10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-10-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Heitealad Heite-tõuke aladeks on kergejõustikus: Kuulitõuge Kettaheide Vasaraheide Odavise Kuulitõuge on kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui võimalik. Kuuli mass on meestel 7,257 kg, naistel 4 kg. Võistluskuul on siledapinnaline metallkera. Kuuli tõugatakse ühe käega. Katset alustades peab kuul puudutama tõukaja kaela ja/või lõuga. Tõuke ajal ei tohi viia tõukekätt sellest asendist tahapoole ega tõukekäe küünarnukki õlajoonest allapoole. Tõukaja võib jalgadega
Kettaheide kui iseseisev spordiala kasvas välja antiikolümpiamängudel kavas olnud viievõistlusest. Tol ajal oli ketas valmistatud lihvitud kivist ja hiljem pronksist valatud. Ketas kaalus 1,35 kuni 4,8 kg. Olümpias hoiti võistluste tarvis kolme ketast. Heideti eriliselt kettaheiteväljakult. Ka heitepaigad olid erinevad, kas ring läbimõõduga 2,5 või 2,74 m või ruut küljega 2,5 m. 500. ja 480. aastat e.Kr. olevat Phayllos heitnud ketast 28,17 m. Seda tulemust on raske hinnata, sest ketta kaal pole teada. Kettaheide andis ainet paljudele antiikkunstnikele (Myroni "Kettaheitja" (Diskobolos)). Esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel Ateenas 1896 kasutati heitepaigana ringi läbimõõduga 2,2 m. Selline ring on praeguseni kasutusel. Kaks korda on olümpiamängudel kavas olnud ka kettaheide antiikstiilis, mille puhul heideti paigalt 15 cm kõrguselt aluselt mõõtudega 70x80 cm. Selles stiilis võitis 1906 vaheolümpia Verner Järvinen, Soome kuulsama odaviskaja Matti
Kool Referaat KETTAHEIDE JA GERD KANTER Autor: 9.a Juhendaja:
Katse loetakse kehtivaks, kui heitevahend maandub maapinnale märgitud sektoris (sektori nurk odaviskes 29º, vasaraheites 40º, kuulitõukes ja kettaheites 45º). Kõigil hüppe- ja heitealadel on katsete sooritamise aeg piiratud. 2.6 Mitmevõistlus Mitmevõistlustest harrastatakse enim meeste kümnevõistlust ja naiste seitsmevõistlust. Kümnevõistluse kavva kuuluvad esimesel päeval 100 m jooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 400 m jooks, teisel päeval 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks. Seitsmevõistluses on esimesel päeval on kavas 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200 m jooks, teisel päeval kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. Võistlejail tuleb startida kõigil aladel. Punkte ei pea saama, aga startida tuleb. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa 3. TÄHTSAMAD VÕISTLUSED
Hüppeist kuuluvad kergejõustikuvõistluste kavva: · Kõrgushüpe · Kaugushüpe · Kolmikhüpe · Teivashüpe 3.2 Kaugushüpe On kaks põhilist kaugushüppe tehnikat: · siruhüpe · käärhüpe Siruhüpe on ka algajatele võimetekohane. Selle ala tähtsamad nõuded on kiirus ja hüppevõime. Heade tulemuste saavutamiseks ei pea alati tegema käär- või siruhüpet. 4. Tõukealad Tõukealad võib jaotada: · Kuulitõuge · kettaheide · odavise · vasaraheide Need alad on tugevate ja turskete sportlaste alad ja nõuavad ohutusnõuetest ranget kinnipidamist. Kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide sooritatakse ringist (Ø kuulitõukes ja vasaraheites 2,135 m, kettaheites 2,5 m), odavise kaarekujulise äraviskejoone tagant (hoovõturaja pikkus 30-36,5 m). Kuul peab olema siledapinnaline metallkera. Kettal on harilikult. puitkorpus, kuid lubatakse kasutada ka metallist, plastmassist jm
(3) Nii auväärse juubeli puhul andis Eesti post 22.septembril 2009 välja postmargi ,,Eesti kergejõustik 100".(4) 3 2. Kergejõustiku ajalugu Kergejõustiku ajaloo stardihetkeks saab lugeda antiikaja esimesi olümpiamänge, Vana Kreeka olümpiamänge, mis toimusid pärimuse järgi 776 a.e.Kr ja võisteldi nn. ühe staadioni jooksus (Olümpias 192,27 m, mujal 150 190 m) Hiljem lisandusid pikemad jooksud, viievõistlus ( kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19 sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. (2) Naised hakkasid kergejõustiku harrastama 20 saj. alguses. Esimesed naiste meistrivõistlused olid Austraalias 1918 aastal.(2) Eesti kergejõustiku sünniks peetakse 1909 a. Tallinnas ja Tartus peetud esimesi kergejõustiku võistlusi.(3)
kõrgusest merepinnast tingitud õhutihedus). 15. Olulised momendid heidetes - õige lähteasend; liigutuste järgnevus äraheite-eelses liikumises, mille kulminatsiooniks on maksimaalse kiiruse ülekanne vahendile; keha täielik sirutus vahendi äraheite momendil; tehnika täiustamiseks tuleks kasutada võistlusvahendist kergemaid vahendeid; harjutuste, vahendite, liigutuste ja situatsioonide suur mitmekesisus. 16. Kettaheide 1. Kettaheite faasid - HOOLIIGUTUSED, PÖÖRE, ÄRAHEIDE ja HEITJA TASAKAALUSTAMINE. 2. Ketta hoie - Ketas toetub sõrmede viimastele lülidele . Sõrmed asetsevad üksteisest võrdsel kaugusel. Ranne on lõdvestatud ja sirutunud. Ketas toetub kogu kämblale ja randmele . Pöial toetub kettale. 3. Eelhoogude faas - Hooliigutuste faasis luuakse liikumise algkiirus ning heitja võtab pöördesse mineku asendi. Heitja on seljaga heite suunas
kõrgusega. Nendest olulisimaks on väljalennu kiirus ja nurk. 8. Enamlevinud vead kõrgushüppes - Kiiruse langust hoojooksu lõpus. Äratõukeks valmistudes keha massikeskme langust (tugev allaiste). Pidurdavat tegevust äratõukel (mahapanekul kand kehast kaugel eespool). 7. Meeste mitmevõistlus 1. 10-võistlus: Esimene päev - 100m, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400m. Teine päev - 110m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500m 2. 7-võistlus: Esimene päev: 60 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge ja kõrgushüpe. Teine päev: 60 m tõkkejooks, teivashüpe ja 1000 m jooks. 8. Naiste mitmevõistlus 1. 7-võistlus: Esimene päev - 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200 m jooks. Teine päev kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. 2. 5-võistlus - Võistlused toimuvad 100 meetri tõkkejooksus, kaugushüppes, kuulitõukes, kõrgushüppes ja 800 meetri jooksus. 9
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid