Kokku oli rindejoone pikkuseks 720 kilomeetrit. I maailmasõda oli ka esimene sõda, kus kasutati korda mürkgaasi (saksa väed) ning 15000 mürgitatust sureb 5000. Lisaks maismaasõjale toimus ka aktiivne allveesõda ning esimest korda kasutatakse ka lennukitelt pommitamist. Sõja tulemusena annab Saksamaa alla ning kirjutatakse alla vaherahule Antandi ning Saksamaa vahel. Ernest Hemingway elu ja looming Ernest Miller Hemingway (1899–1961) sündis Chicago äärelinnas arsti pojana. Juba lapsena puutus ta kokku loodusega, harrastas küttimist, vaatles indiaanlaste elu ja seltsis nende lastega. Linnas koolis käies tegeles ta eriti innukalt poksimisega. Pärast keskkooli lõpetamist sai ta ajalehe reporteriks. Kui Ameerika Ühendriigid astusid 1917. aastal Esimesse maailmasõtta, kippus Hemingwaygi rindele, kuid teda ei võetud sõjaväkke, sest ta oli poksimisel oma silma vigastanud. 1918
1849. Aastal sõitmas oma tädi, oma ämma juurde, aga satub väikeses Ameerika linnas valimismeeskonna küüsi. Valmismeeskond joodab täis, laseb mitmes jaoskonnas hääletada. Narkootikumid ka. Lõppeb sellega, et saab rabanduse laadse oleku ja ei toibugi. Looming polegi niivõrd mahukas, vaid mitmekülgne ja uuenduslik. 2) Loetud programmivälise teose analüüs Pilet nr 10: 1) E. Hemmingway elu ja looming Ernest Miller Hemingway (21. juuli 1899 Oak Park Illinois 2. juuli 1961 Ketchum, Idaho) oli Ameerika Ühendriikide kirjanik, üks kahekümnenda sajandi tähtsamaid ja mõjukamaid kirjanikke. Lisaks tema kuulsatele raamatutele on kuulus ka tema eluviis ja seigad eluloost. Ta oli nn "kadunud põlvkonna" (maailmasõdade ajal elanud põlvkonna) üks juhtivaid kirjanikke. Hemingway töid mõjutasid esimese maailmasõja läbi elanud inimesed, kes olid
Ka tema teosed ,,Elusäde", ,, Aeg antud elada, aeg antud surra", ,,Must obelisk" käsitlesid teise maailmasõja teemat. Oma peateoseks pidas kirjanik ,,Taeval ei ole soosikuid" (1961), milles teeb kokkuvõtte varasemas loomingus korduvalt väljendatud filosoofilistest seisukohtadest. Remarque´i karakterid on loodud nappide, kuid täpsete joontega, on väga iseseisvad. Kirjanik püüab rääkida tunnetest, armastusest,sõprusest otsekui väljaspool aega ja ruumi. Ernest Hemingway (1899-1961)-Ameerika kirjanik sündis Illinoisis arsti pojana. Pärast kooli lõpetamist töötas Kansas Citys ajalehereporterina. Kirjandus sai põhialaks 1920.aastatel. Esimesed ilukirjanduslikud teosed nägid trükivalgust pariisis, aga 1928. aastal naasis ta kodumaale, elas Key Westis floridas. Osales teises maailmasõjas ja Hispaania kodusõjas. Tuntuse tõi tema esikromaan ,,Ja päike tõuseb"(1926). Teos räägib ,,kadunud" noortest,
välja. Maeterlink – „Pimedad“ ja „Sinilind“. Williams oli psühholoogilise suuna esindaja – „Tramm nimega Iha“, „Kass kuumal plekkkatusel“, „Elamiskõlbmatuks tunnistatud“, „Räägi minuga vihmakeeli“. Absurd – Beckett „Godot’ oodates“ – mitte midagi ei toimu, oodatakse ainult Godot’. Näitab ainult ootamist. Sürrealism – Ionesco (pidi olema absurdihuumor) „Kiilaspäine lauljatar“, „Tulevik on munades“. Hemingway ja Remarque. Ernst Hemingway elu ja looming + “Kellele lüüakse hingekella” Eluaastad 1899-1961 Sündis Chicago äärelinnas arsti pojana. Tihedad kokkupuuted loodusega . See on loomingu sees. Tal on 2 põhiharrastust: küttimine ja kalastamine. Tihedad kokkupuuted ka indiaanlastega – sealt saab olulised tarkused. Tundis huvi ka spordi vastu (poks).On korduvalt tõsiselt vigastada saanud. Saab töö ajalehes reporterina I maailmasõja vabatahtlike armees, aga rindele ei läinud – oli ühest silmast poolpime
selle järg said kuulsaks otsekohe pärast ilmumist. Modernism Modernismi kõige olulisemad esindajad on ameeriklased Thomas Stearns Eliot (tähtteos poeem "Ahermaa" 1922) ja Ezra Pound, inglased D. H. Lawrence ja Virginia Woolf, anglo-iiri poeet W. B. Yeats ja iirlane James Joyce. Pisut 5 hilisematest autoritest võib siia arvata ka ameeriklased Ernest Hemingway, F. Scott Fitzgeraldi, Gertrude Steini ja William Faulkneri. Neid võib liigitada angloameerika modernismi, ka kõrgmodernismi alla, selle hiilgeaeg oli 1920. aastail. Modernistlik romaan tekkis 1920. aastatel. Taustaks ühiskondlikud vapustused ja psühholoogiateaduste areng (austria psühhiaatri ja psühholoogi Sigmund Freudi alateadvusteooria, tema arvates olid kompleksid ja unenäod alateadvuse peegeldus). Ka tolleaegsed kirjanikud mõjutasid psühholoogiateadusi. Tunnused
maailmasõda ning viimane pani aluse ka uuele žanrile, nn sõjaromaanile, mida võib nimetada ka sõjavastaseks romaaniks. Pärast I. maailmasõda sündis ka nn kadunud põlvkonna mõiste, mille moodustasid need noored mehed, kes läksid sõtta väga noorena ning kelle kasvatas meheks sõda. Oleme nagu hüljatud lapsed ja elutargad nagu vanad inimesed, oleme julmad ja kurvad ja pealiskaudsed – ma usun, me oleme kadunud. Tuntumad kadunud põlvkonna esindajad ongi Hemingway ja Remarque. Kirjanduses katsetati piiride murdmist, poeetikas näiteks vabavärssi, kasutati ka meetodeid, kus ühte raamatut kirjutasid mitmed autorid. Ajalugu seati kirjanduses kahtluse alla/küsitleti ajaloolisi tõdesid. Psühholoogias ilmusid uued teooriad, teaduses uued teoreemid ning tehnika arenes enneolematu kiirusega (oma tõuke tehnika arenguks andis ka sõjatööstus, mis nõudis järjest uuenduslikumaid vahendeid vaenlase elimineerimiseks).
SALVADOR DALI Referaat Tallinn 2016 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................3 2. SALVADOR DALI..............................................................................................3 2.1. Elulugu................................................................................................3 2.2. Aastad: 1949-1989..............................................................................6 2.3. Dali suhted isaga................................................................................7 2.4. Dali ja sürrealistlik grupp....................................................................8 2.5. Sürrealism...........................................................................................9 3. KOKKUVÕTE..................
· Ta alustas jutukirjanikuna. Põnevusjuttude algataja eesti kirjanduses. · Ta õpetas eesti rahva lugema. Ajalooline triloogia: 1) ,,Mahtra sõda"1902 2) ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid"1903 3) ,,Prohvet Maltsvet"1905-1908 Looming: · Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina ("Musta mantliga mees", 1886, "Kuhu päike ei paista", 1888; "Kõtistamise kõrred", 1888). · Eduard Vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja. Eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel "Karikas kihvti" (1893) ja "Linda" aktsiad" (1894). · Järgnesid maakehvikuromaan "Külmale maale" (1896) ning romaan "Raudsed käed" (1898, raamatuna 1910).
Kõik kommentaarid