Hispaania teater ja Lope de Vega Mario Jurn MTT2 Lope de Vega Sündis 25.nov 1862 aastal Suri 27.aug 1935 aastal Oli kirjanik Hispaania draamakirjanduse suurkuju Kirjutas umbes 1500-2500 näidendit Säilinud on 425 näindedit Näidendeid "El perro del Hortelano" ("Kadekops") "La viuda de Valencia" ("Lesknaine Valenciast") "El maestro de danzar" ("Tantsuõpetaja") "Peribáñez y el comendador de Ocaña" "Fuente Ovejuna" "El mejor alcade, el Rey" "El caballero de Olmedo" Pildid Teater Hispaania teater on väga sarnane inglise teatrile. Hispaania teatri rajas kindlale alusele esimene silmapaistev hispaania näitekirjanik Lope de Vega. Teatreid ehitati igal pool Hispaanias, kaks kõige tähtsamat olid Madriidis – Corral de la Cruz (1579) ja Corral del Principe (1582). Pildi...
Raamat “Mees, kes teadis ussisõnu” on ühe mehe (Leemeti) jutustus sellest, kuidas ta üles kasvas. Tema katsumustest, arenemisest ja viimaseks jäämisest. Jutustus toimub ajal, kui viimased inimesed veel elasid metsas ja enamus neist kolisid linnadesse/küladesse moodsat euroopalikku elu elama. Metsas elav rahvas oskas veel ussisõnu, mida neile õpetasid kunagi rästikud, kuna inimesed ja maod olid nagu vennad. Ussisõnu hakatakse unustama aja möödudes. Leemet õpib oma onu Vootele käest veel õigeid ussisõnu. Ussisõnade abil sai kergelt loomi tappa, kuna loomad allusid ussisõnadele. Metsas elas vähe rahvast ning see rahvas vananes, nii Leemet jääbki üksikuks. Tal õnnestub kaks korda abielluda, üks abikaasa Hiie tapetakse hundi poolt ja teine abikaasa Magdaleena tapavad raudmehed. Metsas on Leemetil kolm sõpra: Põrtel, Hiie ja Ints. Pärtel kolib külasse ja nende sõprussuhted kaovad. Ints on rästik, kes on Leemetile väga heaks sõbraks. Põhja-K...
Kokkuvõte loetud romaanist Autor ja teos: Gert Helbemäe „Ohvrilaev“ Ilmumise aeg:1960 Mis liiki romaan, milliseid erinevaid määratlusi teate: psühholoogiline armastusromaan (mõttemaailmas pinge, draama, siseheitlus), filosoofiline, ummikelu romaan Romaani pealkirja seletus: Vanakreeka mütoloogia, Sokrates. Delose saarele saadeti 7 noormeest ja 7 neidu, et ohverdada Apolloni templis tänutäheks selle eest, et Theseus tappis Minotaurose, kellele oli varem ohverdatud igal üheksandal aastal inimesi. Selle 30-päevase reisi jooksul ei tohtinud Ateenas surmaotsuseid täide viia, seega ootas Sokrates 30 päeva oma surma. Ohvrilaeva sümbol tähistas ka Martini ja Isebeli suhet. Moto: Küsitlemata elu ei vääri elamist. (Platon, Apol. 38A) Inimene peaks endale esitama olulisi eksistentsiaalseid küsimusi igal elu hetkel, Sokratese meetod on küsitlev dialoog. Tegelased (pea- ja kõrvaltegelased, tegelane kui tüübi esindaja, episoodiline tegelane): Martin...
Betti Alveri luuletuste analüüsid Asjad Mulle jäi mulje, et see luuletus räägib sellest, kuidas ta oma asjad on hooleta jätnud ja laokile. Kuidas ta kiirustab, et kellegiga kokku saada, aga koduste asjadega pole aega üldse olnud tegeleda ning kui ta siis kodust lahkub, jäävad need laokile jäetud asjad talle hinge peale ning kuskile alateadvusesse ikka kummitama. Tema umber hädaldavad mitmed Luuletuses on kasutatud palju isikustamist näiteks “paks klaver nurgas ägab hambavalus”, “kähisedes nõuab köhatilku astmaatiline vana seinakell”, “kuid esemed ei tunne oma piire, nad peavad kinni mind”, “lamp kardab tonte, tugitoolil tihti seljas on kramp ja sohva kaebab gihti”. Samuti on kasutatud epiteete, näiteks (“lakkamatu helin”), “etteheitvat pilku”, “pondunud põsilt”, “mässulises rodus”. Ka sümbolit on kasutatud: “et viimati see jõuk ei püsi kodus, vaid järgneb mulle mässulises rodus” – jõugu all on mõeldud sümbolina se...
LYDIA KOIDULA (24.12.1843- 11.08.1886) Jekaterina Gusseva 10 A klass • Lapsepõlv Lydia Koidula (Lydia Emilie Florentine Jannsen) sündis 24. detsembril 1843. aastal Vändra köstritalus. • Vanema d Tema isa oli Johann Voldemar Jannsen, aga ema oli Annette Julianna Emilie. Isa töötas koolijuhatajana ja õpetajana. Annette Julianna oli koduperenaine. Johann Voldemar Jannsen oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töö tanud Vändras juba mitu põvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks - saksa keel. Õed-vennad: Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid hiljem • Selles kirikus 6. jaanuaril last ristitakse, saab nimeks Lidia Emilie Florentine. Vändra kirik ...
Tallinn, 28.veebruar 2012 Tere, Tõnis! Tänan Sind kirja eest. Oli tore kirja saada ja palju huvitavast lugeda. Kuidas Sul läheb? Nüüd ma olen üheksandas klassis. Varsti on kolm eksamit. Ma loodan, et ma sooritan kõiki eksameid suurepäraselt. Ma arvan, et ma lähen kümnendasse klassi. Vabal ajal käin kinos, trennis, teatris, vanalinnas või kesklinnas jalutamas, kuulan muusikat ka, surfan Inrernetis ja vaatan telekat. Sa küsisid minult, missugune on minu lemmikfilm. Juba mitu aasta jooksul olen filmi „Harry Potter“ vaadanud. See on minu lemmikfilm. Mulle meeldib kõige rohkem esimene osa, sest sellest algas minu tutvus võlurite ja nõidade maailmaga. Peategelane on Harry Potter. Tema sõbrad on Ron, Germiona, Fred, Dzinni, Nevil ja teised. Ma arvan, et Harry Potter on näide sellest, kuidas tavaline poiss sai võimaluse oma õnnetu saatuse muuta. Harry Potter on salanimi, aga tegelikult tema ni...
Kuidas ma veetsin oma talvevaheaega. Talv on küll minu jaoks tunduvalt meeldivam kui sügis või kevad. Selle talve veetsin ma hästi, aga kahjuks, enne puhkust jäin haigeks ja veetsin nädalat kodus. Ilm oli väga ilus, ega külm, tuuline ja luumine. Väärib märkimist, et kui ma tervis sain korda enamasti oma aega käisime koos sõpradega vanalinnas jalutamas. Ma töötasin peaaegu terve talve kesklinnas ja ma arvan, on tore, et mul oli võimalus töötada. Kahjuks, olin ma linnast väljas harve, sellepärast mul ei olnud palju vaba aega. Aga nädalalõpuks käisin suusatamas ja uisutamas. Kui olin kodus, siis ma lugesin raamatuid, vaatasin filme ja kuulasin muusikat. Päris ettevalmistused hakkavad meie peres tavaliselt jõuludeks paar päeva enne jõululaupäeva, mil me ehime tuppa toodud kuuske, koristame ja kaunistame tube. Uueks aastaks olin ma juba terve ja saime mõnusalt aega veeta koos minu perega. Käisime ka kesklinnas ilutulestikku vaatamas. Pära...
Arutlus Rousseau „Emilest“ Jean-Jacques Rousseau oli Genfi filosoof, kirjanik ja helilooja 18. sajandil. Tema poliitiline filosoofia mõjutas Prantsuse revolutsiooni kui ka üldist arengut, kaasaegset poliitikat ja hariduse mõtet. Emile on essee hariduse ja selle olemuse kohta. Emile oli keelatud Pariisis ja Genfis ning lasti avalikult põletada 1762, selle esmakordse avaldamise aastal. Prantsuse Revolutsiooni ajal oli Emile inspiratsiooniks uuele riiklikule haridussüsteemile. Mina isiklikult arvan, et see essee oli väga uudne selle aja kohta ja siiani on ta osaliselt seostatav praeguse elukorraldusega. Tahaksin arutleda mõne tema ütluse kohta... „Te kavatsete last maateaduses õpetada ja toote talle selleks gloobuse, tähistaeva, kaardi ja atlased. Millised kunstlikud aparaadid! Miks seesugused kujutised? Miks ei näita te talle kohe asja ennast, et ta vähemalt aru saaks, millest temaga kõneldakse?...
Emakeelepäevaks. Meenutame Kristjan Jaak Petersoni. Soovitav lugejate arv oleks 8 poissi ja 2 tüdrukut. Nendest moodustuks laval 3 gruppi: 6 poissi, 2 poissi ja 2 tüdrukut. Tüdrukud loevad proosateksti. 1. (1.tüdruk) Vaevaliselt ja aeglaselt alustas eesti ilmalik luule oma teed 18. ja 19.sajandi piiril. 2. (2.tüdruk) On aasta 1818. Eesti keel, maakeeleks kutsutu, ei tunneta veel oma ilu, kuigi ta nagu rahulik ojake voolab omaette, vaikselt. Selles keeles tohib kõnelda vaid madalates hurtsikutes. Lossides arvatakse, et luulekeeleks suitsutarede keel sobilik ei ole. 3. (1.tüdruk) Aga ometi on keegi, kel on usku eesti keeles varjul olevasse ilusse. See on meie maarahva laulja – Kristjan Jaak Peterson. 4. (1.poiss loeb sosistades) Kas lauluallikas Külmas põhjatuules Minu rahva meelesse Oma kastet ei vala? 5. (2.poiss loeb veidi valjemalt) Kas siis selle maa keel Laulutuules ei või Taevani tõustes üles Igavikku omale otsida? 6. (1.p...
Jaan Tätte Jaan Tätte (sündinud 24. märtsil 1964 Viljandis) on eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Talle meeldis juba enne keskkooli minekut kirjutada. Tuletõrjeteemalisel kirjandivõistlusel sai koolis kolmanda, rajoonis teise ja vabariigis esimese koha. Sündis velsker Jaan Tätte peres. Jaan Tätte õppis 1982–1984 Tartu Riiklikus Ülikoolis bioloogiat ja 1985–1986 Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. Aastal 1990 lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIV lennu. Jaan Tätte on abielus Margit Tättega, peres kasvab kaks poega (Jaan Tätte ja Kunter Tätte). Rollid Linnateatri lavastustes: Goldberg (Harold Pinter "Sünnipäevapidu"; 1990; diplomilavastus) Indrek (A. H. Tammsaare / Mati Unt "Priius – kallis anne" ja "Taeva kingitus"; 1991) Poiss (Per Olov Enquist "Ilvese tund", 1991) André Chénier (P. Weiss / Mati Unt "Rahvasõbra tagakiusamine ja tapmine vaimuhaiglas sadisti juhtimise...
„Linnarahva jaoks on loodusest saanud lõbustuskoht“ lugemisosa vastused Loodusmees Hendrik Relve räägib artiklis metsast ja eestlaste suhtest sellega. Esimeses lugemisosa ülesandeks on analüüsida pealkirja vastavust tekstile. Olles lugenud läbi artikli, võin öelda, et ma ei arva, et pealkiri oleks sobiv tekstile. Loodusest kui lõbustuskohast räägib, vaid kõigest viiendikus tervikust. Pigem noomib Hendrik Relve eestlasi metsanduse osas, kirjeldab eestlaste hirmu tundmatuse ees ning näitab, miks me ikka pole metsarahvas. Teiseks tuleb vastata küsimusele, milles seisneb tänapäeva Eesti inimeste võõrandumine loodusest ja mis on selle põhjustanud. Võõrandumine sai alguse urbaniseerumisest. Hendrik Relve selgitab artiklis oma arvamust : „Mõeldakse umbes nii: linn on see, kus töötan ja teenin raha, aga mets ja loodus on see, mida kodumaana hoida ja armastada.“ Eelmisel sajandil hakati Eestis järjest maalt linna kolima ning linnast ...
Essekonkurss Liikumine tervendab maailma Leonid Gorbatš Tallinna Haabersti Vene Gümnaasium (vene õppekeelega kool) 11B klass Ehitajate tee 68-97 [email protected] 55536221 Juhendaja: Marina Rüütel Tallinn 2014 Liikumine tervendab maailma Viimasel ajal inimesed tihti väidavad, et sportlik eluviis on hea tervise vundament. Olen sellega täiesti nõus, kuid kunagi ei tohi üle oma jõu sporti teha, näiteks ei või ülepingutada igasuguse võistkondliku spordi tegemisega nagu korv- ja jalgpall.Inimesed hakkavad spordiga tegelema oma lapsepõlvest saadik. Tihti vanemad valivad nendele spordiala, kuid see ikka tuleneb laste eelis...
Pere Holdeni ümber Kevin Kiolein Kerli Lehes Markus Lapolainen 8c. Phoebe Josephine Caulfield 10 aastane Holdeni noorem õde Välimuselt kõhn, ilus ja punapäine Oma ea kohta arukas, hea kuulaja Oskas hästi tantsida Jonnakas Lahke Allie Holdeni noorem vend, kes on surnud Holden tundis temast puudust ja pidas teda omamoodi idealistiks Iseloomult kena Mängis pesapalli D.B Holdeni vanem vend Töötab Hollywoodis näitekirjanikuna Käib peaaegu igal nädalalõpul Holdenit vaatamas Isa Töötas advokaadifirmas Ükskõikne iseloom, kuna Phoebe väitis et ta tegi suitsu ja isa ei teinud sellest välja. Ema Oli kodune Hooliv, sest saatis Holdenile uisud Emal ei meeldinud külas käia Suhtlemine Holden suhtles Phoebel külas salaja Täname vaatamise eest! ...
Luuleteksti analüüs: „Lapsetapp“ (Kätlin Kaldmaa) Kätlin Kaldmaa luuletus „Lapsetapp“ pärineb 2012. aastal ilmunud luulekogust „Armastuse tähestik“. Luulekogu hõlmab endas nii eesti- kui ingliskeelseid luuletusi, enamik neist on kirjutatud armastusest otseselt ja sellest, kuidas armastust võib leida väga lihtsatest ja väikestest asjadest. Kuues pikas armukese-luuletuses iseloomustab autor võõraid maid ja rahvaid, ühtlasi on need reisikirjad. Ülejäänud luuletused on erinevad, ent pea kõigis on läbivaks teemaks armastus. „Lapsetapp“ erineb minu jaoks ülejäänud luulekogu loomingust selle poolest, et konkreetselt armastust luuletekstis ei mainita, ning on üsna keeruline aru saada, kas kõneleja on autor ise või keegi teine. Samas sarnaneb luuletus autori ülejäänud loominguga nii oma kompositsiooni, väljendusviisi kui emotsionaalsuse poolest. Esmamulje Kaldmaa luuletusest „Lapsetapp“ on minu jaoks kahtlemata negatiiv...
Alan Macfarlane „Kirjad Lilyle maailmaasjadest“ Johanna-Liisa Mölder Määratle teose eesmärk ja juhtmõte. Too välja, kuidas teemat käsitletakse. Alan Donald James Macfarlane on Indias sündinud, kuid Briti päritolu mees, kes on ühteaegu nii antropoloog kui ka ajaloolane. Raamat „Kirjad Lilyle“ on Macfarlane poolt kirjutatud epistolaarne romaan oma lapselapse Lily Bee'le. Teoses püüab Macfarlane läbi enese elus kogetud ning õpitud tarkuste seletada lapselapsele suuri küsimusi, peamised mis Macfarlane ise välja toob on järgmised: „Esimene: millised on inimesed tegelikult? On nad põhimõtteliselt vägivaldsed või sõbralikud, isekad või ühiskondlikud, loovad või igavad? Ning teine: kust on pärit ning milline on loomu poolest see maailm, kus me elame?“ Macfarlane on teosesse kokku pannud 30 kirja, mis kõik on vastused tema teadmistehimuli...
ANDRI KAAREMÄE Kui mina oleksin austerlane Austria on üheksast liidumaast koosnev föderatsioon, kus on rahana käibel euro ning rahvaarv ulatub isegi 8,5 miljonini. Nii väikese riigi kohta elab seal inimesi üsna palju, sest rahvastikutihedus on ühe ruutkilomeetri kohta lausa 100 inimest. Umbes 45% Austria pindalast on kasutusel põllumajanduses ning 40% metsamajanduses. See teeb Austriast väga loodussõbraliku riigi. Sarnaselt Eestile võib seal ringi sõites näha väga palju puutumata metsi ning küntud põllumaid. Erinevalt Eestist on aga Austria väga mägine. Kui mina oleksin austerlane, siis oleks minu meelistegevuseks kindlasti suusatamine. Tänu mägisele profiilile on Austrias väga palju suusamägesid ning talvekuurorte. Austrias elades ei teki paljudel inimestel küsimust, kuidas oma vaba aega sisustada ning millise spordialaga tegeleda. Kuna ilmaolud ning loodus soosivad just talispordialasid, siis ongi need seal kõige populaar...
Inimene kui ühiskonna ohver Inimene on olnud läbi aegade ühiskonna ohver ja seda igas mõttes. Mõni inimene rohkem, mõni vähem, aga alati on olnud inimesi, kes saavad ühiskonnast tagasilööke või väärkohtlemist. Tänapäeval on ühiskond küll teistsugusem, kui seda oli näiteks nõukogude ajal ning inimene on saanud ajapikku ühiskonnas tähtsamaks, kui varem. Tekib küsimus, et milles väljendub see, et inimene on muutunud ühiskonna ohvriks. Nõukogude ajal oli ühiskond inimese vastu palju julmem. Sellel ajal toimusid küüditamised ning noori meelitati välismaale tööle, kuid kui nad välismaale jõudsid, seisis nende ees hoopiski mitte töö vaid midagi hullemat. Selline olukord oli ka Sofi Oksaneni teoses „Puhastus“. Tüdruk, kes elas selle nimel, et tulevikus saada oma unistuste töö arstina meelitati Saksamaale ettekäändega, et seal saab head raha teenida. Sinna jõudes müüdi tüdruk hoopiski prostituudiks ja ta pidi tegema väga jubeda...
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? E-õpikute loomisel on kaks külge: esimene on muidugi see, et see kergendab rahva rahakotti, kuid teine on ju hoopis negatiivsem külg kui laskuda reaalsusesse. Juba praegu istuvad noored inimesed ainult internetis ja kaugemale nad ei näegi. Kui luua veel e-õpikud siis nad ei saagi virtuaalsest maailmast kaugemale. Minu meelest ei ole see üldse mõistlik mõte, sest mis töö jääb siis õpetajatele? Me õpilased võime siis kõik koju jääda ja internetist endale "haridust" pähe tuupida ja siis võiks ju koolid ka hävitada. Kui küsimus tuleb nüüd selles, kas e-õpikud kergendavad kooli? Siis ma arvan, et kool ei tohiks olla kerge koht, vaid vastupidi. Kool on koht mis peab panema õpilased mõtlema ja pingutama. Elu on praegugi liiga mugav ja kui tulevad veel e-õpikud siis on see juba üleliigne mugavus. Eks kõigil ole oma arvamus selle teema kohta, kuid nagu öeldakse, et nii palju kui on inimesi siis ...
Ekspressionism Eesti kirjanduses Ekspressionism on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis, kirjanduses ja muusikas. Expression – tähendab prantsuse ja inglise keeles väljendust, ilmet. Eesti luulesse tõi ekspressionism tõelise rütmilise vaheldusrikkuse. Reeglina luuletuste värsiread pikenesid, muutusid korrapäratuks. Sõnastus on raskepärane, luuletuste trükipilt jätab rahutu, isegi meelevaldse või kaootilise mulje. Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus, kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid Eestis olid peamisteks ekspressionismi stiilis kirjutajateks rühmituse “Tarapita” kirjanikud, näiteks Johannes Vares- Barbarus, Marie Under ja Friedebert Tuglas. J. Vares “Katastroof 1” Lääb hukka kõik... planeet, kui haisev pomm, täis raipeid, nagu viirastus veel kõigub kesk laotust ahastuses päästj...
Ernest Hemingway ,,Ja päike tõuseb’’ (1926) 21. juuli 1899 – Hemingway sünd 1917 – lõpetas ülikooli ning läks tööle ajalehe reporteriks 8. juulil 1918 – teda taba Austria suurtükiväe rünnak, Hemingway’l oli 227 armi 1920 – abiellus Hadley Richardson’iga 1921 – sõitis koos naisega Pariisi, kus ilmusid ka tema esimesed ilukirjanduslikud teosed 1924 – avaldas oma esimese raamatu ,,Meie ajal’’ 1926 – ilmus romaan ,,Ja päike tõuseb’’ 1927 – lahutas Hadleyst ja abiellus Pauline Pfeifferiga; ,, Mehed ilma naisteta’’ 1928 – kolis tagasi kodumaale 1929 – autobiograafiline teos ,, Hüvasti, relvad!’’ 1932 – ,,Surm pärastlõunal’’ (selles väljendus armastus Hispaania ja härjavõitluse vastu) 1933 –,,Võitja ei saa midagi’’ (osaliselt ka 1965) 1935 – ,,Aafrika haljad künkad’’ (safarijaht Aafrikas) 1938 – kirjutas näidendi „Viies kolonn“ 1944. ...
J. R. R. Tolkien Kaupo Kiilaspää 12. klass John Ronald Reuel Tolkien • Inglise kirjanik ja filoloog, kes on põhjustanud laialdasema subkultuuri tekke kui enamik teisi populaarseid fantaasia raamtute kirjanikke. Elulugu • John Ronald Reuen Tolkien sündis Bloemfonteinis, Lõuna- Aafrika Vabariigis. Pärast isa surma asus Tolkien nelja- aastaselt koos ema ja noorema vennaga elama Inglismaale, Birminghami. • Tolkien sai hariduse esmalt King Edwardi Koolis Birminghamis ja hiljem Oxfordi ülikoolis. • Tolkien õpetas esmalt Leedsi ja seejärel Oxfordi ülikoolis inglise keelt ja kirjandust, spetsialiseerudes eeskätt vana- ja keskinglise keelele. Teaduslikest tööd • Tema teaduslikest töödest on kuulsaimad editsioon ja tõlge keskinglise rüütliromaanist „Sir Gawain ja Roheline Rüütel“ („Sir Gawain and the Green Knight,“ 1925, koos E. V. Gordoniga) ning 1936. aastal peetud programmilise tähtsusega loeng „Beowulfist“ („Beowu...
Koolivägivald – isiksuse kujundaja Kirjand põhineb Margus Karu romaanil „Nullpunkt“ Nii palju kui on maailmas inimesi, eksisteerib ka erinevaid isiksusi. Aastasadu on omapärased isiksused teinud ajalugu, nii halvas kui heas mõttes. Me ju kõik teame Adolf Hitleri utoopilisi fantaasiaid. Samas on ka lugematult palju faktoreid, mis kujundavad isiksusi. Ühest kujundajast, koolikiusamisest, on kirjutanud ka oma esikromaanis „Nullpunkt“, Eesti noor kirjanik Margus Karu. Kohati isegi liiga aus romaan käsitleb põhiliselt koolikiusamise all vaevlevat keskkooli õpilast Johannest, kes kooli vahetades satub põhjendamatult klassikaaslaste kriitika alla. Kuid kuidas kujundab koolivägivald noorte isiksust ning mis on kannatajal sellest õppida? Nii vaimne kui füüsiline väärkohtlemine võib tingida noore inimese sisemaailma kokkuvarisemise. Ka Margus Karu romaani „Nullpunkt“ peategelane Johannes oli algul...
Sass Henno Elulugu ❖ sündis 13.10.1982 ❖ 1989-2001 Miina Härma Gümnaasium ❖ 2001-2003 Tartu Kõrgem Kunstikool ❖ 2003-2005 Tallinna Ülikool ❖ Eesti Televisioon ❖ 2007 Balti filmi- ja meediakool ❖ Al. 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige Looming ❖ ‘‘Elu algab täna’’-(2002) ❖ ‘‘Mina olin siin. Esimene arest’’ -(2004) ❖ ‘‘Mereröövlimäng’’ - (2005) ❖ Lühimängufilm ‘‘Südameasjad’’ -(2007) ‘‘Mina olin siin. Esimene arest’’ ❖ Romaanivõistluse võitja (2004) ❖ Hoogne stiil, selged karakterid, jõuline sõnakasutus ❖ noored, kes elavad väljaspool kehtivaid seadusi ❖ vaesus, vägivald, vangistus Kasutatud allikad ❖ http://minaolinsiin.ee/ ❖ http://et.wikipedia.org/wiki/Sass_Henno ❖ http://www.poogen.ee/?SubID=8&ArID=37 702
Mulle meeldib vahel üksi olla Mulle meeldib vahel üksi olla. Arvan,et pole ainuke kes nii arvab. Need inimesed on alati üksi, kes on üksildased, sest neil pole sõrpu ega lähedasi. Üksildus on halb asi, vahel on tunne,et tahad olla üksi, aga mitte terveks eluks. Üksi olemine terve elu on mõtetu, igav ja üksiklik. Vahel on hea olla üksi, siis saan mõtelda oma mõtteid, mida rahva seas mõelda ei saa. Kui olen kuskil välju müra sees sõpradega siis tahaks ka natuke üksi olla, mitte lärmis, kõrvad puhkavad lärmist. Paljudel juhtumitel on ka nii olnud,et oled sõpradega tülis ega taha neid näha enam pikka aega, siis tahad ka nendest eemal olla ehk tahad üksi olla. Kui oled sõpradega palju tööd teinud, siis tahad, peale tööd olla üksi ja end välja puhata. Mulle meeldib ka vahel peale kooli üksi olla, minna bändiruumi ja mängida mõnda instrumenti, mängin seda mis ette jääb, sest muusika rahustab mu närve ra...
Kirjanduse olemus Minu jaoks on kirjandus kui vaimne keel, mida iga inimene siin maailmas oskab rääkida. Tõsi, kõik ei ole piisavalt püsivad ja keskendunud, et kirjandust luua, ent pea igaüks oskab sellest omal viisil arusaada ning seda endale tõlgendada. Kirjandus on kunstiliik, millel on mitmeid vorme ja ilmeid. Erinevad teosed on areneva tehnika ja kiire elutempo kõrval saanud omale paksu ja aegaviitva raamatu maine. Paljud arvavad, et isegi kui nad tahaksid rohkem lugeda ja oma silmaringi laiendada, siis ei jätkuks neil selleks aega. Aina tihedamini väidetakse, et rahvas ei naudi enam kirjandust ning lugemine pole enam nii populaarne kui see oli varem . Raamatutes ei peitu kogu maailma kirjandus
Ma nagin üht TÜDRUKUT Liis Kams Selle raamatu on kirjutanud 13. Aastane tüdruk, kes sündis 1995. aastal. Ta oli neid luuletusi kirjutades alles teismeline eesti koolitüdruk. Liisa loomingu on kahel järjestikusel aastal päritud Kalju Lepiku luulevõistlusele laureaadi tiitliga. Ta pani oma mõtteid ja tundeid nendesse luuletustesse.Tema luuletused käsitlevad inimsuhteid, ühiskonda, unistusi, igatsust ja tulevikku, kuhu me suunduda võime, andes aimu uue kasvava põlvkonna väärtustest,maailma mõistmisest ja vaadetest elule. Näiteks: Aeg ei mahu piiratud seltskonda Aeg ei ole ajaline mõiste Aega ei sa hääletult öelda Luuletused on erinevates meele oludes.Mõni on huvitav, tõsine,kurb. Näiteks: Ta paotab oma läikivaid huuli Sädelusehelk, mis pimestab silmi Keegi ei näe enam selgesti Nad ei tea, mille nad kaotavad lummuse haardes Need luuletused on vabavärsilised.Mõnes luules on kordusi, näiteks ühel luuletus iga salm...
Renessanssi kirjandus. Renessanss oli tugevalt seotud antiigiga. Algselt kasutati terminit vaid üksikute nähtuste iseloomustamiseks, kuid mingil hetkel võeti see kasutusele üldtermina, et eristada uut ajastut vanast keskajast. Terminit hakkasid esimesena kasutama humanistid. 13.-16. sajand. See algas Itaaliast, seal levis see varem kui mujal. Üldse ei ole renessanss kõikjal samal ajal olnud. Danté't võib pidada ka juba renessanssi kirjanikuks, kuid tegelikult on ta ülemineku-ajastu kirjanik, Itaalias lõppes renessanss samuti varem kui mujal. Inglismaal, kuninganna Elisabethi valitsusajal levis renessanss alles 16. sajandi lõpus ja 17. sajandi alguses. Saksamaa ja Itaalia renessanss on väga erinevad – Itaalias oli see lopsakas, ülevoolavalt dekadentlik, Saksamaal ja Madalmaades range, minimalistlik. Mainitakse Karolingide renessanssi 9. sajandil, räägitakse 12. sajandi renessanssist Prantsusmaal. Reness...
Olla või mitte olla Tihtipeale tekib inimestel dilemma, kas olla või mitte olla. Seda nii otseses kui ka kaudses mõttes, sest antud fraasi saab tõlgendada väga mitmeti. Tegemist võib olla lihtsa ja tänapäevase murega– kas minna reede õhtul välja, või jääda koju ning teha ära vajalikud tööd– või hoopiski sügavamõttelisema probleemikäsitlusega, ja sellisel juhul võib mängus olla ka inimelu. Lisaks eeltoodule mahub kahe äärmuse vahele ka olemise kui iseendaks jäämise mõte. Antud teemal on sobilik tõmmata paralleel Hamletiga. Ühest vaatenurgast seisis Hamlet valiku ees, kas lõpetada enda vaimsed piinad kannatusterohkes maailmas, või elada edasi ning võidelda õigluse nimel seni, kuni saabub sisemine rahu ja vaimu tahtmine. Otsust langetada ei olnud lihtne, kuna ta ei saanud kindel olla milleski. Tal tekkisid kahtlused ka enesetapu teel pääsemise osas, sest antud variant oleks ehk liiga ke...
Sinu nimi Gregor Sibold Kuupäev 17.02.2014 teose pealkiri Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed autor Andrus Kivirähk väljaandmise koht ja aeg 2013, Eesti 1. Teose sisu lühikokkuvõte (100-150 sõna) Ivan Orava mälestused on teos, kus raamatu nimitegelane, Ivan Orav, kirjeldab ilmekalt sündmusi mis leidsid aset Eestis Nõukogude okupatsiooni ajal. Teos algab kirjeldusega Eestist enne Nõukogude aega ning liigub ajaloos edasi. Igas peatükis keskendub nimitegelane mingi ajaloolise sündmuse kirjeldamisele tema vaatepunktist. Suur osa raamatus kirjeldatud sündmusi on tugevalt ülepaisutatud ning esitletud humoorikas toonis, kuid kõigele on aluseks mõni tõeline ajalooline sündmus. Teoses kirjeldatakse Molotovi-Ripentropi pakti sõlmimist, kui ka seda, milline oli metsavendade elu metsas. Teoses külastab nimitegelane ka põrgut, kus ta kohtub mitmete Eesti suurkujudega. 2. Teose koht autori loomingus (lühiülevaade autorist...
Reeli-Mai Valge 11L Arutlus (’’Hamlet’’, ’’Don Quijote’’) Kangelaslikkus – võideldes iseendiga Kangelaslikkus – arvamused jagunevad mitmeks leheks laiali. Kangelased võivad olla need, kes on võimelised saama oma eluraskustest üle või kellel on tung iga hinna eest teisi teenida või hoopis see, kes näeb lootust ka kõige tumedamatel perioodidel. Minu jaoks on kangelased need, kes teevad peaaegu kõik selleks, et õiglus valitseks siin maailmas samal ajal inimestele mitte kätte makstes. Lisaksin veel fakti, et taolised, kes teavad, et isegi kui nende teguviis toob tähelepanu, siis seda tavaliselt ei otsita. Hamlet ihkas kättemaksu oma isa tapjale, kelleks osutus viimase vend ja kaasosaliseks Hamleti ema. See võis kindlasti k...
Sakslased toimisid vastupidi – nad olid valmis ohverdama natsionalismile oma sõltumatuse (suuresti tehti seda hirmust). Vaatamata sellele, et kirjanik valis staatuse, kus ta ei sidunud end ühegi ideoloogiaga, jäi kaasvastutus oma rahvuse esindajana teda saatma ning see kajastub ka tema teostes. Teose käsitlemine Arvan, et teost võiks käsitleda kursuse „20. sajandi kirjandus“ raames ning teema juures „kadunud põlvkond“ (mille alla on lisatud ka Hemingway ning Fitzgerald). Remarque’i teost saab analüüsida järgmiste arutlusteemade kaudu: 1. Murrangulised pöörded ühiskonnas, nende kajastused kirjanduses 2. Küsimus olemise mõttest ja tähtsusest 3. Kirjandus ja ühiskondlik-poliitilised vastuolud 4. Inimpsüühika kujutamine, eksistentsi piirolud 5. Kirjaniku positsioon ja vastutus ühiskonnas 6
Erich Maria Remarque (kodanikunimega Erich Paul Remark) sündis 22. Juunil 1898. aastal Osnabrückis raamatuköitja pojana. Kirjaniku kaugemad esivanemad olid prantslased ja perekonnanimi selle tõttu ka prantsusepäraselt Remarque, kuni kirjaniku vanaisa nime kirjapildi 19. sajandi alguses saksapärastas. Autori perekonnas oli lisaks emale, isale ja kirjanikule endale veel kaks last. Kirjanikul oli kaks nooremat õde: Elfriede ja Erna. Peres olevat olnud ka neljas laps, kes suri imikueas. Varases noorukieas asus Remarque klaverit mängima (ja hiljem ka õpetama) ent läks ema soovil katoliiklikus õpetajate harjutuskoolis õpetajakutset omandama. Aasta enne autori harjutuskooli lõpetamist puhkes I maailmasõda ning paljud koolikaaslased läksid vabatahtlikena sõjaväkke. 1915. aastal moodustas kirjanik oma sõpradega „esteetikaklubi“, kus hakati arutlema kultuuri, kunsti ja kirjanduse üle. Grup...
„Madame Bovary“ G.Flaubert 1.Iseloomusta Emmat: kirjelda tekstinäiteid kasutades keskkonda, milles ta elab; tema unistusi teistsugusest elust; tema suhtumist oma abikaasasse ja armukestesse. -Emma on raamatu peategelane, õnnetu naine, kes unistab paremast elust. On romantiliselt meelestatud ja üsna salakaval. -„Emma läks ülemise korruse ruume vaatama. Esimene oli möbleerimata ja teises, mis oli määratud abielupaari magamistoaks, seisis punaste eesriietega alkoovis mahagonipuust voodi.“ -„Tema meelest vajas armastus erilist temperatuuri. Õhkamised kuupaistel, kuumad sülelused, pisaranired kalli kätel, kellest tuleb lahkuda, kõik ihu erutused ja hella rauguse tunnid polnud seepärast üldse lahutatavad uhkete lossipalkonite jõudeelust, siidkardinatega ja paksu vaibaga buduaarist, keset vohavat lilleküllust poodiumil seisvast voodist, kalliskivide sädelusest ...
Väldi liigset üldistamist: Enamik ei kujuta elu ilma arvutita ette. Kas võib kindel olla, et ei kujuta? Suurem osa maailma rahvastikust kasvas ju üles ajal, mil arvuti oli luksuskaup. Veendu, et kirjutatu oleks loogiline: Kas võib öelda, et arvuti on ajaraiskaja? Ma arvan, et see väide on vale. Kas küsimus on väide? Parem sõnastus oleks: "Ma arvan, et sedasi väita oleks vale." Ühtekuuluvad mõtted kirjuta ühte lõiku. Veendu, et kõigil ühte lõiku kirjutatud mõtetel oleks kitsam ühisosa kui ainult kirjandi pealkiri. Näiteks "põhjused", "tagajärjed", "mõjutegurid" vms. Eraldiseisev mõte arenda uueks lõiguks. Too näiteid: Arvuti on abiks ka tööalaselt, kuna teeb töö lihtsamaks ja mugavamaks. See väide pole vale ja tundub, et oleks ka põhjendatud (lihtsam ja mugavam). Kuid tegelikult tuleks siiski lahti seletada, kuidas see töö lihtsamaks ja mugavamaks teeb. Väldi sõnakorduseid: Nad arvavad, et nad ...
PROOSAKIRJANDUS Friedebert Tuglas- novellid August Gailit- romaan novellides „Toomas Nipernaadi“ (1928) Anton Hansen Tammsaare- realistlikud romaanid „Kõrboja peremees“ (1922) „Tõde ja õigus“ (1926-1933) 1-5 osa August Jakobson- romaan „Vaeste patuste alev“ (1927) PROOSA 1930ndatel – ajaloolised romaanid Mait Metsanurk „Ümera jõel“ (1934) August Mälk „Surnud majad“ (1934) Albert Kivikas „Nimed marmortahvlil“ (1936) Lühiproosa; novellistika: Peep Vallak „Maanaine“ August Gailit „Ekke Moor“ „Toomas Nipernaadi“ AEG TEGEVUSKOHT MILLEST RÄÄGITAKSE PEATEGELASED 1 1870- Vargamäe Võitlus maaga Mäe Andres, Oru . 1900 Pearu 2 1900 Mauruse kool, Võitlus usuga, oma Indrek, Mauruse . algus Tartus ...
„SIURU“ 1917-1919 „TARAPITA“ 1921- 1922 Kes kuulusid? August Gailit Albert Kivikas Henrik Visnapuu Johannes Johannes Semper Semper Artur Adson Marie Under Friedebert Tuglas Johannes Vares- Marie Under Barbarus Friedebert Tuglas (toimetaja) August Alle Jaan Kärner ...
Kuressaare Gümnaasium Kulgemine mööda rada Luulekava Betti Alveri ja Heiti Talviku põhjal Koostaja: Eliis Mets Klass: 11B Juhendaja: Eve Tuisk Kuressaare 2015 Jälle vaarun koju pisarais ja purjus. (Jõesaar, Muru 1982: 169) Miks algas päev, on argipäev su nimeks. (Alver 1989: 9) Jälle kord su hellus äratus mus looma. Ime veel, et rentslis maoli ma ei rooma! (Jõesaar, Muru 1982: 169) Ma ohkan, peeker jälle peos. (Alver 1989: 197) Ah, ma teadsin juba noorelt: raheroosk mu rapsab toorelt. (Jõesaar, Muru 1982: 168) Maa...
Õnne saavutamine Õnne pole võimalik mõõta ühikutes, seda ei saa osta ega vahetada ning see pole otseselt kasutoov. Ometigi on just õnn see, mida paljud inimesed siin maailmas üle kõige otsivad. Kahjuks on õnn nagu õhk – seda ei saa haarata ning kokku koguda. See on immateriaalne. Mille järgi on võimalik mõista, et inimene on saavutanud õnne ning kui saavutab, siis kuidas ta seda tunnet säilitab? Õnn ei tähenda materiaalset heaolu. Uus auto, televiisor või käekell võivad inimesele mõneks momendiks rõõmu pakkuda, ent need objektid ei taga kauakestvat ja rahuldavat õnnetunnet. Need on n-ö staatuse sümbolid, mille järgi teised inimesed võivad arvata, et luksuslike esemete omanikud on edukad ja õnnelikud. Kuuleme tihti klišeeks kujunenud fraasi ’’raha ei too õnne’’, kuna see on tõde. Rikkad inimesed võivad olla üsna õnnetud ning vaesemate elu seevastu väga rahulik ja õnneküllane. Vara võib kogu aeg juurde la...
(Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, neist tuntumad Isokrates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria luule (Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodoselt), kataloogid (Aratos), ajalookirjandus (Polybios) Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr 5.-6. saj pKr): nn kirev kirjandus (Lukianos, Athenaios), romaan (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios, Longos), ajalookirjandus (Josephus Flavius, Diodoros, Dionysios Halikarnassosest, Appianos, Cassius Dio), Pausanias, Plutarchos 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? Keeled (kreeka, ladina) Kultuuriruumid (kelti, germaani, sküüdi, foiniikia, egiptuse, pärsia jt kultuuride mõju)
TÖÖLEHT JAAN KROSSI ROMAANI ,,KEISRI HULL" KOHTA I. TEGELASE ANALÜÜS TIMO 1. Timo sünnipäev oli 13. November (1788.a.) 2. Pärast vanglast tulekut oli Timo halli nahaga, hambutu, üsna kõhn, helehallide silmadega ning nägi vanem välja kui ta tegelikult oli. 3. Timo oli pärit Võisiku mõisast (Viljandi kreisist, Põltsamaa alt). 1. Timo oli teisitimõtleja ning ta ei varjanud seda. Ta kirjutas keisrile kuna oli andnud talle vande, rääkida talle alati tõtt. Pärast vanglast väljasaamist oli Timo kurnatud ja vaimselt ebastabiilne. Proovis Eeva pärast tugev olla. 2. Iseloomult oli Timo väga julge ( saatsis keisrile sellise manifesti, abiellus Eevaga) , kannatlik, tugev ( pidas vastu 9 aastat vangis), kindlameelne ( tal oli võimalus põgeneda, kuid ta ei teinud seda), hoolitsev ( hoolitses hästi Eeva ja Jakobi eest), enesekindel ( ta ei lasknud ennast teiste arvamusest häirida), oli su...
moodi: a) kvantitatiivne siia kuulub terve maailma kirjasõna tekkeaegadest tänapäevani kõigi rahvuskirjanduste kogusumma b) kvalitatiivne parim valik maailmakirjandusest, millest moodustub maailmakirjanduse klassika c) suhe eri rahvuskirjanduste vahel loov koostöö, kirjanduslikud kontaktid. See on Goethe teooria alus. Maailmakirjanduse etapid: 1) antiikperiood vana - kreeka ja rooma kirjandus, vanimad Euroopas tekkinud kirjandused, 8.saj eKr kuni 4.saj pKr Jagunes kolmeks : a) klassikaline, Homerosest alates b) hellenistlik, hellenid kreeklased, väljaveetud kreeka kultuur c) rooma kultuur 2)keskaeg 5-15. saj, tõi kaasa suured maadeavastused 3) renessanss 16-18. saj, uue maailmapildi teke 4) klassitsism 18-19.saj 5) romantism-realism 19.saj 6)kirjanduse paljusus
Realism kui kirjandusvool Ulve Mägi 2016 Realismile iseloomulikud jooned Realism kui vool tekkis 19. sajandi 30. aastail Lääne-Euroopas, Eestisse jõudis 19. sajandi 90-ndatel. Tunnused: 1) taotleb elu tõepärast kujutamist ¤ hoidub elu idealiseerimisest ¤ kujutab olustikku ja miljööd asjalikult ¤ osutab tähelepanu inimpsüühika tõepärasele kujutamisele 2) avab nähtuse olemuse ja põhjuslikud seosed (miks miski on nii, nagu on) 3) toob esile ajastu tüüpilised jooned, väldib juhuslikku ja ebaolulist 4) jälgib ühiskonna ja inimese suhteid ¤ inimese suhet ühiskonnaga kuidas inimene kujundab ühiskonda ¤ ühiskonna mõju inimesele kuidas ühiskond mõjutab inimest 5) kujutab sotsiaalseid vahekordi (alamklass ülemklass) 6) kritiseerib ühiskonda (seetõttu on 19. sajandi realismi nimetatud ka kriitiliseks realismiks) Realismi võrdlus romantismiga Märksõna Romantism ...
Tatjana kohtumine Oneginiga peale armastuskirja kirjutamist Merilyn Ohtla ja Kristi Rist Tatjana elas uhkes mõisas. Ta ootas oma armastatut Oneginit, peale armastuskirja kirjutamist. Kus sa küll oled mu armas Onegin Tatjana hingas aknaklaasruutu dele ja maalis udusele aknale nimetähed O ja E Tatjana näeb maanteelt Oneginit tulemas. Seal sa oledki. Tatjana veri tardub. Ta jookseb kiirest välisukse juurde ja sealt õue. Ta jookseb üle allee rohtaeda. Taha jääb tihnik, sild ja oruveer. Ta jääb puude alla pingle istuma. Pargiteed on tühjad aga aiatöölised sumisevad kuskil. Tatjana kõndis tagasi pargiteeni ning nägi seal kaugel Oneginit musta siluetti. Kõndisid koju tagasi
kirjandusse. Oks suri enne, kui ta rühmitusest tegelikult osa sai võtta. 3) Siuru tegevusega seoses muutus kirjanduse ja moraali suhe. Noor-Eesti algatas tugeva esteetilise pöörde, aga ei saa öelda, et see oleks rikkunud moraalikombeid. 4) Kirjandusellu ja keelde lisandus tugev annus dünaamikat. 5) Siuru ajal säilib üldromantilise kirjanduse raamistik, aga selle sees midagi teiseneb. Uusromantiline kirjandus hakkab leidma seoseid radikaalse modernismiga. 6) Siuru andis teeotsa kätte edasistele eesti luuletajatele. Underi ja Visnapuu kaudu hakkas senisest suurema seksuaalse ja erootilise avameelsuse tungimine kirjanudsse. Juurdus, et kunst on primaarne ja elu sekundaarne. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 191728. Avangardism, ekspressionism, modernism, futurism, meelelisus, dünaamilisus, uusromantilisus. Siuru luuletajad + barbarus, alle, kivikas, adson 3
Tallinna Nõmme Gümnaasium „Inglise patsient“ Õpimapp Juhendaja: Ivi Eiche Tallinn 2015 1. Michael Ondaatje Michael Ondaatje, Kanada kirjanik, luuletaja, filmitegija ja toimetaja, sündis 12. septembril 1943. aastal Sri Lankal. Michael Ondaatje kolis Inglismaalt elama Kanadasse 1962. aastal, temast sai Kanada kodanik 1965. aastal. Aastal 1971 hakkas ta õpetama Yorki Ülikoolis. Ondaatjel on ka 2 last. Tema vend Christopher Ondaatje on filosoof, ärimees ning kirjanik. Ondaatje vennapoeg David Ondaatje on režissöör ja stsenarist. Tema looming seob omavahel fatuallse ning kujuteldava, luule ja proosa. Michael sai esialgu oma maine ning kuulsuse luuletajana. Tema pikemad jutustavad teosed, mis tihti põhinevad reaalsete inimeste ebatavalistel eludel, võivad sisaldada nii reaalseid kui ka välja mõeldud elemente. Ondaatje kujundlikkust iseloomustab selle paindlikkus ebareaalse, e...
1.tund MAAILMAKIRJANDUSE MÕISTE Kõige iidsemate kirjanduste ajalugu ulatub 3-4 aastatuhandeni eKr ( asüüria-babüloonia, vanaegiptuse kirjandus, india). Neist aegadest on säilinud papüürusi, kiilkirja tahvleid. Kuni 18. saj lõpuni võib rääkida rahvuskirjanduste summast, kirjanduslikud sidemed rahvuste vahel olid juhuslikku laadi. Maailmakirjanduse mõiste võttis kasutusele Goethe. Seda mõistet saab tõlgendada 3 tasandilt: 1. kvantitatiivne siia kuulub terve maailma kirjasõna tekkeaegadest tänapäevani kõigi rahvuskirjanduste kogusumma 2
KUNINGAS OIDIPUS 1. Miks hakatakse otsima Laiose tapjat? 2. Kes on huvitatud tõe ilmsikstulekust? 3. Kelle ülestunnistused selgitavad tõe? Milline on see tõde? 4. Kuidas reageerib Iokaste, kui selgub tõde? 5. Kas Oidipus on süüdlane või ohver? Põhjenda oma arvamust. 6. Kuidas lõpeb teos? 7. Miks on ,,Kuningas Oidipus" tragöödia? 8. Kirjuta pikemalt teemal KAS MEIE SAATUS ON MEIE ENDI KÄTES? Vastus 1.Teeba linna tabas katk ja ainuke viis sellest pääsemiseks oli ülesse leida Laiose tapja. 2.Tõe ilmsikstulekust on huvitatud Kuningas Oidipus ise,ta tahab teada oma päritolu ja Laiose saatust. 3.Tõe selgitavad välja Treiseiase ülestunnistus Oidipusele,et too ise ongi Laiose mõrvar .Mõni aeg hiljem rääkis Oidipuse abikaasa Iokaste Oidipusele, et Oidipus ikkagi oli Laiose tapnud, teadmate kellega on tegu. See oli juhtunud ühel maanteel toimunud kokkupõ...
REISIKIRJA LUGEMINE “Saladuslik saar” J.Verne Lars Markus Linnupold Tallinna Reaalkool 8.a 1. Raamat “Saladuslik saar” (J.Verne) ilmus esimest korda aastal 1874. Raamat mida mina lugesin on uuestitrukk, ilmunud aastal 2015, kirjastuses Hea lugu. 2. Tegevus toimus aastatel 1865-1869, Ameerika kodusõja ajal. 3. Tegevuskohaks oli saar, millele raamatu peategelased panid nimeks Lincolni saar. Saart pole tegelikkuses olemas. Saar asub kordinaatidel S 34’57’ ja E 150’30’ Saar asus umbes 200km kaugusel Austraaliast, kagu suunas. 4. Cyrus Smith oli raamatu peategelane. Ta oli põhjaameeriklane, kõhn, kondine, hallikate juuste ja tihedate vurrudega. Cyrus Smith oli elukutselt insener ja tunnustatud teadlane. Ta oli 45 aastat vana. Tal oli leidlik vaim ja ta oli samuti osavate kätega mees. Smith oli nii teoinimene kui ka mõtleja, ehk miski ei valmistanud talle raskusi. Ta oli suurepärase ...
Äärelinna Buddha Autori nimi on Hanif Kureishi, on inglase ja pakistanlase segu, tema ema oli inglane ja isa pakistanlane. Tema raamatud lähtuvad multikultuurse ühsikonna probleeme. Tema teostest peegeldub Kureishi enda noorepõlvekogemusi. Autori raamatud on täis vaimukust ja irooniat, situatsioonikoomikat ja mahlakaid kirjeldusi. Ta ise peab enda maailmavaateks huumorit. Ta on pälvinud näidendi ja kirjanuduse auhindu, nimetatud veel lootustandvaimaks näitekirjanikuks. Tema teosest Äärelinna buddha on pälvinud veel parima debüütromaani raamatuauhinna ja sellest on tehtud teleseriaal. Raamatu peategelane on segarassist 17-aastane teismeline Karim, kes elab Lõuna-Londonis,tegevus ise toimub 70nadel. Peategelane igatseb minna elama ja töötama oma äärelinnast välja. Tema karjäär liikus näitlemise suunas, ei käinud koolis vaid keskenud näitemisele. Peategelase isa , otsustab bürokraatist hakata guruks, nähes...
Eestlased Kivirähki silmade läbi Andrus Kivirähki raamatu „Rehepapp“ tegelaskond on väga mitmekülgne. Kirjeldatud on eesti külaelanikke ja nende uskumuse järgi olemasolevaid mütoloogilisi olendeid. Kivirähki tegelased kujutavad ühiskonnas esinevaid tüüpe ning kannavad eestlastele omaseid iseloomujooni. Teoses põimuvad omavahel reaalsus ning fantastika. Eestlasi on kujutatud silmakirjalike, kättemaksuhimuliste, rumalate, omakasupüüdlike, rahulolematute, valelike, laiskade, ahnete, kavalatena. Igapäevaselt tegeleti tüssamise, vassimise ja näppamisega. Elati moto järgi, et võidab see, kellel surres on kõige rohkem asju. Kuna mõisnikke peeti rumalateks, oli nende tagant näppamine lihtne. Samuti varastati teineteise tagant ehk kasutati ära üksteise rumalust ja nõrkusi. Kelmustes olid abiks kratid, kes olid olemas igal endast lugupidaval taluperemehel. Et neile hing sisse saada, pidi selle eest Vanapaganale kolm tilk...
Halastus ja ohverdus Fjodor Dostojevski raamatu „Kuritöö ja karistus“ põhisüžee järgib Raskolnikovi elusaatust, kuid ühe läbiva teemana on seal inimeste vahelistes suhetes halastus ja ohverdus. Kõigis tegelastes halastust ei leidunud, näiteks Sonja kasuemas, kes sundis Sonjat pere heaks raha teenima. Tütarlaps ei hoolinud tema sundimisest vaid tal oli kahju oma õdedest ja vennast. Ainus tegevus, millega ta suutis raha teenida, oli olla tänavaprostituut. See oli tüdruku jaoks väga suur ohverdus. Sonjal aitas vastu pidada sügav usk Jumalasse, mis andis veel lootust, et kõik hea pole maailmast kadunud. Tema lihtne usk Jumalasse oli osa tema tugevusest. Sonja karakter tuli väga hästi välja suhtumises Raskolnikovi kuritöösse. Sonja oli alguses väga suures šokis ja ei suutnud uskuda, et Raskolnikov on sooritanud kuritöö, tappes Aljona Ivanovna ja tema õe Lizaveta. Siiski andestas Sonja Raskolnikovile ning armast...
Aliide Truu süüdistuskõne Aliide Truu on süüdi oma pere hülgamises, omakasupüüdlikkuses, ebainimlikus käitumises. Naise käitumist ei õigusta armastus Hansu vastu ning soov veeta elu temaga. Aliide on väga südametu inimene. Kui Hansul ja Inglil sündis tütar Linda, siis kiusas ta salaja last. Samuti soovis ta oma õele mõtetes sageli halba, sest oli kiindunud tema mehesse. Aliide hakkas spiooniks ning tegi kõik, et tema õde ja õelaps küüditataks Siberisse. Ta oli kaotanud juba oma vanemad, nüüd kaotas ka õe, kes temast väga hoolis. Aliide tahtis saada oma lapsepõlvekodu tagasi, sest seal peitis end Hans. Ta lootis tõsimeeli, et Hans hakkab kord ka teda armastama nii nagu Inglitki, kuid seda ei juhtunud. Sellepärast korraldas Aliide ka selle, et peale küüditamist Ingel ja Linda enam kunagi tagasi tulla ei saaks. Ta ei tahtnud elada hirmus, et Ingel tuleb tagasi. Aliide tahtis Inglile kätte maksta selle eest, ...
1. (Lehte Hainsalu „vaikne ja soe“ ) Öö on vaikne ja soe nagu õnn. Raju jõuetult väsis, Pikka vaibusid iilingu nuuksed Ja mullaseid käsi Tuul unises jõuetuses mõseb. (Mats Traat „lumesadu“ ) Lumesajus on puhtuse kuulutus, Tumeda taeva läkitus. 2. Ma tean, ma näen, sa tuled üle lume On helbehõbedas su piduking. Ja hellalt heliseb öö kuppel kume Ma tean, sind hoiab mu küljes ling. 3. Ainult mina tean, Kuis on kaunid su hõõguvad põsed Ja vallandunud juuksed. Täna minema me ei pea Kuigi aknad kõik vajunud unne. Pane pea mu sülle ja tunne: Õnn on vaikne ja soe nagu öö 4. (Jaan Kross „Hetk“ ) Lihtsalt olla Lihtsalt seista kinnisilmi kuulatades Teineteise südant. 5. (Ilmar Laaban „Mikrokosmos“) Ükskõik Kas leiad minus enda Või leiad endas minu Talumaks seda leidu On vikerkaar liiga habras 6. Sa näed teda purunevat kildudeks, Kes liitis ühte pilve ja päikese Su käevartes saavad piksevardad 7. Kuid asjatult sa oo...
’’Katk’’ Camus Raamatu keskseks teemaks on katk 20. sajandil Prantsusmaa linnas Oranis. Linn otsustatakse karantiini panna ning seal sureb väga palju inimesi, haripunktis ulatuvad surnute arvud saja ning kahesaja vahele päevas. On palju probleeme, mis tulenevad katkust ning millega inimesed peavad tegelema – näiteks lähedaste kaotamine, söögi ja joogivee puudus, pidev hirm haiguse ees, eraldatud olek pereliikmetest jne. Lisaks on karmistatud seadusi, mis teevad elamise veel raskemaks. Raamatu žanr on eksistentsialistlik. Sündmuste areng on tekstis esitatud loogilises järjekorras - tekst algab lihtsa surnud roti leiuga ning järk-järgult läheb olukord halvemaks ning kõike on kirjeldatud päris detailselt. Autor alustab tegevust kevadega ning lõpetab järgmise aasta veebruariga. Katku haripunkt on raamatus peaaegu lõpus ning seejärel kirjeldab autor, kuid...
31.01.2015 Bridget Jones: Poisi järele hull Helen Fielding 2013 1. Teose sisu lühikokkuvõte (100-150 sõna) Teos räägib ühe perekonna igapäevasest elust. Kuid kuna tegemist on Bridget Jones'ga ei ole midagi, mis igapäevaselt juhtub etteplaneeritud. Bridget Jones on lugejatele juba varasemalt teada läbi kahe esimese raamatu, kus Bridget üritas keskealise naisena endale kaaslast leida ja teha samal ajal karjääri. Raamatus „Bridget jones: Poisi järele hull“ on pea 20 aastat aga edasi läinud ning nüüd kasvatab üksikemana kahte last ja üritab taas teha karjääri, kuid nüüd stsenaariumite kirjutamises. Üksikemana peab peategelane rinda pistma paljude probleemidega, nagu näiteks, kas emal on ebaeetiline lasta endale föönisoeng teha, kui lapsel on täid peas; kas tehnoloogia on tänapäeval viies loodusjõud või millal oleks õige aeg tutvustada lastele ja sõpradele oma uut kaaslast, kes on sinust pea 20 aastat noorem. 2. Teose koht autori ...
mina omale seetõttu, kuna tema loomingulisus tekitab minus suurt huvi. Mind köidab väga tema lõpmatu ambitsioonikus kõiges läbi lüüa. Isiklik arvamus Minu isiklik arvamus on väga positiivne Marie Underist. Marie Under oli juba noorest east saati väga ambitsioonikas, püüdlik ja töökas. Marie Under on suureks aluseks Eesti kirjanduse elus ja paljus muus eestipärases. Ta on kindlasti suur eeskuju tervele Eestile nii praegu kui ka edaspidi tulevikus. Kasutatud kirjandus Kasutasin selle referaadi tegemisel materjalideks sarja Meie elu seitsmendat raamatut „Marie Under“ ja natukene ka sõbraliku google abi. Tallinna Nõmme Gümnaasium Marie Under referaat Nimi: Kaspar-Eerik Maarand Juhendaja: Ivi Eiche Tallinn 2015 Poeedi kirgas elulugu Marie Under sündis 1883.aastal 27
1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt Müüt seletab kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Tegelasteks üleloomulikud olendid, laialt levinud irratsionaalse tähtsusega uskumus. Müütidel on ühisosa paljude valdkondadega: folkloor, kirjandus, filosoofia, kunst, religioon ..... Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Mütoloogia on teadusharu, mis tegeleb müütide uurimisega. müütide kogum, koosneb pärimusest, mis moodustab terviku. Uurib müütide kujunemist, nende tekkepõhjusi ning vastavust reaalsete sündmuste ning nähtustega. Elav mütoloogia on oma kujunemiskeskkonnas püha, tal on tõe väärtus ja korrastav-juhendav- reguleeriv funktsioon oma kultuuri jaoks
“KURITÖÖ JA KARISTUS” Tegevus toimub juulist sügiseni. Venemaal Peterburis 1860ndatel aastatel. Selgelt oli näha sotsiaalset ja vaimset ebavõrdsust. Rodja elab väikeses viletsas üüritoas. Ta on vaesuse tõttu katkestanud õpingud, nälgib ja ei suuda üüri maksta. Kõrtsis kuulis ta pealt, kuidas mees rääkis teisele idee: Kas poleks õige tappa liigkasuvõtja, kui temalt saadud rahaga saaks teha 1000 heategu. Sellest kuulduna tuleb Rodjal mote idee täide viia, selleks viib ta pandi liigkasuvõtjale, et kuriteo paika uurida. Peale seda saab baaris marmelaadoviga kokku, ja tal hakkab hale, kuna nood on nii halvas olukorras, vaesed, naine haige jne - jätab neile oma viimase raha (ema käest saadud) Tapab põhjendusega, et mõttetuid inimesi võib tappa. Mõrva on ta juba pikka aega ette valmistanud ja kõik hoolega läbi mõelnud - ootab, kuni naise õde on kodust ära läinud, seob kirve mantli alla. Kahjuks astus tuppa, k...
Hermann Hesse “Stepihunt” on raamat, mis ei ole loodud igaühe jaoks. Kõiki ta lihtsalt ei kõneta, kuna raamat on veidi kummaline. Stepihunt Harry Haller on omaette mees. Harry pelgab kõike kodanlikku, kuid elab enamasti kodanlikes kodudes üüritoas. Tema enese tuba on täis raamatuid ja tühje alkohoolsete jookide pudeleid. Tuba on täiesti sassis. Harryle meeldib see. Tema hing olevat jagatud kaheks: üks - “kiskjalik hundipool”, teine - “kodanlik inimesepool”. Kaks erinevat poolt kisuvad pidevalt üksteisega tüli ning kui Harry ühele poolele voli annab, saab teine pool kadedaks. Rahu ei ole võimalik. Ma suudan mõnes mõttes Harryga täielikult samastuda. Ma tunnen ennast vahepeal erakuna ja ei kannata inimesi välja. Mul tuleb meelde üks seik raamatust. Harry läks, vastu tahtmist, vanale sõbrale külla. Sõber tundis Harryt ajast, kus mees oli seltskondlik ja humoorikas. Harry ei olnud enam suhtlemisaldis, kuid sundis ennast sellegipoolest küll...
Kiur Aarma ja Jaak Kilmi dokumentaalfilm ,,Disko ja tuumasõda" 1. Millised märksõnad, sündmused, isikud vm seostuvad Teil külma sõja perioodiga (Eestis)? Vastus: NSVL , Stalin, televisiooni algus, fotograafia ( isa tegi valmis kõik enda pildistatud pildid- see oli nii põnev punane tuba). 2. Mida te saite filmist teada külma sõja aegse perioodi kohta? Vastus: Filmist külma sõja aegse perioodi märksõnad on: range eesriie, Nõukogude liit, ainus side oli raadio, viiekümnendatel alustab Eesti Televisioon, põrandaalune äri, disko levimine (vaenalase sammud selgeks), rock-kontsert, punkarid, Soome televisiooni vaatamine ja selle vaatamise piiramismeetmed, malevad, ise tehtud antennid ja nende maha võtmine, keskendumine sõjatööstusele, kaupa ei jätku piisavalt, et mitte öelda kunagi, pikad järjekorrad, Eesti iseseisvumine. 3. Millised klassikalise dokumentaali tunnusjooned on filmil ,,Disko ja tuumasõda"? Vastus: Minu arvates on selle...
KARL RISTIKIVI Karl Ristikivi (ristitud eesnimega Karp, samuti on kasutanud eesnime Karl Konstantin) oli eesti kirjanik. Karl Ristikivi lapsepõlv ja noorus möödusid Läänemaal, Varbla kihelkonnas, kus ta 16. oktoobril 1912 sündis. Varbla kuueklassilise algkooli lõpetamise järel avanes 14- aastasele Karl Ristikivile siiski võimalus edasiõppimiseks. Tallinn oli esimene linn, kuhu Läänemaa kolkast pärit nooruk sattus. Selles majas Pivarootsis elas Mälestustahvel Karl lapsepõlves ja noorusaastail Ristikivi kirjanik Karl Ristikivi (1912-1977) lapsepõlvekodul Tallinna kaubanduskooli lõpetamise järel 1930. aastal ei olnud kerge leida tööd: oli majanduskriisi aeg. Küll oli tulevane kirjanik leidnud pisikese lisateenistuse võimaluse kirjatöödega. Karl Ristikivi esimene jutuke i...
MARIE UNDER Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson) oli eesti luuletaja. Under kuulus kirjandusrühmitustesse Siuru ja Tarapita. Siuru, 1917 Tarapita, 1926 ELUKÄIK Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under ja Leena Under. Neil oli 5 last – Evangeline, Gottried, Marie, Berta ja Christfried. Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie Underi vanemad Marie Underi noorem vend Christfried Under ja noorem õde Berta Under Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Marie Under koolipõlves 4.–9. eluaastani õppis Marie väikelaste koolis, mis asus Väike-Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpet...
„Isa Goriot“ Rikkus ongi ultima ratio mündi Raamat Isa Goriot oli minu jaoks erinev eelnevatest raamatutest, mida oleme kirjanduse tunnis lugenud, sest sellest sain ma selgelt aru. Sain aru tegelastest, probleemidest, muredest ja elust Isa Goriot’i silmade läbi. Põhiliseks probleemiks raamatus oli raha – kas siis selle puudumine või selle valimine millegi asemel. Raamatu põhjal võin väita, et raha toob inimeses välja halvima. Muidugi reageerivad inimesed sellele erinevalt, näiteks Eugene ei tahtnud sõltuda oma perekonnast vaid elatada ennast ning oma peret oma sissetulekust. Sel ajal kui ta perekond hoidis iga väiksema asja pealt (näiteks perekond valmistas endale juua pressitud viinamarjade jäänustest) kokku, suurenes Eugene’i soov teha karjääri ning tal tal ärkas ka janu kuulsuse järgi. Hr Goriot oli olnud väga rikas – mõlemad ta tütred olid kaasavaraks saanud viis- või kuussada tuhat franki. Kuid isa Goriot’i rikkusest ei säilinud...
Raamatus r��gib mina-vormis 16-aastane poiss Holden Caulfield oma tegemistest, alates sellest �htust, kus ta Pencey koolist v�lja visatakse. Ta r��gib, et tema toakaaslane l�heb kohtama �he t�druku, Jane'ga, kellega Holden on kunagi hea s�ber olnud, ning see toakaaslane palub Holdenil kirjutada tema eest kirjeldav kirjand valmis. Holden kirjutab oma surnud venna pesapallikindast, mis oli luuletusi t�is kirjutatud, kuid toakaaslane ei ole rahul ning nad l�hevad kaklema. P�rast seda pakib Holden oma koti kokku ja suundub rongiga New Yorki. Holden v�tab New Yorgis hotellis toa ning ei suuda magama j��da, m�eldes, kellele v�iks helistada. Liftimees teeb temaga kaupa, saates Holdenile l�but�druku, kuid Holden tegelikult teda ei taha, seega maksab talle ja saadab t�druku minema. Liftimees tuleb m�ne aja p�rast tagasi, n�udes rohkem raha t�drukule, kuid Holden keeldub, aga liftimees l��b teda k�htu ja v�tab raha. Holden j��b sinna veel lamama...
Eesti vabariigi 96. aastapäev Tere armsad õpetajad ja õpilased! Oleme siia kogunenud ,et tähistada koos Eesti vabariigi 96. aastapäeva. See päev on eestlastele väga tähtis päev kuna Eesti on püsinud 96 aastat iseseisvana. Eesti taasiseseisvumisel oli rahvas väga õnnelik. Paljud olid unistanud sellest et nad saaksid panna Eesti lipu lehvima ning laulda Eesti hümni . Eesti rahvale ei meeldinud olla võõra võimu all, kuna nad ei saanud teha paljusid asju mida nad oleksid teha tahtnud.Tänasel päeval saame avalikkuse ees oma mõtteid ning arvamust vabalt välja öelda, nii et keegi meid selle eest ei karistaks.Me saame vabalt hümni laulda ja isamaalisust tunnistada, selle üle tasub uhke olla.Praegused noored inimesed võibolla ei suudagi aru saada kui tähtis see on kuna nad ei ole näinud neid aegu oma silmaga kui eesti veel Nsv või Saksa võimu all oli.Mina ise pole ka muidugi seda rasket aega näinud kuid arvan et see võ...
‘’ Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik.Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud ,paljud rohkemgi.Lisaks hingeheitlustele tuli rinda pista ka füüsiliste haigustega nt kopsutiisikus.Juhan Liiv oli ka vaimselt haige mees,põdes skisofreeniat ja jälitusmaaniaid.Kurb tõsiasi on seegi ,et kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski.Kirjanikku on püütud mõista , lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse , kuid vaevalt leidub inimesi,kes suudaks mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses.Ja kui keegi teda mõistakski ,peaks teda kindlasti omamoodi hulluks ,isegi nõdrameelseks oma piiritus isamaa ja loodusarmastuses ja isegi enesehaletsemises. On olnud vaid üks Juhan Liiv ja vaevalt ,et tuleb teist temasugust inimest kunagi veel. Juhan Liiv (Johannes Liiv) (30. aprill 1864 Alatskivi –1.detsember 1913 Kava...
1.Kalevipoeg-Sohn 2 lugu. Koerad Irmi, Armi, Mustukene. Lk 38. Talu Taara tammemetsa aares- 3 poega, uks Kalev-lendab kotka seljas Viru randa, sai maa esimeseks valitsejaks. Lesk leidis kanamuna ja tedremuna, kasvatas nad lasteks13. Linda(tedremuna) abiellus Kaleviga11-23.Salme laks tahele naiseks.2. Kp ja Linda said 3 poega36. Kalevipoeg sundis peale isa surma25-26. Sai páranduse110. Kalev suri vanadusse27-28. Linda vedas Kalevi hauale kive-Toompea, nuttis –ulemistejarv29-31. 3.Soome tuuslar roovib jahilkaigu ajal Linda, viib Iru maele, Taevane Taat Uku tahab Lindat pasta aga loi aikse ja tuuletark kukkus teadvusetult maha ja Linda muutus kivikujuks(Iru Ámm).46-47. Otsivad ema, Kp laheb isa hauale, teised magama.4.Kp hakkas ema otsima, ujub some poole, keskool jouab saareni, et magada52-54 aga saarepiiga laul segab 55-56, Kp laulab vastu, nad armuvad, piiga nutu peale tulevad ta vanemad, piiga huppab mere kui saab teada kes on Kp vanem...
Läänerindel muutuseta Erich Maria Remarque Paljude langenute tõttu on toitu palju ning mehed nõuavad lisaportsjonit. Meeste seas on väikesekasvuline Albert Kropp, õpihimuline Müller V, tüdrukutest huvituv Leer, “tundmatu sõdur ” Paul Bäumer , lukksepp Tjaden, turbalõikaja Haie Westhaus, talupoeg Detering (kõik 19-aastased), salga peamees Stanislaus Katczinsky (Kat, 40-aastane). Toiduportsjonite väljajagaja polnud nõus lisaportsjoneid andma. Veel enne kui mehed oleks käsipidi kokku läinud tuli leitnant ning lasi lisaportsjonid välja jagada. Mehed said kätte ka koduste kirjad. Nad olid ehitanud endale kaasaskantava ühisvälikäimla. Sõdurite sõnavarast moodustas ¾ seedimise ja maoga seonduv. Igavuse peletamiseks mängisid nad sageli kaarte. Allohvitser Himmelstoß oli karm, lühikest kasvu mees. Sõdurid läksid laatsaretti Franz Kemmerichti külastama. Tema jalg on amputeeritud ning ta näeb halb välja. Hoolimata ta surmaeelsest välimusest l...
1. Paranda tekstis kirjavead. 2. Paranda sõnade järjekorra vead. 3. Paranda tekstis stiilivead (tühikud, Enter-klahvi vajutused). 4. Lisa 2 pilti (lõikepilti) ja paiguta need teksti sisse nii, et tekst ümbritseks pilti. 5. Salvesta oma töö nimega Teksti parandamise harjutus ja lae üles GoogleDocs-i ning paiguta Koolitööde kausta. LIPPA KOJU JA MINE MAGAMA katkend Astrid Lindgreni raamatust"Meisterdetektiiv Blomkvist" I Malle pidas täiesti võimatuks magada, kui toas on sääski. Nüüd üks oli vereimeja ta jälle üles ajanud."Elajad, " pomises ta.,, Neid tohiks ei üldse olemas olla!" Ta kratsis lõuga, kust sääsk oli teda hammustanud. Siis heitis ta kellale pilgu. See hakkas saama üks . Sel kellaajal peaksid korralikud inimesed magama. ,, Muide, " ütles ta endamisi"ei tea, kas kassi piinaja peaks ka magama...
KÜLMALE MAALE Tegelased: Mikk noorem vend, Jaani ema Kai, Liisu kõige väiksem õde, Hans, Joosep , Juula, Mart, koolmeister Toots , Tõnu -Jüri, Mari jne Jaan - raamatu peategelane, vaene, armunud oma lapsepõlve sõpra Annisse, ema oli haige, heasüdamlik, ausus oli esikohal, purjus peaga ei vastutanud oma tegude eest. Virgu Anni - oli pärit rikkast perest, Jaanist sisse võetud, üritas Jaanile oma abi pakkuda, kaitses Jaani oma isa eest, tõi Jaanile salaja süüa, andis Jaani päästmiseks valetunnistuse. Kohi-Kaarel ja Kõverkaela-Juku – tõid kahekesi Jaanile palju pahandust, jootes Jaani ning meelitades teda nende varastatud kaupa enda juures varjama. Andres - oli totaalselt Anni suhtlemise vastu Jaaniga, üritas igal võimalusel Jaani Annile halvast küljest näidata. Tegevus toimub 19. sajandi talvises maakülas,popsisaunas.Jaan oli haige ja nägi kohutav välja, käis kirikus ja seal kohtas Annit, kes pakkus talle leiba, kuna Jaan polnud vaesuse...
annaabi.ee 
