Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti kõige aegade paremad judo maadlejad (0)

1 Hindamata
Punktid
Eesti kõige aegade paremad 
judo maadlejad
Работа: Илоны Малюгиной
Учитель: Андрес Яякман
Таллиннская Махтраская гимназия
2014 год
Sisukord
Judo ajalugu
Aleksei Budõlin
Indrek Pertelson
Martin  Padar
Kasutatud kirjanduse  loetelu

Aleksei Budõlin
Aleksei Budõlin on tippspordist loobunud Eesti 
džuudomaadleja, praegusel ajal Eesti džuudo 
täiskasvanute judokoondise peatreener.
sündinud 5.  aprillil  1976 Tallinnas
Aleksei Budõlin on täiskasvanute tiitlivõistlustel 
võitnud kokku 8 medalit: olümpiamängudelt ühe, 
maailmameistrivõistlustelt kaks ja Euroopa 
meistrivõistlustelt viis. Lisaks on ta kaks korda võitnud 
Euroopa  juunioride meistritiitli. Erinevatel turniiridel 
(World Cup,  Grand Prix ja Grand Slam) on Aleksei 
Budõlin saavutanud 9 esikohta.
Indrek Pertelson
Indrek Pertelson on Eesti judoka 
(juudomaadleja) ja ettevõtja.
Sündis 21. aprillil 1971
Indrek on 193 cm pikk ja kaalub 113 kg.
Ta on õigeusuline.
Ta on olnud Haabersti  Perespordikeskuse 
(Arigato spordiklubi ) juhatuse esimees ja 
spordiklubi Condor omanik.
Pärast Arigato spordiklubi  pankrotti lahkus 
Pertelson Eestist ning tegutses Venemaal 
Tjumeni  oblasti  judokeskuses
Martin Padar
Martin Padar on Eesti džuudomaadleja.
Sündinud 11. aprillil 1979 Tallinnas
Martin Padar oli 2008. aasta 
suveolümpiamängude avatseremoonial Eesti 
lipukandjaks.
26. aprillil 2009 võitis Martin Padar Thbilisis 
toimunud Euroopa meistrivõistlustel judos 
raskekaalus meistritiitli. Ta alistas finaalis  
hollandlase Grim  Vuijtersi.
Ta esindas Eestit 2012. aasta 
suveolümpiamängudel, kus kaotas 1/16-finaalis 
ipponiga kuubalasele Oscar Braysonile. 
Образец текста
Второй уровень

Третий уровень

Четвертый уровень

Пятый уровень
Kasutatud kirjanduse loetelu:
https://www.google.ee/search?q=judo&client=opera&hs=Nto&channel=suggest&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ei=obxUU46VCqGJyAO7xYCACA&ved=0CDkQsAQ&biw=1333&bih=645#imgd i
https://et.wikipedia.org/wiki/Esileht
Aitäh!

Document Outline

  • Slide 1
  • Sisukord
  • Aleksei Budõlin
  • Indrek Pertelson
  • Martin Padar
  • Slide 6
  • Kasutatud kirjanduse loetelu:
  • Slide 8
Vasakule Paremale
Eesti kõige aegade paremad judo maadlejad #1 Eesti kõige aegade paremad judo maadlejad #2 Eesti kõige aegade paremad judo maadlejad #3 Eesti kõige aegade paremad judo maadlejad #4 Eesti kõige aegade paremad judo maadlejad #5 Eesti kõige aegade paremad judo maadlejad #6 Eesti kõige aegade paremad judo maadlejad #7 Eesti kõige aegade paremad judo maadlejad #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor iloshenjka Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Olümpiamängud
22
doc

Olümpiamängud

aasta Ateena olümpiamängude puhul. Kuni 1924. aastani andis marke välja vaid see riik, kus mängud toimusid, sealtpeale aga levis traditsioon laiemalt. Tänapäeval antakse olümpiateemalisi marke välja kõikjal maailmas, sealhulgas ka Eestis. Olümpiamündid- esimesed spetsiaalsed meenemündid lasti olümpiamängude puhul käibele 1952. aastal Helsingis. Tänaseks on olümpiamünte välja andnud mitmed maailma riigid, sealhulgas ka Eesti. Olümpiamuuseumid on loodud olümpiaajaloo paremaks säilitamiseks- tutvustamiseks mitmel pool maailmas, milledest kesksel kohal on muuseumid Olümpias (Kreeka) ja Lausanne'is (Shveits). Kaasaegsete olümpiamängude ajaloo muuseumi (inglise keeles The Historical Museum of the Modern Olympic Games) eest kannab hoolt Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia (ROA). Muuseum asutati 1961. aastal Kreeka filatelistist metseeni Georgios Papastefanou initsiatiivil Olümpiafilateeliamuuseumi

Kehaline kasvatus
EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU
10
docx

EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU

3.2. Sydney suveolümpiamängud...........................................................................................9 3.3. Salt Lake City taliolümpiamängud................................................................................10 3.4. Torino taliolümpiamängd..............................................................................................11 3.5. Pekingi suveolümpiamängud ........................................................................................12 4. Eesti olümpiasangarid ..........................................................................................................13 4.1. Erika Salumäe ...............................................................................................................13 4.1.1. Sportlikud saavutused ............................................................................................14 4.1.2. Poliitikukarjäär...........................................................................................

Sport
EESTI MOTOKROSSI AJALUGU JA KUIDAS MINA SATTUSIN MOTOKROSSI JUURDE
25
docx

EESTI MOTOKROSSI AJALUGU JA KUIDAS MINA SATTUSIN MOTOKROSSI JUURDE

EESTI MOTOKROSSI AJALUGU JA KUIDAS MINA SATTUSIN MOTOKROSSI JUURDE Aastatöö Juhendaja: Mehis Merilaine PÄRNU 2015 Sisukord 2.3 Üleliidulistest meistrivõistlustest......................................................................................................9 Sissejuhatus Mina valisin selle teema, kuna olen viimased aastad sellega ise seotud olnud ja see huvitab mind. Oma töös räägin Eesti motokrossi ajaloost (aastad 1966-1990), perekond Leokitest, kes on üle maailma kuulus motodünastia, Gert Krestinovist ja kuidas ma ise sattusin selle ala juurde. Räägin ka sellest, kuidas ala, mis mind alguses üldse ei huvitanud, on saanud minu elu loomulikuks osaks. 2 Ajalugu mootorratta tekke kohta

Sport
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD

Muusika ajalugu
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Kogu riigi kõrgeim tipp, Pico (2351 m), asub samanimelisel saarel Assooridel, Madeira kõrgeim punkt on Pico Ruivo (1862 m). Mandriosa rannajoon on suuremas osas väga ühtlane, välja arvatud kaks suuremat suudmeala (Tejo ja Sado). Lisaks on veel mõned väiksemad lahed (Peniche, Sines ja Lagos) ning laguunid (Vouga-Aveiro, Óbidos ja Faro). Portugali peamiselt mereline ja mahe kliima tagab pehme talve ning ilusa ja mitte liiga palava suve. Kõige vihmasemad kuud on november ja detsember, kõige kuivem periood kestab aprillist septembrini. Jahedam ja vihmasem on riigi põhjaosa, soojem ning kuivem on lõunas. 5 RIIGIVORM Põhiseaduslik vabariik. Riigivõimu teostavad: Vabariigi President, kes esindab Portugali Vabariiki; Assembleia da República (parlament), kes esindab Portugali kodanikke; Vabariigi Valitsus ja Riigikohus, kes mõistab kohut rahva nimel

Geograafia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun