1.Võõras on seotud modernismiga kuna tegu on lihtsakoelise looga, mis on välja mõeldud ning teos on minajutustuse vormis. Lool puudub kindel alguspaik ja lõpp. Teose teises osas mõistetakse Meursarltile surmanuhtlus, ometigi ei saa lugu lõppu sellega, vaid siiski arutleb peategelane teose lõpuni oma elu üle. Teoses puudub kindel seos tekstiosade vahel. Kasutatakse sisemonolooge. Raamatu lugeja ja autori vahel puudub üksmeel. Peategelane ja raamatulugeja satuvad vastuollu. Lugedes Meursaulti olemust raamatust "Võõras" hämmastas mind tema ükskõiksus ja hoolimatus, lugedes seda teost, ei suutnud ma alguses mõista, miks ta suhtub ühiskonda nõnda, miks on ta võõras ning võõrdunud. Oleksin tahtnud raamatu alguses tema mõtteid muuta, aga siis sain aru miks ta just niimoodi elas oma elu. Teos kujutas elu absurdsust. 2. Albert Camus "Võõras" peategelaseks on noor mees Meursault, kes elab Alzeerias, Alziiris ja töötab büroos. Ta elab kehvas linn...
Paremasse homsesse viivad meid... Viimase saja aasta jooksul on maailm teinud tohutu arengu. Vanad mõttemallid kadusid ja tekisid uued. Lisaks on tehnika arenenud enneolematule tasemele. Muutused , mis toimusid eelmisel sajandil, on toonud inimestele pikema ja kvaliteetsema elu. Progressiivsus ja innovaatilisus on viinud meid kõrgemale kui kunagi varem ja sealt tulenevalt peaksime jätkama samasugust uuendusliku mõttemaailma. Tänapäeval peavad inimesed rinda pistma majanduskriisiga. Ettevõtted on pankrotistunud ja töötajad jäänud töötuks. Mida tuleks ette võtta, et inimestel tekiksid jälle töökohad ning nad saaksid end elatada? Inimesel endal on võimalus otsida uut töökohta, käia kursustel ja õppida juurde, et oleks võimalik saada endale soovitud töökoht. Suuremas plaanis on riigil võimalused et olukorda parandada. Eesti on võtnud endale sihiks Euroopa Liidu ühisvaluuta euro, mille saamise nimel on riik pandud...
Saksa kõrgromantism pöördus rahvaluule poole, käsitledes seda kui rahva hinge säilitajat. Herderi äratusel alanud rahvaloominguvaimustuses nähti kultuuri uuendamise peamist tõukejõudu, folkloorist said inspiratisooni paljud kirjanikud. Selle kõrval leiti ainet ka keskajast, mida idealiseeriti ja millest leiti uusi võimalusi temaatika avardamiseks. Saksa romantism oli ette valmistatud ,,tormi ja tungi" kirjandus , kuid rahvuspoliitilise iseärasuste tõttu ei tõusnud nii ta silmapaistvale tasemele, kui inglise ning prantsuse romantism. Tähtsamad saksa kõrgromantikud olid Hoffmann, Chamisso, vennad Grimmid, oma varaseimas loomingus ka Heine. Saksa romaanid tõid romantikute zanriuuendused fragmentaarsusr: jutustatavatesse loose põimiti värsse, kahekõnesid, laule, mõtisklusi, kirju, muinasjutte. Lüürika tugines
Madame Bovary Raamat algab sellega kui Charles Bovary oli alles noor poiss, tal oli raskusi kohaneda uue kooliga ja pidevalt naeruvääristati teda klassivendade poolt. Lapsena ja hiljem sirgudes nooreks meheks oli Charles keskpärane ja igav. Ta kukub läbi oma esimesel meditiinilises eksmis ja saab vaevu teisejärguliseks maa arstiks. Peagi sureb ka tema lesest ema kes jätab talle päranduseks oodatust vähem raha. Hiljem armub Charly oma patsiendi tütresse, Emmasse ning mõne aja möödudes otsustavad nad abielluda. Pärast suurt pulma asusid nad elama Tosteisse. Esialgu oli nende abielu pealtnäha õnnelik, Emmal oli abikaasa kes oli edukas ja tunnustatud nende väikeses kodulinnas. Kuid Emma tahab enamat, ta ei suuda Charlsi armastada nii nagu mees teda armastab. Ta ihkab romantikat, meelitusi ja meest, kelle vastu ka temal tunded oleks. Kui Emma väiksena kloostris elas unistas ta suurest armastusest ja õ...
RAHVALUULE KOGUMINE Teadlikult hakati rahvaluulet koguma 19. saj. Enne seda aga 17 saj ilmus esimene rahvalaul Kelchi kroonikas. Eesti rahvaluule kogumise ja uurimise algatajaiks on saksa romantikud- valgustajad Herder ja Schlegel( 18 saj lõpp- 19 saj algus). Nende eeskujul ka baltisaksa haritlased Rosenplänter ja Neus. 19.saj keskel hakati rahvaluulet kirja panema. Rahvaluulet käisid kogumas Faehlmann ja Kreutzwald. Õpetatud Eesti Selts ( moodustati 1938) ja Eesti Kirjameeste Selts(1872) õhutasid rahvaluulet kirja panema. Kogumistöö üldjuhiks oli Jakob Hurt (1839-1907). Sündis Põlva kihelkonnas Himmaste külas. Õppis Põlva kihelkonnakoolis, Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis usuteadust, täiendas end Helsingi Ülikoolis. Töötas kofuõpetajana, gümnaasiumiõpetajana, pastorina Otepääl ja Peterburis Eesti koguduses. Hurt rajas kogujate võrgu, kuhu kuulus 960 kogujat. Jakob Hurt koostas kogumiku "Setokeste laulud". Setomaal kä...
Suri Keskaja sümbol oli malaariasse luule ja isiksus Vastumeelt Aristokraatlik suguvõsa olid liigsed emotsioonid Naiste ülistaja, filosoof, antiikaja ja uute Lord George Gordon Noel Byron poeetide jäljendaja Kasutas konkreetseid mälupilte George Byron Päris lorditiitli Kuulsaim teos ,,Don Juan" minevikust (1788-1824) Sai kuulsaks luuletajana Esimene ja ainus Byronism armastus Mary ...
kaasa teatrilaval. 1941 sattus reservohvitserina Punaarmeesse mobiliseeritud Pinna tööpataljoni, aasta lõpus suunati ta aga Eesti NSV Riiklikesse Kunstiansamblitesse Jaroslavlis. 1942-44 sõitis PP koos dässorkestri ja draamatrupiga mööda Nõukogude Liitu, esinedes evakueeritutele ja Eesti laskurkorpuse sõjameestele. 1942 omistati talle ja A. Lauterile esimestena Eesti NSV rahvakunstniku aunimetus. Sügisest 1944 kuni surmani jätkas Pinna näitlejatööd "Estonias". Kasutatud kirjandus: Paul Pinna ,,Minu eluteater ja teatrielu 1884-1994" Internet: http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=150&ItemID=302
Imede saar A.D. 1348 liikust idamaalt katk kulutulena. Genova- linn kus tegelased elasid otsustati katkukartuses sulgeda. Kuid päev enne linna sulgemis silmus sadamasse üks suur must hallide purjedega larev millesarnast polnud siinmail enne nähtud arvati et see oli Portugali oma. Laev jäi kaugemale sadamast ja sealt väljusid paadis kolm meest Jacopo, Ruffo ja Beppo, kes olid tulnud, et anda üle kiri kaupmehele- Hr. Casarmanale. Sadamas tuli meestele vastu Casarmana poeg Niccolo kes küll ütles et ta annab isale ise kirja edasi, kuid meremehed polnud sellega nõus kuna neil oli käsk anda kiri isklikult edasi, pidades niccolot sulaseks. Hiljem kui Noccolo oli meremehed koju juhatanud käskis ikkagi isa Tal kirja avada mis oli ahga kohutavalt kehvasti kirjutatud ja mingis võõras keeles. hiljem selgus et see oli Kreeka keel ja tolle kija oli kirjutanud Nikeforos- kes oli kaupmehe vana sõber ja sõjakaaslane. Hr. Casarmana otsustas saata oma te...
Noor-Eesti->kirjanduslik rühmitus.Esindab20.saj.alguse kultuurimurrangut->tekkis salajastes õpilasühingutes. Rühmitusse- >Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala.Kaastöö- >A.Kitzberg,A.Haava,E.Enno,A Kallas,M.Under,Jaan Oks Kunstnikud->Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi.Kujunemisperiood(2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika ja realismiga).Esteetiline kõrgperiood(süvenemine kunsti, filosoofiasse, looming kaldub impressionismi, sümbolismi)Hilisperiood (loomingus avaldub modernism).Rühmitus süvenes ka vene, saksa ja soome kirjandusse, võttes oma kirjandusse üle uusi jooni.Unustuse hõlmast välja K. J.Petersoni luule ja päästsid J.Liivi luule.Teened:elavdas 1905.19kultuurielu;Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri;Viis kirjanduskriitika paremale tasemele;Tõstis raamatukujunduse taset;Elavdas kunstielu;Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara;tõlkeklutuuri arendamine....
Pagulaskirjandus tekkis II ms tulemusel. 1944. a. Põgenes kodumaalt palju kirjanikke(kuulsamad: Suits, Under, Visnapuu, Gailit, Ristikivi). Eesti kirjandus säilitas elujõu võõrsil.Eestisse tuli võõrvõim aastal 1940.Kultuuritegelased läksid tagalasse, seal loodi rahvakunsti ansambleid. Eestis loodud kirjandus allutati kontrollile. Tohtis olla ainult sotsialistlik realism. Sotsialistlik realism-N-Liidus ainulubatav loomingumeetod, mille alusel nõuti kirjanikult ideelisust, tüüpilisust, ja rahvalikkust. Kirjanik pidi kujutama sotsialismi eest peetavad võitlut positiivses pildis. Pidi ülistama riiki ja selle juhte. Teemad millest kirjutati-patriotism, NSVL rahvaste sõpruse kajastamine, eesrindlik töö, poliitiline üleskutseluule. Luuletajad:
"Ei ole midagi huvitavamat, kui inimene" A. H. Tammsaare Inimene on keeruline olevus, kellel on arenenud mõtlemine ning kõne-ja liikumisvõime. Millegipärast peavad tänapäeval kõik seda iseenesest mõistetavaks. Paljud arvavad, et see ongi alati nii olnud ja jääbki nii olema, kuid inimese areng algas juba väga kaua aega tagasi. Erinevalt inimahvist, kes on meie liigikaaslane, suudame me fantaseerida ja mõelda . Viimane eristabki meid ja minu arvates just see teebki inimese huvitavaks. Näiteks, väljend, mis ütleb, et kõik on kinni mõtlemises. Lõuna-Californias on teada juhtum, kus noor vähihaige naine paranes, sest ta uskus kogu südamest, et saab terveks tänu sellele, et ta seda tahab ning, et ta on võimeline seda teostama. Ta keeldus ravimitest, kuid nõustus spirituaalse raviga, mis mõjus. Mina arvan, et ta paranes tänu sellele, et ta seda tahtis, mõtles ja uskus, et saab terveks ja nii ...
Sündides siia tundmatusse maailma, ei tea me veel, mis meid siin ees ootab. Inimene hakkab kasvama ja arenema, ta hakkab kohanema maailmaga, pidevalt tekivad uued arusaamad, ideed jne. Jõudes murdeikka hakkab laps kujunema ümber täiskasvanuks, toimuvad füüsilised kuid eelkõige ka psüühilised muutused. Inimene hakkab tajuma maailma olemust selgemalt, mõttemaailmas võivad toimuda 180-kraadised pöörded, tekivad täiesti uued arusaamad, probleemid, mõistatused jne. Väga suuresti mõjutab aga erinevaid indiviide ka ümbritsev keskkond. Kuid on inimesi, kellele keskkonnategurid niivõrd ei mõjugi. J. D. Salingeri teoses "Kuristik rukkis" on peategelaseks teismeliseeas olev Holden Caulfield. Ta ei ole iseloomult nagu teised. Loomulikult meeldis talle sõprade ja tuttavatega mitmeid asju teha, kuid temale tundusid tihti need kuidagi mõttetud. Ta lihtsalt ei hinnanud neid. Tegelikult oli tema mõttemaailm niivõrd erinev, et selle mõjud andisid ...
Herakles Herakles oli Kreeka kõige suurem kangelane, peale Ateena. Ateena jaoks oli kõige suurem Theseus, sest seal hinnati rohkem inimese sisu, mitte nii väga jõudu. Ülejäänud Kreekas oli Herakles kõige kõvem mees. Herakles pidas ennast jumalatega võrdseks. Jumalad vajasid Heraklese abi gigantide vastu võideldes. Herkales kohtles jumalaid nagu teisigi olevusi selles suhtes, et kui näiteks Delfi oraakli preestrinna ei tahtnud talle vastust öelda, siis Herakles haaras kätte kolmjala (preestrinna istus seal) ja ähvardas, et viib selle minema ning asutab oma oraakli. Selliste tülide puhul tavaliselt Zeus sekkus vahele. (See Delfi oraakel oli Apolloni nn pühapaik) Kuigi Herakles vahepeal seal selliseid asju korraldas, siis Apollon austas teda siiski väga ja palus, et preestrinna annaks Heraklesele alati vastused tema küsimustele. Heraklesel oli elu ajal kindel teadmine, et keegi ei võinud temast tugevam olla või teda võita. Ta tegi igasu...
Kuldvillaku otsimine Lugu algab Kreeka kuningaga, kelle nimi oli Athamas. Tal oli naine Nephele, aga ta tüdines temast ära ja siis abiellus teise naisega, kes oli printsess Ino. Esimene naine Nephele oli mures oma poegade saatuse pärast, eriti Phrixo pärast, sest kartis, et Ino tahaks teda tappa, et oma uut poega koos Athamasega kuningriigi pärijaks saada. Ino otsustaski Phrixost tappa ja mõtles välja plaani. Ta sai oma valdusesse kogu seemnevilja ja kõrvetas selle ära ja seetõttu vili üldse ei kasvand ja Ino rääkis Athamasele, et vili ei hakka enne kasvama, kui poeg ohvriks tuua. Siis Athamas kuulas teda ja ülejäänd rahvas ka kisendas ja surus, et Athamas juba kiiremini tegutseks ja siis viidi see poeg ohvrialtarile. Siis ilmus sinna imeelukas see oli jäär, kelle villak oli puhtast kullast ja ta võttis Phrixo ja ta õe enda turjale ja sõitis minema. Möödus väinast, mis lahutab Euroopast Aasia. See tüdruk libises sinna väina ja seetõt...
KIRJANDUS 03.09.09. Johann Wolfgang von Goethe (1749-1832) Elas 18. Saj. Isa oli jurist, kohaliku keisri n]unik, maj kindlustatud, sai hea hariduse (hea koduõpe, isa õpetas). 16.a läks Leipzig'i ülikooli ja õppis seal JUURAT (isa). Oli laialdaste huvidega: huv kirjanuds, füüsika, loodusteadused(botaanika). Haigestus ja jäi ülikool lõpetamata. Tervenes aasta kodus ja läks Strasbourgh'i ülikooli, kus lõpetas edukalt igusteaduste kursuse. Seal tutvus ta HERDERiga, kes oli sakslane, uuris rahvaluulet (`'Torm ja tung'') ja kõik rahvad on oma rahvaluulelt erinevad. Seda mõttekäiku vahetas ta oma sõbra GOETHEga. Kirjanik avastas enda jaoks ka SHAKESPEARi. Ülikoolipäevil alustas luuletajana. ARMASTUS on temale väga iseloomulik: oli palju naisi, armumisi, kes teda inspireerisid, õhutasid luuletama. Esimene suurem teos: `'GÖTZ VON BERLICHINGEN'', mis iseloomustab `'Torm ja tungi'' kangelaskuju. Enne `'Torm ...
Kafka °Metamorfoos° Ma sain jutustusest nii aru, et muutumine algas, kui Gregor töö kaotas. Ta ei rääkinud sellest oma perele ja lukustas end oma tuppa. Siin on näiliselt öeldud, et ta muutus ämblikuks(no jutus muutuski aga kogu see jutt on paksult sümboleid täis). Ta keeldus oma vanematega rääkimast ja ega vanemadki temaga eriti suhelda ei tahtnud. Kui Gregor ühel päeval toast välja tuli, siis vanemad ehmatasid ära, kui teda nägid ja vältisid Gregorit. Õde Grete oli ainuke, kes Gregorit mõistis ning temaga suhtlema nõustus. Vanemad üritasid endale sisestada, et see ,,koletis" pole nende poeg. Niimoodi oli neil kergem temast mitte hoolida. Mõne aja pärast ei lasknud Gregor ka oma õde enda juurde. Ta kustutas ka tuled ning lihtsalt oli liikumatult ja hääletult oma toas. Siin on olukord, kus ta turjal oli mädanenud õun, mis tekitas ta seljale põletiku. Õuna oli ta turjale visanud isa, kes teda ei märganud. Gregor suri ära ja teenija lei...
Etenduse analüüs Vanemuise kodulehekülje lavastuse tutvustus annab ülevaate etenduse sündmustikust. See annab teada tegelastest ning kuidas nad on omavahel seotud. Kuna tegemist on balletiga , siis tekitab huvi kuidas on sündmusi tantsides kujutatud. Publiku seas oli nii noori kui vanu, kuid peamiselt täiskasvanud ja vanemad inimesed. Tundus, et publikus olid ülekaalus naised. Riietus oli inimestel pidulik, kuid mõned inimesed olid tulnud kohale väga tavalise rõivastusega, isegi dressides. Enamiku inimeste käitumisstiil oli viisakas, etenduse ajal jälgiti huviga. Etenduse jälgimist segas vahepeal noorema publiku omavaheline rääkimine ja mobiiil- telefonide vaatamine, millest tulev valgus häiris. Kavaleht annab lavastuse kohta mitmesugust informatsiooni. See annab ülevaate inimestest , kes on lavastusega seotud, koreograafist,kunstnikutest,dirigendist jne. Samuti tutuvustab ka tantsijaid. Kavaleht ait...
H. de Balzac "Isa Goriot" Raamat "Isa Goriot" räägib endisest nuudlivabrikandist Goriot'st ja teistest Vauquer'i pansioni elanikest. Vaquer'i majja saabudes oli Goriot'l rikkalik varandus nagu suurkaupmehel. Tal on kaks kaunist tütart, kes elavad rikkalikku elu. Goriot hakkab nende võlgu tasuma. Ta ei räägi mitte ühelegi pansioni elanikule, et tal on tütred ja seetõttu arvatakse, et tea peab üleval oma armukesi, samal ajal ise vaesudes. Nimelt hakkas ta muudkui pansionis korrus kõrgemale elama asuma, sest mida ülespoole, seda odavamad, viletsamad olid toad. Goriot'ga saab suureks sõbraks üliõpilane E. de Rastignc, kes "tiirles" kaunite naiste ümber, et pääseda kõrgseltskonda. Goriot' elu lõpuni toetab Rastignac teda, isegi Goriot' matused korraldab tema. Tütred ei ilmunud isegi matusele mitte. Miks Goriot tegi nii? Ta armastas oma tütreid väga, hoolimata endast. Ta tahtis neile parimat võimalikku elu. Tähtsamad tegelased: Goriot, Vaut...
Isurid ja isuri keel NIMI Nimetused Rahva enesenimetus on inkeroine või izora, karjalain ning üldistavalt maaväki. Sõna isur võib olla pärit Neeva lisajõe venekeelsest nimest izora, millele vastab läänemeresoome nimi Inkeri. Vanemas eesti traditsioonis on isureid ka ingerlasteks nimetatud. Soomes peetakse isureid üldiselt õigeusklikeks ingerisoomlasteks. Isurite peamine traditsiooniline elatusala on maaviljelus ning loomakasvatus. Tegeldud on ka kalapüügiga ja metsatööga. Isurid on koos vadjalastega Ingerimaa põlisasukad. Ingerimaa on Narva jõe ja Laadoga järve vahele jääv 15 000 km2 suurune ala. Isurid elavad mõnedes Ingerimaa põhja...
Eesti kirjandus 20.saj. I poolel Väga oluline oli Rahvuslik liikumine. 1906 avati Tartus kutseline teater Vanemuine; 1913 avati Tallinnas teater Estonia. 1907 rajati ka Eesti Kirjanduse Selts. Ilmusid ajalehed: Postimees, Teataja(1901-1905), Uudised(1903-1905). Tsentrumiks kujunes Tartu (Tartu Ülikooli pärast). Olulised kirjanduse elu organiseerijad olid rühmitused, neid oli 4: Noor-Eesti; Siuru (põldlõoke); Tarapita (muistne sõjahüüd); Arbujad (loitsujad, nõidujad). Noor-Eesti (1908-1915) Pani aluse Eesti kultuuri uuenemisele. Püüdis tutvustada Euroopa kultuuri ja moodsat kirjandust ,,Enam kultuuri! See on kõigi vabastavate aadete ja püüete esimene tingimus. Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks" (Gustav Suits). Selle rühmituse juhtivad liikmed olid: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Grünthal-Ridala, Johannes Aavik, Bernhard Linde. Kaastööd te...
ROMANTISM Oli kooskõlas ROUSSEAU ja HERDERi üleskutsega pöörduda tagasi looduse ja loomulikkuse juurde. Oli kaasa elanud Suurele Prantsuse revolutsioonile, mis lisas kirjanike loomingusse maailmavalu, pessimismi ja skepsist. Romanikute protest väljendus pessimismis: nad ei saanud küll muuta ühiskondliku arengu peasuunda, kuid nende loomingut läbiv kirglik vabaduse- ja õigusepaatos mõjutas tugevasti ühiskonna teadvust. Nt saadi aru, et loodusrahvaste orjastamine on jõhker vägivald. Erinevalt valgustusest levis romantism ka Lääne-Euroopast väljaspoole. Venemaal on tuntumad Puskin, Lermontov; Ameerikas nt Cooper. Samuti hakkas kirjanud ja kunst elavnema Itaalias ja Hispaanias. Neis uutes maades oli romantism veid teistsugune kuna seal polnud valgustuse mõju olnud nii suur. Väljendati usku oma rahva, keele ja kultuuri tulevikku. Sel ajal ilmus pildile ka esimene suure...
Mida eestlane väärtustab? Mis on elu mõte? Seda ei tea me keegi. Väidetakse, et oma eluajal ei suuda inimene seda leida. Elu saab aga väärtustada. Elu väärtused jagunevad. On näiteks sellised, mida hindad sina, või teised, mida väärtustavad isikud sinu ümber. Kuid kuna arusaam elust on igaühel erinev, on suur tõenäosus, et tekivad konfliktid, sest mõlemad pooled tahavad oma arvamust tähtsamaks teha. Kuid kuna arusaam asjadest on erinev, pole olemas ei õiget ega valet vastust. Kuna kõik algab kodust, rajab tee edukaks tulevikuks õnnelik pere-elu. Elul on varuks veel kõiksugu keerdkäike. Vältimaks neid, võiks ikka enne tundmatus kohas vettehüppamist ära kuulata vanemate ja elukogenumate nõu. On ju nemadki kord noored olnud. Kodust saab ka alguse käitumine ning suhtumine kõigesse. Perekond on omamoodi paik, mis pakub kaitset ning ei tõuka kunagi eemale. Arvan, et õige eest...
Vanem Edda on kogumik Skandinaavia eelkristlikku mütoloogilist luulet, mida tuntakse keskaegsete Islandi käsikirjade kaudu. Edda-luule on säilinud mitmes käsikirjas, millest tähtsaim on 13. sajandil kirjutatud Codex Regius. Codex Regius taasleiti aastal 1643. Erinevates käsikirjades säilinud laulude valik täpselt ei kattu, ka kaasaegsed väljaanded ning tõlked erinevad laulude valiku poolest. Edda- laulude autorid ei ole teada, laulude aluseks on suuline rahvapärimus. Laulud pärinevad keskajast ja viikingiajast, kuid paljud neist sisaldavad veel vanemat materjali. Üksikute laulude dateering on sageli väga vaieldav. Kindlalt ei ole teada ka nende loomise koht, arvatavasti on enamik neist loodud Islandil ja Norras. Vanem Edda on tuntud 'vanemana' sellepärast, et kui Codex Regius leiti, peeti seda allikaks, mille põhjal Islandi skald Snorri Sturluson kirjutas oma skaldikunsti õpperaamatu Edda edaspidi tuntud ka Noorema Eddana. Vanemat E...
Algasid rahuläbirääkimised Tartus ning 2. veebruaril 1920 kirjutati vaherahule Venemaaga alla. See leping näitas, et väike riik on võimeline paljuks, kui vaid suudetakse kokku hoida ja võidelda ühtse eesmärgi nimel ühtse rahvana. Kui lõpuks meilt siiski vabadus uuesti ära võeti, ei kaotatud siiski pead, ning hoiti kokku. Nõukogude Liidu ajal hakati palju rohkem läbi käima oma sugulastega ning tuttavatega. Suudeti alles hoida rahvuskultuur, kirjandus, laulupeod, teater jpm. 1988. aasta aprill oli tähelepanuväärne selletõttu, et Tartus toodi esimest korda Nõukogude Eestisse avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Mai keskel toimunud muusikapäevadel alustasid oma võidukäiku Alo Matiiseni viis isamaalist laulu, mis olulisel määral aitasid kaasa rahva ühtekuuluvustunde kujundamisele. Tallinna vanalinnapäevad juuni keskel aga kasvasid üle
,,Ajakirjandus muudab inimese lauda looma sarnaseks"(A.H.Tammsaare) Ajakirjandus on olnud läbi aegade ühiskonna lahutamatu osa.Igal hommikul saabuvad ajalehed postkastidesse, tehes lahti Interneti või pannes tööle televiisori ,oleme ühenduses meediaga.Milles seisneb see võlu, et ajakirjandus naelutab inimesi enese külge? Tänapäeva ühiskond on muutunud kapitalistlikuks, sealhulgas ka ajakirjandus.Väärtustatakse ainult rahanumbreid, mis tulenevad väljaande läbimüügist ning suurema tulu nimel ollakse valmis kasutama alatuid võtteid. Kõige tõhusamaks meetodiks on värvikad ja atraktiivsed pealkirjad, mis kutsuvad inimesi lugema. Samas, seos pealkirja ja artikli sisu vahel jääb minimaalseks või on vaid kaudselt seotud. Kirev pealkiri muudab inimesed uudishimulikuks ning paneb neid ostama seda väljaannet-meedia kasutab inimeste lihtsameelsust ära. Ajakirjandus on iseenesest info edasi kandmine ajakirjaniku pilgu läbi.Seega uudise kajastata...
REALISM (18301870) Avaramas tähenduses: püüdleb reaalsuse tõepärase ja võimalikult täpse kujutamise poole, väldib idealiseerimist, romantilist fantaseerimist, üleloomulike ja müstiliste nähtuste, erakordsete isiksuste ja ebatavaliste kirgede kujutamist, käsitledes reaalsust sellisena, nagu see näib tavalisele inimesele. Kitsamas tähenduses: kindlapiiriline kirjandusvool, mis sai alguse Prantsusmaal 1830ndatel ja arenes hoogsalt 1850ndatel, olles valitsev kirjanduse ajajärk romantismi ja naturalismi vahel. Realistlikku elutunnetust mõjutasid: · positivistlik filosoofia tuleb loobuda mõistetest, mida ei saa vahetu kogemuse najal kontrollida ja lähtuda tuleb konkreetsetest faktidest ja teadmistest, s.t sellest, mis on reaalne, käegakatsutav, täpne ja kasulik. · edusammud loodusteaduses (darvinism) kõik põlvneb rakust, organismid on muutlikud, organismi omadused on päritavad, kiire paljunemise tagajärjel tekib ole...
6. päeva 6. novell Kuuenda novelli peategelane tõestab, et baronici'd(itaalia keeles tähendab irooniliselt hulkurit, kerjust, tänavapoissi) on kõige aadellikumad inimesed kogu maailmas. Daamid veel naersid Giotto loo üle, kui kuninganna käskis Fiamettal alustada: Pamfilo hulkurite mainimine, kes teile, daamidele, pole nii tuttavad. Tuli mulle meelde lugu kus on näha nende üllust ja seepärast peangi teile sellest rääkima: Ei ole kaua möödunud päevast mil meie linnas pesitses mees, Michele Scalza nimeline kõige meeldivam ja toredam mees maailmas, ja oli hästi varustatud veidrate ja omapäraste lugudega: mille tõttu Firenze noorsugu üritas teda alati kaasta, kui kokkusaamised toimusid. Kord ühel peol, kuhu ta nendega kutsuti Mont'Ughi pool, hakkasid noored mõtisklema, kes on Firenze parimad dzentelmenid ja kes kõige pikimast dzentelmenide põlvnemisest.Uberti ütles üks, teine Lamberti või mõni teine perekonnanimi, olenevalt spiikri eelist...
Kas "Mäeküla piimamees" on meisterlik ja psühholoogiline teos? - Mari "Mäeküla piimamees" on E. Vilde kujutanud, kirjeldanud talupoja ja mõisniku suhteid. Sea taluelu on ta kirjeldanud iroonilises häälestuses. Arvan, et tänu iroonilistele kirjeldustele, tekstile ongi see teos minu jaoks meisterlik ning psühholoogiline. Autor on kasutanud viimistletud, rikast sõnavara nii olukordade, tunnete ja välimuse kirjeldamisel. Head ja huvitavat sõnastust näeme ka dialoogides ja monoloogides. E. Vilde ei ole ka midagi välja jätnud. Ta toob esile ka kõik pahed ja koleda. Tänu sellisele tekstile võimegi öelda, et see teos on nii meisterlik kui ka psühholoogiline. Me saame täpse ülevaate nende mõtetest, nende välimusest ja tunnetest, mis teeb selle teose minu jaoks psühholoogiliseks ja meisterlikuks. Mari psühholoogilist tausta kirjeldab temaga seotud sündmused ja tema teod ning ütlemised. Ta soovis olla iseseisev, mitte sõltuda kellestki ning mitte ...
Knut Hamsun "Victoria" Ühe armastuse lugu Knut Hamsun (kodanikunimi Knud Pedersen) sündis Kesk-Norras vaeses peres Peder ja Tora Peterseni neljanda pojana. Üles kasvas ta Põhja-Norras Hamarøys, saamata peaaegu mingisugust haridust. Oma esimese teose kirjutas Hamsun kaheksateistaastasena. 1878. aastal kolis Hamsun Kristianiasse (praegune Oslo), kus ta elas mõnda aega vaesuses, kirjanduslik edu jäi tulemata. Aastail 18821888 käis ta USAs ja töötas seal juhutöölisena. Läbimurre kirjanduses tuli aastal 1890 romaaniga "Nälg". Hamsunist sai kiiresti tunnustatud kirjanik. Ta abiellus Bergljot Gopfertiniga, mis inspireeris teda kirjutama ainsat helgeloomulist teost "Victoria". Aastal 1906 Hamsun lahutas ning abiellus 1909 näitlejanna Marie Anderseniga. Aastal 1911 lahkus Hamsun Oslost ja kolis maale elama. Aastal 1917 ilmus kirjaniku kuulsaim teos "Maa õnnistus", mille eest Hamsun pälvis 1920. aastal Nobeli auhinna. Kahe maa...
Mida toob kaasa ilmastumine? Mida ollakse saavutatud 21. sajandiks? Tuleb tõdeda, et palju. Taevas vuhisevad ka helist kiiremad lennukid, elekter on peaaegu igas kodus, ümber maailma tiirlevad satelliidid, sündmusi saab vahendada reaalajas, laialdaselt levivad mobiilside ja Internet. Inimkond on kasutusele võtnud nii laser-kui geenitehnoloogia. Osatakse kloonida elusolendeid. Peaaegu igas kodus on arvuti või kaks, tööle sõidetakse autodega. Ületarbimine võtab järjest hoogu, ainult tagajärgedele ei taheta mõelda. Harva meenub see, mis on olemas, kuid tihti ollakse mures selle pärast, mida ei ole. Tundub, et motoks on saamas loosung: võidab see, kellel on surres rohkem asju. Hoolega jälgitakse teisi. Kui naaber ostab uue ning võimsama sõiduki , siis tekib enamasti tahtmine omale veelgi uhkem muretseda. Teaduse areng on meeletu see on kaasa toonud palju probleeme. Räägitakse nii öko-...
Kunst näeb ja puudutab Mis on kunst ja mida ta inimestele annab? On see vaid pelgalt kaunistatud paberitükk seinal või teksti täis leht? See peab olema midagi, mis pakub ülimat väljendusviisi loojale ning meeletut naudingut huvilistele. Üldisemas tähenduses on see meisterlik oskus mis tahes loomingulisel tegevusalal. Mida loetakse kunstiks, erinevaid kunstiliike on palju: kirjatükid, maalid, skulptuurid, ehitised, tarbekunst, muusika, tants ja näitlemine. Nad kõik mõjuvad erinevalt, aga samas nii sarnaselt, kandes edasi kultuuri, inimeste mõtteviise, ideid ning ideaale. Eesmärk on suunatud ühte, aga iga teos on ainulaadne nagu ka selle tõlgendamine, see pole sama isegi ühe teose puhul, vaid oleneb sellest, kes seda vaatab. Seinal ripub maal, abstraktne maal, möödub inimene ja näeb selles tõusvat päikest ning hommikust kasteheinast rohtu, kõik on kaunis ja roosiline, maailmas valit...
Triumfikaar 1938. aasta meeleolu Pariisis oli pealtnäha tavapäraselt rahulik, nagu rahuajal ikka, kui välja arvata lugematu hulk pagulasi, kes valdavalt linna pimedamatel ja mustematel tänavatel ringi sebisid ning kahtlase kuulsusega kohtades elatist teenisid. Neid saadeti küll jõudumööda maalt taas välja, kuid ebaseaduslikud piiriületajaid oli tihti kavalamad ja ettevõtlikumad kui neid tabada püüdvad seadusesilmad. Sisemas oli aga inimestel teatud hulgal ärevust tunda, sest aimati uue sõja lähenemist. Ei teatud küll millal see täpselt tuleb ja kas ikka üldse tuleb, kuid juba teadmatusest piisab, et inimesed rahutuks muutuksid. Ravic oli Saksamaal võimumeeste silmis põlu alla sattunud, nagu tuhandedki teised, kuna olevat oma riiki reetnud, isamaa vaenlastele varjualust pakkunud ja mistahes muud halba teinud, mida gestapo välja mõelda suutis. Oli valida koonduslaagrite ja pagu...
Kordamine kirjanduse kontrolltööks 01.dets Tuuli Varik Kordamine kirjanduse kontrolltööks 1. Renessanss, mõiste. Taassünd Keskaeg Renessanss Inimene on patune Inimene on hea maapealne elu on ettevalmistus hauataguseks eluks esmatähtis on maapealne elu Eitab antiiki Inimest tuleb arendada Huvitub antiigist, võ...
,,Dorian Gray portree" Oscar Wilde 1. Dorian Gray oli Basil Hallawardile muusa eest. Ta avas justkui Basili silmad, mistõttu suutis kunstnik näha ilu esemetes, millele ta polnud varem tählepanu pööranud. Dorian Gray oli tema jaoks iluideaal ning ta ütles, et ükski kunstnik ei suudaks eales jääduvstada kogu tema kaunidust kunstiteosele. Peategelane ei olnud tema jaoks lihtsalt modell, ta oli midagi palju rohkemat. Basil ei olnud kunagi varem kohanud kedagi nii puhast, rikkumata ja samas nii mõistatuslikku. Tema ilu oli nii veetlev, salapärane ning portreed Dorianist pidas ta oma suurteoseks ja meest ise koguni oma kunsti aluseks. Henry Wottonile tähendas Dorian Gray hoopis muud, kui Basil Hallawardile. Kuigi Dorian köitis teda väga palju, avaldas ta Henryle teistsugust mõju kui Basilile. Henry tahtis olla tema valitseja ning teda justkui omada. Teo...
,,Anna Karenina" Lev Tolstoi 1. Analüüsi Levini karakterit, tema positsiooni, vaateid, seisukohti ja arengut. 2. Nimeta ühiskondlikke probleeme, mida Tolstoi teoses käsitleb. Kelle kaudu ja kuidas need avatakse? 3. Analüüsi Vronski karakterit, tema positsiooni, vaateid, käitumise motiive ja suhet Annaga. 1. Levin ei sarnane ühegi teise Tolstoi karakteriga. Ta oli siiras, aus ning ei omanud ainsatki armukest terve teose vältel. Tema jaoks oli armastus harukordne ning abielu polnud vaid üks igapäevastest elu toimingutest. See oli tema jaoks lausa elu ülesanne, kogu tema õnn ning seepärast on mõistetav, miks ta tundis häbi ja suurt ebaõnnestumist kui Kitty talle ära ütles. Levin oli endas ebakindel ning tema enesehinnang oli väga madal. See väljendub tema mõtetes pärast Kitty äraütlemist, kus ta väidab, et ei imestagi et temasuguse...
Tõde ja õigus Viies osa Viiendas osas kolib Indrek linnast sünnikoju tagasi. Küll mitte päriselt, ta asub elama vana Andrese juurde sauna, kes on sinna kolinud, et mitte noortel ees olla. Talus elavad nüüd Maret Sassiga (see tisler kellega abiellus) ja nende lapsed Elli ja Oskar. Indrek hakkab kõige unustamiseks tööd rabama - otsustab soos kraavid taastada ja teeb suure kaevamisega endale liiga, kuid lamades saunas ahjul, luud-kondid tuld löömas, mõtleb ta ainult sellele, kui palju aega selle lesimisega kaotsi läheb. Sassil on tema tulekuga seoses halb eelaimus, kuid ta ei saa sinna midagi teha, et naisevend kord koju otsustas tulla. Samal ajal Indreku suure sookuivatamisega tekib tal ka mõte taaselustada oma isa ammune unistus - Vargamäe jõe puhastamine ja süvendamine, mis muudaks soomaad kõvaks ja viljakaks. Ta paneb asja käima ja kutsub kokku kõrvenurga mehi lähedalt ja kaugelt. Ürituse j...
,,Eesti suurim turvalisusrisk on harimatus." (Jaak Jõerüüt) Tänapäeva riskide maailmas, kus inimest ümbritsevad lisaks tema tavapärasele elule, mured julgeoleku, terrorismi, iseseisvuse ja tuleviku ees. Sellises maailmas, mille oleme ise tänapäevaks kujundanud, kuuleme üha enam püssipaukude asemel diplomaatiat. Diplomaatia aga ei saa olla harimatu. Kas harimatuse tõttu võime taas kuulda sõja hoovas püssipauke oma kodumaal. Tavaliselt seostavad inimesed harimatust halvaga. Sellega kaasneb ühiskonnas tööpuudus, kuritegevuse kasv ja rahulolematus. Seetõttu ei suhtuta harimatutesse inimestesse hästi, sest nemad jäävadki tavaliselt elu hammasrataste vahele. John Hibben on öelnud ,,Haridus on võime õigesti tegutseda ükskõik millises olukorras". Sellest võib järeldada, et haritud inimesed tegutsevad harimatute inimeste eest. Harimatud aga vajavad abi, sest ei suuda ise toime tulla. ...
Teos räägib Georges Duroy'st, kes saab allohvitserit Pariisi tuntuimaks meheks, mis on mõneti saavutatud manipuleerimisega võimus, tarkuses ning oma osa oli ka rikastel armukestel. Lugu leiab aset Pariisis ülem-keskklassi keskkonnas koos ajakirja "La Vie Francais'ga" ning sõpradega. See räägib Georges Duroy'st, kes on veetnud kolm aastat Alzeerias sõjaväe teenistuses. Olles töötanud kuus kuud Pariisis ametnikuna, kohtub ta endise seltsimehe, Forestieriga, kes võimadab talle karjääri ajakirjanikuna. Õhtusöök Walterite juures sai määravaks.Ta võeti tööle "Vie Francaise'i" ajalehetoimetusse kus alguses pidi ta kirjutama jäjejuttu Alzeeria kohta e "Aafrika küti mälestused". Walterite juures kohtus Georges ka proua de Marelle'ga, kellesse ta silmapilkselt armus. Marelle tütar paneb mehele nimeks Bel-Ami. Alustades väiksematest üritustest ning pehmematest uudistest, ronib ta mööda karjääriredelit üles saades peatoime...
Aleksis Kivi ,,Seitse venda" Kaksikud Kaksikud Juhani Tuomas Aapo Simeoni Timo Lauri Eero Vanim Laiaõlgne Tark ,,Viinanina" Kõva peaga ,,Viinanina" Ninatark Tugev Tugevaim Pikim Poiste juht Julge Vabadusjanuline Terava keelega Taltsutamatu Õiglane Õpihimuline Jumalakartlik Ükskõikne Looduslembene Õppimisvõimeline Äkiline Hingelt hell Vahetalitaja Tasakaalukas Kartlik Rahumeelne Lühim ,,Nudipeaga sõnn" Ägestuv Rahumeelne Kaalutlev Kaasaminev Sõnakehv Noorim Härdameelne Ei taha alluda Sõnaosav Kangekaelne Rumal Isekas ,,Naaskel" Kõva peaga Kindel Tur...
Võitlustee otsingud 1930-ndate aastate alguse loomingus 10 Otsingud 1930-ndate aastate teisel poolel 11 Taluelu kujutavad romaanid 1930-ndate aastate lõpul 12 R. Rohu looming Nõukogude Eestis 13 R. Roht lastekirjanikuna 14 III RICHARD ROHU ISIKUROMAAN ,,ELUTEE" 15 KOKKUVÕTE 16 KASUTATUD KIRJANDUS 17 Lisa 1 18 3 SISSEJUHATUS Richard Rohtu on peetud üheks kõige konsekvetnsemaks väikekodanlikuks nähtuseks meie kirjanduses (R. Sirge). Sealjuures ei puudu tema neljakümneaastasel loominguteel teisenemine. Varasemal perioodil pälvis Roht ,,eesti esimese dekadendi" nimetuse. Peatselt,
Parma klooster Tegelased: Fabrizio del Dongo Clelia Conti Giletti Marietta Sandrino markii Crescenz Fabrizio del Dongo sündis Milaanos kui Napoleoni väed sealt välja aeti. Ta osutus markii del Dongo teiseks pojaks, kes temast eriti ei hoolinud kuna Fabrizio oli markiist, kes oli kõigi poolt vihatud, väga erinev. Fabrizio oli kahe aastane kui Napoleon, keda kõik surnuks pidasid marssis oma vägedega Milaanosse sisse. Ta hakkas õppima jesuiitide juures. Kuueteist aastaselt otsutas Fabrizio, et ta tahab liituda Napoleoni vägedega, jättes Milaanosse maha kurva ema, tädi ja õed. Peagi jõudis ta Pariisi, kus algasid tema äpardused. Fabrizo jõudis ühe tee ääres asuva pataljoni juurde, kus teda austerlaste nuhiks peeti ning ta pandi vangi. Vangist sai ta põgenema tänu vangivalvuri naisele, kellele Fabrizio raha maksis. Vangivalvuri naine andis Fabriziole ühe vangis hinge heitnud hussaari riided ja tema passi. ...
Bovarism minus ja minu ümber Gustave Flaubert´i raamatus "Madame Bovary" kirjeldatakse bovarismi kui seisundit, kus inimene püüab end näha teistsugusena, kui ta on. Igas inimesed on natuke bovarismi. Arvan, et see on osa meie kõigi elust ning et seda ei saa muuta mitte keegi. Elus on palju muutmatuid asju- arvan, et bovarism on üks nendest. Paljud tänapäeva inimesed leiavad, et oleks hiiglama tore omada suurt maja, uhket autot, tipptasemel mobiiltelefoni jne. Nad elavad oma suures roosas mullis ning tegelikust elust nad ei hooli. Nad tahaksid elada igavest ülekülluslikku elu. Paljud inimesed tahavad olla maailmakuulsad ja üle mõistuse rikkad. Keegi neist ei mõtle selle peale, kui palju ohverdusi see kõik võib nõuda või kui "võimalik" see üldse on. Selliste lootuste ja mõtetega tekib paratamatult ülbus. Nad tunnevad, et on paremad kui teised inimesed. Minu meelest on see kõik vaid üks suur unistus. ...
Fjodor Dostojevski "Valged ööd". Kokkuvõte. "Valgete ööde" peategelaseks on noormees, kes tunneb ennast Peterburis väga üksikuna.Tema kinnine iseloom ei luba tal ilmselt tutvuda ja sõbruneda kaasinimestega. Tänaval hulkudes kohtab ta tütarlast,kelle sõbralik olek meeldib arglikule noormehele ja nad jutustavad teineteisele oma elust. Noormees elab nagu unenägudes ja tema elust saame me vähe teada.Tütarlaps elab aga koos pimeda vanaemaga ja allub kuulekalt vanaema rangetele reeglitele. Kontrollimiseks kinnitab vanaema Nastenka isegi nööpnõelaga oma kleidisaba külge. Olukord muutub Nastenkale veidi lõbusamaks, kui vanaema majja tuleb uus üüriline. See noormees suudab vanaema koos Nastenkaga teatrisse viia "Sevilla habemeajajat" vaatama.Pimeda vanaema jaoks piirdub ooperielamus ainult muusika kuulamisega. Nastenka ja üürilise vahel puhkenud armastuslugu peab aastaks katkema,sest üüriline peab ära sõitma.Viimasel õhtul teeb Nastenka meeleh...
George Bernard Shaw Elulugu Koostas: Elulugu George Bernard Shaw (1856- 1950) oli iiri päritolu Inglise näitekirjanik, kriitik, lektor, sotsiaalkriitiliste pamflettide meister ning üldse üks olulisemaid figuure modernses kirjanduses. George Bernard Shaw sündis Dublinis George ja Lucinda Elizabeth Shaw perekonnas, mis hiljem kahjuks lagunes. George Bernard Shaw sai nooruspõlves lünkliku koolihariduse, mida proovis parandada National Gallerys teatrietendustel ning raamatukogus. Enne kirjandusliku tegevuse algust töötas Shaw kinnisvaraametnikuna, kuid otsustas siis minna Londonisse, kuhu olid suundunud ka talle kaks kõige tähtsamat ja olulisemat inimest: ema ja George Vandeleur Lee. Shaw-i ema oli laulja ja pianist ning George Vandeleur Lee.oli dirigent ja muusikaõpetaja. Esimene kümnend Londonis oli ebakindel ja rahutu, tol perioodil tegi Shaw lõpu loomse toidu, alkoholi...
Pahed, mis ohustavad tänapäeva inimesi. Lugupeetud õpetaja,kaasõpilased ja teised kuulajad.Täna peatuksin veidi pikemalt sellisel hulgaliselt probleeme tekitaval teemal nagu seda on sõltuvus. Faktumi uuringud on kindlaks teinud, et ligi 2,4% Eesti inimkonnast,mis on ligi 25.000, kannatab hasartmängu sõltuvuse all. 40% aga tunnistavad, et mängivad kasiinoaparaatidel maha enam kui 1000 krooni päevas .Kas need numbrid pole mitte hirmuäratavad?Kes juba kord kasiinosse ehk musta auku on sisse astunud peab olema väga tugev ja enesekindel inimene, et sealt ka puhta nahaga välja tulla. Näiteid sellest, kuidas sõltuvusse langenud inimesed viivad surma end või isegi mõne lähedase, on palju.Alguses mängitakse lihtsatel mänguautomaatidel, milliseid leidub baarides. Esialgu alustatakse väikeste panustega , võibolla isegi saadakse oma raha tagasi ja mõnikord natuke pealegi.Hiljem, kui õnn on juba mõned korrad naeratanud ja kasum on oln...
Kas sport või arvuti? Tere, kallid kuulajad.Täna räägin Teile, miks inimesed on tänapäeval aina haigemad ja mida saaks igaüks ise vähese vaevaga ära teha selleks, et tervist parandada. Ilmselt kõik meist on puutunud kokku nii spordi kui arvutitega.Kaasajal on elutempo muutunud väga kiireks,arvutid on aina rohkem arenenud ja arvuteid kasutatakse üha rohkem tööl, koolitööde tegemisel või niisama vaba aja veetmiseks. Samal ajal muutub sport, mis aitab meil hoida normaalset kehakaalu ja ära hoida haiguste tekkimist, aina ebapopulaarsemaks. Kui noored koolist koju jõuavad, ei hakka nad mitte õppima ega lähe välja sõpradega suhtlema või trenni, vaid istuvad arvuti taha. Kas nad ka teavad,et tundide kaupa arvuti taga istumine põhjustab nende silmaliigutaja lihaste nõrgenemist, mille tagajärjeks on kujutise fikseerimise halvenemise silmapõhjal ja sellega võib ära rikkuda nägemise? Kui nooruk enam hästi ei nä...
1. Salingeri loomingu omapära(2) ja probleemid(2) V: omapära: 1.peategelased on noored inimesed oma murede ja rõõmudega 2. keelekasutus on väga noortepärane probleemid: 1. inimese vahekord teda ümbritseva keskkonnaga 2. püüdlemine armastuse, inimliku headuse ja õigluse poole 3. tundliku inimese kohanemisraskused 2. Salingeri 3 novelli ja 2 jutustust. V: novellid: ,,Parim päev banaanikala püügiks"; ,,Naerev mees"; ,,Just enne sõda eskimotega"; ,,Vaene onu vemmalsäär" jutustused: ,,Franny ja Zooey"; ,,Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" 3. ,,Kuristik rukkis" peategelane, probleemid(3), populaarsuse saladus. V: 16. aastane koolipoiss Holden Caulfield. 1. Holdeni koolist väljalangemised 2. Venna surm 3. pereprobleemid(probleem isa suhtumisega) 4. Holdeni sisemine konflikt iseendaga 5. Holdeni kohanemise probleemid. Populaarne sest kajastab noorsoo sisemisi probleeme ja konflikte, on sügav...
Mis mu süda otsima läinud Lydia Koidula ja Juhan Liivi südamelähedaste teemade luule võrdlus Kõigi süda otsib midagi, ihkab midagi kättesaamatut. Soovide ja mõtete avaldamine läbi luulevormi on võimalus viia need laia avalikkuseni. Kahe suurkirjaniku ühised eluaastad võimaldasid tuua esile mitmeid ühised teemasid ja probleeme, mis olid omased sellele ajajärgule. Mõlemale kirjanikule oli südamelähedane looduse kirjeldamine läbi kaunite ilutsevate sõnapaaride. Arutlust leiavad põhiteemadena ka tasane armastus ja rikkalik isamaa. Liivi luules leiavad kirjeldusi kõik aastaajad, kuid eriline tähelepanu on koondatud sügisteemalistele luuletustele. Need samastuvad vahel tema õnneküllaste kui ka kaeblike tunnetega: ,,Siin istun kase alla, / kuis enne istunud ma; / kui enne, tuul kisub puist lehti / ja keerutab nendega." Koidula käsitleb sügist vastandlikult Liivile. Sügis on kui kurb ...
August Gailiti elu ja looming August Gailit sündis Valgamaal. Õppis läti kihelkonna- ja linnakoolis ning Tartu linnakooli). Peale õpinguid kolis Gailit 1911. aastal Riiga, kus asus tööle ajakirjanikuna. Enne seda avaldas oma esimese teose, jutustus ,,Kui päike läheb looja". Võttis aktiivselt osa Siuru tegevusest. 1919. aastal lahkus ta küll konfliktide tõttu koos H. Visnapuuga rühmitusest, aga Siuru periood oli Gailiti jaosk väga viljakas. Põhiliselt viljeles kirjanik sel ajal just novelle ja följetone. Peamised teemad: kunsti ja kultuurieluga seotud probleemid. 1922 läks Gailit reisima. Reisis Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias. Hoogustub tunduvalt ka Gailiti kirjavahetus Fr. Tuglasega. 1928. aastal ilmus Gailiti tuntuim romaan novellides- ,,Toomas Nipernaadi". See toob Eesti kirjandusse täiesti uue tegelaskuju- vagabundi ja romantilise seikleja. Aastatel 1932-1934 oli August Gailit ,,Vanemuise" direktor. Enne emigreerumist Rootsi 19...
Hektori. XXIII laul toob sündmustikku aeglustuse. Samuti kirjeldab Patroklose matuseid ja võistlusmänge tema auks. XXIV laulus- Achilleus loovutab Hektori surnukeha. Toimuvad Hektori matused. Sõda katkeb kaheteistkümneks päevaks. Achilleus sureb läbi Parise noole. Sõja lõpp on selline - öö pimeduses puuhobusest väljudes avavad kreeka sõdurid Trooja väravad oma seltsimeestele, kes linna põlema süütavad. See on Trooja lõpp ning nii lõpeb ka kangelaseepos. Kasutatud kirjandus: " Muistne kirjandus" õpik keskkoolile "Ilias Trooja sõda" Koolibri, 1997
Reaalne sõprus. Sõprus on pärl, mis iial ei purune, kindlapeale on soojem kui päike. See on miski, mis eales ei unune, olgu see kui tahes suur või väike. Võid kõiges sõbra peale loota, ükskõik kui raske ka ei oleks. Mitte miski ei saa seda aaret muuta, Mõelda vaid, kui seda sõpra sul poleks Tõelised sõbrad ei hooli puudustest, sõbrad andestavad kuid ei unusta. Ei tunne puudust täielikust truudusest, su suurimaid unistusi nad ei purusta. See on midagi mida ei tohi käest lasta, mille eest saab vaid oma südamega maksta. Armastus Armastus on miski,mis süütab pilgus leegi, miski,mis väikese südame soojaks teeb. Meie soontes ka kõige külmem veri keeb, kui on olemas meie jaoks see keegi. Seda ei saa võrrelda millegiga, kõige erilisem on see tunne. Kui kirjutan meie nimed lumme, võid jagada seda kellegiga. Ma soovin,et sa mind kunagi ei jäta, ei taha neid mälestusi maha matta. Ükskõik mis ka ei juhtu, palun jää Sinust ilma ma jääda...
*armastuse ja surmalaulik *ääretult -mina keskne LK: *Päevapildid (mure, lootus, armastus) *Ööpildid (püüd endas selgusele jõuda) *Puudutus (saatuse motiiv) *Salateadvus *Maailma asemel *Vari ja viiv (vabavärss) Punkluule *Trubetski *Tamme IV periood: (1990ndad) Tänapäeva luule: Üldisel: *teemad millest kirjuati muutusid julgemaks ja vabamaks *taasiseseisvumine *hakkab levima pluralism-mõtteviiside, väärtushinnangute ja valikute paljusus *kirjandus muutub kohati kommertstegevuseks L.Ojamaa ISEL: *kirjavahemärgid puuduvad *kasutab x, y, w,& *kasutab palju ingl k sõnu LK: *Lõputu juuli *Myyrid & Wäravad *Lootus (müürid, jumal, kivilinna armastus) *Ärasaatmata kirjad (maailm, aeg, wäsimus, armastus, sõber, lootus, valu, õnn) I.Hirv ISEL: *kasutab luules ainult ja ... *tema nii klassikalist stroofi kui ka vabavärssi kasutav romantiline ja sümbolistliku suundumusega luule on
Küsimused 1. L. Tolstoi loomingu iseloomustus Õppis Kaasani ülikoolis õigusteadust, kuid jättis selle pooleli ja asus oma mõisat valitsema, üritades teha majanduslikke ümberkorraldusi ja parandada talupoegade elujärge. Selle kõigega kaasnes ,,õige" elu otsingud, lootused ja pettumused. Noormehe huvi kirjandusliku loometöö vastu algas päevikupidamisest, st. olid tema esimesed katsetused autobiograafilised. 1851. aastal ilmus jutustus ,,Lapsepõlv", tüüpiline pilt aadlinooruki elust. Järgnesid ,, Poisiiga" ja ,,Noorus". See triloogia oli omamoodi üleskutse elada Tõe ja Headuse seaduste kohaselt. Viibides sõjaväeteenistuses Kaukaasias ja elades kasakakülas, veendus Tolstoi, et tõeline õnn peitub lihtsas ja looduslähedases eluviisis. Tal tuli osa võtta ka Krimmi sõjast, valmisid jutustused ,,Sevastoopoli jutustused". Pärast väeteenistusest lahkumist liikus Tolstoi mõnda aega Peterburi kirjandusringkondades,...
Inimest saab hävitada. kuid mitte võita. Kirsika Kusnets 12b Inimese elu saab küll tõesti hävitada, aga nii kaua kui suudame selgelt mõelda, siis võita ei saa meid kunagi - meie all mõtlen inimesi. Tuleb olla alistumatu ja mõelda selgelt, ei tohi anda järgi ega visata käega. Maailmas on olnud, on ja kindlasti tuleb veel palju kannatusi, kuid võite on samapalju olnud, on ja tuleb. Isiklikult arvan, et iga inimene on mõelnud oma elule, seda kirunud, ,,miks ma pean nii kaua ja palju kannatama". Mõeldes nii pole ikka alistatud. Inimese alalhoiuinstinkt ei lase alistuda, sest muid me kaotaks. Inimese vainu ei suuda keegi ega miski võita juhul kui inimene ise seda ei soovi. Kindlasti on juhuseid kus inimesed alistuvad, väidetavalt oma saatusele. Millegipärast kaldun arvama sellise vabanduse leidmine on enese petmine....
Inimene on saladus Kas olete kunagi mõelnud, et mis paneb meie sõrmed liikuma või et miks just vaatasime juhuslikult sinna, kuhu ei olnud plaaniski. Miks ütlesime sõna, mida poleks pidanud üldse ütlema või mis pani meid eelistama poes üht kingapaari teisele, samas kui kingad pea samasugused välja näevad. See on vaid imetilluke osa kõigist salapärasustest, mis inimest saadavad. Meie käitumine, me hing ja loomus võimalik, et kõige müstilisemad asjad maailmas, kus oleme elanud aastatuhandeid, õppinud tundma keerulisi teaduseid, kuid siiski mitte päris kindlalt teades, mis toimub meie endi sees, me hinges. Kindlasti olete tundnud tunnet, kui lonkav inimene paistab justkui kuidagi imelik, teistest erinev, või on kuidagi imelik sõita ühes sõidusuunas samal ajal kui kõik teised tulevad teile vastu. Kuna kõik oleme eraldiseisvad isiksused siis oleme omamoodi erinevad, ainulaadsed. ...
Ideaalid ja tegelikkus Kindlasti on enamus inimesi oma elus kogenud juhust, kui lootes saavutada paremat peame tunnistama, et varasem oli tegelikult sobivam ning südamelähedasem. Abielus mees jätab naise maha arvates, et uus kaasa on justkui igati etem. Uus auto soetatakse moe pärast, sest kõik ju teevad seda, peale mõnda kuud uue masinaga sõitmist peame aga vaikselt endamisi tunnistama et eelmine oli parem ja sobivam. Endine naine tundub ka palju parem ja armastatum kui uus, kellel avastatakse üha rohkem puudusi. Raamatus `Madame Bovary' näeme samuti naist, kes otsib seiklusi ja suuremat armastust, kuid alles viimasel hetkel märkab, et kõik oli tema elus juba olemas olnud ning suure armastuse otsimine näis mõttetu. Kas Emma pikad ideaaliotsingud tõid tulu ning kas ta jõudis oma eesmärgini? Nooruses ei olnud Emmal suurt võimalust meest valida, ta pidi leppima sellega, mis parajasti pakuti...
Retsensioon P. Pedajas ,,Kõik on täis" 22. oktoobril külastasin Kuressaare Linnateatrit, kus etendus Priit Pedajase lavastatud näidend ,,Kõik on täis". Lavateos kajastas restoranis töötava administraatori tavalist rasket tööpäeva, mis nõuab head suhtlemisoskust ja rahulolu säilitamist. Näidend algab tegelase tööle tulekuga ja lõpeb sealt lahkumisega. Teose lavastaja Priit Pedajas on silma paistnud oma väga hea staaziga, olles lavastanud palju näidendeid alates juba 1979. aastast ja samas pälvinud palju preemiaid. Minu arvates oli lavastaja töö väga hea ja nauditav. Kriitika poole pealt ei oska midagi kommenteerida. Lavastaja oli tegelaskuju karakteri väga hästi esiletoonud, eristades erinevaid tegelasi vaid ühe inimese läbi. Sellegipoolest jäi vahel arusaamatuks, kellega peategelane nüüd telefonis räägib, kuid enamjaolt oli see minu viga. Paljukiidetud lavastaja Priit Pedajas oli...
"TÕDE JA ÕIGUS" I A. H. Tammsaaare Mõtted: · "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus." -Vana Andres. "Sina oled teinud ja minu ema tegi ka, ega ta muidu nii vara surnd; aga armastus ei tulnud, teda pole tänapäevani Vargamäel." - Noor Andrus. Lk 493 · "Muidugi töö pärast ei hakka ta ennast tapma, ehk olgu siis, et töö ise tapab." · "Kannata aga rõõmuga, noorik, ega armastus muidu tule, kui valu ei ole." Lk 67 · "Temal võiksid olla kümned ja sajad patud, ikkagi saaks ta nad andeks, sest kõik ju teavad, et iga ussi surm lunastab tema tapja üheksast patust." lk 352 Iseloomustused: · Andres - väga tõsine ja töökas mees. Andres oli pigem introvertne ja tahtis kõiges õiglust otsida. Sihikindel ega andnud teistele järele, kui leidis millegi õige olevat. · Pearu - võttis k...
Kui habras on hetk, milles elame Mängides väikse lapsega sõjamängu, karjuvad nad sind mängurevolvriga sihtides: ,,Ma tapsin su ära! Sa oled surnud!" mõistmata ise, mis need sõnad tegelikult tähendavad. Seletades talle inimese tapmist, ütleb ta: ,,Ega ma siis päriselt seda mõelnud. Sa oled vaid ,,mängult" surnud." Kuid varsti kogeb see laps, kui kiiresti muutub mäng reaalseks eluks ja tal tekib endalgi küsimus, kui habras on ikkagi hetk, milles elame. Noor ei oska karta ohte, mis võivad tema elu ohustada. Oleks meie oskus teada, mil sureme, saaksime enda elu korraldada just nii, et elame täisväärtuslikku elu kuni viimse hetkeni. Meil aga kahjuks puudub selline võime ja informatsioon ning selle tõttu hindame kõrgemalt iga hetke, mil elame, hingame. Samas peame arvestama, et iga hetk võime sattuda katastroofi, mille käigus võime kaotada oma kallima aarde- elu. Eredaks näiteks on Soomes Tuus...
Rahvuslik ärkamisaeg 10. klassile Rahvuslik ärkamisaeg Ajalooline taust Kultuurisündmused Kultuuritegelased Tähtsus Ajalooline taust Eesti- Venemaa kubermang Kehtib pärisorjuslik kord Tööstuse areng, uued tootmissuhted Pärisorjus pidurdab majanduse arengut Pärisorjuse kaotamine 1816-1819 Talude rent ja päriseksostmine Eestlaste eneseteadvuse kasv Esimesed eesti soost haritlased Kultuurisündmused 1861 eepos Kalevipoeg 1865 laulu-ja mänguseltsid "Vanemuine" Tartus ja "Estonia" Tallinnas 1869 I laulupidu Tartus 1870 L.Koidula "Saaremaa onupoeg" 1872 Eesti Kirjameeste Selts Kultuuritegelased Faehlmann Kreutzwald Jannsen Koidula Jakobson Hurt Köler Tähtsus Hakati tundma end ühtse rahvana Sündis rahvuslik teater Tekkis rahvuslik kunst Pandi alus laulupidude traditsioonile Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet Kujunes välja ühtne kirjakeel ...
Jerome David Salinger(1919-) Ameerika kirjanik, kelle romaan,, kuristik ruk" võitis suure lugejaskonna 2 maailmasõja järel. Ta sündis New York 1919 eduka kaupmehe perekonnas, 1936 astus new york ülikooli, kuid lahkus peagi et õppida äri saksamaal ja poolas. 1938a Ursinuse koledz, Pennsylvanias, aga lahkus sealt mõned kuud hiljem et õppida kirjutamist Burneti juuresKolumbia ülikooli juures. Teenis Ameerika sõjaväes 1942-1945. Esimene teos,,NOORED" ilmus Byrneti ajakirjas,,Story" 1940.a 1947,,Ümberpööratud mets" (edu ei kaasnenud) 1948 ,, Parim päev banaanikala püüdmiseks". 1951.a Kuristik rukkis"(portree linnateismelistest) 1951 ,,9lugu"(võlts kaasaegne elu) Samal aastal kolis ta Inglismaale Cornishisse. Kirjutas säästlikult ja ainult Glasside perekonnas. Need lood koguti kokku raamatusse ,,Franny ja Zooly" (1961.a) ,, Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" ning ,,Seymore, sissejuhatuseks". Menu tõi talle romaan,, Kuristik rukkis" kus ta kuju...
MEFISTOFELES: Maa pisijumal elab endistmoodi- pn sama kentsakas kui siis, kui loodi. Tal pisut kergem oleks kiratseda, kui mõistus tema teed ei valgustaks. See loomadest peab eraldama teda, kuid teeb ta loomadestki hullemaks. FAUST: Võid ahvide ja laste ees, kui sulle piisab, tark ja sügav näida. Kui süda sul ei sütti sees, sa teiste südameid ei läida. (tundmust ei saa teeselda) WAGNER: Kuid menu osaks ettekandele saab siiski tänu kõneandele. FAUST: See üksnes elab ilma vaevata, kes väliskoorest satub vaimustusse. Ta ahnelt rühmab aardeid kaevata ja rõõmus on kui leiab vihmausse. MEFISTOFELES: Siin ilmas teen ma kõik, mis nõuad, nii nagu õige teenri viis. Kui aga teise ilma jõuad, mind omakorda teenima pead siis. FAUST: Kui petta suudad mind ja aina meel enam rahutus ei paina, kui elu nautimas mind näed, siis võitnud on su võluväed. MEFISTOFELES: See jutt ei heida teile halba varju. See ala-tean, kui tülgas on ta. Kui haigus, mill...
Karl Ristikivi "Rohtaed" Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku hariduse. Ta õpetas oma poega oma meetmete järgi, kuid ei sundinud teda millekski ja lubas ka poistega mängimas käia. Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ta soov oli käia isa jälgedes. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. Head inimesed surevad vara, ja ka Juuliuse võõrasema suri veel enne, kui nad jõudsid Juuliusega kasvõi korra tülitseda. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Peale vanemate surma tuli poisi onu ja võttis ta oma tallu elama. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma N...
KIRSIAED A.Tsehhov A. Tsehhovi näidend on leseks jäänud mõisaomanikust Ranevskajast, tütrest Anjast, kasutütrest Varjast ja Ranevskaja vennast Gajevist. Teisteks peategelasteks on veel kaupmees Lopahhin ning kontorikirjutaja Jepihhodov Lugu algab sellega, et Pariisist saabub Ranevkaja koos oma tütrega ja teenijatega, kes koos neile rongijaama vastu läinud Gajeviga tagasi mõisa tulevad. Mõisaproua läks viie aasta eest Pariisi, et murede eest põgeneda. Eelkõige oli muredeks tema poeg, kes jõkke uppus ja abikaasa kaotus. Mõisaga on lood kehvasti. See on võlgades ja läheb koos kirsiaiaga, mis on majaga samal krundil, oksjonile. Ranevskajal on nõrkus oma raha ära laristada ja välja laenata. Pariisis olles armus ta petisesse, kes ta kaudses mõttes paljaks röövis. Ka vennal Gajevil pole mõisa päästmiseks raha. Ainus väljapääs oleks Lopahhini idee: kirsiae...
Retsensioon Lugesin Moliere'i ,,Tartuffe". See näidend on üks tema loomingu kesksest teosest. Selle näidendi ilmumise õiguse eest pidi ta viis aastat võitlema kirikuringkondadega. ,,Tartuffe" kanti esimest korda avalikkuse ees ette 5. augustil 1667 ja sel oli väga suur edu. Ma arvan, et selle edu põhjuseks võis olla see, et autor oli pilke objektiks valinud variseri, kes vagaduse maski all oma musti asju ajab ning sellega tabas Moliere tolle aja ühiskonna üpriski olulist pahet. Näidend koosneb viiest vaatusest. Tegelased on järmised: proua Pernelle- Orgoni ema, Orgon- Elmire'i mees. Elmire- orgoni naine, Damis- Orgoni poeg, Mariane- orgoni tütar, Valere- Mariane'i peigmees, Cleante- Elmire'i vend, Tartuffe- vagatseja, Dorine- Mariane'i toaneitsi, härra loyal- kohtuteener, politseiametnik ja Flipote- proua Pernelle'i teenijanna. Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. Näidendi keskseks tegela...
Titaanid ja kaksteist olümplast. Titaanid olid kõige vanemad jumalad. Kõige tähtsam neist oli Kronos. Ta valitses titaanide üle, kuni tema poeg Zeus tema aujärjelt minema kihutas ja võimu enda kätte haaras. Kaksteist suurt olümplast olid kõige tähtsamad titaanidele järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks kuna Olümpus oli nende kodu. See mis Olümpus on, seda ei saagi pmst seletada. 1. Zeus (Jupiter). Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellelegi pidi kuuluma.Meri langes Poseidonile, allmaailm Hadesele.Zeusist sai ülemvalitseja.Ta oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli.Tema oli võimsam kui kõik teised taevalised kokku. Ometipolnud ta kõikvõimas ja kõiketeadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata."Iliases" veab teda Poseidon ninapidi ja seda teeb ka Hera. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse tei...
Fausti sisukokkuvõte Faust algab proloogiga, kus Mefistofeles ja Issand arutavad headuse ja kurjuse üle Mefistofeles on kindel, et Faust pöördub kurja poole kuid Issand usub, et Fausti usk on suurem ja et ta ei pöörduks kurjuse poole ning et ta jääks õige tee peale. Nad sõlmivad kokkuleppe. Faust on doktor, kes on väga haritud, tark, teab palju maailmast, kuid siiski ta on sellest kõigest tüdinenud, teda ei rahulda enam ainult teadmised ning ta tunneb väsimust, ta ei arva, et teadmised teda kuidagi aitaksid või talle kuidagi kasuks oleksid, need ei anna talle kokkuvõttes midagi juurde, mis oleks talle vajalik, et ta leiaks hingerahu. Faust tunneb ennast nii halvasti, et otsustab oma elu lõpetada, ta tahab juua mürki kuid viimasel hetkel otsustab ta ringi, sest kuuleb laulu sellest ajast kui ta veel noor oli talle meenub nooruspõlv ja mälestused ning selle tõttu otsustab ta rin...
Maarja Pohl 10C Diana Leesalu ,,Mängult on päriselt" Lugu räägib paralleelselt 12-aastasest Mikust ja tema 18-aastasest õest Mirjamist. Mikku kiusatakse koolis suuremate poolt iga päev. Isa on koolis direktor, keda kõik vihkavad. Lõpuks viskab Mikul kõik üle ning kuidagi moodi suudab ta kooli maha põletada, ning peale seda jookseb kodust minema. Oma teega jõuab ta Tartusse, kus kohtab poisiklutti nimega Sasa. Koos Sasaga hakkavad toimuma igasugused juhtumised ning kohatakse ka Jaanikat plikakest, kes ei tee just kõie lapselikumat ja legaalsemat tööd. Mirjam on Tartus üliõpilane, kes vaevalt tundidesse jõuab ning tihtilugu ärkab pohmakaga. Miku ja Mirjami sõprade ja tuttavade teed rist...
VanaKreeka kirjandus 1) Esimesed asutused Kreeka territooriumil tekkisid 2. aastatuhande alguse poolel. 2) Kreeka kirjandus jagatakse 4 perioodiks: Arhailine Klassikaline Hellenism Rooma impeerium 3) Eeposte "Iliase" ja "Odüsseia" autoriks peetakse Homerost, eeposed on kirjutatud värsimõõdus, mida nim. heksameetriks.
J.Kross ,,Keisri hull" Peategelane: Viljandi kreisi Võisiku mõisa omanik Timotheus von Bock ajalooline isik, keiser Aleksander I tiibadjutant ja sõber, kes teadaolevalt võttis endale naise talurahva hulgast, kirjutas Al. I-le kirja, milles ütles tõtt tema valitsemismeetodite kohta, mille järgselt Aleksander I ta vangistada lasi. Põhiprobleem: Kas inimene (Timotheus von Bock) jääb kannatuste järel truuks oma vaadetele või murdub. Aeg: 19. saj algus (I pool) J.Kross alustab romaani Timotheus (Timo) von Bocki ja Eeva tutvumisest, mis on nähtud Eeva venna Jakob Mättiku silmade läbi (teos on kirjutatud Jakobi päevaraamatuna, seega mina-vormis). (Ilmselt ei olnud Krossi käsutuses nii palju materjali, et kirjutada Timo seisukohalt, eriti puudutab see tema surmaga seotud asjaolusid, mida ei olekski saanud Timo sõnadega kirja panna). Timo saadab Eeva (temaga koos läheb ka Jakob) mitmeks aastaks pastor O...
annaabi.ee 
