Olümpia tähendus tänapäeval (0)

Olümpia tähendus tänapäeval
Iga nelja aasta tagant toimuvad olümpiamängud on suursündmuseks kõigile. Kui võrrelda seda varasema ajaga , siis on inimeste vaated nende sportvõistluste suhtes üpriski muutunud. Mis on muutunud ning mida võib nimetada tänapäeva olümpia prioriteetideks?
Vaadates tagasi mitmeid dekaade, on näha et olümpiamängud olid tollel ajal suurriikide mõõduvõtt .  Arvestades 20. sajandi olusid, oli see üpriski loogiline, kuna NSVL , Ameerika Ühendriigid, Inglismaa , Saksamaa ning mõned teised riigidki olid nii finantsiliselt, teadmiste ning oskuste poolelt teistest riikidest üle. Samuti on mitmed tänapäeva olümpiariigid olnud 20. sajandil suurriikide küüsis, mis nullis näiteks võimaluse Eestil osaleda Eesti riigi nime all. Seega, mineviku olümpia tähendus oli tänapäevaga võrreldes midagi täiesti erinevat.
Tänapäeval on kas siis õnneks või kahjuks kõikide riikide sportlikud võimalused võrdsustatud, kuid finantsiliselt piiratud. See vähendab sportlastel kasutada vastava kvaliteediga võimlaid, staadioneid ning ka jõusaale. Samuti on ka vähem jõukamatel riikidel ahendatud võimalused uuteks taktikateks spordis , kuna tänapäeva teadlased, füüsikud ja keemikud suurriikides leiavad sportimise jaoks uusi, arendatud võimalusi. See tähendab, et olümpia on riikide jaoks suure tähtsusega, kuna selle peale kulutatakse rohkelt raha ning energiat. See on püsinud muutumatu juba sajandeid, kuna olümpia on väga vana traditsioon ja see suursündmus kogub aina rohkem tähelepanu ning tähtsust.
Nüüdsel ajal saavad kõikide riikide sportlased olümpiamängudest osa võtta, kui nende tase on vastav. Kahjuks on mõndadel sportlastel liigne võiduhasart sees ja nemad tarbivad ka aineid, mis arendavad sportlikke võimeid ebainimlikult kiiresti. Doping on keelatud, kuid atleedid tarbivad ikka seda. Kui mõelda loogiliselt, siis on väga ebaintelligentne tegu süüdistada sportlast, kuna sportlasel on alati toitumisspetsialistid ja treenerid , kes sportlasele sageli annavad erinevaid spordijooke, mis ei pruugi sageli olla just kõige autentsema sisuga. Mina arvan, et nii juhtus ka Andrus Veerpalul, kellele anti valet ainet ning resultaadiks on Andrus Veerpalu süüdlane, kellele näpuga näidatakse. See kahjustab olümpia intelligentsi ja ratsionaalse mõtlemise oskust. Dopingu tarbimine näitab, et võitmine on siiski esmatähtis ja vahel minnakse üle piiri. Kuid see teebki olümpia eriliseks – intriigid ja võidutahe.
Vaadates olümpiat, siis on alati rõõmustav näha mitte just nii sportlikke rahvusi ja üllatusvõite. Tänapäevas viibimise eripära on just see, et inimesed ei vaata ainult sportlasi, kes võidavad, vaid nähakse ka osavõtus tähtsust. Üks neist sportlatest, keda tasuks austada, on Trevor Misapeka, kes jooksis 100m ja saavutas ühe halvima tulemuse läbi aegade, kuid seda põhjusega. Ta oli treeninud kuulitõukeks, kuid viimasel hetkel saatis olümpiakoondis Trevori jooksma hoopis sadat meetrit, kuna sealne jooksja oli vigastuse saanud. Paljud naersid, kuid samas ka mõisteti, et see mees võttis riigi häbi enda peale. See tähendab, et tänapäeva olümpia prioriteetideks on muutunud ka osavõtt ja austus riigi vastu.
Tänapäeva olümpiamängudel on muutunud suhtumine sellesse suursündmusesse. Kõikide riikide sportlased saavad osaleda, kui sportlane täidab olümpianormi. Samas ka tehakse üüratuid kulutusi selle jaoks, et sportlaste tingimused oleks parimad ja füüsiline vorm samuti. Kahjuks liigne võidutahe viivad mõne sportlase treenerite ja atleedi abilistega dopinguni, mis võib lõpetada sportlase karjääri. Kuid lõppude lõpuks on tänapäeva olümpia ikkagi muutnud humaansemaks ja austatakse kõiki osalejaid, vaatamata nende nahavärvust või räägitavat keelt. Tänapäeva olümpiamängud on kasvanud üheks maailma ühendavaimaks sündmuseks.