Maupassant Bel Ami (4)

Teos räägib Georges Duroy’st, kes saab allohvitserit Pariisi tuntuimaks meheks, mis on mõneti saavutatud manipuleerimisega võimus, tarkuses ning oma osa oli ka rikastel armukestel.
Lugu leiab aset Pariisis ülem-keskklassi keskkonnas koos ajakirja “La Vie Francais ’ga” ning sõpradega. See räägib Georges Duroy’st, kes on veetnud kolm aastat Alžeerias sõjaväe teenistuses. Olles töötanud kuus kuud Pariisis ametnikuna, kohtub ta endise seltsimehe, Forestieriga, kes võimadab talle karjääri ajakirjanikuna. Õhtusöök Walterite juures sai määravaks.Ta võeti tööle “Vie Francaise’i” ajalehetoimetusse kus alguses pidi ta kirjutama jäjejuttu Alžeeria kohta e “Aafrika küti mälestused”. Walterite juures kohtus Georges ka proua de Marelle’ga, kellesse ta silmapilkselt armus . Marelle tütar paneb mehele nimeks Bel-Ami.
Alustades väiksematest üritustest ning pehmematest uudistest, ronib ta mööda karjääriredelit üles saades peatoimetajaks. Esimeste artiklitega aitas teda Forestieri naine, Madeleine . Samal ajal kasutab Madeleine oma positsiooni, et hoida Georgesi asjadega kursis. Nii tutvub mees väga paljude tähtsate poliitikutega ning Pariisi nn VIP- idega . Marelle tütar paneb mehele nimeks Bel-Ami.
Aja möödudes halveneb Forestieri tervis ning ta sõidab Lõuna-Prantsusmaale, et oma tervist parandada. Kui asi päris hulluks läheb, kirjutab Madeleine Duroyle kirja, et ta ka tuleks Prantsusmaale, kuna Forestieril palju pole elada jäänud. Kui Forestier sureb , soovib Duroy Madeleiniga abielluda . Pärast mõnenädalast kaalumist on naine nõus. Georges vahetas ka oma nime Du Roy vastu, kuna viimane näitas rohkem kõrgklassi kuuluvust. Abiellunud paar sõitis Norrasse, kus möödus Georgesi lapsepõlv, et minna mehe vanemaid vaatama. Naine tunneb ennast seal väga ebamugavalt ning sõit tehti nii lühikeseks kui võimalik. Ajakirja kontoris Du Roy üle naerdakse, et tema artikleid teeb hoopis tema naine, täpselt nagu oli ka Forestieri viimaste artiklitega. Kolleegid ajakirjast hüüavad Du Roy’d Forestieriks, mille peale järsku saab Georges vihaseks ning hakkab Madeleini kadestama, väites, et naine on olnud ome eksabikaasale truudusetu. Naine ise seda ei tunnista.
Surudes alla oma kadedust, tekib Du Roy’l armuafäär proua Walteriga, ajakirja omaniku naisega, kes on olnud täielik vooruse kehastus. Alguses on mees oma saavutuse üle õnnelik, hiljem ta kahetseb seda, kuna ta siiski ei taha proua Walterit. Georgesi suhted oma naisega lähevad aga järjest jahedamaks ning varsti on mees jälil ka naise armukesel, kes Madeleinega teolt tabatakse . Armukeseks oli minister. Tegu oli seadusevastane ning meest karistati.
Du Roy tõus jätkub. Nüüdsest vallaline mees, saab Georges Walteri tütre, Susanne Walteriga suhte luua. Vanematel pole muud võimalust kui nõustuda. Nad abielluvad ning nüüdsest on Du Roy tõsiselt hästi kindlustatud keskklassis. Nende pulm on Pariisi kuulsaim. Siiski jääb Georges meheks ning midagi pole teha. Isegi pulmapäeval mõtleb ta madam Marell’ile, kes soovib mehele südamest head, kuid ei keeldu ka edaspidistest kohtumistest.