspordiala. See on kõige populaarsem taliolümpiamängude spordiala. Suusatamist harrastatakse mitmes variandis, näiteks murdmaa-, mäe- ja vigursuusatamisena. Suusahüpetes on oluline mitte otseselt suuskadega laskumine, vaid sellele järgnev õhulend. Samuti kombineeritakse suusatamist teiste spordialadega, näiteks laskesuustamises laskmisega. Kahevõistlus ühendab suusahüpped ja murdmaasuusatamise, alpi kahevõistlus aga kaks mäesuusatamise ala: kiirlaskumise ja slaalomi.Kuna traditsiooniline suusatamine on võimalik ainult talvel, on sellele leiutatud suvised alternatiivid: rullsuusatamise puhul on suuskade all rullikud, veesuusatamine toimub aga veepinnal, kus suusatajat veab edasi mootorpaat. Levinumad sõidustiilid Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise ainus stiil kuni 1980. aastateni.

Suusatamine
Uurimistöö teemal KRISTINA ŠMIGUN-VÄHI - VÕITLEJA JA VÕITJA Dokument esitamiseks
26
docx

Uurimistöö teemal KRISTINA ŠMIGUN-VÄHI - VÕITLEJA JA VÕITJA Dokument esitamiseks

VÕITLEJA JA VÕITJA Uurimistöö Robert Rivik 10.r klass Juhendaja: õp Siim Palu Jüri 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö käsitleb kahekordse olümpiavõitja, Eesti suusasportlase Kristina Smigun-Vähi elu ja sportlasekarjääri. Kristina tahtejõud ja sihikindlus on viinud ta vaatamata korduvatele ebaõnnestumistele murdmaasuusatamises maailma tippsportlaste hulka. Ta on esimene ja tänaseni ainuke eestlanna, kes on võitnud samalt olümpialt kaks kuldmedalit. Uurimistöö teema valikul lähtusin oma huvist spordi ja tippsportlase karjääri vastu ning lähenevate taliolümpiamängude aktuaalsusest, kus Eesti favoriidiks peetakse just Kristinat. Püüan välja selgitada ja anda ülevaate Kristina teekonnast kuldmedaliteni, tema õnnestumistest ja ebaõnnest. Loodan leida vastuse küsimusele: kuidas ta on suutnud

Kehaline kasvatus
Andrus Veerpalu-referaat
6
doc

Andrus Veerpalu (referaat)

Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu sündis 8.veebruaril 1971.aastal Pärnus. Õppis Pärnus Rääma Põhikoolis. Ta on lõpetanud Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali 1990.aastal. Sportima hakkas 1979. aastal ( 8.aastaselt), suusatreeninguid alustas 1983. aastal(12.aastaselt) Johannes Toimi õpilasena, jätkas 1985-90 TSIK-is Ene Aigro, 1990-96 Pärnumaa suusaklubis ,,Jõulu" Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel. Ta on on eesti suusasportlane, olümpiavõitja ja maailmameister. Praegu on Andrus Veerpalu treener Mati Alaver. Andrus elab perega (abikaasa Angela ja lapsed Andreas, Annette ja Anders

Kehaline kasvatus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun