10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
susannerajang
Õppematerjali autor
Eesti kirjandus 20.saj. I poolel Väga oluline oli Rahvuslik liikumine. 1906 avati Tartus kutseline teater Vanemuine; 1913 avati Tallinnas teater Estonia. 1907 rajati ka Eesti Kirjanduse Selts. Ilmusid ajalehed: Postimees, Teataja(1901-1905), Uudised(1903-1905). Tsentrumiks kujunes Tartu (Tartu Ülikooli pärast). Olulised kirjanduse elu organiseerijad olid rühmitused, neid oli 4: Noor-Eesti; Siuru (põldlõoke); Tarapita (muistne sõjahüüd); Arbujad (loitsujad, nõidujad). Noor-Eesti (1908-1915) Pani aluse Eesti kultuuri uuenemisele. Püüdis tutvustada Euroopa kultuuri ja moodsat kirjandust ,,Enam kultuuri! See on kõigi vabastavate aadete ja püüete esimene tingimus. Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks" (Gustav Suits). Selle rühmituse juhtivad liikmed olid: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Grünthal-Ridala, Johannes Aavik, Bernhard Linde. Kaastööd tegid: August Kitzberg, , Anna
noor-eesti- (gustav suits, friedebert tuglas, villem grünthal-ridala, johannes aavik, bernhard linde). Sündis 1905 kevadel esimese albumiga, tegevus lõppes 1916. uuenduslikud põhimõtted, väljendati muret Eesti kultuurielu kehvuse pärast ning eesmärgiks olukorda muuta. Eduard vilde(parodeeris Ridala ja Tuglase keele- ning vormikasutust. Novellis ,,jumala saar" on tuglas kasutanud väga kujundlikku ja romantilist stiili, miga vilde naeruvääristad). Uued programmilised seisukohad Noor-Eesti III albumis. Tuglas(arvustas teravalt eesti realistide loomingut, pidades seda kunstiliselt vähenõudlikuks ja teostuselt ebaühtlaseks. Esindasid uusromantismi. Taotlesid laiemaid kultuurilisi eesmärke ning koondas teiste kunstialade noori tegijaid. Johannes Aaviku algatusel tõusis keeleuuendus oluliseks. Siuru-(marie under, henrik visnapuu, johannes semper, artur adson, friedebert tuglas, august gailit) , reg ametlikult 1917 juulis. Oma kirjastuse rajamiseks ja raamatute reklaami reenisi
Noor-Eesti->kirjanduslik rühmitus.Esindab20.saj.alguse kultuurimurrangut->tekkis salajastes õpilasühingutes. Rühmitusse- >Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala.Kaastöö- >A.Kitzberg,A.Haava,E.Enno,A Kallas,M.Under,Jaan Oks Kunstnikud->Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi.Kujunemisperiood(2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika ja realismiga).Esteetiline kõrgperiood(süvenemine kunsti, filosoofiasse, looming kaldub impressionismi, sümbolismi)Hilisperiood (loomingus avaldub modernism).Rühmitus süvenes ka vene, saksa ja soome kirjandusse, võttes oma kirjandusse üle uusi jooni.Unustuse hõlmast välja K. J.Petersoni luule ja päästsid J.Liivi luule.Teened:elavdas 1905.19kultuurielu;Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri;Viis kirjanduskriitika paremale tasemele;Tõstis raamatukujunduse taset;Elavdas kunstielu;Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara;tõlkeklutuuri arendamine.Albumid kallid,kvaliteetse
1924- regivärsis lugu ,,Toomas ja Mai" 1927-,,Tuules ja rannas" Tegeles rahvalauludega. Kasutas regivärssi. Kõik aastaajad olid esindatud. Friedebert Tuglas 1886-1971 Sündinud Tartus Ahja mõisas. Õppinud Maaritsa vene kihelkonnakoolis, Uderna ministeeriumikoolis ning Tartu linnakoolis. Esimene teos ,,Siil". Peale linnakooli asus õppima Treffneri gümnaasiumisse, kuid katkestas õpingud. 1905 vangistati Tallinnas. 17.veebruar 1906 vabanes. Ta oli prosaist, kriitik, tõlkija, kirjanduselu organisaator. 1906-1917 elas põhiliselt soomes paguluses. 1909 sai Tuglas tema kirjanikunimeks ning 1923 ka tema kodanikunimeks. Pagulusaastatel reisis ta sõprade dokumentidega. Ta rändas mitmel pool Euroopas ja õppis sealset kunsti ja kultuuri tundma. 1905-1915 tegeles ,,Noor-Eestiga". 1917 naases ta eestisse ja hakkas organiseerima Siuru rühmitust. 1917 abiellus Eloga. Ajakiri ,,odamees" 1919. 1919-1921 ajakiri ,,Ilo", 1922 Eesti kirjanike liidu esimees
Kirjanduslikud rühmitused möödunud sajandi algul Noor-Eesti Kõige olulisem Eesti kirjanduslik rühmitus. Tekib aastal 1905. Ühing andis välja viis albumit aastatel 1905, 1907, 1909, 1912 ja 1915. Kõige olulisem album oli kolmas, mis ilmus aastal 1909. Aastatel 1910 ja 1911 andsid välja ka ajakirja, mida ilmus 6 numbrit. Tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. Avaartikkli esimeses albumis kirjutas Gustav Suits: " Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavade ideede elemendiks... Enam Euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks. Lõid oma kirjastuse, mis oli samanimeline. Liikmeteks olid: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, V.G. Ridala. Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. Kaastöid tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, kelle kujundused illustreerivad väljaandeid. Nooreestlased tõid unustuse hõlmast välja Kristjan Jaak Petersoni luule ja hoolitsesid majandu
luulekogus "Pärlijõgi" (1931). Hilisemas Adsoni luules muutuvad valdavamaks surma- ja kaduvikumeeleolud ("Kaduvik", 1927; "Lehekülg ajaraamatust", 1937), kuid nende kõrval leidub rohkesti nii realistlikke looduspilte kui argipäeva pühapaisteliseks toonivate eluseikade poetiseerimist. 1920. aastatel oli Adsonil vanema põlvkonna kirjanikuna oluline osa täita mitmes keskses kirjandusinstitutsioonis kirjanduselu organiseerijana, samal ajal tegutses ta aktiivselt ka teatri- ja kirjanduskriitikuna, jäädes sageli printsipiaalselt konservatiivseks. Johannes Vares-Barbarus Johannes Barbarus (Johannes Vares) -- (1889-1946) luuletaja ja literaat. Üks vähestest kirjanikest, kes hea arstipraksise tõttu Pärnus ei sõltunud kirjanikele antavatest toetustest ja võis lubada endale teravaid ühiskonnakriitilisi väljaastumisi. 1920. aastatel oli Barbarus
Kirjanduselu Eestis 1922 loodi Eesti Kirjanikkude Liit- kutseühing peaülesandega seista kirjanike loomistingimuste eest. Esimees Friedebert Tuglas 1923 ajakiri Looming 1925 asutati Kultuurkapital, tõusis esile eepika ja romaan 1934-1940 vaikiva oleku aastad autiritaarne reziim, Eesti ajaloo kangelasliku külje rohke kujutamine (Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil") Kirjanduslik orbiit esimene kirjanduspilti kujundav rühmitus peale Tarapitale järgnenud vaheaega Murdeluule- Artur Adson- võru murdes Hendrik Adamson- mulgi keeles Johannes Barbarus ühiskonnakriitiline luuletaja Noor-Eesti Kirjandusrühmitus asutati 1901, eestvedaja Gustav Suits Tähtsamad liikmed- Suits, Tuglas, Johannes Aavik Eesmärk Eesti vaimse silmapiiri avardamine, kirjanduse kõrval ka kunsti ja muusika uuendamine. Elavdas kunstielu, tõstis korjanduskriitika taset, tutvustas eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. Noor-
Varasemal loominguperioodil kinnistunud hüüdnimed Sänna Trubaduur ja Paaz tabavad nii tema loomingu kui isiksuse tuuma. Adson on olnud eesti kirjanduse kõige järjekindlam murdeluuletaja, võrumurdelisi tekste sisaldavad eranditult kõik tema luulekogud. Murdekeele tõttu arhailise värvinguga värssides peegelduvad eesti luule arengulugu ja üldtendentsid. 1920. aastatel oli Adsonil vanema põlvkonna kirjanikuna oluline osa täita mitmes keskses kirjandusinstitutsioonis kirjanduselu organiseerijana, samal ajal tegutses ta aktiivselt ka teatri- ja kirjanduskriitikuna, jäädes sageli printsipiaalselt konservatiivseks.(2;3) Henrik Visnapuu oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Ta õppis Reola vallakoolis ja Rokka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid