Kõik on täis - Priit Pedajas (4)

Retsensioon
P. Pedajas „Kõik on täis”
22. oktoobril külastasin Kuressaare Linnateatrit, kus etendus Priit Pedajase lavastatud näidend „Kõik on täis”. Lavateos kajastas restoranis töötava administraatori tavalist rasket tööpäeva, mis nõuab head suhtlemisoskust ja rahulolu säilitamist. Näidend algab tegelase tööle tulekuga ja lõpeb sealt lahkumisega.
Teose lavastaja Priit Pedajas on silma paistnud oma väga hea staažiga, olles lavastanud palju näidendeid alates juba 1979. aastast ja samas pälvinud palju preemiaid. Minu arvates oli lavastaja töö väga hea ja nauditav. Kriitika poole pealt ei oska midagi kommenteerida. Lavastaja oli tegelaskuju karakteri väga hästi esiletoonud, eristades erinevaid tegelasi vaid ühe inimese läbi. Sellegipoolest jäi vahel arusaamatuks, kellega peategelane nüüd telefonis räägib, kuid enamjaolt oli see minu viga. Paljukiidetud lavastaja Priit Pedajas oli näidendi hästi lavale toonud . Näitemängu põhieesmärgiks oli panna vaatajaskond naerma , kuid samas näidata kui raske, keeruline ja väsitav võib olla üks tavaline tööpäev.
Osatäitjaks oli seekord Taavi Teplenkov, kes mängis 40 erinevat osa. Kui kuulsin, et näidendis esineb ainult üks näitleja, olin hämmingus, kuid seda vaid etenduse alguseni . See, kuidas Teplenkov suutis üksi ära rahuldada tervet saalitäis vaatajaskonda oli üllatav. Kindlasti nõudis selline tulemus palju tööd ja harjutamist, mida oli näha tegelase ilmekast kõnest ja žestidest. Kuna mina isiklikult ei tegele näitlemisega, siis oleks huvitav teada, kas näitleja harjutas liigutused ja näoilmed selgeks või tulevad need loomulikult. Pigem kaldun arvama teist varianti , kuna Teplenkovil tuli oma rolli väljamängimine väga loomulikult. Kõige rohkem meeldis minule tema pingevaba näitlemine. Arvan, et paljud eesti näitlejad ei suudaks sellise tööga toime tulla. Põnev oli jälgida tegelasi, keda Teplenkov mängis. Väga hästi oli välja toodud tänapäeva inimeste iseloomujooned, mis eriti kajastus siis, kui hotelli administraator küsis helistaja käest:” Kas te saaksite , palun, oodata?”. Sellisele lihtsale küsimusele vastas iga inimene erinevalt, mis tihtipeale olenes helistaja seisusest, mida rikkam oldi , seda tähtsamalt kõneldi. Kõige meeldejäävamaks jäi vananaise roll, kes tihtipeale meenutas minu vanaema. Nagu iga teinegi pensionär kritiseerib kõike, mis pähe tuleb ja kohe kindlasti ei jää rääkimata raske nooruspõlv koos kannatustega, mida too on pidanud läbi elama. Tähtsamaid ja rikkaid inimesi oli esiletoodud peenema hääletooniga ning üleoleva suhtumisega. Kuulsaid inimesi ei võinud kohelda samamoodi nagu tavainimesi. Selline käitumine tuli välja siis, kui restorani külastas superstaar ning hotellijuhataja tegi kõik, et kuulsus end mugavalt tunneks. Kokkuvõtlikult arvan, et Teplenkov on väga andekas ja koomiline näitleja, kes suudab paljude erinevate rollidega toime tulla.
Etenduse „Kõik on täis” kunstnik oli Riina Degtjarenko. Lava kunstlik lähenemine oli hästi lahendatud väheste kujundusobjektide näol, mida ei liigutatud kordagi kogu näitemängu ajal. Laval oli vaid laud, toolid ning teadetetahvel. Sellise lavastuse puhul oleks piisanud vaid telefonist ning toolist, kuid eks kõik need asjad andsid etendusele
midagi juurde. Kogu paberite pahn , mis laual ja selle ümbruses asetses, läks väga hästi kokku teose süžeega, mis oli üpris tormikas. Valgustuseks oli tavaline tuli ning see sobis lavale kõige paremini. Arvan, et igasugune värvide mäng ei oleks mitte kuidagi sinna sobinud, kuna tegemist oli siiski tavalise tööpäevaga.
Muusikalist poolt arendas jaan Allikmaa, millele pöörati selles etenduses väga vähe tähelepanu. Harva esines vaikset taustamuusikat, mis süvenenult näidendile võis isegi kuulmata jääda. Üldiselt ei olnud vajalikkust heliefektidele, kuigi mõnes naljakamas kohas oleks võinud veidi valjemat heli kostuda.
Kokkuvõtteks andis see etendus mulle väga positiivse mulje. Kindlasti oli selle põhjuseks andekas näitleja, kes justkui kutsuks inimesi teatrisse. Näidend ei olnud ka väga pikk ning möödus üpris kiirelt. See oli üks parimaid teoseid, mida olen teatris näinud ning loodan, et taolisi tükke tuleb veelgi.