Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

`Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Sinu nimi Gregor Sibold
Kuupäev 17.02.2014
teose pealkiri Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed
autor Andrus Kivirähk
väljaandmise koht ja aeg 2013, Eesti
  • Teose sisu lühikokkuvõte (100-150 sõna)
    Ivan Orava mälestused on teos, kus raamatu nimitegelane, Ivan Orav, kirjeldab ilmekalt sündmusi mis leidsid aset Eestis Nõukogude okupatsiooni ajal. Teos algab kirjeldusega Eestist enne Nõukogude aega ning liigub ajaloos edasi. Igas peatükis keskendub nimitegelane mingi ajaloolise sündmuse kirjeldamisele tema vaatepunktist. Suur osa raamatus kirjeldatud sündmusi on tugevalt ülepaisutatud ning esitletud humoorikas toonis, kuid kõigele on aluseks mõni tõeline ajalooline sündmus. Teoses kirjeldatakse Molotovi-Ripentropi pakti sõlmimist, kui ka seda, milline oli metsavendade elu metsas. Teoses külastab nimitegelane ka põrgut, kus ta kohtub mitmete Eesti suurkujudega.
  • Teose koht autori loomingus (lühiülevaade autorist; mida on teose kohta öelnud autor ise, mida on öelnud arvustajad)
    Teos on autori üks esimesi ilmunud teoseid. Raamatut on arvustajate poolt rohkelt kiidetud.
  • Teose probleemistik ja ideestik (Too välja teose peaidee ja 3–4 probleemi teosest)
    Teose peaideeks on Eesti olukord Nõukogude okupatsiooni ajal ning nimitegelase püüe taastada iseseisev Eesti Vabariik. Teosest käis läbi palju probleeme ning enamik neist lahendati ühe peatüki jooksul. Püsivamateks probleemideks olid koputajad, keda mainti teoses korduvalt, reeturlikud kaasmaalased ning nimitegelase suutmatus tuua tagasi vana eestiaja kord.
    4. Teose peategelase iseloomustus
    Tegelase suhe loo jutustajaga
    Selles teoses on tegelane ja jutustaja üks ja sama isik. Jutustaja kirjeldab oma isiklikust vaatepunktist kõiki teoses olevaid sündmusi. Lugeja kohtub tegelasega esimese peatüki esimeses lauses , kus jutustaja/peategelane ennast lugejatele tutvustab.
    Tegelase suhe iseendaga
    Tegelane peab endast kõrgelt lugu, kuid saab aru, et ta on jutustamise hetkel juba vana. Teose käigus hindab jutustaja korduvalt oma motiive ning valikuid ning harilikult leiab ta, et ta on käitunud õigesti. Tegelane huvitab vägagi teistest, tal on palju sõpru ning tuttavaid kellega ta teoses koos aega veetis. Ta on huvitatud Eesti rahvast ning neile hea elu tagamisest. Tegelasel on tihe suhe oma minevikuga, teos on üles ehitatud sellele, kuidas ta kirjeldab oma mineviku.
    Tegelase suhe teiste tegelastega
    Tegelane suhtub teistesse erinevalt. Tegelased, kes jagavad temaga sarnast maailmavaadet on kõrgelt austatud, kuid tegelased, kelle vaated peategelasele ei meeldi on ta poolt põlatud. Peategelane märkab teise juures enim nende poliitilisi vaateid ning nende ustavust temale, kui ka Eestile. Teised tegelased suhtuvad temasse samamoodi, nagu tema teistesse. Need, kellele ta maailmavaated meeldivad austavad teda, ning need, kellele need ei meeldi, ei salli teda. Üleüldiselt jätab tegelane sümpaatilise ning väga enesekindla mulje.
    Tegelase suhe ümbritseva maailmaga
    Peategelane suhtub end ümbritsevasse maailma vihaga, sest see ei ole maailm, mida ta tahab. Ta ei saa olla õnnelik maailmas, kus ei ole vaba Eestit. Tegelane näeb maailmas võimalusi tuua tagasi Eesti Vabariik ning see on ka kõik, millele ta keskendub.
    5. Ülevaade olulisematest kõrvaltegelastest
    Teoses puudusid otsesed peamised kõrvaltegelased , kuid tähtsamateks võib lugeda peategelase sõpra Konstatin Pätsi ning kõiki Nõukogude Liidu riigijuhte. Raamatus oli Päts esitatud kui õrnahingeline riigimees, kellel oli aega tegeleda kõigi murdega ning, kes oli alati valmis appi tõttama sinna, kuhu teda vaja oli.
    Nõukogude Liidu riigijuhte kirjeldab jutustaja/peategelane kui kurje, õelaid, kui ka samas veidekene saamatuid inimesi, kes tahavad maailmale vaid kurja.
    6. Teose miljöö
    a) ajastu, eluolu – Teos leidis aset tagasivaadetes Eestile 1930-te lõpp-tänapäev. Teoses kirjeldatud oli sünge, kuid peategelane üritas seda pidevalt ilustada .
    b) looduskeskkond – Teose alguses on pikalt kirjeldatud loodust. Enne Nõukogude Liidu okupatsiooni oli loodus ilus ning kaunis, loomad rääkisid ning päika naeratas. Peale seda oli kõik tume, sombune ning nukker .
    c) inimsuhted – Raamatus esitletud aega iseloomustasid väga keerulised üksteisevahelised suhted. Ühelt poolt olid kõik kõigi sõbrad, kuid keegi ei teadnud kunagi millal nende sõber neile selja võib pöörata.
    e) kultuurikontekst – Teoses ei ole kultuuri eriti kirjeldatud, on vaid mainitud , et Nõukogude võim kontrollis seda kõike.
    7. Sinu lugemiselamuse kirjeldus. (50–100 sõna)
    See raamat meeldis mulle väga. Ma olen seda lugenud korduvalt ning siiani on see mu üks lemmikutest Eesti autorite raamatutest. Raamat oli väga kaasahaaraav ning seda oli raske käest panna. Raamatus käsitletud teemad olid mulle selgesti mõisteteavad, mis aitas suuresti kaasa raamatu nautimisele. Soovitaksin seda raamatut kõigile.
  • Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed #1 Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor SUper Lahe Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    POEETIKA
    24
    docx

    POEETIKA

    Proosazanrid Eepos ­ kirjanduslik suurvorm, mis on tavaliselt kirjutatid värsvormis. Ülev zanr, ei tegele elu pisiasjadega. Eeposes elatakse suurte ideaalide nimel. Peategelasi üks, tavaliselt kangelane, kelle tegudest sõltub rahva saatus. Kangelane ei muutu sündmuste käigus, puudub lõhe sisemise ja välimise vahel. Puudub küsitavus ning kangelase enda arvamus langeb kokku teiste omaga. Eepos on pööratud minevikku ­ kirjeldab sündmusi, millel pole kaasajaga mingit seost. Minevik on suletud, sündmused lõpetatud. Eepos on ühehäälne, koosneb tegudest mitte tõlgendustest. Vanim eepos ,,Gilgames" Rahvaeepos ­ suulisel teel levinud, ilma kindla autorita jutustused Kunsteepos ­ ühe autori teos, mis jäljendab rahvaeepose vormi ,,Kalevipoeg" on segu neist kahest. Romaan ­ eeposega võrreldes maisem zanr, tegelased vooruste ja vigadega. Ka muistsed kangelased on kujutatud tänapäevases võtmes, lugeja ja kangelase vahel puudub barjäär

    Kirjandus
    Kirjandusteaduse aluste konspekt
    11
    doc

    Kirjandusteaduse aluste konspekt

    lüürika iii. dramaatika b. väljamõeldis, millel ei pea olema tõe väärtust 2. esseistika ­ arutlev, mõtisklev, loogilist argumenteeritust kasutav kirjandusharu. Essee eesmärgiks on autori vaadete avaldamine 3. memuaristika ­ autori mälestused või meenutused oma elust, sündmustest jm. Eesmärk: neid säilitada ja edasi anda 4. kroonikakirjandus ­ kirjanduse liik, kuhu pidevalt lisatakse uusi peatükke. Eesmärgiks jäädvustada mõtteid, sündmusi, ideid jms asjaolusid nende aset leidmise alal 5. teaduskirjandus ­ teaduslikule metodoloogiale vastavalt

    Kirjandus- ja teatriteaduse alused
    Poeetika
    22
    docx

    Poeetika

    ! ! *Kangelane ei muutu sündmuste käigus - algusest peale valmis ja terviklik. ! ! *Temas pole ka lõhet sisemise ja välise vahel - ta on täpselt see, nagu väljapoole näib olevat. ! ! *Tema enda arvamus langeb kokku sellega, mida temast arvab ümbritsev ühiskond. ! ! ! *Eepose kangelases pole küsitavusi ega üllatusi. ! ! *Eepose maailm tegeleb algustega - eepos võibki alata maailma loomisega. ! ! *Eepos on pööratud minevikku: sündmused, millel pole kaasajaga seost. ! ! *Eepose minevik on suletud - sündmused on lõpetatud. ! ! *Eepos on ühehäälne - tema maailm on terviklik. ! ! *Eepos koosneb tegudest, mitte tõlgendustest Vanim osaliselt säilinud eepos on sumeri "Gilgames" (3 000 a eKr). ROMAAN Kaasaegse maailma eepos, hõlmavaim ilukirjanduslik maailmakirjelduse vorm. ! Romaan on alati seotud kaasajaga - isegi iidsetest sündmustest ja jumalatest räägitakse kaasaegses võtmes. Ajalooline romaan võib kujutada ammuseid, rahvusele

    Poeetika
    Maailma otsas-Andrus Kivirähk
    4
    odt

    „Maailma otsas“ Andrus Kivirähk

    20.02.2015 „Maailma otsas“ Andrus Kivirähk Tallinn 2013 1. Teose sisu lühikokkuvõte (100-150 sõna) Nagu autor Andrus Kivirähk ka ise on öelnud, ei saa selle raamatu puhul rääkida erilisest sisust, sest see lihtsalt puudub. On vaid pildid, osakesed erinevate inimeste elust, keda ka ise näeme igapäevaselt enda ümber kõndimas, istumas, lihtsalt olemas. Kuid need pildid või lookesed lõppevad alati enne kui asi nii öelda põnevaks jõuab minna. Teoses puutume just läbi nende inimeste elude ja juhtumiste kokku sellega, mis meis muidu huvi võib tekitada. Nii saame lugejatena näiteks vastuse, kuidas näeb välja 50-aastase mehe päev, kui viimane elab koos emaga. Või mida teevad riigiametnikud nagu Eevald peale tööpäeva. Fakti, et raamatul puudub otsene tähenduslik seos kinnitab ka see, et raamatu lõpus ei ole midagi teistmoodi, kui alguses, keegi pole saanud miljonäriks ega ära surnud, kõik käivad edasi tööl ja elavad oma elu niisamu

    Eesti kirjandus
    Kirjandusteaduse eksamikonspekt
    10
    doc

    Kirjandusteaduse eksamikonspekt

    Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1.Kirjanduse mõiste Kirjandus kuulub inimkeele (ehk sõnalisse) tegevusvalda. Kaks tähendust. Nii laiem kui kitsam. Laiem ­ hõlmab erinevatelt aladelt kirja pandud tekstide kogumit. Näiteks kui lehitseda Vana- Kreeka kirjandust, siis pole see kirjandus vaid klassikalises vormis esindatud. Seal on tekste ka ajaloost, filosoofiat. Kirjandusse laias tähenduses kuulub ka ajakirjandus. Kasutatakse kirja ja väljendatakse end sõnade abil verbaalselt. Kitsam ­ Ilukirjandus. See kuulub kunstivaldkonda. Belletristika. Inglise keelest kaks sõna: Literature ja fiction. Saksa keelest leiame sellise sõna nagu Wortkunst (sõnakunst). Eestlased on selle mõningal määral üle võtnud. Eestis mahutab see sõna kirjandus natuke rohkem kui mõnel teisel kultuuril. Nt selle all on rahvaluule, näidendid (draamakirjandus). ,,Dekameron" Renessansi ajal kirjutatud. Proosavormis. Kuulub madalamasse kirjanduszanrisse. Realistliku kunstimeetodi arenemisega

    Kirjandus
    Nimetu
    23
    docx

    Nimetu

    Rakvere Eragümnaasium SASS HENNO,,MINA OLIN SIIN ESIMENE AREST" RAAMATU ANALÜÜS Uurimistöö Migelyne Mahlapuu 12A klass Juhendaja: Lena Jaago Rakvere 2011 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................4 1.AUTORI ELULUGU .............................................................................5 1.1. Ülevaade Sass Henno eluloost..................................................................5 1.2.1. Kuidas tekkis idee kirjutada raamat ,,Mina olin siin esimene arest"...................6 1.2.2. Sass Henno tsitaadid raamatust ,,Mina olin siin esimene arest"........................6 1.2.3. Sass Henno ilmunud teosed..

    Kategoriseerimata
    Kirjandusteooria
    23
    doc

    Kirjandusteooria

    Kroonika Reisikirjeldus Haiku Memuaarid Tanka Marginaal Referaat Traktaat EEPOS ­ lugulaul, eepika suurvorm, enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võitlustest, müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest, looduskatastroofidest. Eepostele iseloomulikke jooni: 1. Eepos on absoluutsete tõdede maailm, milles on hinheline ja hingetu pool. 2. Ajakategooria on subjektiivne, eksisteerib vaid minevik, tulevikku ei ole, on ainult tagasipöördumine õnnelikku minevikku, kuldsesse aega ­ ei ole traditsioonilist ajaarvestust. 3. Vanusekategooria puudub, tegelaste vanus ei oma tähtsust, pole oluline ka tänapäevases mõistes põlvkondadevahelises suhtlemises ( tegelane võib olla nt 200aastane või valitseda 28 800 aastat, abielluda endast mitusada aastat vanema või nooremaga jne ). 4

    Kirjandus
    Sissejuhatus kirjandusteadusesse
    20
    doc

    Sissejuhatus kirjandusteadusesse

    Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised, kirja pandud teadmised. Alates 18.saj. lõpust – kirjandus kui väljamõeldis fiktsioon. Kasutades tegelikkuse kirjeldamiseks sõnu muudame tegelikkust ja ka sõnu. Teadmisviisi paremaks edastamiseks on suuline väljendusviis. Olles pidevas muutuses, liikudes edasi minevikule toetudes ja olevikku nihestades tulevikule vastu, mistõttu on ka parim eneseteadmise viis muutuv ja nihkuv. 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Poeetiline keel – kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Muudab igapäevast keelekasutust; on selles intensiivsem; erineb/eemaldub sellest; fookus keelel, enamat kui tavatähendus. Väljamõeldis – kujutlusvõime abil loodud. Fiktsiooniline tekst ei oma praktilist väärtust; konstrueeritud kunstireeglite põhjal; väljamõeldislik pole alati kujundlik. Esteetilise väärtusega objekt – ilu teoses/lugeja silmades. Esteetika: ilusa, tõese ja v?

    Kirjandusteadus




    Kommentaarid (1)

    matu14 profiilipilt
    matu14: hea
    15:08 18-11-2015



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun