Kodumaised kunstnikud on
hinnas Näituse pealkirjaks oli „Juubelikevad
2018 “. Tegu oli Eesti Kunstnike Liidu 18.
kevadnäitusega, mis on pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale ja Eesti Kunstnike Liidu
75. juubeliaastale. Näitus on kunstnikukeskne ja koosneb paljudest autonoomsetest
tervikutest, kus igal esinejal on selgelt eristuv, tema nime
kandev väljapanekupind.
„Juubelikevad 2018“ on ka müüginäitus, mille kunstimessile sarnane
formaat kannab
eesmärki
elavdada publiku kaasatust, ärgitada hinnangu- ja valikujulgust ning populariseerida
kunsti omandamist. Külastasin näitust 1.juunil 2018 kell 16.00 Tallinna Kunstihoone
Galeriis .
Näitus toimub
kolmes erinevas galeriis: Tallinna Kunstihoones, Kunstihoone galeriis ja
Tallinna Linnagaleriis. Kokku esineb näitusel 107 kunstnikku.
Näitus toimus Tallinna Kunstihoone Galerii väikses valges ruumis, mis andis näitusele hubase
keskkonna. Näitusel polnud ühist teemat.
Minu lemmikmaaliks oli Maria Sidljarevitš´i „Hobuse unenägu“. Sidljarevitš maalis selle
maali 2018. aastal. Selle teose puhul on
nimi vägagi tähtis, sest lihtsustab pildist
arusaamist. See teos on jutustav e.
narratiivne. Sellel teosel võime näha
hobust, kes on
eksinud oma roosas
unenäos. See teos meeldis mulle, kuna
olen ise väga suur unistaja ja
loon enda
jaoks peas palju fantaasiapilte, siis
tundsin
sarnasust selle
hobusega . Teos on
staatiline e. paigalseisev. Selle teose
puhul on värv oluline. Kunstnik on
kasutanud palju roosasid toone, mis
Maria Sidjarevitš „Hobuse unenägu“
annab
teosele rõõmsama tunde. Minu
jaoks ei mõjuta teose suurus teose
tähtsust. Oma lemmiktööd oli raske
valida, sest näitusel jäi silma mitmeid
häid töid.
Pärast teoste analüüsimist muutus näitusesse suhtumine vägagi, sest ma saan selle näituse
kohta palju uut infot ja see hakkas mind rohkem huvitama. Näitus on tasuta ja on avatud veel
17.
juunini . Soovitan kõigil seda näitust vaatama minna.
Kõik kommentaarid