Kõhulihaste tõhus treening kava (0)

MUUSIKALISED KOOSSEISUD 
2. ORKESTER  

Orkester   on   suurekoosseisuline   muusikagrupp,   mis   koosneb   pillimängijatest   ja 
dirigendist.

Nimetus on tuletatud  kreekakeelsest  sõnast orchestra mis 6. - 5. sajandil eKr tähendas 
antiikteatri  eeslava  (orkestrat). 

Orkestrist  tänapäevases mõistes saab rääkida alles barokiajast (1600 – 1750). Sel ajal 
toimus instrumentaalmuusikas tormiline areng, arenesid keelpillid. 

Klassitsismiajal  (1750   –   1830)  muutus   orkestrimuusika   väga   populaarseks. 
Orkestrisse kuulusid: 10 I  viiulit , 10 II viiulit, 4 vioolat, 4 tšellot, 4 kontrabassi, 2 
flööti, 2 oboed, 2  klarnetit , 2 fagotti, 2 metsasarve, 2 trompetit ja  timpanid . Tekkis 
tänapäevane klassikaline sümfooniaorkestri koosseis.
/Korraldati   palju   kontserte.   Instrumentaalmuusikat   mängiti   ooperiteatrites,   õukondades,   sellega 
tegelesid ka linnakodanikud muusikasõprade  seltsis . Ettekanded kestsid 5-6 tundi. Kavas vaheldusid 
sümfooniaid laulusolisti, pianisti või viiuldaja esinemiste ja ansamblipaladega.  Publik  ei istunud 
kohtadel, vaid tegeles paljude asjadega: sõi, jõi, vestles sõpradega või jäi magama.  Haydn  olevat 
kirjutanud   94.   sümfoonia       hüüdnimega   „Üllatussümfoonia“   tukkujate   äratamiseks.   Inglismaal 
korraldati ka muusikafestivale. Need olid 2-3 päevased. 1813. a. asutati Londoni Filharmooniaühing, 
mille peaeesmärk oli  kaasaja  suurte orkestriteoste esitamine./ Kuula: Haydn „Üllatussümfoonia“ nr 
94  http://www.youtube.com/watch?v=d_6mrLc_mEw   (alates 9:33 – II osa  Andante ).

Romantismiajal  (1830   –   1900)  suurenesid   orkestrid   veelgi,   sest   väike   orkester   ei 
suutnud rahuldada talle esitatud nõudeid.  Orkestris  oli juba 100 või rohkem liiget. 
Romantismi ajal toimus vaskpuhkpillide areng.
/Orkestrid   hakkasid   käima   külalisesinemistel   nii   kodu-   kui   välismaal.   Mugav   oli    reisida   rongiga,   sest 
võrreldes hobutõldadaega olid need mugavamad ja kiiremad. Suurema publiku mahutamiseks oli vaja ehitada 
suuremaid kontserdisaale./ 
Orkestrite liigid:
1.  Klassikalises  sümfooniaorkestris mängivad keel-, puupuhk-, vaskpuhk- ja löökpillid – 
ca   100   pillimängijat.   „Sümfoonia”   tuleneb   kreekakeelsest   sõnast  symphónia,   mis 
tähendab
 
kooskõla.
  http://www.youtube.com/watch ?
v=zM3y09RjKLs&list=PLB81572E6B8A682B8
2. Kammerorkester – 10-12 keelpilli, millele võivad lisanduda puhkpillid ja  klavessiin  
http://www.youtube.com/watch?v=siwuYgkJcdA
3.  Keelpilliorkester  – keelpillid  http://www.youtube.com/watch?v=0qEJH1152Bo
4.  Puhkpilliorkester
  –   puu-   ja    vaskpuhkpillid    ning   löökpillid 
http://www.youtube.com/watch?v=sgYJcBVSy1I
5. Rahvapilliorkester – rahvapillid  http://www.youtube.com/watch?v=coHC1JSB3sc
6. Jazzorkester   –   17   instrumenti:   5    saksofoni ,   4   trompetit,   4    trombooni    +   rütmigrupp 
( trummid , bass, kitarr  ja klaver).  http://www.youtube.com/watch?v=5HZFBbkosOA
Dirigent  näitab paremas käes oleva taktikepiga tempot ja rütmi, vasaku käega dünaamikat ja 
pillirühmade   sisseastumisi.   Dirigent   juhatab  partituuri   ehk   koondnoodistiku   järgi. 
Maailmakuulsad dirigendid olid/on
Leonard Bernstein (1918 – 1990)
Herbert von Karajan (1908 – 1989)
Nikolaus Harnoncourt (1929) 
Kurt Masur (1927)
Claudio Abbado (1933)
Neeme  Järvi (1937)
Paavo Järvi (1962)
Kristjan Järvi (1973)
Kolm Järvit: isa kahe pojaga – maailmakuulsad eesti rahvusest dirigendid
/17. sajandi Prantsusmaal löödi  takti  pika sauaga vastu põrandat. Jean- Baptiste  Lully lõi  saua  otsaga põranda 
asemel vastu jalapöida ja suri gangreeni tagajärjel./ 
Kontsertmeister  on orkestri juhtviiuldaja, kes esitab viiulisoolod ning annab enne kontserti 
orkestrile häälestuse: a- noodi . 
Eesti esindusorkester on ERSO,  peadirigent  Neeme Järvi,  Rahvusooper  Estonia peadirigent 
on   Vello   Pähn,   Vanemuise   teatri   sümfooniaorkestri   peadirigent   on   Paul   Mägi,   Estonian 
Dream  Big  Band dirigent on Siim Aimla.

Document Outline

• Claudio Abbado (1933)