Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kõik on täis - Priit Pedajas (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Retsensioon
P. Pedajas „Kõik on täis”
22. oktoobril külastasin Kuressaare Linnateatrit, kus etendus Priit Pedajase lavastatud näidend „Kõik on täis”. Lavateos kajastas restoranis töötava administraatori tavalist rasket tööpäeva, mis nõuab head suhtlemisoskust ja rahulolu säilitamist. Näidend algab tegelase tööle tulekuga ja lõpeb sealt lahkumisega.
Teose lavastaja Priit Pedajas on silma paistnud oma väga hea staažiga, olles lavastanud palju näidendeid alates juba 1979. aastast ja samas pälvinud palju preemiaid. Minu arvates oli lavastaja töö väga hea ja nauditav. Kriitika poole pealt ei oska midagi kommenteerida. Lavastaja oli tegelaskuju karakteri väga hästi esiletoonud, eristades erinevaid tegelasi vaid ühe inimese läbi. Sellegipoolest jäi vahel arusaamatuks, kellega peategelane nüüd telefonis räägib, kuid enamjaolt oli see minu viga. Paljukiidetud lavastaja Priit Pedajas oli näidendi hästi lavale toonud . Näitemängu põhieesmärgiks oli panna vaatajaskond naerma , kuid samas näidata kui raske, keeruline ja väsitav võib olla üks tavaline tööpäev.
Osatäitjaks oli seekord Taavi Teplenkov, kes mängis 40 erinevat osa. Kui kuulsin, et näidendis esineb ainult üks näitleja, olin hämmingus, kuid seda vaid etenduse alguseni . See, kuidas Teplenkov suutis üksi ära rahuldada tervet saalitäis vaatajaskonda oli üllatav. Kindlasti nõudis selline tulemus palju tööd ja harjutamist, mida oli näha tegelase ilmekast kõnest ja žestidest. Kuna mina isiklikult ei tegele näitlemisega, siis oleks huvitav teada, kas näitleja harjutas liigutused ja näoilmed selgeks või tulevad need loomulikult. Pigem kaldun arvama teist varianti , kuna Teplenkovil tuli oma rolli väljamängimine väga loomulikult. Kõige rohkem meeldis minule tema pingevaba näitlemine. Arvan, et paljud eesti näitlejad ei suudaks sellise tööga toime tulla. Põnev oli jälgida tegelasi, keda Teplenkov mängis. Väga hästi oli välja toodud tänapäeva inimeste iseloomujooned, mis eriti kajastus siis, kui hotelli administraator küsis helistaja käest:” Kas te saaksite , palun, oodata?”. Sellisele lihtsale küsimusele vastas iga inimene erinevalt, mis tihtipeale olenes helistaja seisusest, mida rikkam oldi , seda tähtsamalt kõneldi. Kõige meeldejäävamaks jäi vananaise roll, kes tihtipeale meenutas minu vanaema. Nagu iga teinegi pensionär kritiseerib kõike, mis pähe tuleb ja kohe kindlasti ei jää rääkimata raske nooruspõlv koos kannatustega, mida too on pidanud läbi elama. Tähtsamaid ja rikkaid inimesi oli esiletoodud peenema hääletooniga ning üleoleva suhtumisega. Kuulsaid inimesi ei võinud kohelda samamoodi nagu tavainimesi. Selline käitumine tuli välja siis, kui restorani külastas superstaar ning hotellijuhataja tegi kõik, et kuulsus end mugavalt tunneks. Kokkuvõtlikult arvan, et Teplenkov on väga andekas ja koomiline näitleja, kes suudab paljude erinevate rollidega toime tulla.
Etenduse „Kõik on täis” kunstnik oli Riina Degtjarenko. Lava kunstlik lähenemine oli hästi lahendatud väheste kujundusobjektide näol, mida ei liigutatud kordagi kogu näitemängu ajal. Laval oli vaid laud, toolid ning teadetetahvel. Sellise lavastuse puhul oleks piisanud vaid telefonist ning toolist, kuid eks kõik need asjad andsid etendusele
midagi juurde. Kogu paberite pahn , mis laual ja selle ümbruses asetses, läks väga hästi kokku teose süžeega, mis oli üpris tormikas. Valgustuseks oli tavaline tuli ning see sobis lavale kõige paremini. Arvan, et igasugune värvide mäng ei oleks mitte kuidagi sinna sobinud, kuna tegemist oli siiski tavalise tööpäevaga.
Muusikalist poolt arendas jaan Allikmaa, millele pöörati selles etenduses väga vähe tähelepanu. Harva esines vaikset taustamuusikat, mis süvenenult näidendile võis isegi kuulmata jääda. Üldiselt ei olnud vajalikkust heliefektidele, kuigi mõnes naljakamas kohas oleks võinud veidi valjemat heli kostuda.
Kokkuvõtteks andis see etendus mulle väga positiivse mulje. Kindlasti oli selle põhjuseks andekas näitleja, kes justkui kutsuks inimesi teatrisse. Näidend ei olnud ka väga pikk ning möödus üpris kiirelt. See oli üks parimaid teoseid, mida olen teatris näinud ning loodan, et taolisi tükke tuleb veelgi.
Kõik on täis - Priit Pedajas #1 Kõik on täis - Priit Pedajas #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 59 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor muri Õppematerjali autor
Retsensioon P.Pedajase teatritükile "Kõik on täis"

Sarnased õppematerjalid

Teatrietenduse retsensioon-Kõik on täis
2
doc

Teatrietenduse retsensioon "Kõik on täis"

Robin Soolind Teatrietenduse retsensioon Becky Mode ,,Kõik on täis" Käisin 27. novembril Eesti Draamateatri väikses saalis vaatamas Priit Pedajase lavastatud monoetendust ,,Kõik on täis". Esmakordselt etendus antud näidend 18. jaanuaril 2008 Eesti Draamateatri maalisaalis. Lavateos kajastas restoranis töötava administraatori tavalist tööpäeva, mis nõuab head suhtlemisoskust ja rahulikkuse säilitamist. Näitemängu põhieesmärgiks oli panna vaatajaskond naerma, kuid samas näidata, kui raske, keeruline ja väsitav võib olla üks tavaline tööpäev. Näidend algas tegelase tööle tulekuga ja lõppes sealt lahkumisega

Kirjandus
Teatriteaduse eksam kevadsemestril
14
doc

Teatriteaduse eksam kevadsemestril

sajandil, kui paljudes teatrites hakati lavastama menuromaane (Tammsaare, Luts). Dramaturgiline tekst on mingitele teistele tekstidele (ilu- või ajakirjandus, dokumendid, intervjuud jt) tuginev, teatris esitamiseks mõeldud draamateos. Nt Merle Karusoo kompositsioon ,,SOS", mis põhineb mõrvarite intervjuudel. 8. Mis on näidend, mis on lavastus, mis on etendus? Näidend on teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Kõik näidendid kokku moodustavad näitekirjanduse ehk draamakirjanduse ehk dramaatika. Lavastus on kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt loodud teos. Lavastuse aluseks on tavaliselt näidend, kuid lavastus ei ole näidendi esitamine teatris, vaid enamasti ikka näidendi tõlgendus, see tähendab iseseisev kunstiteos. Kui näidendi tegelaste kõne saab otseselt sõnadena lavastusse üle kanda, siis remargid tuleb tõlkida

Kirjandus- ja teatriteaduse alused
Kirjandus- ja teatriteaduse alused
14
doc

Kirjandus- ja teatriteaduse alused

sajandil, kui paljudes teatrites hakati lavastama menuromaane (Tammsaare, Luts). Dramaturgiline tekst on mingitele teistele tekstidele (ilu- või ajakirjandus, dokumendid, intervjuud jt) tuginev, teatris esitamiseks mõeldud draamateos. Nt Merle Karusoo kompositsioon ,,SOS", mis põhineb mõrvarite intervjuudel. 8. Mis on näidend, mis on lavastus, mis on etendus? Näidend on teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Kõik näidendid kokku moodustavad näitekirjanduse ehk draamakirjanduse ehk dramaatika. Lavastus on kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt loodud teos. Lavastuse aluseks on tavaliselt näidend, kuid lavastus ei ole näidendi esitamine teatris, vaid enamasti ikka näidendi tõlgendus, see tähendab iseseisev kunstiteos. Kui näidendi tegelaste kõne saab otseselt sõnadena lavastusse üle kanda, siis remargid tuleb tõlkida

Teatriteaduse alused
Üldine Teatriajalugu I
38
doc

Üldine Teatriajalugu I

Üldine teatriajalugu I 2009/2010 kevadsemester 1) Lope de Vega elu ja loomingulised põhimõtted. Hispaanias kujunes välja erakorraline olukord: võit mauride üle (autoriks kogu hispaania rahvas, kõik võitlesid käsikäes), seoses sellega kerkib päevakorda üleüldise võrdsuse idee. Aumõiste ­ kõik võitlusvõimelised kodanikud, mitte vaid aadlikud. Rahvuskarakteri väljakujunemine läbi reconquista. Oma õiguste maksma panemine, seismine oma õiguste eest, üks põhilisi õiguseid oli õigus mitte töötada. Töö oli vastuolus au-ideega. Töö võrdsustati mitte- vabade inimestega. Auasjaks peeti aga hoopis kulutamist. Ameerika kuld ja hõbe lubasid neid veidi aega ülbitseda. Ajapikku saab majanduslik langus üha ilmsemaks. Hispaania kuulub bandiitite ja röövlite armeesse

Üldine teatriajalugu
Üldine Teatriajalugu II
35
doc

Üldine Teatriajalugu II

Leidlikkus ja mõttepingutus, et tuua selline asi lavale. Vaatajale avaldas see suurt muljet. Koos sellega otsekohe tekkis mõtlevates inimestes, et kas seda ikka on vaja, kas sellisel kujul peab näitama elu ennast. Tekkis skeptikute leer, kes algusest peale saatsid lendu sõnumeid, nägid asjas asja iseennast. Romaan ,,Lõks" oli palju kaalukam ja värvikam, lavale kandes kaotas see midagi oma sisukusest. Lõpuks selgus, et näidendid olid lisaks uuele ja ootamatule ka kõik see vana, millega melodraamade publik oli väga harjunud. Oli tegevuse pingeline arendus, efektsed situatsioonid, oli melodramaatiline pahategija. Tingimata lurjus jälitab oma ohvrit, kes oli puhtuse ja headuse kehastus. Romaanis lahti seletatud kuidas see mõjutab inimese saatust, kui toodi lavale, siis muutus melodramaatilisteks motiivideks. Siin ei olnud enam keskkonna mõju, inimese saatus kujuneb õnnetuks, kuna keegi kuri inimene tahab temaga arveid õiendada ­ kurja inimese tahe

Üldine teatriajalugu
Antiikteater
17
odt

Antiikteater

Filosoof Sokrates leidis, et tähtis on vooruse olemuse mõistmine, Aristoteles aga oli veendunud, et äärmuste vahel tuleb leida kesktee. Loomulikult ei ühtinud filosoofide mõtted alati ja paljud teooriad ei kattunud. Kuid kahtlemata on filosoofial Antiik-Kreeka kultuuris väga oluline koht. Milline nägi välja Vana-Kreeka ühiskond ja kuidas toimis riigikorraldus? Tänapäeva Kreeka oli jaotatud linnriikideks - see ei olnud ühtne riik, vaid killustunud. Mitte kõik linnriigid ei olnud sarnased. Kaks tähtsamat neist olid Sparta ja Ateena, väga erinevad linnriigid. Võib öelda, et Spartas valitses tohutult karm mentaliteet ja selle ühiskond erines tunduvalt Ateena omast. Ateena valitsemisvorm oli demokraatlik, Spartal seevastu aristokraatlik. Sparta kodanike seas olid domineerivaks spartiaadid - elukutselised sõjamehed. Ateenas omasid kodaniku staatust kõik täiskasvanud meessoost põliselanikud

Teatriajalugu
Üldine teatriajalugu I sügis
24
doc

Üldine teatriajalugu I sügis

Kreeka mütoloogia fikseerib hästi ära ühe maailmavaate ja selle arenguetapid. Iga uus etapp sulab eelnevaga kokku. Kui kreeklased vallutasid Trooja, siis tõid nad endaga kaasa päikesekuninga Apolloni kultuse, mis sai Kreekas tuntuks oma optimistlikkuse poolest. Apolloni kultus saab peaaegu tähtsamaks kui Zeusi kultus ­ inimeste kaitsja see, kes tapab maa, maajõud olid aga titaanid, kelle Zeus alistas. Apolloni tempel hakkas asuma Delfis, kus lahendati kõik kreeklaste probleemid. Apollon tappis mao ja lepitas Zeusi maaga. Seejärel viidi sisse maakummardamise kultus. Maa kehastas elujõudu, viljakust ja paika, kuhu lähevad surnute hinged. Delfi oraakel kuulutas välja surnute õigused, Apolloni preestrite kätte koondus juriidiline õigus (Apollon andis Orestesele loa oma ema tappa). Tekkis Demeteri kultus ehk maakultus. Demeter pani need, kes eluajal olid õilsad olnud Elüüsiumiväljadele elama, kui nad surid

Üldine teatriajalugu
Kreeka ja Rooma teater
13
doc

Kreeka ja Rooma teater

Enne võistlusi hakati valima züriid, koguti 500 ateenlase nimed (50 igast Ateena ringkonnast ) ja need omakorda pandi kümnesse urni ja hoiti Parthenonis. zürii koosnes 10 isikust (valiti urnidest), lõplik otsus tehti zürii koosseisus samuti loosiga valitud viie liikme häälega. Tegelikeks võitjaiks olid ainult koreeg, kirjanik ja protagonist, kes tunnustati esimesteks; neid pärjati eefeuga siinsamas teatris. Kolmas "võit" võrdus faktiliselt kaotusega. Kuid kõik kolm kirjanikku ja protagonisti said auhinnad, mis olid ühtlasi ka honorariks. Zürii otsust hoiti riigiarhiivis. IV sajandi keskpaiku avaldas Aristoteles need arhiivimaterjalid. Pärast tema teose ilmumist hakati märkima kivile iga pidustuse võitude koondregistrit ja võitjate nimestikke, ja meieni on säilinud rida nende raidkirjade fragmente. Väga rikas miimiliste elementide poolest oli ka Dionysose kultus, ja draama kujunemine iseseisvaks

Uurimistöö alused ja metoodika




Kommentaarid (4)

prukkar profiilipilt
prukkar: päris hea
18:45 06-04-2010
hann3z101 profiilipilt
hann3z101: tänks
23:08 12-02-2009
signe3 profiilipilt
signe3: hea!
21:00 11-12-2008



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun