Raamatus r��gib mina-vormis 16-aastane poiss Holden Caulfield oma tegemistest, alates sellest �htust, kus ta Pencey koolist v�lja visatakse. Ta r��gib, et tema toakaaslane l�heb kohtama �he t�druku, Jane 'ga, kellega Holden on kunagi hea s�ber olnud, ning see toakaaslane palub Holdenil kirjutada tema eest kirjeldav kirjand valmis. Holden kirjutab oma surnud venna pesapallikindast, mis oli luuletusi t�is kirjutatud, kuid toakaaslane ei ole rahul ning nad l�hevad kaklema. P�rast seda pakib Holden oma koti kokku ja suundub rongiga New Yorki . Holden v�tab New Yorgis hotellis toa ning ei suuda magama j��da, m�eldes, kellele v�iks helistada. Liftimees teeb temaga kaupa, saates Holdenile l�but�druku, kuid Holden tegelikult teda ei taha, seega maksab talle ja saadab t�druku minema. Liftimees tuleb m�ne aja p�rast tagasi, n�udes rohkem raha t�drukule, kuid Holden keeldub, aga liftimees l��b teda k�htu ja v�tab raha. Holden j��b sinna veel lamama, kujutledes, et talle lasti kuul k�htu. Holden j��b siiski
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
usguu100
Õppematerjali autor
Kuristik rukkis (Tuleb Robert Burnsi luuletuses/laulust) Tegelased Holden Caulfield Teose peategelane. 17 aastane. Pärit suhteliselt jõukast perest. Välimuselt on ta pikk ja kõhn, kuid viisaka väljanägemisega. Nõrguke. Puuduvad vistikud, siilipea, suitsetas (ka jõi). Olemuselt on ta laisk ega viitsi õppida[ise ütles] (õppetöö, sest talle meeldis lugeda ja tundus, et tal oli mingi silmaring ikka olemas). Ateist. Kohati sarkastiline. Ta huvitus vähestest asjadest ning ei tundnud oma tuleviku pärast suurt muret (lk 19), oli tasakaalutu ehk tujud muutusid kiiresti, tegutses impulsiivselt. Kuigi ta vihastus kergesti, ei kestnud see kunagi kaua ja see polnud isiklik. Püüdis kõigele vaatamata tunnistada teiste väiksemaidki voorusi. Ta põgenes pidevalt oma probleemide eest. Valetas kergesti (elav kujutlusvõime), kuid ise vihkas kui teised olid valelikud või ajasid tühist loba (näitlesid, sp ei sallinud ka k
Ta mõtleb muuseumis: ,,Mõned asjad peaksid jääma nii, nagu nad on." Samal ajal balansseerib ta ise selle kuristiku serval. Holdeni endine kirjandusõpetaja räägib kuristiku kohta nii: ,,Niisugusesse kuristikku langevad inimesed, kes oma elu teataval perioodil on hakanud otsima midagi sellist, mida nende ümbrus neile pakkuda ei suuda. Või õigemini kes arvavad, et nende ümbrus ei suuda seda neile pakkuda." Võiks öelda, et selline kuristik eksisteerib Holdeni enda mõistuses, ta ise ei suuda leppida täiskasvanuks saamisega ja sõdib maailma vastu. Romaani lõpuks on Holden Caulfield nii kehaliselt kui ka vaimselt kurnatud. Üritades kaitsta talle armsaid inimesi, on ta teinud asja ainult hullemaks ning olnud ise julm ja ebainimlik. Sellises vaimselt ja füüsiliselt ekstreemses olukorras Holden mõnes mõttes lepib maailmaga. Võibolla ta mõistab, et ennast maailmast isoleerides ei
1. I J.Krossi ,,Väike Vipper": kokkuvõte süzeest; Vipperi ja Ledoute`i iseloomustused; teose peamõte. II Sonett. Shakespeare´i soneti peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; Kõnekujundid luuletuses; soneti tunnused SONETT-13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). Itaalia soneti värsid jagunevad stroofideks (salmideks) skeemi 4+4+3+3 järgi. Peategelaseks oli Tiit Vipper, keda hüüti Väikeseks Vipperiks. Ta õppis Granbergi gümnaasiumis. Ta polnud küll auditooriumi heleda pea, aga siiski oli seadnud ta endile eesmärke ja püüdles nende poole . Pead oli tal just mateaatiliste ainete peale , vähem vedas tal keeltega. Kuigi Vipper oli tark poiss, oli tea nõrkuseks see, et ta oli endassetõmbunud ja lasi ebaõnnestumistel end liialt mõjutada. Monsieur Ledouté , tea prantsuse keele õpetaja , oli seadnud enda eesärgiks seda poissi kiusata ning see tal ka õnnestus.Ledouté oli jäärapäine ja enesekeskne meesterahvas, kes ei arvves
Mis teha, Ann? Sisukokkuv�te Ann on enda �he parima s�branna Reenaga t�lis. Ta kirjutab sellest oma teisele parimale s�brannale K�tlinile, kes kolis emaga P�rnusse, sest ema leidis endale seal mehe. Ann kirjutab K�tlinile ka seda, miks ta on Reenaga t�lis. �he poisi Gregori p�rast. Reenale meeldib see poiss hirmsalt, aga sellele poisile paistab hoopis Ann meeldivat. Ta kirjutab sellest ka, kui meeletut elu nad elavad, et �ks tema klassivend Marten ostis baaris �ra k�ik joogid! Kust ta k�ll selleks raha saab? Esmasp�eva hommikul on peololijad t�helepanu keskpunktis - Ann, Reena, Marten, Sander ja Tiit. Tunni ajal saabub Annile Martenilt kiri. Ta kirjutab, et Gregor olevat k�sinud talt Anni telefoninumbrit ja too oligi andnud. Gregor helistabki talle. Ann r��gib Silvale - oma heale s�brannale, kuidas nad Gregoriga P�rnus k�isid. Nad k�isid seal autoga ja Gregor ostis Annile Port Arturist kalli kaelakee. Kui nad Silvaga l�hevad S��stum
T�de ja �igus: III osa 1. peat�kk Indrek otsis endale tuba, kus elada ning peale m�ningate kodude k�lastamist leidis selle �he pere juures. Naine oli �mbleja ning mees endine vabrikut��line, kel polnud vasemat k�tt. N��d tegeles viimane v�heke kingsepa ametiga. Kaup sobis ning Indrek kolis sisse. 2. peat�kk Indrek kukkus oma sisseastumiskatsetel �likooli l�bi. M�tiskleb selle �le, kuidas ta ikka nii loll on ja elus aina eksib. T�naval kohtub vana klassivenna Kustas Otstaavliga. See kutsub ta p�hap�eval metsa suurele koosolekule. Hiljem selgub aga et see on m�ssajate kokkutulek, kuhu koguneb meeletult rahvast, Indrek otsustab huvi p�rast siiski minna. 3. peat�kk Indrek ning Kustas on j�udnud metsa. Kuulates k�net, tuleb Indreku juurde kaks noormeest, kes ajavad nad Kustasega metsast minema, kuna viimased olevat nuhid. �ra nad siiski ei l�he ning kuulavad l�puni. Samas n�eb Indrek kokkutulekul ka oma majaper
�hel p�eval, kui Ann ema k�sul pudeleid keldrisse viis, m�rkas ta �he kasti peal kaustikut, kuhu peale oli kirjutatud K�RTSU OMA. V��RAS, �RA PUUTU! K�rtsuks h��avad Anni ema tema noorep�lve s�brad. Ann v�ttis kaustiku ja l�ks tagasi �les oma tuppa. Ta hakkas lugema. T�druk ei uskunud lihtsalt, et tema ema on selliseid asju kirjutanud. J�rgmise p�eva �htul sai Ann oma parimate s�pradega K�tlini ja Reenaga kokku. Ta r��kis neile kogu loo �ra ja teised arvasid lihtsalt, et Ann v�iks ema k�est k�sida, miks ta t�trele ei ole sellest midagi r��kinud. L�puks nii sama naljatades �tles Reena, et kui Ann tahab, v�ib ta vanaisa majja minna elama, vanaisa on surnud ja maja seisab niisama seal t�hjana, keegi ei k�i ka seal. Ann otsustas selle �le j�rele m�elda. J�rgmisel p�eval, kui koolis oli suur vahetund, k�is Annil Rita kogu aeg sabas ja tahtis, et Ann talle mata kodut��d n�itaks. Kuna Rita oli juba t
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Adriaen Thomasz Key oli flaami renessansiaja juhtiva portreemaalija Willem Key kauge sugulane ja �pilane. Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz Key t�id o
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid