Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mida toob kaasa ilmastumine (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida toob kaasa ilmastumine?
  • Mida ollakse saavutatud 21 sajandiks?
  • Mida annab aga see et toimub pidev üleilmastumine?
  • Mis annaks tõuke arenguks veelgi kõrgemale tasemele?
Mida toob kaasa ilmastumine?
Mida ollakse saavutatud 21. sajandiks? Tuleb tõdeda, et palju. Taevas vuhisevad ka helist kiiremad lennukid, elekter on peaaegu igas kodus, ümber maailma tiirlevad satelliidid, sündmusi saab vahendada reaalajas, laialdaselt levivad mobiilside ja Internet. Inimkond on kasutusele võtnud nii laser -kui geenitehnoloogia . Osatakse kloonida elusolendeid.
Peaaegu igas kodus on arvuti või kaks, tööle sõidetakse autodega. Ületarbimine võtab järjest hoogu, ainult tagajärgedele ei taheta mõelda. Harva meenub see, mis on olemas, kuid tihti ollakse mures selle pärast, mida ei ole. Tundub, et motoks on saamas loosung: võidab see, kellel on surres rohkem asju. Hoolega jälgitakse teisi. Kui naaber ostab uue ning võimsama sõiduki , siis tekib enamasti tahtmine omale veelgi uhkem muretseda.
Teaduse areng on meeletu see on kaasa toonud palju probleeme. Räägitakse nii öko-, rahvastiku- kui eetikakriisist. Inimkond on oma arenguga viinud keskkonna ohtlikku seisu. Vaieldamatult on kliimasoojenemine muutunud ohtlikuks, kuigi see on toimunud juba pikemat aega, hakkavad tagajärjed alles ilmnema. Maailmas on märgata muutusi: lund sajab seal, kus seda pole varem olnud, ja Eestis, kus enamasti oli talviti pakane, kallab vihma ja jääkristallidest ei maksa enam eriti unistada .
Toimunud on laialdane vihmametsade hävitus, kõrbed suurenevad, mattes üha suuremaid alasid liiva alla. Harvad ei ole juhused, et uudistes võib kuulda uuest naftareostusest. Tänavatele visatakse rämpsu, saastatuse aste on erakordselt kõrge.
Tähelepanuta jääb seegi, et see, mida loodus pakub, ei ole ammendamatu, ka maavarad lõppevad. Naftavarud ongi ohtlikult vähenenud. Alati ei oleks vaja kõike nii meeleheitlikult pakkida. Peaks ju piisama, kui näiteks helbeid müüakse ainult karbis ja mitte veel ka kilekotis. Ühest esemest toodetakse üha uuemaid variante , muidugi tahab enamus kõige viimast mudelit.
Väiksemat ohtu ei kujuta endast ka rahvastikukriis. Elanikkond kasvab kiiresti ja ebapropotsionaalselt. Euroopas ollakse mures on väikse sündimuse ning vananeva ühiskonna üle, siis näiteks Indias on iive liige kõrge. Seal elavad paljud väga viletsates oludes, linnade ääres on slummid , kus puuduvad majad, on tihti vaid kuure meenutavad ehitised, rääkimata joogikõlbuliku vee olemasolust, kõike ümbritseb räpasus ja mustus . Seal elavatel inimestel pole normaalseid võimalused, arstiabi ning haridus võib jääda kättesaamatuks. On tekkinud niinimetatud Kolmas Maailm, mis võib jääda teistele vaid pilkamiseks või heal juhul haletsemiseks.
Murelikuks teevad ka ülemaailmsed kuritegevusorganisatsioonid ja terrorirühmitused. Kriminaalsus süveneb, kadumas on niinimetatud isa-kuju. Levib arvamus, et kõik on lubatud, ei ole hullu , kui tegeldakse rahapesuga või ollakse palgamõrvar, peaasi et vahele ei jääda. Karistamatuse tunne on viinud ühiskonna väärtused eetikakriisini, mis aina progresseerub. Samas surub peale lääne ühiskonnas leviv elumudel, kus peamine on ilmselt vaid enesetõestus ja edukus Inimene tunneb end üha frustreerunumana. Linnastunud isik võõrandub, toimetulek esitab järjest suuremaid nõudmisi, edu nõuab lausa, et oldaks Übermench, keegi tugev, ambitsioonikas ning võimukas.
Õnneks ei saa aga öelda, et inimesed ei ole neid probleeme märganud Ka nende likvideerimiseks tehakse palju tööd Luuakse üha uusi organisatsioone, mis otsivad lahendusi ja arendaksid välja uusi ja moodsamaid tehnikaid, mis oleksid ka keskkonnasõbralikud. Laieneb puhtama energia kasutus, luuakse uusi hüdroelektrijaamu, paigaldatakse päikesepaneele. Tulevikus on lootust ka sõita rohkem autodega, mis on hübriidmootoriga. Aktiivsed on nii rohelised, kes tegutsevad üleilmaliselt, kui ka rahvusvaheline Punane Rist , kriisikolletesse näiteks Aafrika, millest üks suur osa kannatab nälja ning haiguste all saadetakse nii humanitaar - kui arstiabi. Vaesemad piirkonnad saavad toetusi erinevatelt organisatsioonidelt ning riikidelt. Üha rohkem tahetakse muuta maailma paremaks.
Mida annab aga see, et toimub pidev üleilmastumine? See pakub palju uusi ja huvitavaid võimalusi: saab reisida , tutvuda teiste kultuuridega ja inimestega. Enesetäiendamine on lihtne, tihedat koostööd tehakse erinevate alade spetsialistidega ja infovahetus ei ole enam probleem.
Ilmastumine aitab kaasa ka infolevikule, nii ei ole võimalik hoida toimuvat saladuses või varjata tegelikkust välismaailma eest, nii nagu seda tegi kunagi raudne eesriie. Diktaatorlikud juhid võivad küll kehtestada tsensuuri, aga nad ei saa peatada teabe levikut internetis. Nii tajutakse probleeme märksa paremini.
Juba esimese elusorganismi tekkest alates on maailm ümber kujunenud, pinnast on katnud paks kiht jääd, mandrid on nihkunud, on toimunud veetaseme tõus, tekkinud palju uusi liike. Vaadates elu selle vaatenurga alt, siis kõik, mis ei ole enam sama, mis varem peaks olema positiivne. Kas saaks aga öelda, et näiteks pärast senise looduse deformatsiooni ei võiks toimuda progress, mis annaks tõuke arenguks veelgi kõrgemale tasemele?
Kas ongi põhjust vaadata kõike mustades värvides? Maailmalõppu on ennustatud juba aastatuhandeid, ent inimkond elab endiselt. Jah, võib tunduda, et maailm on kuristiku äärel, aga kas sillaehitamine ongi nii võimatu. Tuleb vaid veidi hoolida ja olla uhke saavutuste üle. Probleemide lahendused on kindlasti olemas, tuleb need vaid leida...
Mida toob kaasa ilmastumine #1 Mida toob kaasa ilmastumine #2 Mida toob kaasa ilmastumine #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 56 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Loup Õppematerjali autor
Räägib kesskkonnast

Sarnased õppematerjalid

Maailmataju holograafia
149
pdf

Maailmataju holograafia

Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 2

Teadus
Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 2

Teadus
Maailmataju
477
pdf

Maailmataju

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab

Karjäärinõustamine
Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused
17
rtf

Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused

Kordamisküsimused eksamiks Eksamil tuleb vastata kolmele küsimusele neljast, mis on kõik valitud siinsete küsimuste seast. Vastus peaks olema ammendav, mis ilmselt seab vastusele vähemalt üheleheküljelise mahunõude. Autorite teadmine ei ole kohustuslik vaid soovitatav. Siin on need esitatud kordamise hõlbustamiseks. 1. Mida peavad Appadurai (1986) ja Kapytoff (1986) silmas ,,asjade kultuurilise biograafia" all? Nende tees on, et asjadel on sotsiaalsed elud. Seega ta ütleb, et kaubaks olemine ei ole ainult majanduse osa, vaid ,,moraalse majanduse" osa. a. asjad omavad erinevaid väärtusi oma erinevatel eluetappidel, olenevalt sellest, kes on tema omanikud, kontekstist, kasutusest jne viies asjade kultuurilise biograafiani. b

Tarbimissotsioloogia
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected].

Üldpsühholoogia
KULTUURITEOORIA
32
doc

KULTUURITEOORIA

individuaalsus lahustub muusikas, mõistusele see aga ei mõju. tuletame meelde hamleni rotipüüdjat, või lugu sellest, kuidas vihane pillimees, pärast külarahvaga tülliminekut, mängis nii, et külarahvas tantsis ennast surnuks milline oleks tolleaegne muusikaesteetika? klassikalise muusika ideaal oli visuaalne ideaal : muusika on parim partituuris. kant väitis, et muusika on kasvatamatu : hästikasvatatud on ta ainult partituuris, visuaalse teksti harmoonia on siin oluline. küsimus mida võiks küsida, siis mis organi jaoks helilooja komponeerib? tahaks öelda, et siiski aju jaoks. kuulmine on küll paratamatu, aga see ei tohiks meeldida meie tajuorganitele : ehk siis, 19.saj esimese poole esteetika ültes, et kui te saate naudingu kuulamisest, siis see on halb (romantismijärgselt on see arusaadav). lääne kunsti erijoon : naudingu edasilükkamine (kestab siiamaani : muusika järgi tantsimine on kindlasti madalam kui selle pingsalt kuulamine või sellest mõtlemine)

Kultuur
Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned
42
docx

Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned

.......................................................18 Kokkuvõte............................................................................................................. 20 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 21 2 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sissejuhatus Ajalooteadus tavatseb koondada sajandid pikemateks ajastuteks, mida iseloomustavad teatavad ühiskonnasuhted, elukorraldus ja majandus. Sarnaseid üldistusi kasutab ka sotsiaalteadus, piirdudes küll enamasti lähema ajaloo süstematiseerimisega. Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit – turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad

Ühiskond
Tarbimissotsioloogia
96
pdf

Tarbimissotsioloogia

1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne

Tarbimissotsioloogia




Kommentaarid (1)

kenn146 profiilipilt
kenn146: päris hea materjal
16:15 11-01-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun