Jalgpall, korvpall, võrkpall (0)

Pärnu Ühsgümnaasium 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Jalgpal , korvpal , võrkpal  
Referaat 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Chris- Eric  L
Mart aanem
Päev äe G1.B 
Juhtendaja: Mehis Merilaine 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Pärnu  2018  
Sisukord: 
Jalgpall​......................................................................................................................3. 
Tutvustus....................................................................................................................3 
Ajalugu.......................................................................................................................3 
Mängureeglid.............................................................................................................3 
Pal .............................................................................................................................3 
Mänguväljak...............................................................................................................3, 4 
Mänguaeg ja võitja selgitamine..................................................................................4 
Vead...........................................................................................................................4 
Korvpall ​.....................................................................................................................5 
Tutvustus....................................................................................................................5 
Ajalugu.......................................................................................................................5 
Mängureeglid.............................................................................................................5 
Ajareeglid...................................................................................................................5,6 
Mänguaeg..................................................................................................................6 
Mänguväljak...............................................................................................................6 
Korvirõngas................................................................................................................6 
Pal .............................................................................................................................6 
Võistkond...................................................................................................................6 
Kohtunikud.................................................................................................................6,7 
Võrkpall​.....................................................................................................................8 
Ttvustus......................................................................................................................8 
Ajalugu........................................................................................................................8 
Mängureeglid..............................................................................................................8 
Võrk............................................................................................................................8 
Varustus ......................................................................................................................8 
Võistkond....................................................................................................................8 
Geimid........................................................................................................................9 
Kasutatud  kirjanuds ​................................................................................................10 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Jalgpall 
Tutvustus 
Jalgpall ​on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada​ jalgpalliks 
nimetatav kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega​ väljaku​ vastase 
väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid  erandina  on see lubatud väravavahile. 
Võidab kõige rohkem väravaid löönud võistkond. Olenevalt võistluse formaadist võib  kohtumine  
lõppeda ka viigiga. 
Ajalugu 
Jalgpallilaadset mängu mainivad vanimad kirjalikud allikad on Hiina sõjaväe käsiraamatud 2. ja 3. 
sajandist eKr. Euroopas on selliseid mänge harrastatud​ keskajast​. 
Kaasaegne jalgpall sai alguse katsetest ühtlustada 1840. aastail​ Inglismaa​  koolides  kehtinud 
mängureegleid. Nende püüdluste tulemusena asutasid 12 klubi ja kooli​ 1863​. aastal​ Inglismaa 
jalgpal ili du​. Osa neist ei olnud nõus jõuvõtete keelustamisega ja lõid lahku, moodustades 1871. 
aastal​ Inglismaa ragbiliidu​. Vaidlustele tegi lõpu  1886 . aastal Inglismaa,​ Šotimaa​, ​ Walesi ​ ja​  Iirimaa  
jalgpalliliidu asutatud​ Rahvusvahelise Jalgpal i Nõukogu​ (IFAB). 
Jalgpalli esitine areng leidis aset​ Briti saartel​. Maailma vanim jalgpallivõistlus on 1871. aastal 
käivitunud​ FA  karikas ​. Esimese  ametliku  maavõistluse  pidasid  1872. aastal​ Inglismaa​ ja​ Šotimaa​. 
Vanim​ li ga​ on 1888. aastal asutatud​ The  Football  League​, mis oli Inglismaa kõrgliigaks 1992. 
aastani. 
Rahvusvahelise jalgpalliliidu​  FIFA ​moodustasid  1904 . aastal​ Pari sis​ seitsme riigi 
esindused.​Prantsusmaa​  algatusel  loodud ühendus lubas kinni pidada Briti saartel väljakujunenud 
mängureeglitest. Esimesed​ maailmameistrivõistlused​ peeti 1930. aastal. 
Eestisse​ tõid mänguoskused ja -vahendid 20. sajandi esimestel aastatel inglise madrused. Eesti 
jalgpalli sünnipäevaks loetakse 6. juuni 1909, kui mõõtu võtsid esimeste meeskondadena loodud 
Meteor  ja Merkuur. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast​ Vabadussõda​: 20. oktoobril 1920 pidas 
koondis​ esimese maavõistluse (​Helsingis​ 0:6 kaotus​ Soomele​ ning 14. detsembril 1921 asutati​ Eesti 
Jalgpalli Liit​, mis 1923. aastal astus FIFA-sse. Eesti  meeskond  osales​ 1924. aasta 
suveolümpiamängudel​, mis on tänaseni jäänud  koondise  ainsaks suurturniiriks. 
Mängureeglid​gpallureid oli 207 FIFA liikme andmete põhjal koostatud uuringu järgi 110 000 ja 
Mängureeglid koosnevad 17 peatükist. Kooskõlastatult vastava rahvusliku jalgpalliliiduga võib 
reegleid kohendada sobivaks noortele, naistele, veteranidele või puudega mängijatele.​ Mängureeglid 
otsustab​ Rahvusvahelise Jalgpal i Nõukogu​ (IFAB) ja need avaldab​ FIFA​. 
Pall 
on kaetud naha või mõne muu IFAB-i heaks  kiidetud  materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 68–70 
cm (27–28 tolli) ja mängu alguses  kaaluma  410–450 g (14–16  untsi ). Palli rõhk peab jääma 
vahem​Kerakujuline mänguvahend​iku 0,6–1,1 atmosfääri. Tänapäeva jalgpallid on vettpidava 
pealispinnaga, mistõttu jääb palli kaal isegi märjal ja porisel väljakul enam-vähem samaks. Palli võib 
mängu ajal vahetada ainult väljakukohtuniku loal. 
Mänguväljak 
Mänguväljak peab olema muru- või kunstkattega ristkülik,  kusjuures  väljaku külgjoon peab olema 
pikem kui väravajoon. Ettenähtud pikkus on 90–120 ja laius 45–90 meetrit, rahvusvahelistes 
mängudes vastavalt 100–110 ja 64–75 meetrit. 
Väljak on tähistatud joontega, mis piiravad väljaku alasid. Kaks pikemat joont on küljejooned, otsmisi 
jooni nimetatakse värava- ehk otsajoonteks.​ Kui pall ületab täielikult külgjoone, loetakse ta mängust 
väljas olevaks ning see pannakse uuesti mängu küljesisseviskega. Kui pall ületab täielikult otsajoone, 
on pall samuti mängust väljas ja mäng jätkub väravaesise​ lahtilöögiga​, või​ nurgalöögiga​. 
Mängijate eesmärk on toimetada pall vastasvõistkonna väravasse, mis asub otsajoonte keskel. Need 
koosnevad kahest vertikaalsest postist, mis on omavahel ühendatud  horisontaalse  põikpuuga. 
Postidevahe on 7,32 meetrit ja põikpuu kõrgus alumise servani on 2,44 meetrit.​ Väravajoon peab 
olema sama lai kui on väravapost ja põikpuu. 
Väravaid ümbritseb ristkülikukujuline karistusala. Seda tähistavad  kummagi  väravaposti siseküljest 
16,5 meetri  kauguselt  otsajoone suhtes täisnurga all tõmmatud jooned, mida ühendab otsajoone suhtes 
rööpselt 16,5 meetri kaugusele tõmmatud joon.​ Karistusalal on kaks peamist funktsiooni: see on ainus 
mänguväljaku osa, kus väravavaht tohib mängida käega; kui mängija rikub oma karistusalal reegleid, 
määratakse vastasvõistkonnale​ penalti​, mille löömise koht asub kummagi väravaposti suhtes võrdelt 
11 meetri kaugusel otsajoonest. 
Keskjoon  jagab  väljaku kaheks võrdseks pooleks. 
Mänguaed ja võitja selgitamine 
Mängus on kaks​ poolaega​, kumbki pikkusega 45 minutit ja nende vahel 15-minutiline vaheaeg. 
Mängu lõpetab​ kohtuniku​  vile , seetõttu on poolajad tihti mõne minuti võrra ettenähtud ajast pikemad. 
Rohkem väravaid löönud võistkond on võitja. Kui juhtub, et väravaid ei lööda ja mängu võitja peab 
kindlasti  selguma , võidakse määrata​ lisaaeg​. Kui ka siis ei ole tulemust, määratakse 11 meetri 
karistuslöögid​ ehk​ penaltid​. 
Vead 
Sihilikult vastasvõistkonna mängijat  vigastanud  või muul viisil vea teinud mängijat võib  kohtunik  
hoiatada (​kollane kaart​) või väljakult eemaldada (​punane kaart​) asendamise õiguseta. Kahe 
pi rikohtuniku​ peamine ülesanne seisneb suluseisu määramises.​ Suluseis​ on selline mängijate  asetus , 
kus ilma pallita mängijast on temale​ söötmise​ ajal  eespool  (rünnaku suunas) vaid üks mängija​. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Korvpall 
Tutvustus 
Korvpall on sportmäng, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Korvpall on lihtsa 
ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud  spordiala . 
Mängu eesmärgiks on  visata  pall määrustepäraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast 
palli enda korvi.Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Korvpalli  mängitakse kahe 
võistkonna vahel.Platsil mängib korraga 5 mängijat ning võistkonda kuulub 10 või 12 mängijat(12 
mängijat on võistkonnas, siis kui tegemist on turniiriga, kus on vähemalt 3 mängu).Teised mängijad 
on vajalikul hetkel vahetamiseks ja istuvad võistkonnaalas mänguväljaku kõrval. Vahetuste  arv ei ole 
piiratud. 
Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga, mille järel võistkonnad püüavad erinevaid 
kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi.Palli hetkel mitte valdav 
võistkond aga püüab  palliga  võistkonda takistada.Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama.Palli 
võib üksteisele sööta ja veeretada.Korvpalli käsitsetakse kätega.Mängu lõpuks rohkem punkte 
kogunud võistkond võidab. 
Ajalugu 
Korvpalli  leiutas  1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James 
Naismith .Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus, mis lõppes 1 : 0.Ainukese korvi viskas 
William R. Chase. USAst  levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, 
Lõuna-Ameerikasse ja mujale.19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. 
Mängureeglid 
Korvpalli  reeglites  on 8 reegli ehk peatüki vahel jaotatud 50 punkti. 
Lisaks on tähtedega A…E tähistatud 5 lisa.Kesksemaid reegleid korvpallimängus on palli staatus.Pall 
saab olla kas elus või surnud.Elus pall tähendab mängu  toimumist  ja surnud pall mängu 
peatumist.Surnud palli muudab elavaks kohtunik, pall peab tema käest läbi käima.Enamikku reeglite 
rikkumisi saab esineda vaid elus palli puhul.Pallita mängija võib  liikuda  piiranguteta igas 
suunas.Palliga seistes võib mängija palliga pöörata ühte jalga paigal  hoides  teisega igas suunas  samme  
astuda(Seisvat jalga nimetatakse tugijalaks ning seda ei tohi vahetada palli käest 
lahkumiseni).Põrgatamine lõpeb kui mängija võtab palli kahte kätte või kui pall puudutab mõlemat 
mängija kätt  vahepeal  maad puudutamata. 
Ajareeglid 
20 ja 10 minuti piirang ​puudutab võistluse administratiivset poolt. Võistkonna peatreener esitab 
mängust osa võtvate mängijate ja treenerite nimed ja  numbrid  vähemalt 20 minutit enne mängu algust 
mängu sekretariaadile. 10 minuti piirang on seotud 20 minuti piiranguga. Andmete allkirjaga 
kinnitamine võib viibida kuni 10 minutini enne mängu algust. 
15 minuti piirang. ​Võistkond kes ei ole peale mängu välja kuulutatud algust 15 minuti jooksul kohale 
jõudnud loetakse kaotanuks(loobumisvõit). 
24 sekundi reegel. ​Rünnaku aeg ehk aeg mille kestel üks võistkond võib palli järjest  vallata  on 24 
sekundit ning kui selle ajal  viset  ei toimu loovutatakse pall vastasvõistkonnale. 
8 sekundi reegel. ​ Saades  oma väljakupoolel palli peab võistkond jõudma vastase väljakupoolele 8 
sekundiga . 
5 sekundi piirang. ​Viie sekundi piirang on seotud vabavisete, palli audist mängu paneku ja mängija 
paigal seismise ajalise piiramisega.  Vabavise  tuleb  sooritada  5 sekundi jooksul, aega hakatakse palli 
kätte saamise hetkest lugema ja sama on ka audist mängu panekuga ning mängija ei tohi palli seistes 
enda käes üle 5 sekundi hoida. 
3 sekundi reegel. ​Ründav mängija ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit järjest  vastaste  
kolmesekundi alas(kui mängija kolmesekundialast  lahkumist  takistatakse kuidagi, siis ei arvestada 
seda, kui reeglite rikkumist). 
Mänguaeg 
Mängu​ nromaalaeg​ koosneb neljast 10-minutilisest​ veerandajast​. Neist kahe esimese​ vaheaeg​ on 2 
minutit ning kolmanda ja  neljanda  veerandaja vaheaeg on samuti 2 minutit. Esimest ja teist 
veerandaega nimetatakse kokkuvõtvalt esimeseks​ poolajaks​ ning ülejäänuid teiseks poolajaks. 
Poolaegade vaheaeg on 15​ minutit​. Täiendava ajana kasutatakse​ lisaaega​kui normaalaja lõpul on 
punktiseis viigiline. Lisaaja pikkus on 5 minutit. Igale lisaajale eelnev kaheminutiline vaheaeg. 
Lisaaegasid kasutatakse kuni võitja on  selgunud . Nii normaalajal kui ka lisaajal peatatakse aja 
lugemine määruste rikkumise ja palli korvi langemise korral. Mängitakse nn seisvat aega.​Aeg 
käivitatakse kohtuniku märguande peale. Jooksvat aega ehk olukorda kus mänguaeg peatatakse vaid 
veerandaegade lõpul FIBA reeglites ei lubata 
Mänguväljak 
Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi.​Eesti 
Korvpalliliit​lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 
cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne korvilaud mille küljes on​  korv ​, mis asub 
horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel.​Väljaku keskel on 3,6-meetrise läbimõõduga keskring 
Korvirõngas 
Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 2,90 m kõrgusel asuv korvilaud 
suurusega 1,05 x 1,8 m. Laua küljes on 45 cm läbimõõduga​ korv​, mis asub horisontaalselt korvilaua 
alumise serva keskel. Rõnga küljes on​ korvivõrk​, mis ei tohi olla lühem kui 40 cm ja pikem kui 45 
cm. Korvirõngas asub maast 3,05 m kõrgusel. 
Pall 
Kerakujuline pall on valmistatud​ kummist​ ning kaetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga. Palli 
ümbermõõt peab olema 74,9–78  sentimeetrit  ning kaaluma 567–650 grammi. Kui põrgatada 
täispuhutud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi põrkama 1,2–1,4 meetri kõrgusele 
(mõõdetakse palli pealt). 
Võistkond 
Võistkond koosneb kuni 10 mängijast (enam kui kolme mängulise turniiri korral 12), kellest 5 on 
korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks ja istuvad võistkonnaalas 
mänguväljaku kõrval. 
Kohtunikud 
Mängu juhivad  vanemkohtunik  ja kohtunik, keda  abistavad  lauakohtunik ja sekretäride 
brigaad .Kohtunik ja vanemkohtunik peavad kandma vormi, milleks on pikad mustad püksid, hall särk 
ja mustad spordijalatsid.Kohtunik ja vanemkohtunik teevad mängu vältel koostööd. Nende kohustuste 
hulka kuulub:  
Palli mängupanek,
 
Pängu  peatamine, kui pall on "surnud",  
Minutilise vaheaja  korralduste  andmine,  
Viset sooritavale mängijale ettenähtud kohast palli viskamine,
 
Vaikne sekundite lugemine reeglitest kinnipidamiseks. 
Reeglite rikkumise või ebasportliku käitumise eest  karistamine . 
Mäng peatatakse ühe kohtuniku vile peale, kui on vaja teatada määruste rikkumist.  
 
Vanemkohtuniku ülesannete hulka kuulub: 
Varustuse kontroll ja  heakskiit , 
Palli lahtiviskamine väljaku keskelt, 
Lõpliku otsuse tegemine, kas korv loeb või ei, 
Ühe võistkonna loobumiskaotuse kinnitamine,  
Ajamõõtja ja kohtuniku vahel tekkinud lahkarvamuste lahendamine,
 
Protokolli  uurimine  ja kinnitamine mängu lõpus, 
Reeglites mitteilmnevate olukordade lahendamine. 
Vajalik on 24 sekundi ajamõõtmissüsteem. Kui sellist seadet ei ole, siis asendab seda stopperiga 
ajamõõtja. 
Lauakohtunike​varustuse hulka kuuluvad  protokoll ,  signaal  ( pasun  või kell), viis nummerdatud (1–5) 
veaviita ja kaks võistkonna veaviita. Lauakohtunikud peavad:
 
Üles kirjutama kõigi mängijate nimed ja numbrid ning teavitama kohtunikku, kui on rikutud reegleid 
numbrite  muutmises ja mängijate vahetuses,
 
Pidada  kronoloogilist kokkuvõtet kummagi võistkonna teenitud punktidest,
 
Üles märkima kõik vead ja otsekohe teatama kohtunikule, kui  kellelgi  on 5 viga täitunud või kui 
võistkond on teinud 4 viga.
 
Teavitama, mitu viga on mängija teinud, tõstes vastava numbriga veaviida. 
Üles märkima minutilised  vaheajad  ja hoiatama võistkonda, kui see on  võtnud teise minutilise 
vaheaja.
 
Andma signaali, kui on tehtud vahetus või võetud minutiline vaheaeg. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Võrkpall 
Tutvustus 
Võrkpall ​on sportlik​ pallimäng​, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. 
Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see 
maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest väljaku piiridest välja või 
vastasmängija eksiks reeglite vastu. Pall pannakse mängu serviga. Mängija peab suunama palli edasi 
ühe  puutega , kas kaasmängijale või vastase väljakupoolele. Samas peab  takistama  palli maandumist 
oma väljakupoolel. Võrkpall on üks väheseid pallimänge, kus mängijal puudub vahetu kontakt 
vastasvõistkonnaga. Selles mõttes sarnaneb mäng kõige rohkem​ indiaca​'ga, aga ka​ sulgpal i​ ja 
tennisega​, kus piirdeks on võrk.Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid 
arvatakse olevat kogu maailmas üle 8 miljoni.​Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon​ loodi​ 1947​. 
aastal, selles on 218 liikmesriiki ja aktiivseid mängijaid ligi 200 miljonit. 
Ajalugu 
Võrkpall ​sündis​ USAs​  1895 ​. aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat​ William G. 
Morganit​.  Morgan  nimetas seda mängu ​mintonettei​'ks. 
1919​. aasta sügisel korraldati Tallinnas esimene ametlik  turniir , mille võitis Noorte Meeste Kristliku 
Ühingu Tallinna  osakond .​ Olümpiamängude​ kavas oli võrkpall esmakordselt​ Tōkyōs​ 1964​. aastal. 
Võistlesid nii mehed kui naised.Pikka aega sai punkti ainult ise pallingu sooritanud võistkond, kui 
vastasvõistkond ei suutnud palli määrustepäraselt tagasi lüüa. Pärast​  Atlanta  olümpiamänge​, 1996. 
aastal, tehti reeglites  muudatus  ja nüüd toob vastaste iga eksimus punkti.  Samast  aastast on 
medalialana suveolümpia kavas ka​ rannavõrkpall​. 
Mängureeglid 
Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling ehk 
serv). Pallingu peab sooritama kaheksa sekundi jooksul, pärast esimese kohtuniku vilet. Enne vilet 
sooritatud  pallingut ei loeta ja see läheb kordamisele.Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul 
kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga), kusjuures iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik 
võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. Vastase pallingut ei või sulustada.Tagasi lüües ei tohi 
mängijad palli üle kolme korra puudutada (vastase ründelöögi sulustamist puuteks ei loeta). Palli 
mängitakse seni, kuni see puudutab väljakut, läheb väljakult välja (auti) või võistkond  eksib  reeglite 
vastu (võrgu puudutamine  kehaga , nn soe pall või muu tehniline viga).Sulustamisel võib vastase 
poolel palli puudutada vaid siis, kui sellega ei segata vastasmängija mängu ega käsi.Igas mängus võib 
võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat.Küsimustega 
ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten. 
Võrk 
Võrk on tõmmatud kahe posti vahele ni , et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel 
(naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja alumises  servas  on valge  kant , mil e sees on  painduv  
tross  (ülemises) ja nöör (alumises). Sel e nööri abil tõmmatakse võrk pingule. Võrgu äärtes 
on painduvad 1,8 m pikkused vardad ( antennid ). Kui pal  puudutab mängus antenni, si s see 
loetakse veaks ja vastasvõistkond saab sel e eest punkti. 
Varustus 
Varustusse kuulub: vormiri ded(särk ja püksid), põlvekaitsmed, jalanõud mil eks enamasti 
kasutatakse korvpal i jalanõusid. 
Võistkond 
Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn  libero . Libero tohib 
mängida vaid tagali nil, ta ei või teha ründelööke, pal ida, sulustada ega ol a​ ​kapten​. Libero ri etus 
erineb võistkonnakaaslaste ri etusest.Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat. 
 
 
Geimid 
Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või vi e​ ​ geimi ​ jooksul. Esimeses neljas geimis peab 
geimi võitmiseks  saavutama  vähemalt 25 punkti ja ni , et vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui 
tulemus on nt 24:24, si s mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne).Kui geimide seis 
on vi gis ehk 2:2, si s mängitakse vi es geim. Vi endas geimis mängitakse 15 punktini ja 
vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe  punktiga . Kuni see tingimus pole täidetud, mäng 
jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest, neljast või vi est 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kasutatud kirjandus 
https://et.wikipedia.org/wiki/Korvpall 
https://eerlenzo.wordpress.com/ 
https://et.wikipedia.org/wiki/Jalgpall 
http://jalgpall.ee/docs/JALGPALLIREEGLID.pdf 
https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rkpall 
http://vana.verska.ee/kool/Opetus/Kehaline/V%C3%B5rkpalli%20reeglid.pdf 
 
Pärnu Ühsgümnaasium 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Jalgpal , korvpal , võrkpal  
Referaat 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Chris-Eric Laanemäe G1.B 
Juhtendaja: Mehis Merilaine 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Pärnu 2018 
Sisukord: 
Jalgpall​......................................................................................................................3. 
Tutvustus....................................................................................................................3 
Ajalugu.......................................................................................................................3 
Mängureeglid.............................................................................................................3 
Pal .............................................................................................................................3 
Mänguväljak...............................................................................................................3, 4 
Mänguaeg ja võitja selgitamine..................................................................................4 
Vead...........................................................................................................................4 
Korvpall​.....................................................................................................................5 
Tutvustus....................................................................................................................5 
Ajalugu.......................................................................................................................5 
Mängureeglid.............................................................................................................5 
Ajareeglid...................................................................................................................5,6 
Mänguaeg..................................................................................................................6 
Mänguväljak...............................................................................................................6 
Korvirõngas................................................................................................................6 
Pal .............................................................................................................................6 
Võistkond...................................................................................................................6 
Kohtunikud.................................................................................................................6,7 
Võrkpall​.....................................................................................................................8 
Ttvustus......................................................................................................................8 
Ajalugu........................................................................................................................8 
Mängureeglid..............................................................................................................8 
Võrk............................................................................................................................8 
Varustus......................................................................................................................8 
Võistkond....................................................................................................................8 
Geimid........................................................................................................................9 
Kasutatud kirjanuds​................................................................................................10 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Jalgpall 
Tutvustus 
Jalgpall ​on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada​ jalgpalliks 
nimetatav kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega​ väljaku​ vastase 
väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid erandina on see lubatud väravavahile. 
Võidab kõige rohkem väravaid löönud võistkond. Olenevalt võistluse formaadist võib kohtumine 
lõppeda ka viigiga. 
Ajalugu 
Jalgpallilaadset mängu mainivad vanimad kirjalikud allikad on Hiina sõjaväe käsiraamatud 2. ja 3. 
sajandist eKr. Euroopas on selliseid mänge harrastatud​ keskajast​. 
Kaasaegne jalgpall sai alguse katsetest ühtlustada 1840. aastail​ Inglismaa​ koolides kehtinud 
mängureegleid. Nende püüdluste tulemusena asutasid 12 klubi ja kooli​ 1863​. aastal​ Inglismaa 
jalgpal ili du​. Osa neist ei olnud nõus jõuvõtete keelustamisega ja lõid lahku, moodustades 1871. 
aastal​ Inglismaa ragbiliidu​. Vaidlustele tegi lõpu 1886. aastal Inglismaa,​ Šotimaa​, ​Walesi​ ja​ Iirimaa 
jalgpalliliidu asutatud​ Rahvusvahelise Jalgpal i Nõukogu​ (IFAB). 
Jalgpalli esitine areng leidis aset​ Briti saartel​. Maailma vanim jalgpallivõistlus on 1871. aastal 
käivitunud​ FA karikas​. Esimese ametliku maavõistluse pidasid 1872. aastal​ Inglismaa​ ja​ Šotimaa​. 
Vanim​ li ga​ on 1888. aastal asutatud​ The Football League​, mis oli Inglismaa kõrgliigaks 1992. 
aastani. 
Rahvusvahelise jalgpalliliidu​ FIFA​moodustasid 1904. aastal​ Pari sis​ seitsme riigi 
esindused.​Prantsusmaa​ algatusel loodud ühendus lubas kinni pidada Briti saartel väljakujunenud 
mängureeglitest. Esimesed​ maailmameistrivõistlused​ peeti 1930. aastal. 
Eestisse​ tõid mänguoskused ja -vahendid 20. sajandi esimestel aastatel inglise madrused. Eesti 
jalgpalli sünnipäevaks loetakse 6. juuni 1909, kui mõõtu võtsid esimeste meeskondadena loodud 
Meteor ja Merkuur. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast​ Vabadussõda​: 20. oktoobril 1920 pidas 
koondis​ esimese maavõistluse (​Helsingis​ 0:6 kaotus​ Soomele​ ning 14. detsembril 1921 asutati​ Eesti 
Jalgpalli Liit​, mis 1923. aastal astus FIFA-sse. Eesti meeskond osales​ 1924. aasta 
suveolümpiamängudel​, mis on tänaseni jäänud koondise ainsaks suurturniiriks. 
Mängureeglid​gpallureid oli 207 FIFA liikme andmete põhjal koostatud uuringu järgi 110 000 ja 
Mängureeglid koosnevad 17 peatükist. Kooskõlastatult vastava rahvusliku jalgpalliliiduga võib 
reegleid kohendada sobivaks noortele, naistele, veteranidele või puudega mängijatele.​ Mängureeglid 
otsustab​ Rahvusvahelise Jalgpal i Nõukogu​ (IFAB) ja need avaldab​ FIFA​. 
Pall 
on kaetud naha või mõne muu IFAB-i heaks kiidetud materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 68–70 
cm (27–28 tolli) ja mängu alguses kaaluma 410–450 g (14–16 untsi). Palli rõhk peab jääma 
vahem​Kerakujuline mänguvahend​iku 0,6–1,1 atmosfääri. Tänapäeva jalgpallid on vettpidava 
pealispinnaga, mistõttu jääb palli kaal isegi märjal ja porisel väljakul enam-vähem samaks. Palli võib 
mängu ajal vahetada ainult väljakukohtuniku loal. 
Mänguväljak 
Mänguväljak peab olema muru- või kunstkattega ristkülik, kusjuures väljaku külgjoon peab olema 
pikem kui väravajoon. Ettenähtud pikkus on 90–120 ja laius 45–90 meetrit, rahvusvahelistes 
mängudes vastavalt 100–110 ja 64–75 meetrit. 
Väljak on tähistatud joontega, mis piiravad väljaku alasid. Kaks pikemat joont on küljejooned, otsmisi 
jooni nimetatakse värava- ehk otsajoonteks.​ Kui pall ületab täielikult külgjoone, loetakse ta mängust 
väljas olevaks ning see pannakse uuesti mängu küljesisseviskega. Kui pall ületab täielikult otsajoone, 
on pall samuti mängust väljas ja mäng jätkub väravaesise​ lahtilöögiga​, või​ nurgalöögiga​. 
Mängijate eesmärk on toimetada pall vastasvõistkonna väravasse, mis asub otsajoonte keskel. Need 
koosnevad kahest vertikaalsest postist, mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga. 
Postidevahe on 7,32 meetrit ja põikpuu kõrgus alumise servani on 2,44 meetrit.​ Väravajoon peab 
olema sama lai kui on väravapost ja põikpuu. 
Väravaid ümbritseb ristkülikukujuline karistusala. Seda tähistavad kummagi väravaposti siseküljest 
16,5 meetri kauguselt otsajoone suhtes täisnurga all tõmmatud jooned, mida ühendab otsajoone suhtes 
rööpselt 16,5 meetri kaugusele tõmmatud joon.​ Karistusalal on kaks peamist funktsiooni: see on ainus 
mänguväljaku osa, kus väravavaht tohib mängida käega; kui mängija rikub oma karistusalal reegleid, 
määratakse vastasvõistkonnale​ penalti​, mille löömise koht asub kummagi väravaposti suhtes võrdelt 
11 meetri kaugusel otsajoonest. 
Keskjoon jagab väljaku kaheks võrdseks pooleks. 
Mänguaed ja võitja selgitamine 
Mängus on kaks​ poolaega​, kumbki pikkusega 45 minutit ja nende vahel 15-minutiline vaheaeg. 
Mängu lõpetab​ kohtuniku​ vile, seetõttu on poolajad tihti mõne minuti võrra ettenähtud ajast pikemad. 
Rohkem väravaid löönud võistkond on võitja. Kui juhtub, et väravaid ei lööda ja mängu võitja peab 
kindlasti selguma, võidakse määrata​ lisaaeg​. Kui ka siis ei ole tulemust, määratakse 11 meetri 
karistuslöögid​ ehk​ penaltid​. 
Vead 
Sihilikult vastasvõistkonna mängijat vigastanud või muul viisil vea teinud mängijat võib kohtunik 
hoiatada (​kollane kaart​) või väljakult eemaldada (​punane kaart​) asendamise õiguseta. Kahe 
pi rikohtuniku​ peamine ülesanne seisneb suluseisu määramises.​ Suluseis​ on selline mängijate asetus, 
kus ilma pallita mängijast on temale​ söötmise​ ajal eespool (rünnaku suunas) vaid üks mängija​. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Korvpall 
Tutvustus 
Korvpall on sportmäng, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Korvpall on lihtsa 
ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. 
Mängu eesmärgiks on visata pall määrustepäraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast 
palli enda korvi.Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte.Korvpalli mängitakse kahe 
võistkonna vahel.Platsil mängib korraga 5 mängijat ning võistkonda kuulub 10 või 12 mängijat(12 
mängijat on võistkonnas, siis kui tegemist on turniiriga, kus on vähemalt 3 mängu).Teised mängijad 
on vajalikul hetkel vahetamiseks ja istuvad võistkonnaalas mänguväljaku kõrval.Vahetuste arv ei ole 
piiratud. 
Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga, mille järel võistkonnad püüavad erinevaid 
kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi.Palli hetkel mitte valdav 
võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada.Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama.Palli 
võib üksteisele sööta ja veeretada.Korvpalli käsitsetakse kätega.Mängu lõpuks rohkem punkte 
kogunud võistkond võidab. 
Ajalugu 
Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James 
Naismith.Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus, mis lõppes 1 : 0.Ainukese korvi viskas 
William R. Chase.USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, 
Lõuna-Ameerikasse ja mujale.19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. 
Mängureeglid 
Korvpalli reeglites on 8 reegli ehk peatüki vahel jaotatud 50 punkti. 
Lisaks on tähtedega A…E tähistatud 5 lisa.Kesksemaid reegleid korvpallimängus on palli staatus.Pall 
saab olla kas elus või surnud.Elus pall tähendab mängu toimumist ja surnud pall mängu 
peatumist.Surnud palli muudab elavaks kohtunik, pall peab tema käest läbi käima.Enamikku reeglite 
rikkumisi saab esineda vaid elus palli puhul.Pallita mängija võib liikuda piiranguteta igas 
suunas.Palliga seistes võib mängija palliga pöörata ühte jalga paigal hoides teisega igas suunas samme 
astuda(Seisvat jalga nimetatakse tugijalaks ning seda ei tohi vahetada palli käest 
lahkumiseni).Põrgatamine lõpeb kui mängija võtab palli kahte kätte või kui pall puudutab mõlemat 
mängija kätt vahepeal maad puudutamata. 
Ajareeglid 
20 ja 10 minuti piirang ​puudutab võistluse administratiivset poolt. Võistkonna peatreener esitab 
mängust osa võtvate mängijate ja treenerite nimed ja numbrid vähemalt 20 minutit enne mängu algust 
mängu sekretariaadile. 10 minuti piirang on seotud 20 minuti piiranguga. Andmete allkirjaga 
kinnitamine võib viibida kuni 10 minutini enne mängu algust. 
15 minuti piirang. ​Võistkond kes ei ole peale mängu välja kuulutatud algust 15 minuti jooksul kohale 
jõudnud loetakse kaotanuks(loobumisvõit). 
24 sekundi reegel. ​Rünnaku aeg ehk aeg mille kestel üks võistkond võib palli järjest vallata on 24 
sekundit ning kui selle ajal viset ei toimu loovutatakse pall vastasvõistkonnale. 
8 sekundi reegel. ​Saades oma väljakupoolel palli peab võistkond jõudma vastase väljakupoolele 8 
sekundiga. 
5 sekundi piirang. ​Viie sekundi piirang on seotud vabavisete, palli audist mängu paneku ja mängija 
paigal seismise ajalise piiramisega. Vabavise tuleb sooritada 5 sekundi jooksul, aega hakatakse palli 
kätte saamise hetkest lugema ja sama on ka audist mängu panekuga ning mängija ei tohi palli seistes 
enda käes üle 5 sekundi hoida. 
3 sekundi reegel. ​Ründav mängija ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit järjest vastaste 
kolmesekundi alas(kui mängija kolmesekundialast lahkumist takistatakse kuidagi, siis ei arvestada 
seda, kui reeglite rikkumist). 
Mänguaeg 
Mängu​ nromaalaeg​ koosneb neljast 10-minutilisest​ veerandajast​. Neist kahe esimese​ vaheaeg​ on 2 
minutit ning kolmanda ja neljanda veerandaja vaheaeg on samuti 2 minutit. Esimest ja teist 
veerandaega nimetatakse kokkuvõtvalt esimeseks​ poolajaks​ ning ülejäänuid teiseks poolajaks. 
Poolaegade vaheaeg on 15​ minutit​. Täiendava ajana kasutatakse​ lisaaega​kui normaalaja lõpul on 
punktiseis viigiline. Lisaaja pikkus on 5 minutit. Igale lisaajale eelnev kaheminutiline vaheaeg. 
Lisaaegasid kasutatakse kuni võitja on selgunud. Nii normaalajal kui ka lisaajal peatatakse aja 
lugemine määruste rikkumise ja palli korvi langemise korral. Mängitakse nn seisvat aega.​Aeg 
käivitatakse kohtuniku märguande peale. Jooksvat aega ehk olukorda kus mänguaeg peatatakse vaid 
veerandaegade lõpul FIBA reeglites ei lubata 
Mänguväljak 
Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi.​Eesti 
Korvpalliliit​lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 
cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne korvilaud mille küljes on​ korv​, mis asub 
horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel.​Väljaku keskel on 3,6-meetrise läbimõõduga keskring 
Korvirõngas 
Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 2,90 m kõrgusel asuv korvilaud 
suurusega 1,05 x 1,8 m. Laua küljes on 45 cm läbimõõduga​ korv​, mis asub horisontaalselt korvilaua 
alumise serva keskel. Rõnga küljes on​ korvivõrk​, mis ei tohi olla lühem kui 40 cm ja pikem kui 45 
cm. Korvirõngas asub maast 3,05 m kõrgusel. 
Pall 
Kerakujuline pall on valmistatud​ kummist​ ning kaetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga. Palli 
ümbermõõt peab olema 74,9–78 sentimeetrit ning kaaluma 567–650 grammi. Kui põrgatada 
täispuhutud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi põrkama 1,2–1,4 meetri kõrgusele 
(mõõdetakse palli pealt). 
Võistkond 
Võistkond koosneb kuni 10 mängijast (enam kui kolme mängulise turniiri korral 12), kellest 5 on 
korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks ja istuvad võistkonnaalas 
mänguväljaku kõrval. 
Kohtunikud 
Mängu juhivad vanemkohtunik ja kohtunik, keda abistavad lauakohtunik ja sekretäride 
brigaad.Kohtunik ja vanemkohtunik peavad kandma vormi, milleks on pikad mustad püksid, hall särk 
ja mustad spordijalatsid.Kohtunik ja vanemkohtunik teevad mängu vältel koostööd. Nende kohustuste 
hulka kuulub:  
Palli mängupanek,
 
Pängu  peatamine, kui pall on "surnud",  
Minutilise vaheaja korralduste andmine,  
Viset sooritavale mängijale ettenähtud kohast palli viskamine,
 
Vaikne sekundite lugemine reeglitest kinnipidamiseks. 
Reeglite rikkumise või ebasportliku käitumise eest karistamine. 
Mäng peatatakse ühe kohtuniku vile peale, kui on vaja teatada määruste rikkumist.  
 
Vanemkohtuniku ülesannete hulka kuulub: 
Varustuse kontroll ja heakskiit, 
Palli lahtiviskamine väljaku keskelt, 
Lõpliku otsuse tegemine, kas korv loeb või ei, 
Ühe võistkonna loobumiskaotuse kinnitamine,  
Ajamõõtja ja kohtuniku vahel tekkinud lahkarvamuste lahendamine,
 
Protokolli uurimine ja kinnitamine mängu lõpus, 
Reeglites mitteilmnevate olukordade lahendamine. 
Vajalik on 24 sekundi ajamõõtmissüsteem. Kui sellist seadet ei ole, siis asendab seda stopperiga 
ajamõõtja. 
Lauakohtunike​varustuse hulka kuuluvad protokoll, signaal (pasun või kell), viis nummerdatud (1–5) 
veaviita ja kaks võistkonna veaviita. Lauakohtunikud peavad:
 
Üles kirjutama kõigi mängijate nimed ja numbrid ning teavitama kohtunikku, kui on rikutud reegleid 
numbrite muutmises ja mängijate vahetuses,
 
Pidada  kronoloogilist kokkuvõtet kummagi võistkonna teenitud punktidest,
 
Üles märkima kõik vead ja otsekohe teatama kohtunikule, kui kellelgi on 5 viga täitunud või kui 
võistkond on teinud 4 viga.
 
Teavitama, mitu viga on mängija teinud, tõstes vastava numbriga veaviida. 
Üles märkima minutilised vaheajad ja hoiatama võistkonda, kui see on  võtnud teise minutilise 
vaheaja.
 
Andma signaali, kui on tehtud vahetus või võetud minutiline vaheaeg. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Võrkpall 
Tutvustus 
Võrkpall ​on sportlik​ pallimäng​, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. 
Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see 
maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest väljaku piiridest välja või 
vastasmängija eksiks reeglite vastu. Pall pannakse mängu serviga. Mängija peab suunama palli edasi 
ühe puutega, kas kaasmängijale või vastase väljakupoolele. Samas peab takistama palli maandumist 
oma väljakupoolel. Võrkpall on üks väheseid pallimänge, kus mängijal puudub vahetu kontakt 
vastasvõistkonnaga. Selles mõttes sarnaneb mäng kõige rohkem​ indiaca​'ga, aga ka​ sulgpal i​ ja 
tennisega​, kus piirdeks on võrk.Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid 
arvatakse olevat kogu maailmas üle 8 miljoni.​Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon​ loodi​ 1947​. 
aastal, selles on 218 liikmesriiki ja aktiivseid mängijaid ligi 200 miljonit. 
Ajalugu 
Võrkpall ​sündis​ USAs​ 1895​. aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat​ William G. 
Morganit​. Morgan nimetas seda mängu ​mintonettei​'ks. 
1919​. aasta sügisel korraldati Tallinnas esimene ametlik turniir, mille võitis Noorte Meeste Kristliku 
Ühingu Tallinna osakond.​ Olümpiamängude​ kavas oli võrkpall esmakordselt​ Tōkyōs​ 1964​. aastal. 
Võistlesid nii mehed kui naised.Pikka aega sai punkti ainult ise pallingu sooritanud võistkond, kui 
vastasvõistkond ei suutnud palli määrustepäraselt tagasi lüüa. Pärast​ Atlanta olümpiamänge​, 1996. 
aastal, tehti reeglites muudatus ja nüüd toob vastaste iga eksimus punkti. Samast aastast on 
medalialana suveolümpia kavas ka​ rannavõrkpall​. 
Mängureeglid 
Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling ehk 
serv). Pallingu peab sooritama kaheksa sekundi jooksul, pärast esimese kohtuniku vilet. Enne vilet 
sooritatud pallingut ei loeta ja see läheb kordamisele.Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul 
kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga), kusjuures iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik 
võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. Vastase pallingut ei või sulustada.Tagasi lüües ei tohi 
mängijad palli üle kolme korra puudutada (vastase ründelöögi sulustamist puuteks ei loeta). Palli 
mängitakse seni, kuni see puudutab väljakut, läheb väljakult välja (auti) või võistkond eksib reeglite 
vastu (võrgu puudutamine kehaga, nn soe pall või muu tehniline viga).Sulustamisel võib vastase 
poolel palli puudutada vaid siis, kui sellega ei segata vastasmängija mängu ega käsi.Igas mängus võib 
võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat.Küsimustega 
ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten. 
Võrk 
Võrk on tõmmatud kahe posti vahele ni , et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel 
(naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mil e sees on painduv 
tross (ülemises) ja nöör (alumises). Sel e nööri abil tõmmatakse võrk pingule. Võrgu äärtes 
on painduvad 1,8 m pikkused vardad (antennid). Kui pal  puudutab mängus antenni, si s see 
loetakse veaks ja vastasvõistkond saab sel e eest punkti. 
Varustus 
Varustusse kuulub: vormiri ded(särk ja püksid), põlvekaitsmed, jalanõud mil eks enamasti 
kasutatakse korvpal i jalanõusid. 
Võistkond 
Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero tohib 
mängida vaid tagali nil, ta ei või teha ründelööke, pal ida, sulustada ega ol a​ ​kapten​. Libero ri etus 
erineb võistkonnakaaslaste ri etusest.Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat. 
 
 
Geimid 
Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või vi e​ ​geimi​ jooksul. Esimeses neljas geimis peab 
geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja ni , et vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui 
tulemus on nt 24:24, si s mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne).Kui geimide seis 
on vi gis ehk 2:2, si s mängitakse vi es geim. Vi endas geimis mängitakse 15 punktini ja 
vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng 
jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest, neljast või vi est 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kasutatud kirjandus 
https://et.wikipedia.org/wiki/Korvpall 
https://eerlenzo.wordpress.com/ 
https://et.wikipedia.org/wiki/Jalgpall 
http://jalgpall.ee/docs/JALGPALLIREEGLID.pdf 
https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rkpall 
http://vana.verska.ee/kool/Opetus/Kehaline/V%C3%B5rkpalli%20reeglid.pdf