Mida toob kaasa ilmastumine (1)

Mida toob kaasa ilmastumine?
Mida ollakse saavutatud 21. sajandiks? Tuleb tõdeda, et palju. Taevas vuhisevad ka helist kiiremad lennukid, elekter on peaaegu igas kodus, ümber maailma tiirlevad satelliidid, sündmusi saab vahendada reaalajas, laialdaselt levivad mobiilside ja Internet. Inimkond on kasutusele võtnud nii laser -kui geenitehnoloogia . Osatakse kloonida elusolendeid.
Peaaegu igas kodus on arvuti või kaks, tööle sõidetakse autodega. Ületarbimine võtab järjest hoogu, ainult tagajärgedele ei taheta mõelda. Harva meenub see, mis on olemas, kuid tihti ollakse mures selle pärast, mida ei ole. Tundub, et motoks on saamas loosung: võidab see, kellel on surres rohkem asju. Hoolega jälgitakse teisi. Kui naaber ostab uue ning võimsama sõiduki , siis tekib enamasti tahtmine omale veelgi uhkem muretseda.
Teaduse areng on meeletu see on kaasa toonud palju probleeme. Räägitakse nii öko-, rahvastiku- kui eetikakriisist. Inimkond on oma arenguga viinud keskkonna ohtlikku seisu. Vaieldamatult on kliimasoojenemine muutunud ohtlikuks, kuigi see on toimunud juba pikemat aega, hakkavad tagajärjed alles ilmnema. Maailmas on märgata muutusi: lund sajab seal, kus seda pole varem olnud, ja Eestis, kus enamasti oli talviti pakane, kallab vihma ja jääkristallidest ei maksa enam eriti unistada .
Toimunud on laialdane vihmametsade hävitus, kõrbed suurenevad, mattes üha suuremaid alasid liiva alla. Harvad ei ole juhused, et uudistes võib kuulda uuest naftareostusest. Tänavatele visatakse rämpsu, saastatuse aste on erakordselt kõrge.
Tähelepanuta jääb seegi, et see, mida loodus pakub, ei ole ammendamatu, ka maavarad lõppevad. Naftavarud ongi ohtlikult vähenenud. Alati ei oleks vaja kõike nii meeleheitlikult pakkida. Peaks ju piisama, kui näiteks helbeid müüakse ainult karbis ja mitte veel ka kilekotis. Ühest esemest toodetakse üha uuemaid variante , muidugi tahab enamus kõige viimast mudelit.
Väiksemat ohtu ei kujuta endast ka rahvastikukriis. Elanikkond kasvab kiiresti ja ebapropotsionaalselt. Euroopas ollakse mures on väikse sündimuse ning vananeva ühiskonna üle, siis näiteks Indias on iive liige kõrge. Seal elavad paljud väga viletsates oludes, linnade ääres on slummid , kus puuduvad majad, on tihti vaid kuure meenutavad ehitised, rääkimata joogikõlbuliku vee olemasolust, kõike ümbritseb räpasus ja mustus . Seal elavatel inimestel pole normaalseid võimalused, arstiabi ning haridus võib jääda kättesaamatuks. On tekkinud niinimetatud Kolmas Maailm, mis võib jääda teistele vaid pilkamiseks või heal juhul haletsemiseks.
Murelikuks teevad ka ülemaailmsed kuritegevusorganisatsioonid ja terrorirühmitused. Kriminaalsus süveneb, kadumas on niinimetatud isa-kuju. Levib arvamus, et kõik on lubatud, ei ole hullu , kui tegeldakse rahapesuga või ollakse palgamõrvar, peaasi et vahele ei jääda. Karistamatuse tunne on viinud ühiskonna väärtused eetikakriisini, mis aina progresseerub. Samas surub peale lääne ühiskonnas leviv elumudel, kus peamine on ilmselt vaid enesetõestus ja edukus Inimene tunneb end üha frustreerunumana. Linnastunud isik võõrandub, toimetulek esitab järjest suuremaid nõudmisi, edu nõuab lausa, et oldaks Übermench, keegi tugev, ambitsioonikas ning võimukas.
Õnneks ei saa aga öelda, et inimesed ei ole neid probleeme märganud Ka nende likvideerimiseks tehakse palju tööd Luuakse üha uusi organisatsioone, mis otsivad lahendusi ja arendaksid välja uusi ja moodsamaid tehnikaid, mis oleksid ka keskkonnasõbralikud. Laieneb puhtama energia kasutus, luuakse uusi hüdroelektrijaamu, paigaldatakse päikesepaneele. Tulevikus on lootust ka sõita rohkem autodega, mis on hübriidmootoriga. Aktiivsed on nii rohelised, kes tegutsevad üleilmaliselt, kui ka rahvusvaheline Punane Rist , kriisikolletesse näiteks Aafrika, millest üks suur osa kannatab nälja ning haiguste all saadetakse nii humanitaar - kui arstiabi. Vaesemad piirkonnad saavad toetusi erinevatelt organisatsioonidelt ning riikidelt. Üha rohkem tahetakse muuta maailma paremaks.
Mida annab aga see, et toimub pidev üleilmastumine? See pakub palju uusi ja huvitavaid võimalusi: saab reisida , tutvuda teiste kultuuridega ja inimestega. Enesetäiendamine on lihtne, tihedat koostööd tehakse erinevate alade spetsialistidega ja infovahetus ei ole enam probleem.
Ilmastumine aitab kaasa ka infolevikule, nii ei ole võimalik hoida toimuvat saladuses või varjata tegelikkust välismaailma eest, nii nagu seda tegi kunagi raudne eesriie. Diktaatorlikud juhid võivad küll kehtestada tsensuuri, aga nad ei saa peatada teabe levikut internetis. Nii tajutakse probleeme märksa paremini.
Juba esimese elusorganismi tekkest alates on maailm ümber kujunenud, pinnast on katnud paks kiht jääd, mandrid on nihkunud, on toimunud veetaseme tõus, tekkinud palju uusi liike. Vaadates elu selle vaatenurga alt, siis kõik, mis ei ole enam sama, mis varem peaks olema positiivne. Kas saaks aga öelda, et näiteks pärast senise looduse deformatsiooni ei võiks toimuda progress, mis annaks tõuke arenguks veelgi kõrgemale tasemele?
Kas ongi põhjust vaadata kõike mustades värvides? Maailmalõppu on ennustatud juba aastatuhandeid, ent inimkond elab endiselt. Jah, võib tunduda, et maailm on kuristiku äärel, aga kas sillaehitamine ongi nii võimatu. Tuleb vaid veidi hoolida ja olla uhke saavutuste üle. Probleemide lahendused on kindlasti olemas, tuleb need vaid leida...