Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lydia Koidula (24.12.1843- 11.08.1886) (0)

1 Hindamata
Punktid

LYDIA KOIDULA
(24.12.1843- 11.08.1886)
Jekaterina  Gusseva  
10 A klass
• Lapsepõlv
Lydia Koidula (Lydia  Emilie  
Florentine  Jannsen ) sündis 24. 
detsembril 1843. aastal 
Vändra  köstritalus. 
• Vanema
d
Tema isa oli 
Johann 
Voldemar  
Jannsen, aga 
ema oli 
Annette  
Julianna Emilie. 
Isa töötas 
koolijuhatajana 
ja õpetajana. 
Annette 
Julianna oli 
koduperenaine.

 Johann Voldemar Jannsen oli põline 
vändralane, kelle esivanemad olid 
töö  tanud  Vändras juba mitu 
põvkonda möldritena, 
saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. 
 Emilie Jannsen oli saksa soost, 
pärit kodanlikust perekonnast ja 
sellepärast oli Lydia Koidula pere 
koduseks  keeleks  - saksa keel.
 Õed-vennad: Lydia Koidula oli 
peres vanim laps, kuid hiljem 
sündisid veel õde Eugenie ja vennad 
Julius, Leopold,  Harry  ja Eugen. 
• Selles kirikus 
6. jaanuaril 
last ristitakse, 
saab nimeks  
Lidia  Emilie 
Florentine.
Vändra  kirik
• Jannsenite 
perekonnapilt
Istuvad: Lydia, Johan Voldemar, Emilie, 
Eugenie; 
Seisavad: Eugen, Julius, Leopold, Harry.
Koidula tütrega 
Lydia Koidula 
Hedvig
tütred
Hedvig ja Anna
• Kooliaeg
• Lydia Koidula õppis esialgu isa 
juhendamisel kodus. Hiljem õppis ta 
Pärnu Saksa Kõrgema Tütarlastekoolis. 
Lydia oli andekas ja usin õpilane. Juba 
koolis kirjutas ta kirjandeid. Pärast seda 
aitas ta oma isa tema ajalehetöös.
• Koidula esimene  proosapala  "Kivirist" 
ilmus „Pärnu Postmehes"
 PÄRNU ( 1850 – 
1863)
•Kui Lydia oli  seitsmeaastane
kolisid  vanemad Pärnu Ülejõele, 
kus isa sai koolijuhatajaks ja 
õpetajaks.
Pärnus  elas Koidula Ülejõe 
koolimajas (hiljem avati seal 
muuseum )
•Jannsen andis Pärnus välja 
esimest eesti ajalehte Pärnu 
Postimees. Lydia Koidula tõlkis 
saksa keelest artikleid, jutustusi 
ja kirjutas luuletusi. 
• Selles ajalehehes ilmusid Lydia 
Koidula enda esimesed 
luuletused ja jutustesed.
• TARTU (1863 – 1873)
• Kui Jannsenid Tartusse kolisid, asusid nad 
elama Tiigi  tänavale .
 Jannsen hakkas seal  toimetama  ja ajalehte 
Eesti Postimees välja andma. 
• Tartus hakkas Koidula ka rohkem aega 
pühendama luuletuste kirjutamisele
• Tartus oli ilmunud tema esimene luulekogu 
" Vainulilled “ (1866) . Aasta hiljem ilmus juba 
teine luulekogu “Emajõe  ööbik ” (1867)
• Tartu periood
Tartu perioodil oli kirjanik aktiivne 
ühiskonnategelane.
Eesti rahvusliku näitekirjanduse ja teatri 
rajajaks võib pidada Lydia Koidulat.
• Looming
Lydia Koidula jutulooming lähtub põhiliselt 
võõreeskujudest. Oma loominguperioodi 
vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7  artiklit , 86 
proosatööd ja üle 300  luuletuse
• Teosed
• Tema raamatud: "Vainulilled","Emajõe 
ööbik", "Kogutud luuletused","Valitud 
laulud","Valik luulet","Valitud luuletused", 
"Teosed", "Luuletused","Löö, süda, õitsele!" 
Tema luuletusi: "Mu isamaa on minu 
arm","Kodu" ,"Emasüda" 
• Lydia Koidula luuletusi kannab lennukas, 
kirglik  paatos , mille taga on tunda suurt 
tundejõudu. Koidula inspiratsioonallikateks 
luule kirjutamisel oli mälestusrikas lapsepõlv 
Vändras, armastus Eestimaa ja eesti rahva 
vastu ning kirjanduslikud  eeskujud .
• Abielu
• 1873. aastal abiellus Koidula 
sõjaväearst ja naiste  Eduard  
Michelsoniga ning asus elama 
abikaasa töökohta Kroonlinna. 
• 1882. aastast halvenes järsult 
Koidula tervis.
• Tema viimased  eluaastad  möödusid 
kannatusrikkas võitluses vähktõvega.
• Koidula suri ja maeti Kroonlinnas. 
Kuuskümmend aastat hiljem toodi ta 
põrm sünnimaale ning sängitati 
Tallinna Metsakalmistule.
KODU
 Meil aia-äärne tänavas,
    kui armas ole see!
    kus kasteheinas põlvini
    me lapsed jooksime.
    
    Kus ehani ma mängisin
    küll lille, rohuga,
    kust vanataat käe kõrval mind
    tõi tuppa magama.
    
    Küll üle aia tahtsin siis
    ta  kombel  vaadata:
    «Laps, oota,»  kostis  ta, «see aeg
    on kiir küll tulema!»
    
    Aeg tuli.  Maa ja mere peal
    silm mõnda seletas --
    ei pool nii armas olnud seal
    kui külatänavas!
Koidula – meie esimene 
eesti luuletaja!

Document Outline

  • Lydia Koidula (24.12.1843- 11.08.1886)
  • Lapsepõlv
  • Vanemad
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Kooliaeg
  • Slide 9
  • TARTU (1863 – 1873)
  • Tartu periood
  • Looming
  • Teosed
  • Abielu
  • KODU
  • Slide 16
Vasakule Paremale
Lydia Koidula-24 12 1843- 11 08 1886 #1 Lydia Koidula-24 12 1843- 11 08 1886 #2 Lydia Koidula-24 12 1843- 11 08 1886 #3 Lydia Koidula-24 12 1843- 11 08 1886 #4 Lydia Koidula-24 12 1843- 11 08 1886 #5 Lydia Koidula-24 12 1843- 11 08 1886 #6 Lydia Koidula-24 12 1843- 11 08 1886 #7 Lydia Koidula-24 12 1843- 11 08 1886 #8 Lydia Koidula-24 12 1843- 11 08 1886 #9 Lydia Koidula-24 12 1843- 11 08 1886 #10 Lydia Koidula-24 12 1843- 11 08 1886 #11 Lydia Koidula-24 12 1843- 11 08 1886 #12 Lydia Koidula-24 12 1843- 11 08 1886 #13 Lydia Koidula-24 12 1843- 11 08 1886 #14 Lydia Koidula-24 12 1843- 11 08 1886 #15 Lydia Koidula-24 12 1843- 11 08 1886 #16
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor andres9 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Lydia Koidula presentatsioon
10
odp

Lydia Koidula presentatsioon

Lydia Koidula 1843-1886 Sissejuhatus Lydia Emilie Florentine Jannsen oli kirjanik. Tema kirjanikunimi oli Lydia Koidula. Teda on kujutatud ka 100 ­ kroonisel rahatähel, kus on kirjas ka üks tema luuletus. Ta on eesti kirjaniku Johann Voldemar Jannseni tütar. Koidula oli oma aja koidulaulik ­ paljude ärkamisaja püüdluste teerajaja. Kirjanikunime Lydia Koidula soovitas Lydia Jannsenile Carl Robert Jakobson, sest see tähistas koidu aega. Koidula on kirjutanud palju isamaaluulet, sellega on ta suutnud teha eestlastele isamaa mõiste tajutavaks. Üks tuntumaid isamaalisi laule on "Mu isamaa on minu arm", mida esitati ka Eesti esimesel üldlaulupeol Tartus 1869. aastal. Lydia Koidula elulugu Lydia Koidula on sündinud 12. detsembril 1843. aastal Vändras Johann Voldemar Jannseni esimese lapsena. Lydia Koidula hüüdnimeks oli väiksena Lolla ning tema tehtud märkmed olidki siis Lolla nime all. 1850

Eesti keel
Lydia Emilie Florentine Jannsen
2
docx

Lydia Emilie Florentine Jannsen

Lydia Emilie Florentine Jannsen (24.12.1843-11.08.1886) Lydia Emilie Florentine Jannsen kirjaniku nimega Lydia Koidula oli peres vanim laps. Hüüdnimeks oli Lolla. Lapsepõlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja , mille juurde kuulusid saun, saudad, aidad. Vändrast kaasa võetud sügavad mälestused lapsepõlvekodust, sealsest illust ja seal kuuldud rahvajutud ja laulud olid talle hiljem inspiratsiooniks tema luuletustele . ,,meil aiaäärne tänavas" Meil aiaäärne tänavas, ku armas oli see, kus kastehehinas põlvini me lapsed jooksime. Jannsenite perekond:

Kirjandus
Lydia Koidula eluloo kokkuvõte
7
docx

Lydia Koidula eluloo kokkuvõte

Lydia Koidula Lydia Koidula sündis 24. dets. 1843. Vana - Vändras ­ ja suri 11. aug. 1886. Kroonlinnas. Tema põrm ümbermaetud Tallinna metsakalmistul 1949. 11 .aug. 21.juuli 1945. avati Pärnus Ülejõe Kooli, Lydia Koidula nimeline muuseum. Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vana-Vändras. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Maja oli väga ilus- maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning samuti oli suur aed, kus

Kirjandus
Luulemapp 7 klass
8
doc

Luulemapp 7.klass

Elulugu .............................................................................................................................................3 Kasutatud kirjandus........................................................................................................... 8 2 Elulugu Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen) sündis 24. detsembril 1843.aastal Vändra köstri Johann Voldemar Jannseni perekonnas. Lydia Koidula sai alghariduse kodus isa käe all ning alustas 1854.aastal õpinguid Pärnu saksa kõrgemas tütarlastekoolis, mille lõpetas 1861.aastal. 1862.aastal sooritas Koidula Tartu Ülikooli juures koduõpetaja diplomi saamiseks eksami. Pärast diplomi omandamist töötas ta peamiselt oma isa abilisena ajalehe ,,Perno Postimees"

Eesti keel
Lydia Koidula
4
doc

Lydia Koidula

Elulugu Lydia Koidula, sünninimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, sündis 24. detsember 1843 Vana- Vändras. Koidula isa oli Johann Voldemar Jannsen kes oli põline Vändralane ja ema, Emilie Jannsen, oli saksa soost. Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid hiljem sündisid veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Koidula lahkus oma sünnikohast Vändrast 10.aprillil 1850, kuna J.V.Jannseni "Sõnumitooja" edu peale kade pastor otsustas tunduvalt vähendada köstri sissetulekuid maast. Selline ebaõiglus solvas sügavalt J.V.Jannsenit ning väljapääsu leidmaks, otsustas ta elukoha ära vahetada. Kui Jannsenite perekond Pärnusse kolis, ei olnud see veel supellinnana populaarne. Pärnus elas Koidula Ülejõe koolimajas. Esimesel kolmel aastal seal ei käinud Lydia koolis, sest oma

Kirjandus
Lydia Koidula referaat
8
doc

Lydia Koidula referaat

Tsirguliina Keskkool Referaat Lydia Koidula 2012 SISUKORD 1. Sissejuhatus..............................................................................................lk 3 2. Sisu............................................................................................................lk 4 2.1 Elulugu......................................................................................................lk 5 2.2 Looming..................................................................................................

Kirjandus
Lydia koidula
13
doc

Lydia koidula

Lydia Koidula Referaat Juhendaja: Siiri Meidla Koostas: Annie Leesment Abja 2008 Sissejuhatus Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres

Kirjandus
Koidula referaat-
62
doc

Koidula referaat

Sissejuhatus Ma valisin Lydia Koidula sellepärast, et on oli üks eesti kuulsamaid ja armastatumaid luuletajaid ning ma tahan temast rohkem teada saada, mida ta teinud on. Ma loodan temast teha pika referaadi, kus on temast palju infot. Mu eesmärk on temast palju teada saada. Lapsepõlv vändras Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (ta sai oma kirjanikunime Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) oli meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja. Peale nende oli ta ka ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Väga suur väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun