õppida. Kehaliseks võimeks on ka jõud* ,kuid enne murdeiga*,ei tohiks jõuharjutustega tegeleda. Jõumasinatel treenides saab kasvav organism liiga suure koormuse, mis võib kahjustada arenevaid luid ja liigeseid. Seetõttu alla 14- aastatest paljudessa jõusaalidesse ei lubatabi. Millise spotdialaga keegi tegeleb, sõltub lisaks kehalistele võimetele kindlasti ka kodu lähedal asuvates spordibaasidest. Kui teed trenni,ära unusta enesekontrolli. 1. Jälgi oma söögiisu,meeleolu, väsimust ja und. Neid tervisenäitajad iseloomustakse hinnanguga väga hea, hea, rahultav, halb, väga halb. 2. Jälgi oma kehakaalu, pikkust, vererõhku ja pulsisagetust. Need on mõõdetevas tervise- näitajad ,mida saab ise kodus kontrollida. 3. Kui käid sporditrennis, külasta kord aastas spordiarsti. 2. Sport on mängulist laadi võistluslik kehaline tegevus
struktuur. · Südame töö on pumbata verd üle kogu keha. Selle lihased tõmbuvad kokku ja seejärel veri surutakse välja. Füüsiline treening · Füüsiline harjutus on kehaline aktiivsus mis tugevdab või hoiab keha vormisolekut. · Südamega seoses füüsiline treening tugevdab südame lihaseid endeid, võimendab immuunsus süsteemi mis seejärel aitab ära hoida erinevaid südame haiguseid. · Füüsilised harjutused samuti vähendavad kortisoli taset, mis vähendavad võimalusi haiguste tekkeks. Kortisol Stressi hormoon mis võib tekitada mentaalseid ja füüsilisi tervise häireid. · Aeroobsed ja anaeroobsed harjutused, mõlemad tõstavad südame mehhaanilist taset. See kasvatab südametugevust ja suurust. · Aeroobne tähendab "hapnikuga", seega treeningu eesmärk on võimendada kõikide kehaosade vastuvõtlikkust hapnikule.
siis lastakse pea norgu ja nähakse, et ei jõuta teistele õppimises järgi ning kiputakse kergekäeliselt loobuma. 3) Õpetaja/treener on kohe alguses lastega liialt nõudlik, karm. Ei tee noorte laste jaoks treeningut huvitavaks ning mänguliseks. Ajab varakult juba tulemust taga, kuigi nooremas eas on oluline just see, et lastel oleks huvitav ning et neil tekiks tahtmine ikka ja jälle trenni ning sportimise juurde tagasi tulla. 4) Lastevanemate poolt tulev liigne pealesurumine mingi spordialaga tegelemisel. Lapsevanemad tahavad, et nende laps liiguks ning tegeleks spordiga, aga laps ise seda teha ei taha. Mõnel puhul näevad seda lapsevanemad juba varakult ja lepivad sellega, et lapsel on muud huvid, aga mõned on konkreetselt selle poolt, et peab tegelema ning ei arvesta lapse soovidega, eelkõige on siin ka mõndadel juhtudel mängus see, et
Estland Offizielle Bezeichnung: Republik Estland; Regierungsform: parlamentarische Republik. Nationalfeiertag: Unabhängigkeitstag am 24. Februar. Seit dem 29. März 2004 ist Estland Mitglied der NATO. Seit dem 1. Mai 2004 ist Estland Mitglied der Europäischen Union. Der estnische Staat wird repräsentiert von seinem Präsidenten, seit 2006 Hr.Toomas Hendrik Ilves. Der Premierminister ist Hr. Andrus Ansip. Die Staatsflagge ist blau-schwarz-weiß. Die estnische Hymne hat die gleiche Melodie von Fredrik Pacius wie die Finnische. Das heutige Estland ist ein offenes, liberales und lebensbejahendes Land. Fläche: 45 227 km² Die Zahl der Inseln ist 1521. Die größten Inseln sind Saaremaa, Hiiumaa und Muhu. Administrativ besteht das Territorium Estlands aus 15 Landkreisen. Gesamteinwohnerzahl Estlands ist 1,361 Millionen. Die Hauptstadt ist Tallinn (auch als die ehemalige Hansestadt Reval bekannt) mit 397 000 Einwohnern. Die Amtssprache in Estland ist Estnisch. Vielen Dank !
Jõuvõimete tasemest sõltuvad saavutused praktiliselt kõikidel spordialadel. Jõudu on vaja igapäevaste toimetusteks, kasvõi vähesel määral. Lihasjõu abil hoiame oma käsi paigal või tõstame asju. Näiteks koolikotti maast lauale ja nii edasi. Jõu arendamine Jõuharjutuste mõju osas organismile on kaks vastandlikku seisukohta. Varasematel aastatel väideti, et jõuharjutused pidurdavad kiiruse ja osavuse arenemist. Arvati, et lihasepikkus lüheneb ja need harjutused on ohtlikud tervisele, sest kerelihaste pingutamisel tekib hingamispeetus. Pingutuse tulemusena tõuseb rindkere- ja kõhusisene rõhk, mis halvendab verevoolu südamesse ja väheneb aju verega varustatus. Tekkiv aju hapnikuvaegus, mis võib liigsete pingutuste korral esile kutsuda isegi teadvuse kaotamise. Arvati isegi, et kestev ja ühesuunaline jõuharjutuste kasutamine lapseeas võib negatiivselt mõjutada keha kasvu. Tänapäeval ollakse aga teisel seisukohal
Vastastikmõju liigid Koostasid : Marie Kaivo Kätlin Ilves Tartu Tamme Gümnaasium 10 B Kehade vastastikmõju Kõik loodusnähtused taanduvad neljale vastastikmõju liigile. Vastastikmõjus osaleb vähemalt kaks keha ja selle käigus mõjutab üks keha teist. Kehade vastastikmõju tulemusena muutub kas kehade kuju või liikumine. Vastastikmõju liigid : Gravitatsiooniline vastastikmõju Nõrk vastastikmõju Tugev vastastikmõju Elektromagnetiline vastastikmõju Gravitatsiooniline vastastikmõju Gravitatsioonilise vastastikmõju korral tõmbuvad massi omavad kehad üksteise poole(pole avastatud tema korral tõukumist). Gravitatsiooniline vastastikmõju esineb makromaailmas kehade vahel(nt.planeedid) Gravitatsiooniline vastastikmõju on Maal võrreldes teiste vastastikmõjudega suhteliselt nõrk, kuid näiteks kosmoses on gravitatsiooniline vastastikmõ
Ja kolmandaks on jooksmine lihtne, joosta saab kõikjal. Jooksmine on tervislik, sest see tugevdab südame - vereringesüsteemi ja aitab põletada rasvu ja see on suurepärane vahend stressi vastu. Jooks on parim vahend kehakaalu reguleerimiseks samas on see justkui ravimeetod, parandades enesetunnet ja kehalist töövõimet. Jooksmine aitab ära hoida külmetushaigusi ning on parem kui unerohi kuna kerge väsimus peale trenni tagab mõnusa une. Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu - jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks ligi kaks korda kauem sõita. Väheliikuvad isikud on kehaliselt nõrgemad ja põevad rohkem haigusi, kui treenitud isikud. Selle käesoleva raamatuga jagame näpunäiteid, kuidas jooksmiseks valmistuda ja seda meeldivamaks muuta. Soojendus Paljud alahindavad hea soojenduse tähtsust ning tihti jäetakse see vahele, või ei tehta seda
Treeningueelne soojendus Johannes Volt Tallinna Polütehnikum TT17-E Sporditreeningu printsiibid Spordiklubis ringi liikudes näeb inimesi, kes teevad trenni üpris sageli, kuid hoolimata rassimisest pole neil viimase aasta või poolega ette näidata erilisi tulemusi. Nad ei ole kaalu langetanud ega lihasmassi kasvatanud, nad pole eriti tugevamad ega ka vastupidavamad. Miks küll? Sporditreening ei ole nii lihtne, et lähed trenni ja saadki paremaks. Optimaalseteks tulemusteks on vaja treenida teadlikult ja intelligentselt. Alati ei piisa lihtsalt distsipliinist ja tahtejõust
Kõik kommentaarid