Pahed,mis ohutsamad tänapäev inimesi (2)

Pahed, mis ohustavad tänapäeva inimesi.
Lugupeetud õpetaja,kaasõpilased ja teised kuulajad.Täna peatuksin veidi pikemalt sellisel hulgaliselt probleeme tekitaval teemal nagu seda on sõltuvus.
Faktumi uuringud on kindlaks teinud, et ligi 2,4% Eesti inimkonnast,mis on ligi 25.000, kannatab hasartmängu sõltuvuse all. 40% aga tunnistavad, et mängivad kasiinoaparaatidel maha enam kui 1000 krooni päevas .Kas need numbrid pole mitte hirmuäratavad?Kes juba kord kasiinosse ehk musta auku on sisse astunud peab olema väga tugev ja enesekindel inimene, et sealt ka puhta nahaga välja tulla. Näiteid sellest, kuidas sõltuvusse langenud inimesed viivad surma end või isegi mõne lähedase, on palju.Alguses mängitakse lihtsatel mänguautomaatidel, milliseid leidub baarides. Esialgu alustatakse väikeste panustega , võibolla isegi saadakse oma raha tagasi ja mõnikord natuke pealegi.Hiljem, kui õnn on juba mõned korrad naeratanud ja kasum on olnud mängupandud rahast suurem, minnakse kasiinosse ja juba suuremate panustega ning loodetakse, et mida suurem panus seda suurem ka võidusumma.Kuna inimesed on juba oma loomult ahned ja tahavad üha suuremaid summasid, mängitakse võidetud raha aina uuesti maha ja seda siis juba mitte võites, vaid suuri summasid kaotades.Kui raha lõpuks päris otsa saab, võetakse laenu.Selle pahe pealt oskavad mõned väga hästi kasumit teenida ja nüüd on välja mõeldud SMS- laen , mis mingisugust tagatist ei vaja ja raha on võimalik kätte saada väga kiiresti. Lühikese ajaga võib selline mängurlus muutuda väga tõsiseks haiguseks.Kahjuks ei ole võimalik seda otseselt ravida.On leitud küll leevendavaid meetodeid , kuid aeg on näidanud , et vaid kõige tugevamad ja enesekindlamad sõltlased saavad abi.Statistika on näidanud, et kõigist abi otsivatest sõltlastest saab abi vaid mõni protsent.Kasiinosõltuvusesega on seotud ja sellest arenevad edasi ka mitmed teised pahed- suitsetamine , alkoholism ja narkomaania .
Kui võitu ei tule ega tule ning võlad on juba suured, satuvad sõltlased masendusse, tunnevad tühjustunnet.Esimese pingemaandajana haaratakse kätte suits, mida arvatakse leevendavat stressi. Paljudel juhtudel on inimene küll suitsetanud juba varem, kuid pingete kasv suurendab ka päevas suitsetatavate sigarettide arvu. Suitsetamine on tänapäeval laialt levinud.Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel suitsetab iga kolmas inimene, kel vanust üle viieteistkümne eluaasta .Tubakatoodete tarbimisega seostatakse ühtekokku 25 haigust.Neist levinuimad ja praktiliselt ka ravimatud haigused on vähkkasvajad, kopsuhaigused ja veresoonte haigused.Gangreen on aga haigus ,mis on tingitud puudulikust verevarustusest,mille tulemusena kärbub mingi kehaosa ning tihti tuleb kehaosa ka amputeerida.Eestis sureb iga päev 5 inimest suitsetamisest põhjustatud haigustesse.
Kui suits enam stressi ei leevenda võetakse kätte uimastav ja heaolutunnet pakkuv alkoholipudel. Alkoholi tarvitatakse Eestis aasta-aastalt üha rohkem. Samuti on tendents , et alkoholi küüsi langevad üha nooremad inimesed ning mis veelgi halvem , tarvitab alkoholi üha suurem hulk noori naisi. Alkoholism on sotsiaal-geneetiline haigus, mis tähendab seda, et kuigi inimesel on olemas geneetiline eelsoodumus , oleks parema sotsiaalse taustaga seda haigust võimalik paljudel juhtudel vältida. Seega on kindlasti üheks rohke alkoholitarbimise põhjuseks ebakindlus ja halb sotsiaalne olukord. Alkoholi pidev tarbimine hävitab inimese närvirakke, nii kahjustab see ka loogilist mõtlemist ja nõrgestab mälu ning tähelepanuvõimet.Kahjustada saab ka maks, mille tulemusel tekivad mitmed maksahaigused.
Viimase aastakümne tõsiseks probleemiks on saanud narkootikumide tarbimine. Enamasti alustatakse lahjematest mõnuainetest st. kanepi suitsetamisest, mida paljud noored peavad ohutuks ja sõltuvust mitte tekitavaks. Kahtlemata ei ole olemas ühtegi ohutut narkootikumi. Peagi järgneb kanepi suitsetamisele amfetamiin või mõni teine narkootikum , sest kui organism on mõnuainega juba harjunud , kulub heaolutunde saavutamiseks üha rohkem ainet või minnakse üle kangematele narkootikumidele. Sel viisil saabki alguse allakäiguspiraal. Pahatihti kipuvad ka narkovastased kampaaniad olema pigem reklaamiks narkootikumidele ega täida seetõttu oma eesmärki. Selle asemel, et rääkida missuguseid tundeid mingi narkootikum tekitab, tuleks rohkem tähelepanu pöörata sellele, missuguseid kahjustusi ja muutusi organismis ta põhjustab.
Nii narkootikumid kui ka hasartmängud,suitsetamine ja alkohol tekitavad sõltuvust ja loobumine on väga raske, sageli isegi võimatu. Loobumiseks peab inimene ise olema sellest huvitatud, samuti on väga oluline lähedaste ja sõprade toetus, sest üksi on võimatu sellest ringist välja rabeleda.