Rapla Ühisgümnaasium XXXXXX 12 X ,,NEMAD" Referaat xxxxxxx Rapla 2011 Sissejuhatus Raamat ,,Nemad" on esmakordselt ilmunud 1994. aastal ning romaani autoriks on eesti kirjanik Maimu Berg. Autorit huvitab sügavate tunnete kõikvõimsus ning seda on tunda terve romaani vältel. Teos räägib kahest erinevast põlvkonnast pärit inimesest ja nende vahelisest keerulisest armastusest. Raamatu peategelaseks on vanem naisterahvas Irma, kes oli oma parema aja ära raisanud, oli pilganud armastust, kuid nüüd armunud endast noormasse, keskealisse Joonasesse. Paarikest vaevas teiste arvamus, armukadedus, oskamatus usaldada oma kaaslast, kuid samas ka pidev ootamine ja lootmine taas näha oma armastatut. Peategelane Irma Irma oli pärit lodevate lillelaste, vabaarmastuse ülistajate, tuimade narkomaanide põlvkonnast. Ta on tõsiselt võtnud seda rumalat optimismi mida nende põlvkonnale sisendat...
Armastus päästja või mitte? ,,Armastada see tähendab leida õnn teise inimese õnnest," on öelnud filosoof Leibnitz. Armastus on tunne, mida pole kunagi osatud lõplikult sõnadesse panna. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes ja käitumises ning põhineda vanemlikel instinktidel, harjumustel ja kasvatusel või seksuaalsel külgetõmbel. Millised tagajärjed võivad olla pimesi armastamisel? Kas armastus võib olla päästja? Kuidas armastus muudab meid? Armastus asetab roosad prillid meie ninale ning näitab maailma ja inimesi just sellisena, nagu me seda näha tahame. On inimesi, kes kaotavad armudes pea ning näevad armastatud inimeses ainult head. Armastus muudab mõned inimesed pimedaks. Gustave Flaubert'i romaani ,,Madame Bovary" tegelane Charles on pimesi armunud Emmasse. Naine ihkab rikkust ja kingitusi. Ta tahab käia teatrites ja kontsertidel, kuid Charlesile sellised tegevused ei meeldi. Emma peab om...
Tekstiõpetuse kontrolltöö 1. Teksti adressaat. Kirjandi adressaat. Autor peab määratlema kellele ta kirjutab. Ka eksamikirjandile tuleks leida adressaat, mitte kirjutada anonüümsele kirjandihindajale. Kôige loomulikum oleks kujutleda, et kirjand on nagu arvamuskirjutis ajalehes, mille lugejaks on haritud kaasmaalane 2. Teksti eesmärk. Kirjandi eesmärk. Igal tekstil on mingi eesmärk ja see tuleb endale enne kirjutamist selgekt teha. Kirjandi eesmärk on anda tunnistust sinu mõtlemisvõimest ja kirjutamis oskusest. 3. Teksti arendustüübid (jutustus, kirjeldus ja arutlus) a) Jutustus on novelli ja romaani vahepealne eepika zanr. Jutustusel on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber, ja vabam vorm. Romaanist on jutustus lühem ja ülesehituselt lihtsam. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö. Jutust...
Kunsti mõju inimestele Palju teadmisi ajaloost pärinevad vanadest üleskirjutistest, raamatutest, maalidest või põlvest põlve edasi kantud lauludest. Teatrilaval ja filmides näideldakse, kuidas oli elu sajandeid tagasi või mängitakse läbi igapäevaseid situatsioone, muutes neid põnevaks. Milline on siis loometöö roll inimeste elus? Mõni aasta tagasi, pärast Ilmar Raagi filmi ,,Klass" kinolinale jõudmist, muutusid inimesed ärevaks. Enne oleks, justkui elatud teadmatuses, aimamata, mis tegelikult paljudes õppeasutustes toimub. Ajalehtedes ilmusid filmist ajendatud artilklid koolivägivallast ning sellele hakati rohkem tähelepanu pöörama. Olgugi et tegelikult oli see ka enne kogu aeg meie keskel olnud, tõstis Ilmar Raag päevakorda teema, mis on ühiskonnale suureks probleemiks. Seega see film muutis meie arvamust paljude noorte probleemidest. Tihti saab seostada muusikamaitset inimeste elustiiliga. K...
Kõik müügiks ? Ühel ilusal laupäeva pärastlõunal sõpradega suurlinna kaubamajja poodlema minnes ja seal tundide kaupa poest-poodi käies, riideid ning kosmeetikat valides ning lõpmatult pikkades järjekordades seistes, paneb mõtlema, kas meie ümber on kõik müüdav. Keegi ei tea enne, mida tunneb vaese inimese hing, kui tal endal on kotis viimased sendid. Sellises olukorras pannakse kõik müüki, ka kõige kallimad ja väärtuslikumad esemed - kas vanaema pärandatud kaelaehe, auto või enda keha või hing. Maailmas kaubitsetakse kõigega, millega võimalik. Isegi inimeste kehadega. Inimkaubandusest on saanud viimastel aastakümnete jooksul murettekitav probleem. Üheks suurimaks orjakaubanduse haruks tänapäeval on seksiorjus. Inimkaubitsejad kasutavad osavalt ära inimeste vaesusest, töötusest, majanduslikust- ja soolisest ebavõrdsusest tingitud soovi minna välismaale või suurlinna paremat e...
Kontrolltöö Paranda vead. 1. Kitarr kaenlas ja palitu üle õla, lahkus ta uhkes üksinduses. 2. Menüüs oli kartulipuder, hanepraad ja kohv koorega. 3. Kõige õnnelikum inimene terves grupis oli Maria 4. Ära räägi sellest kellelegi. 5. Õppimisega ollakse hädas 6. Töötada ei meeldi kellelegi, palk meeldib kõigile kontrolli õigekirja sõbralikus seltskonnas, seltskonna sõbralikkus, petlikesse imedesse , sõbra heasoovlikkus, inimlikust soovist, poisi heatahtlikkus. Ühenda kokkukirjutavad sõnad Hiiumaa on Eestimaa saar. Olen aru saanud, et sul oli tol korral õigus. Käisime suvel Abruka saarel ja Roomassaarel. Sugulaste puhkekodu paikneb Võrtsjärve ääres. Päevast päeva läheb ilm aina külmemaks. Põhja -Ameerika suurim riik on Ameerika Ühendriigid. Paranda väike täht suureks Suur Tõll, ajakiri Pere ja Kodu, Kuku raadio Eesti kirjandus Kolme koopia kohvik kirjuta lünka õige täht Eesti iseseisvus kuulu...
TEKSTIÕPETUS Suhtlemine ehk kommunikatsioon põhineb suulisel ja kirjalikul kõnel. Kommunikatsiooni protsess saab toimuda siis, kui on olemas kõneleja või kirjutaja ja kuulaja või lugeja. Sõnumi saatja vastuvõtja ehk retipient. Sõnumi ja tagasiside võivad olla sõnalised või sõnatud, tahtlikud või tahtmatud. Tagasiside võib-olla vahetu (st võib toimuda kohe) või võib toimuda ajaliselt hiljem. Kommunikatsiooni protsess ei ole täiuslik üldjuhul mitte kunagi. Kommunikatsioon ei ole täiuslik, sest enamasti teade muutub teel saatjalt vastuvõtjale. Teate liikumist mõjutavad kaks tegurit : 1. Välised asjaolud (segamine, müra, tegevus väljas); 2. Sisemised tegurid (köha, rääkimine(kuidas räägib)). Lisaks nende kahele tegurile võib kommunikatsioon mõjutada kella aeg või hiline moraalilugemine, võõras koht, hääldus, halb nähtavus, tausta müra jne. Kirjaliku...
Vastseliina 2009 Referaat ,,Kalevipoeg suur Euroopa eepos" Referaat ,,Kalevipoeg suur Euroopa eepos" on kirjutatud Jüri Talveti artikli põhjal, mis räägib "Kalevipoja" saamisloost. Teosest on saanud maailma eepos, tänu millele Eesti sai endale ajaloo. Teose mõju teistele kirjanikele oli väga suur Euroopas, isegi maailmas võis seda nimetada (maailma) eeposeks. Kalevipoja eepos on seotud teiste maade kultuuriga. Näiteks Eestis on "Kalevipoeg" siis teistes riikides on teistsugused eeposed. Kreutzwaldi Kalevipoega peetakse Eesti kirjanduse rajajaks. Eelkõige rahvaluule seisukohalt. Kalevipoeg väljendab sõnas rahvuse (eestlase) kollektiivseid ihasid ja hirme. Jüri Talveti artiklis võrdlev autor Kreutzwaldi ,,Kalevipoega" muinaskreeka ,,Iliase", keskaegse ,,Edda" laulude ja soomlaste Kalevalaga. ,,Kus valitseb ehtne, algeliselt hõimuteadvust peegeldav folkloor" (Jüri Talvet, lk 886), kusjuures ,,Kalevipoega" pe...
Maailm terrorismi küüsis Mis on terrorism? Füüsiliste- või vaimsete kahjustuste tekitamine, surma põhjustamine või vara hõivamine, rikkumine või hävitamine, sõja, rahvusvaheliste konflikti de provotseerimine poliitilistel või usulistel eesmärkidel on terrorism. Siiski on terrorism mitmeti mõistetav ja raske on sellele ühist definitsooni leida. Maailm on hullumas. Tulistamised koolides, maailmakaubanduskeskuste hävitamine, ühe perekonna üheksa liikme tapmine Iraagis, pea otsast nüsimine USAs, surmaga lõppenud tulistamine Norra kooliparklas need on vaid mõned näited terrorismist mille küüsis maailm on. 2001. aasta 11. septembril lendasid World Trade Centeri kaksiktornidesse sisse kaks reisilennukit, mis olid kaaperdatud Al-Qaida enesetaputerroristide poolt. 11. septembri terrorirünnakutes hukkus kokku ligi kolm tuhat inimest. Paljud jäid kadunuks ning nemadki arvatakse olevat surnud. See vapustas ...
Armastus- jõud või nõrkus? Friedrich Nietzsche on öelnud, et: ,,Armastus on seisund, kus nähakse äärmiselt kindlalt asju teistsugustena, kui nad on." Mis see siis on? See on tunne, mida saab tõlgendada mitmeti. On olemas armastus vastassugupoolte vahel, armastus vanemate ja laste vahel, armastus loomade, sõprade, sugulaste ja ka näiteks töö, hobi või riigi vastu. Armastus võib anda meile jõudu kuid sellel on ka võime meid uskumatult nõrgaks teha. Usun, et pole olemas inimest, kes võiks surmkindlalt väita, et ta pole kunagi elus armunud olnud. Muidugi tunduvad pooled meie armumistest tagantjärele mõeldes naeruväärsete ja lapsikutena, tol hetkel seda aga öelda poleks saanud. Armumine ja armasatus ei ole alati nii roosiline nagu muinasjuttudes või romantilistes filmides, liiga palju on kordi, kui jääme vastuarmastuseda. See teeb meile haiget ja muudab meid kergest haavatavateks, teeb meid ...
Spikker, kui hädavajalik väljapääs Miks koolis spikerdatakse? Mõned kirjutavad endale keelatud meelespead igaks juhuks, sest kuigi kõik on ilusti selgeks õpitud, võib eksamipalavikus mälu äkitselt valgeks leheks muutuda. Teised kirjutavad spikreid, sest just selle tegevuse käigus jääb vajalik materjal hästi meelde. Kolmandad on põhimõttekindlad ja usuvad, et antud teadmistega ei ole neil vajadust oma mälu koormata. Ning neljandad spikerdavad lihtsalt sportlikust hasardist, olgu tegu kas või kuldpeadega, ikka on vaja süsteemi proovile panna - kas läheb läbi või mitte! Miks spikerdati? Ei ole ju mõtet pähe õppida asju, mida saab niikuinii teatmeteostest iga kell vaadata. Enesepetliku spikerdamise, kui nähtuse on sünnitanud kool ise teadmised, mis meelde ei jää, talumatult pikad koolipäevad, laiskus ning aeg, mida pole kunagi piisavalt. Mis on spikker? Spikker on lühikokkuvõte mingisest jutust, mida on hea k...
Miks vargamäelased õnne ei leidnud? Kõigil on soov tunda õnne ja olla õnnelik, kuid õnn peitub igaühe jaoks erinevates asjades. Inimesed seavad endale eesmärgid, mille poole nad püüdlevad, omad lootused ja unistused, mille täitumisel tuntakse õnne. Oma elule tagasi vaadates tahame kõik tunda vaid õnne ja rahulolu. Nii oli ka vargamäelastega. Kui Andres Krõõdaga esimest korda Vargamäele läks, oli ta täidetud unistuste ja lootustega, seda kohta pidas ta oma õnne alguseks. Kahjuks läks aga kõik vastupidi, see koht ei muutnud kedagi õnnelikuks. Peagi kadus inimeste rõõm, Vargamäe muutus vaikseks ning peremees oli karm. Andres pühendas oma aja maale, ta rabas hommikust õhtuni ning ei andnud ka teistele aega puhata. Armastus maa vastu oli suur, võib olla isegi suurem kui oma pere vastu. Andres kohtles loomi inimlikumalt kui oma pererahvast. Mehel olid püstitatud suured eesmärgid, mille poole ta püüdles kõvas...
,,Sündmused muudavad inimest." Alexandre Dumas Tihtipeale inimesed ütlevad ja teevad naeruväärseid asju. Nad näitlevad, võtavad erinevaid rolle ja hoiakuid. Mõnikord mängivad neid nii dramaatiliselt kui vähegi võimalik. Inimesed usuvad, et nende arvamused ja suhtumine ei muutu mitte kunagi. Aga inimesed muutuvad ka enda teadmata ja koos inimesega ka tema vaated. Elus edasi liikumiseks ongi vaja muutusi, kas me neid tahame või ei. On juhuseid, kus me peame millestki lahti ütlema, et edasi minna. Suured sündmused nagu sõjad või ülestõusud, muudavad eelkõige rahvast kui tervikut. Aastail 1987-1988 Eestis toimunud Laulev revolutsioon on kindlasti üks pöördepunkt meie ajaloos. Taastati Eesti Vabariigi isesesvus. On ka öeldud, et eestlased laulsid endid vabaks, sest lauluväljakule kogunes lausa üle kolmesaja tuhande inimese, kes üheskoos laulsid isamaalisi laule. Sellised sündmused tugevdavad ühtsustunnet ja ...
Kool annab, kool võtab Koolis käimine ei sõltu meie soovidest ega hetkeemotsioonidest, sest kool on koht, kus tuleb käia kõigil. Kool on kui eluetapp, mis tuleb läbida. Käsikäes kooliga avastatakse enda jaoks sihid tulevikuperspektiivid, mille nimel püüelda. Kindlasti saab koolist haridust, mida on vaja rakendada edasises elus. Koolis käimine on kui tulevikuks valmistumine. Just kool arendab meie mõtlemisvõimet ning õpetab meid oma peaga mõtlema kuid samas võib kool õpetada pahaaimamatult ka vastupidist. Kogu protsess, mis toimub koolis, meie haridussüsteemis, võib väga kergelt piirata ning maha matta meie andeid. Nimelt algklasside kunstitundides lapsi õpetatakse õigesti joonistama ning tulemus on see, et kõikide laste joonistatud pildid on ühesugused ja vägagi stereotüüpsed. Mis aga on joonistamises õige, mis on väär? Kas omaloomingulisust saab pidada vääraks?-Need on küsimused, mida ei tohikski tekk...
Abiturient keskkoollõpetaja Efekt üllatav mõju, mulje Absoluutne täielik, täiuslik; Entsüklopeedia teatmeteos Abstraktne mõtteliselt üldistatav Fajanss peen valge savi(nõud) Absurdne mõttetu, võimatu Familiaarne tuttavlik; liiga vaba Adekvaatselt täiesti vastavalt käitumisega Afekt tundepuhang Filigraanne peen; viimistletud Aferist õnnekütt, petis Fundamentaalne põhjapanev Afiss, afisi müürileht, kuulutus Garaaz autokuur Akadeemik teadlase aunimetus Garanteerima tagama Akrobaat võimleja Garantii tagatis Alfabeet tähestik Generatsioon põlvkond Alkohol viinapiiritus Globaalne üldine; kogu Maad hõlmav Anekdoot naljalugu Grammatika keeleõpetus Annulleerima tühistama Grammofon plaadimä...
Rikas elu, vaene elu Maailmas räägitakse rikkusest ja vaesusest iga päev. See on kindlasti üks lahutamatu osa elust, millest olenevad ka inimeste eluolud. Ühiskonnas on väga palju erinevaid inimesi, kes elavad kõik omamoodi. Nende nägemused elust ja eesmärgid selle jooksul on ka igalühel individuaalsed. Millist elu võib pidada rikkaks ja millist elu vaeseks? Tihti jaotatakse inimesed vaesteks ja rikasteks materiaalsete vahede põhjal-mida rohkem on vara, seda rikkam. Kuid kas rikas elu põhinebki vaid rahal ja esemetel? Kahtlemata teeb elu rikkaks ka perekonna ning sõprade olemasolu, kogemusterohkus ja ka hea haridus võib osutuda suureks rikkuseks elus. ilma nendeta ei saavutaks elu kunagi oma tõelist väärtust. Iga uus kogemus,teadmine või sõber teebki juba elus rikkamaks. Väga suur osa inimkonnast teeb oma igapäevatööd lihtsalt selleks, et ära elada ja ei väärtusta piisavalt oma eluaega, ega seda, mis maailmal...
Üks vastamata kõne Tere Lugupeetud zürii ja klassikaaslased, minu tänane kõne teema on ,,Üks vastamata kõne". Ja ma loodan, et te kõik kuulate mind huviga . Ma usun, et te kõik teate, mis on üks vastamata kõne. Üks vastamata kõne on see, kui keegi on teile helistanud ja te pole saanud mingil põhjusel sellele kõnele vastata ning pärast seda tuleb teie telefoni ekraanile kiri ,,üks vastamata kõne". Mida te esimese asjana mõtlete kui te näete sellist kirja oma telefoni ekraanil? Minu enda esimeseks mõtteks on alati, kes see olla võis ja mispärast ta mulle helistas. Tavaliselt on mul uudishimu väga suur, et ma pean tagasi helistama ja küsima millest ta minuga rääkida tahtis. Kuid ma arvan, et ei ole põhjust koheselt tagasi helistada sellepärast, et kui see kõne oleks olnud tähtis siis oleks see inimene rohkem kui ühe korra helistanud, kuid kui see oleks olnud niisama loba jutt näiteks, et ,,Tsau, mi...
Kristel Sepp ,,Hea ja halb käivad käsikäes" J.W. Goethe ,,Faust" Raamatu algusest peale on näha, kuidas hea ja halb ehk Issand ja Mefistofeles suhtlevad omavahel ja üllataval kombel suhtub jumal kuradisse isegi üsna inimlikult. Kogu teose vältel on teemaks see, kuidas ka kõige paremat soovides võib siiski juhtuda midagi katastroofilist. Inimene võib oma otsinguil teelt eksida, sest eksimine on inimlik ning Issand oma ütluses ,,Kes otsib, ikka eksib teel" kinnitab seda väidet. Faust küll eksib teelt, kuid lõpuks saab ta siiski taevasse ja seetõttu kaotab Mefistofeles kihlveo jumalale. Kuigi Faust oli erakordselt tark ja austatud mees, oli ta elus pettunud, soovis surra ning just see ajendas teda Mefistofelesega saatanlikku kokkulepet sõlmima. Hea ja halva võitluse kujutamine...
Haridus- vahend või eesmärk? Inimsed suhtuvad haridusse väga erinevalt. Mõne inimese jaoks ongi haridus omaette eesmärk ning mõne teise jaoks on haridus pigem vahend, et täita oma eesmärke. Esimene olukord on praeguses ühiskonnas järjest vähenev nähtus, kuid miks siis on haridus rohkem vahend kui eesmärk? Haridus on pigem vahend kui eesmärk, kuna ta aitab pürgida hea karjääri poole. Hea karjäär aga annab meile võimaluse elus läbi lüüa. Tänu karjäärile võime olla tuntud, nõutud, kindlustatud. Selleks aga tuleb kõvasti pingutada. Kõik ei pruugi juhtuda ning ei juhtugi iseenesest. Haridus on võti, et panna jalg hea karjääri ukse vahele. Vaevalt, et keegi tahaks palgata omale juhatajaks inimest, kes ei tunneks oma eriala sügavuti ning parim ja kõige usaldusäärsem tõend selle kohta ongi just meie hariduskäiku tõendav tunnistus. See ei olekski aus, kui haridusega inimene võiks reaalselt konkureerida inim...
MARIA UNDER Eesti keele referaat Juhendaja: Maria Under Maria Under sündis 27.märtsil 1883.aastal. Hiiumaalt pärit Leena ja Friedrich (Priidu) Underi kolmanda lapsena. Soravalt lugema oli Maria Under isa juhendusel 4-aastaselt õppinud. 1887.aastal läks ta Väike-Roosikrantsi lasteaeda. Õpetus oli tasuline ja seepärast ei saanud Maria kaua selles koolis käia. Järgmine kool oli Tallinna Saksa Tütarlasekool. Kuid ka sell korral jäi rahapuuduse tõttu kool pooleli. Kirjutama luuletusi hakkas Maria 13-aastaselt. Ta alustas kirjutamist saksa keeles. Tema suureks eeskujuks oli tollel ajal Goet-he, Schiller ja Heinrich Hein. 1899.aastal omandas ta Beyerdrofi kursustel lasteaedniku kutse ja sai suveks Keila lähedale Risti mõisa lastepreiliks. Seejärel töötas ta lühikest aega Viru tänaval paberikaupade poes kassapreilina. 1900.aastal tutvus ta Eduard Vildega kelle soovitusel oli ta saanud koha ,,Teataja" kontoris.1901....
Üks osa inimese geneetilisest infost kandub edasi ainult ühe vanema kaudu (DNA-ga seotud). Geneetiliste materjali võrdlemise teel on jõutud seisukohale, et kõik kaasaegsed inimesed on pärit ~144000 aasta tagasi Aafrikast. Kaasaegne inimene saabus Euroopasse ~40000-50000 aastat tagasi. Euroopa inimpopulatsioon on geneetiliselt väga lähedased. KEELETE KLASSIFIKATSIOON 1. Loomulikud keeled. Näide: inglise keel, prantsuse keel, eesti keel. 2. Tehiskeeled. Näide: inimeste poolt loodud mingiks kindlaks keeleks arvuti- programmide keel, liiklusmärgid. 1 3. Kunstikeeled (loomulikud keeled põhinevad, aga keerukama süsteemiga). Näide: ilukirjandus. 4. Mitteverbaalsed keeled. Näide: kehakeeled (kulmukergitus, käepigistus). Maailmas on 5000 kuni 6000 keelt
Piirid meis ja meie ümber Elame maailmas, kus valitseb 21. sajand ja kõik, mida me näeme on omavahel ühendatud. Näiteks 100 000 aastat tagasi, ei kujutatud ette, et inimene räägib kellegi teisega, olles ise tuhandete kilomeetrite kaugusel või, et keegi astuks samme suure helendava täpi peal maa kohal, mida nüüd kutsutakse kuuks. Seda kõike on võimaldanud meile maailma globaliseerumine, kuid suuremate võimalustega kaasneb ka rohkem piire nii meis kui ka meie ümber ja rohkemate piiridega kaasnevad omakorda suuremad rikkumised. Igale poole, kuhu me ka ei vaataks, võime füüsiliselt näha mingeid piire, olgu nendeks siis, kas silma-, metsa-, riigipiir või mingi muu selline, tuleb see piir siiski ületada, et saada teisele poole. Aga alati ei pruugi see nii kerge olla, näiteks jõudes silmapiirile, avanaeb ainult jällegi uus ja viimaseni jõuda polegi võimalik. Võib juhtuda ka nii, et ei pääseta üle riig...
Loodus teab paremini... Kui mõelda elule aegadetaguses maailmas, siis oleksime tundnud ennast kui ürgjõudude tühise mängukannina, kes poleks suutnud enda jaoks midagi teha. Iga vastutulev kiskja oleks meie elu suurema pingutuseta lõpetanud, meid oleks võinud tappa isegi külm talv või põuasele suvele järgnenud nälg. Meie ainsaks võimaluseks oleks olnud loota looduse heldusele ja elada üks päev korraga. Tänapäeva inimene, aga tunneb ennast kõikvõimsana ja arvab, et vaid tema teab kõikidest maailma asjadest ning suudab kõike muuta. Kas pole tore, et poest saame kõike valida oma külmikusse? Kuid kas see on ka hea meie organismile? Kindlasti mitte. Poest ostetud toitudele lisatakse säilitusaineid, mis võivad tekitada peavalu ning maoärritust, ning sünteetilisi värvaineid, mis võivad põhjustada närvilisust ning lastel hüperaktiivsust. Kuid loodus pakub inimesele kõiki vajalikke toitaineid, mis on saadud taimse või looms...
Henrik Visnapuu Looming Henrik Visnapuu sündis Viljandimaal 2. jaanuar 1890. Ta oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Visnapuu töötas õpetaja, ajakirjaniku ja vabakutselise kirjanikuna. Tuntuks sai Visnapuu alles siis kui liitus Siuru rühmitusega. Marie Underi kõrval oli ta Siuru rühmituses üks kesksemaid luuletajaid. Visnapuu eluaegne ja ainus tõeline sõber oli August Kairit, koos reisisid nad Venemaal ringi. Visnapuu looming on futuristlik ja väljendusrikas, kasutas suhteliselt äärmuslikku sõnavara. Põhiteemad millest Visnapuu kirjutas olid ajaluule, armastus, loodus, kodu ja kodumaa. Tema luuletused on filosoofilised. Visnapuu varasemas loomingus on tunda uusromantislikke kuid ka modernseid voole. Eriti iseloomulik on nukrus tema noorusluulele. Ta kasutas Lõuna-Eesti vorme ja seesütlevat vormi . Võttes eeskujuks muusika, kasutas sõnu ja refr...
Arvustus Etenduse nimi oli Poeetiline teater. Lavastajaks oli Liia Kanemägi . Etenduses räägiti mehe ja naise vahelistest suhetest ja nende elust natukene. Omavahel läbisaamine oli nel vahepeal hea ja vahepeal halb. Sellest rääkis see teater ka. See idee ei jõudnud just kõigeparemini minuni aga etendus oli sellegipoolest suhteliselt arusaadav. Tegelasteks olid Külli Reinumägi, Johannes Veski ja Rivo Laasi. Minuarust oli parim Johannes Veski, sest ta elas oma rolli sisse ja ei pingutanud näitlemisega üle. Süzee oli väga põnevalt kokkupandud. Tegelased rääkisid omavahel luuletuste kaudu. Oli kasutatud ka liikumist. Kasutati ka erinevaid asju millega muuta etendus põnevamaks. Näiteks banaan mida hakati noa ja kahvliga sööma. Huvitav oli see kuidas oli kogu etendus luuletustest kokkupandud. Mõningad luuletused olid ka tänapäevasemad ja neid oli hea kuulata. See pill millega muusikat mängiti ol...
Probleemküsimused Kuidas saab kasutada Euroopa Liidu võimalusi loodushoiu ja keskkonnakaitse edendamiseks Eestis? Mida peab Eesti saadik Euroopa Parlamendis keskkonnakaitse küsimustes ette võtma? Mis on looduskaitse eesmärk? Kas inimkond saab hakkama ilma loodushoiuta, kuidas? Keskonna mõju Eestile ? Miks on keskkond nii saastatud? Mõisted Loodushoid on looduse kaitsmine kahjuliku inimtegevuse eest, mis saavutatakse inimese loodushoidliku tegevuse ja teadlikkuse tagajärjel. Loodushoiu alla loetakse mõnikord ka looduse rikastamist, näiteks introduktsiooni ja haljastamist. Introduktsioon (eesti keeles kasutatud ka mõistet sissetalumine) on mõiste bioloogiast, mis tähendab võõrliigi (taime- või loomaliigi või ka madalama taksoni) toomist alale, kus teda varem ei olnud. Introduktsiooni saab jagada tahtlikuks ja tahtmatuks. * Tahtlik ehk sihipärane introduktsioon toimub ini...
Haapsalu Gümnaasium Novell ,,Metamorfoos" Uurimustöö Koostaja: Reino Aedmäe Klass: 11B Juhendaja:Taimi Vilta 2009 Sisukord Sissejuhatus............................2 Sisututvustus...........................3-6 Tegelaskujud...........................7 Kajastuvad teemad..................8-9 Ekstentsialism.........................10 Sümbolism..............................11 Tõlkimisraskused....................12 Viited teistest töödes...............13-14 Kokkuvõte...............................15 2 Sissejuhatus ,,Metamorfoos" on 1915. aastal väljastatud novell. Kirjutatud kirjaniku poolt, kes kannatas oma elu jooksul kliinilist depressiooni, sotsiaalset rahulolematust, migreene, insoomniat ja kõhukinnisust. Sedatüüpi psühholoogilised ning häbiväärset...
Koduvägivald Koduvägivald-sellest räägitakse tänapäeval palju, sest see on üks levinum inimõiguste rikkumisi. Kellele meeldiks kodus olla kellegi hirmu all? Kes suudaks teist inimest vägivaldselt kohelda niimoodi halvasti, kuigi see inimene on sinu enda perekonnaliige. See on raske teema sellepärast, et see on küllalt ebameeldiv ja kellele ikka meeldiks kannatada kellegi peksmist. Kes on need inimesed, kes kannatavad koduvägivalla all? Miks ei võeta ette midagi? Kuidas ja kellele sellest rääkida ? Vägivald on üldine väga halb tegevus, sest sellega võivad kaasnevad väga suured kahjustused inimestele. Sellega kokkupuutudes tuleb võimalikult palju ära lahendada rääkides, sest kellele meeldiks kohe saada peksa või anda peksa. Inimesed võiksid olla targad ja mitte selliseid lollusi teha, sest üks tühine kaklus võib saata süüaluse mitmeteks aastateks vangi. Samas on olemas inimesi, kes meelega ta...
Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Läbi aegade on kiusatud teistsuguseid inimesi. Kas sellepärast, et laps eelistab rohkem üksi olla, või on ta tark või on ta väiksem või tal on tumedam nahk või ta räägib aktsendiga või ta on õpetaja laps. Tänapäeval on vägivald kujunenud väga teravaks probleemiks nii koolis kui ka kodus. Mis on vägivald, miks see eksisteerib ja kuidas sellega hakkama saada? Alustuseks võiks tuua ühe näite. Me oleme pimedas toas ja kuuleme nurgast krõbinat ning meis tekib hirm. Et hirmust üle saada, peame me tule põlema panema ja vaatama, kes või mis nurgas krõbistab. Kui näeme, et see on vaid väike hiireke, siis meie hirm kaob. Samamoodi on ka vägivallaga kui me vägivallast midagi ei tea: mis see on, kuidas see avaldub, millised on põhjused, millised tagajärjed, siis on meil vähe võimalusi sellega hakkamasaamiseks. Kui me aga uurime, mida vägivald endast kujutab, millised on selle avaldumisvormid ja võimalused s...
Visadus viib sihile Igal ühel meist on elus kindlad sihid, milleni jõuda tahetakse ning edukalt ka lõpule viia. Leidub nii väiksemaid kui ka suuremaid sihte, kuid kõigi nende täide viimiseks on vaja visadust. Kas kõigil jätkub piisavalt visadust, et kõik oma sihid saavutada? Väiksemate sihtide jaoks, mida sead endale igapäevaselt on vaja ka vähem visadust. Sinna alla kuuluvad näiteks kooli- ja kodutööd, majapidamistööd jne. Pole ju vaja olla väga järjekindel, et kodused tööd ära teha kooli jaoks. Enamik inimestel kulub selleks vaid üks või kaks tundi ja seda pole just eriti palju ning, siis kui on ka mõni raskem ülesanne, ollakse veidi visamad ja suudetakse ka need lahendada. Suuremate sihtide jaoks on vaja ka rohkem visadust, sest tavaliselt selle saavutamise käigus tuleb saavutada ka väiksemaid sihte. Enda seisukohalt üheks suuremaks sihiks inimeste elus on kindlasti kooli lõ...
ee Perekonnaseis vallaline Hariduskäik 2008 TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, huvijuht loovtegevuse õpetaja, I kursus 1996 2008 Kapa Muusikakool Täiendkoolitus 1999 2006 Kapa Muusikakool (klaveri eriala) 2007 ,,Otsi Otti" koolitus (40 tundi) 2008 Keevitamiskursus (30 tundi) Täiendav info Arvutioskus Keskmine tase (Word, Excel, Internett) Keelteoskus eesti keel emakeel inglise keel kesktase saksa keel algtase Hobid Muusika, tantsimine, näitlemine 30.10.2008 (allkiri)
Nipi Tiri TÜ VKA kultuurhariduse osakond Huvijuht-loovtegevuse õpetaja eriala I kursus Laeetri tee 36-8 Taia 45789 Tel 51 234 567 Anzori Barkalaja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia direktor 30. oktoober 2008 AVALDUS Palun lubada mind alates 1. septembrist 2009 akadeemilisele puhkusele seoses kaitseväeteenistusse minekuga. Lugupidamisega (allkiri) Lisa: Elulookirjeldus 1 lehel 1 eksemplar
Vormiõpetus Õp. lk 85136 Aglutinatsioon ja tüvevaheldus Aglutinatsiooniks nimetatakse sõnavormide moodustusviisi, mille puhul tüvele lisatakse liiteid. Tüvevahelduseks nimetatakse sõnavormide moodustamisviisi, mille puhul muudetakse sõnetüve. Tähtsamad tüvevaheldused on astmavaheldus, vokaalivaheldus ja konsonandivaheldus. Astmevahelduse liigid Astmevahelduse on tüvevaheldus, mille puhul sõnetüve üks variant on tugevas astmes, teine nõrgas astmes. Laadivaheldus sõna tugeva astme vormis on 2. silbi alguses sulghäälik või s, aga nõrga astme vormis mitte. Laadivaheldus võib toimuda 3 erineval moel. 1. häälik kaob vägi: väe: väge 2. häälikud sarnastuvad lammas: lamba: lammast 3. häälikud asenduvad halb: halva: halba nälg: nälja: nälga tahtma: tahan: tahta raad: rae: raad...
Superpoliitikust kuldsuu Lennart Meri Lennart Meri on sündinu 29. märtsil 1929. aastal Tallinnas ning tema isa oli Shakespeare'i tõlkija Georg Meri. Koos perega lahkus ta varakult Eestist ning pidi üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. 1941. aastal küüditati perekond Siberisse. Meride perekond jäi ellu ja jõudis tagasi Eestisse, kus Lennart Meri lõpetas 1953. aastal Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude. Kuid Nõukogude administratsioon ei lubanud ta ajaloolasena töötada ning Meri leidis tööd Vanemuise teatris dramaturgina. Enne seda töötas Lennart metsatöölisena, kartulikoorijana ning metsaparvetajana. Lennart Meri on kirjutanud raamatuid, mille aluseks olid tema ekspeditsioonid Siberisse, Kaug-Itta ja Arktikasse endise Nõukogude Liidu kõige raskemini ligipääsetavad piirkonnad, kus teda paelusid väikerahvaste kultuurid. Tema raamatuid tõlgiti rohkem kui kümnesse keelde. Rahvusvahelis...
KIRJAND Kui ma oleksin ratsatreener Ma arvan, et ratsatreeneri töö oleks mulle väga huvitav. Eriti sellepärast, et mulle meeldivad hobused ja ma olen selline õpetaja tüüp - tahan tihti teisi õpetada, kuidas ikka kõike õigesti teha. Paljud treenerid on selleks ise hakanud ja nad pole seda spetsiaalselt õppinud ja järelikult ei tea nad ka kõiki saladusi ning ei ole nii kogenud. Vastupidine näide on samuti olemas - mõned treenerid pole vastavat koolitust küll saanud, aga on ka väga targad. Kui aga treener pole kogemustega, kes siis veel olema peab? Eestis pole selliseid ratsakoole, kus õpetatakse ratsatreenereid välja ja see on ka üks põhjus, miks inimesed ei õpi kohe ratsatreeneriks. Tuntumad ratsakoolid on Soomes, Rootsis ja Saksamaal. Kui treener ei tea väga palju, võib kergesti juhtuda õnnetusi. Neid nii trennilastega kui ka hobustega. Kui hobused või trennilaps...
Sõnad ja Teod Kallid klassikaaslased ja õpetaja, Oma teemaks valisin ma siis ,,sõnad ja teod". Valisin selle teema, kuna minu arvates on meie ühiskonnas üsna suureks probleemiks tegude puudumine. Usun, et inimesed, kes annavad lubadusi, mida nad täita ei suuda või viitsi, pole eriti usaldusväärsed. Ja kui inimest ei saa usaldada, ei saa sul ka temaga eriti sõbralikud suhted olla. Seega lubadustest mitte kinni pidamine paneb sind teiste inimeste silmis väga halba valgusesse. Mina arvan, et sinna alla võib liigitada ka näiteks hilinemise. Sest see näitab, et teist inimest ei austata. Ilma austuseta, pole sul kedagi, kes sinuga ka arvestaks, kuna sinule lihtsalt ei saa lootma jääda. Aga nüüd millestki, mis puudutab meid kõiki. Kas ei aja vihale, kui keegi on lubanud sinuga kusagil kokku saada ja lihtsalt ei ilmu kohale. Muidugi võib olla seal mingi hea põhjendus, aga vahel on lihtsa...
Slängi sõnaraamat! Tüdruk: Eit- võõras ,vanem ja võibolla liialt värvitud tüdruk. Emane- räigelt maskuliine noormeste Krõõt- üldiselt kole. Tibu- hellitav: väikseke , rumalake. Tots- labane,lahke ja lõbus. Lehm- suur ja vormikas , mitte eriti sarmikas. Poiss: kutt- neutraalne ,isegi tunnustav. Sell- lõbus ja lahe. Joss-maalt pärit poiss. Tüüp- puhtalt poiste sõna. Talongiprügikast-poiss kes küsib koguaeg talonge. Kääbusaju- ajutu käitumisega poiss. Alkohol: alks-igasugune alkohol. Lennukikütus- võlts viin. Niiduk-alkoholne jook mis jooja kiirelt laua alla viib. Jänkujook- gin energy. Lasteviin- 0,33l viina pudel. Vanake- liköör "Vana Tallinn" Õppea...
Võlajada Jada see on üks lõputu üksteisele järgnev ahel. Selleks ahelaks võib olla näiteks loogiline sündmuste areng, kuritegude lõputu jada, õpiprotsessi jada ja palju muud. Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Jada, millest mina teile täna räägin , kannab nime võlajada. Võlajada võib saada alguse juba väga väikestest ja tühistest asjadest. Toon näite, kuidas tüdruk Juta võib oma rumaluse korral võlgadesse jääda. Ütleme, et ta otsustas pannkooke teha ja avastas, et tal pole kodus mune. Seejärel ta läks naabrilt mune küsima, lubades peagi uued asemel tuua. Aga inimesed, kel on palju toimetusi, unustavad lubatud munad tagasi viia. Loomulikult see ei ole midagi hullu, sest vaevalt, et ükski naaber jääb oma kahte muna taga igatsema. Küll aga võib sellistest pisikestest laenudest kasvada peagi üks lõputu võlgade jada. Peagi läheb ta oma sõbrannaga poodi ja näeb ühtesid eriti ilusaid kingi, mida ta sooviks...
Meist igaühest sõltub Eesti püsimine Juba mitmeid aastaid oleme olnud jälle vaba ja iseseisev Eesti Vabariik. Selleks, et me nii kaugele üldse jõudsime, tuli üle elada poliitikutel mitmeid magamata öid. Keegi polnud millegis kindel, kuid nüüd oleme ometi püsiv Eesti riik. Et seda säilitada, peaksid noored seda endale teadvustama. Kuid kui püsivad oleme me praegu? Iga pisemgi abi oli teretulnud. Ning selleks, et püsiksime praegu ja ka edaspidi, saab meist igaüks sellele natukenegi kaasa aidata, kui selleks on tahtmist. Selleks on vaja vaid natukene tahtmist ning ettevõtlikust, et teha üks väike heategu meie Isamaa jaoks. Kõigepealt tuleks hakata mõtlema iseenda peale, kas ma ikka teen kõike nii, kui peaks. Kindlasti on asju, mida saab teha paremini. Seda peaks mõtlema iga endast lugupidav kodanik. Kõik peaksid andma endast kõik, et see, mille oleme saavutanud ka püsiks! Väga tähtsaks võiks pidada meie ümber olev...
Kas insenerid ja teadlased suudavad päästa maailma? Juba päris väikesest peale olen näinud elu enda ümber, aga pole õigupoolest teadvustanud selle tähtsust. Nüüd tundub, nagu iga hetkega muutuks see järjest olulisemaks. Võib-olla olen suureks saanud. Üsna tähtsaks muutub inimeste elus teadus ning selle väärtustamine kõigil elualadel. Oleme jõudnud teelahkmele, kus on vaja teada, kas teadlased ja insenerid tõepoolest suudavad maailma päästa. Teaduse areng jääb aasta tuhandete taha, kui sai alguse kogu meie maailma jaoks vajalikud teadmised. Kõige suuremaks võib teaduse arengut pidada aga keskajal, kui Nikolai Kopernik avastas, et maailmaruum on heliotsentriline, aga ka sellest oleks vähe olnud. Järgnevaks suurmeheks võib lugeda inglise teadlast Isaac Newtonit. Ta töötas välja kõige üldisemad mehhaanika seadused, milleta me tänapäeval elu ettegi ei kujutaks. Ka tänapäeval sirgub tublisid ja noori insenere, kes on...
Sport-kas kultuur, äri või poliitika Sõna sport on meile igapäevane nähtus või kuuldus, sest sellest kuuleme me igapäev kas koolis,kodus või meedias. Sport on väga tihedalt seotud kultuuriga, sest see on meie ühiskonna üks lahutamatuid osi, olgu selleks kas kergejõustik, jalgpall, korvpall. Enamus tippspordist lahkunud on läinud kas poliitikuks või on siiani väga edukad ärimehed. Spordi seos kultuuriga on väga suur, sest see on osake meist ja meie kultuurist. Kui ei oleks sporti, siis ei oleks ka eestlasi. Kui vaadata sporti, siis see on nagu teater,kino ja muusika-see on sama väärne asi. Ka spordis on suureks mõjutajaks kultuur. Kui võtame näiteks valge- ja mustanahalise inimese, siis mustanahaliste närvikava ja töötahe on hoopis teised, mis valgel inimesel. Neil on sees teistsugune ,,mootor". Kui liikuda aegades tagasi, siis terve elanikkond elasgi vaid spordist. See on esimestest olümpiamängudest...
Ujumine Sportlik ujumine sai alguse Inglismaalt. Juba 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine.Ujumine on üks liikumisvormidest, mida on võimalik harrastada aastaringselt. Vaatamata suhteliselt kõrgele basseinikülastamise tasule, võib ujumist siiski pidada üheks odavamaks tervisespordialaks, mille harrastamiseks on vaja ainult trikood või ujumispükse, ujumismütsi ning soovi korral spetsiaalseid ujumisprille. Ujumine parandab hingamist ja verevarustust. Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid. Samal ajal koormab ujumine vähem südant ja liigeseid ning horisontaalasendis on südamel kergem korraldada vereringe tegevust. Ujumisel kui spordialal on põhiliselt neli erinevat ujumisstiili ehk tehnikat krooliujumine, seliliujumine, rinnuliujumine ning liblik- ehk delfiiniujumine. Krooli- ja seliliujumisel on oluline painduvus sel juhul saab ujuja end õlgade abil pisut väi...
kelleks saada .kõigil on oma kindel soov jõuda elu edasi ja saada kellekski .Juba lapse eas mõtlevad ,et kui suureks saan siis hakkan kellekski paljudel on väikestel on omad iidolid välja kujunenud poisslapsed soovivad suureks saades saada politseinikuks tuletõrjujateks aga tüdrukutel on välja kujunenud teised ametid algul tahavad saada lasteaia kasvatajateks küll siis õpetajateks arstiks aga kui suureks juba saavad siis hakkavad mõtlema ja tulevad juba teised ametid enam ei ole see mis lapseeas sai mõeldud. Ka mina väiksena mõtlesin et kui suureks saan siis saan kellekski mis head raha sisse toob et elus kuhugile jõuda olla keegi. Aga ennem et sinna maani saada tuleb käia väga pikka teed. Algul põhikool keskkool ja paljudel isegi ülikool või mõni kutsekool. Elus on muidu asju mida võib ka teha ilma õppimata, aga ...
Pärnu Hansagümnaasium Õpilase Nimi xx. a klass TÖÖ PEALKIRI Referaat Juhendaja: J. Nimi Pärnu 20xx
Sürrealistliku luule viljeleja Publitsist Tõlkija Kirjanduskriitik Ilmar Laaban sündis Tallinnas. Eestlasest isa ja lätlannast ema. 193440 Tallinna Reaalkool. Tallinna konservatoorium (klaver). Tartu ja Stocholmi Ülikool. Mais 1943 pages Laaban Soome kaudu Rootsi. Viimasel viiel eluaastal oli osaliselt halvatud ja kõnevõimetu. Autori sürrealistlik luulestiil on avardunud eesti lüürika võimalusi ning leidnud erinevas tihenduses ja laadis kasutamist nooremate luuletajate loomingus. Viljeles eesti keeles esimesena sürrealistlikku luulet "Ankruketi lõpp on laulu algus" (1949 ) Loonud mitmesuguseid helisid, kõnet ja muusikat ühendavat nn kõlalist luulet ehk häälutusi. "Rroosi Selaviste" (1957)luulekogu Aforistlikes värssides andub totaalsele foneetilisele ja semantilisele keelemängule, kasutab paralleelselt mitme keele väljendeid " Oma luulet ja võõrast" (1990) värsikogum...
o Elu on võitlus Prantsuse filosoof Jean-Jacques Rousseau on öelnud: ,, Elu pole puhkus, vaid tegutsemine. ,, Edu saavutamiseks ja eluga toime tulekuks tuleb pingutada ning nii mõningi kord selle nimel võidelda. Elu algab sünniga ning lõppeb surmaga. Kõige selle vahele jääv: minevik, see mis on juba olnud; olevik, kus me oleme praegu; ning tulevik, mis ootab meid veel ees. Elu on hästi elatud, kui pärast kõike tehtut- olgu see siis halb või hea, saame öelda, et see oli seda väärt. Johann Wolfgang Goethe teose ,,Faust" põhiline teema on võitlus headuse ja kurjuse vahel. Raamatus sõlmivad Jumal ja Saatan omavahel lepingu. Saatan nimega Mefistofeles üritab Jumalale selgeks teha, et inimesed ei ole südames head ja kalduvad õigelt teelt kõrvale. Jumala arvates on nad loomult head, kuid igaüks võib vigu teha ja see on mõistetav. Faust andis järele Mefistofelese meelitustele, kes lubas tuua tema ellu põnevust ja ...
Vastutustunne Tere õpetajad ja kaasõpilased. Lugesin üht blogi ja seal oli väga hea tsitaat : ,, Armastada kohusetundest on silmakirjalik. Armastada, et mul on vastutustunne on samuti enese petmine." Kindlasti olete te kõik teadlikud selles, et on olemas selline tunne nagu vastutustunne. Vastutustundest räägitakse aruharva, sest sellel puudub otsene mõiste. Vastutustunne on peaaegu sama, mis kohusetunne. Kuid kuidas siiski defineerida sõna vastutustunne? Kuidas panna see sõnadesse nii, et me sellest aru saaks? Sellest me ju rääkima tulimegi. Eesti keeles on ilus sõna "vastutustunne".See tähendab, et vastutusel on oma subjektiivne pool, see on tunde küsimus. Psühholoogid ütlevad, et inimese üks probleeme on võimetus kogeda ehedaid ja sügavaid tundeid. Vastutustunne pole emotsioon selle sõna psühholoogilises tähenduses. Vastutustunne seisneb oma kohustuste heas kvaliteetses täitmises ja vastutuses oma tegude, tunnete ja sõnade eest. ...
Etteütlus 1. Kaunil õhtupoolikul seisis Marie oma koolimaja ees, oranz sall kaelas, mis sobitus suurepäraselt kollakate lehtedega ning hoidis käes Eesti Päevalehte, mille oli eelmine päev Rae keskusest ostnud. 2. Päeval, mil tüdruk pidi lahkuma, küsis tema õpetaja, ,,Kuidas sulle need Kuressaare-aastad meelde jäävad?". 3. Vihmasel sügispäeval tegi spordihoone juurde jõudma hakkav Opel suure avarii, sest märjad puulehed teevad auto pidurdusteekonna oluliselt pikemaks. 4. Järgnevaks koolipäevaks olin kotti pistnud ajalooõpiku ,,Keskaeg", mõned läti vihikufirma tooted ning ka Saues asuva vanaema maakodust pärineva õuna ,,Tartu roos". 5. Sel pühapäeval oli suure katedraali ette kogunenud mitu tuhat inimest, nende hulgas muhhameedlasi, luterlasi, Peeter Esimene, Tema Pühadus dalai-laama ja Poola ohvitserid kes kõik ootasid näha Gregoriuse kalendrit. 6. Ekskursioonile, mis ...
Sõda ja rahu tänapäeva maailmas Nüüdisaja ühiskonnas on enamusele jäänud mulje, et elatakse rahuajastul ning sõda on minevikuteema. Tegelikkus on see ,et sõjapidamine pole kuhugi kadunud,lihtsalt muutunud mitmekülgesemaks ja vähemkajastatuks. Konfliktide põhjuseks on enamasti raha. Vahenditena kasutatakse massimeediat, luureinfot ja lepinguid,mis on kasulikud ühele osapoolele ning millest mitte kinni pidamisele järgnevad suured rahatrahvid ja isegi ähvardused. Millises maailmas me tegelikult elame? Millised ohud meid ähvardavad? Raha on üheks suurimaks motivaatoriks ning ühe väga ilmeka näite saab tuua lähiajaloost. Iraagi sõja ettekäändeks oli, et minnakse hävitama massihävitusrelvi, kuigi esitati raporte relvade leidmiste kohta, on selgunud, et tegemist oli valeraportitega. Praeguseks on selge, et Iraagist pole leitud ühtegi keemiarelva ega selleks vajalikke tooraineid. Leitud on vaid kloori...
Silp. Silp on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. Silbi ülesandeks on muuta häälikud kõnes kergesti hääldatavaks ja tajutavaks. Lühikesed silbid on sellised,millel puudub silbi lõpp ja tuum koosneb ainult ühest täishäälikust . Pikad silbid on sellised , millel on olemas silbi lõpp, või mille silbituum koosneb kahest täishäälikust. Lahtised silbid on need, millel puudub silbi lõpp. Kinnistel aga on silbi lõpp. Rõhk. Rõhk on keelenähtus, mille puhul sõna teatud silpe hääldatakse suurema intensiivsusega kui teisi. Eesti keeles on rõhu ülesanne tähistada sõna algust. Kõnetakt on keele kõige väiksem rütmiüksus. 1) Rõhulisele silbile järgneb üks rõhutu silp : e-ma 2) Rõhulisele silbile järgneb kaks rõhutut silpi : Tüd-ru-kud Välde. Lühike häälik : g,b,d. Pikk häälik : k,p,t. Ülipikk : ...
Koolikiusamine pole paratamatus Kõik on mingil määral kokku puutunud koolikiusamisega. Õnnelikumad meist on pidanud sellele vaid tunnistajaks olema, aga kõigil nii palju ei vea. Koolikiusamine ei ole kuidagi moodi seotud kooli suuruse, asukoha või astmega, kiusaja tegude taga on üldjuhul siiski kehv kasvatus või isiklikud probleemid. Koolikiusamisel on mitu liiki- verbaalne, füüsiline, kaudne ja viimsel ajal alguse saanud aga kiiresti leviv küberkiusamine. Verbaalne kiusamine hõlmab narrimist, mõnitamist, hüüdnimede panemist ja mõnikord isegi ähvardamist. Sedasorti koolikiusamine on vägagi levinud ja jätab ohvrite hinge kindlasti sügava haava. Kiusamiseks põhjuse leidmine ei ole kunagi probleem- ikka ja alati suudetakse leida kasvõi imepisike detail kellegi juures ja selle kallal lõputult nokkida. Kiusamiseks võib leida põhjuse kahvas päritolus, odavates riietes, seksuaalses orientatsioo...
''Teadmised on vahend, aga mitte eesmärk.'' L.Tolstoi Usk mõjutab inimeste loomulikku suhtumist ümbritsevasse ning ühendab või lahutab indiviide ja kogukondi. Nii sotsiaalseid rühmi kui ka ajastuid saab eristada usu alusel. Igal perioodil on seejuures ka vastavad ebajumalad. Infoühiskonnas on jumalikku staatusesse tõusnud teave ja selle allikad. Inimkond on oma olemuselt auahne ja seetõttu pidevalt püüelnud täiendavate teadmiste poole. Informatsioon seab eelisseisundisse eelkõige selle kasutaja, nii on võimalik saavutada teiste üle teatav mõjujõud. Klassikaline näide info ja võimu seotusest on IV sajandil asutatud Aleksandria raamatukogu, mille eesmärk oli koondada ühte kohta kogu tsivilisatsiooni tekstid. Enamik neist jäi laiemale avalikkusele peidetuks. Nüüdisajal on ühiskonna mäluks nimetatud raamatukogud enamasti soovijatele avatud, ent faktide varjamine pole endiselt kuhugi kadunud. Teadmised on võim j...
Arvamuslugu Teemaks on: ,,Kuidas supermarket ostma meelitab?,, mis on valitud portaalist sekretar. Tekib küsimus kuidas ja kas tõesti suudavad poed ja reklaamid meid alateadvuslikult nende promotud tooteid ostma panna? Arvan, et kuna me elame demokraatlikus ühiskonnas on meil kõigil sõnavabadus, teovabadus, õigus omada kodu, omada ja teha äri ja reklaami. Tuleb välja,et käies kaubanduskeskuses ümbritsevad meid paljud erinevad tegurid, mis suunavad meid mingit kindlat toodet, suunda valima või tehingut tegema. Näiteks vajalikud ja tuntud tooted sätitakse ritta mõne väga pika riiuli keskele selleks, et ükskõik kummast otsast sa omale vajalikku toodet tooma lähed mööduksid sa võimalikult paljudest erinevatest muudest kaupadest, ka piim ja leib ja sai pannakse poodide teise otsa samal põhimõttel. Palju kasutatakse ka erinevat tooni valgust mis peaks tähelepanu köitma ja meid kui kliente ligi meelitama. Sooduspakkumistele tasuks kindlasti t...
Arvamuslugu Arvamuslugu on kirjutatud Äripäeva artikli ,,Prantsusmaa : Euroopaliit vajab ühtseid põhimõtteid''. Teema valisin sellepärast, et oleme Euroopa liidus, äsja 2011 aastast läinud üle ühtsele valuutale EL liidu liikmesriikidega. Mina arvan, et tänane majanduslik olukord Euroopa liidu liikmesriigina ei ole sugugi kerge, üha enam räägitakse majanduskriisist kui möödunud nähtusest, kuid tegelik olukord on selline, et Euroopa liidus ilmneb järjest enam väga suurte võlgadega riike. Ühesõnaga tegemist on võlakriisiga, mis on pannud Euroopa liidu tugevana toimimise minu arvates kahtluse alla, samuti on kahtluse all meie nn uus raha Euro.PIIGS lööb maailma finantsturgudel kõvasti laineid. Selle ingliskeelse lühendiga tähistatakse globaalselt problemaatiliste riigifinantsidega Lääne-Euroopa riike: Portugal, Itaalia, Iirimaa, Kreeka ja Hispaania. Euroopa liit vajab ühtseid põhimõtteid, kuna liit saab toimida vaid selliselt, Euroliitu k...
Austatud klassikaaslased, lugupeetud õpetaja! Peagi oleme lõpetamas 11. klassi ja varsti saavad meist täisväärtuslikud abituriendid. Iga üks on omandanud erineva pagasi teadmisi ja kogemusi, kuid kõigile meile on andnud see suurepärase alustala edasiseks eluks. 2000. aastal alustasime kõik oma hariduskäiku, küll mitte samades klassides ega koolides aga esimese klassi uksed olid meile kõigile sellel hetkel avatud. Istudes esimest korda koolipinki, ei teadnud keegi, kes meist saada võiksid ja kas me ennast üldse praegusel hetkel gümnaasiumist leida võiksime. Meie kõigi teed on olnud erinevad-ühel käänulised, vaevarikkad, lonkivad ja rasked, teisel aga on tulnud see ise mõistetavalt lihtsalt tänu suurele tööle, sest miski siin ilmas ei tule lihtsalt. Üks, mis meil kõigil on olnud ühine- need on kurvad hetked, mis võisid olla tingitud halva hinde saamisest, halbade uudiste teada saamisest või siis tülid, kuid samas on ka rõõmsaid hetki, mis...
Meil kõigil on küllalt jõudu, et taluda teise õnnetusi Jagatud mure on poole kergem. Jagades oma õnnetuse koormat parima sõbraga, tundub õnnetus poole kergem ja lahedus lihtsam tulema. Ka iga pere hoiab kokku, kui on rasked probleemid või õigemini, et rasked ajad võivad peresid just lähedamaks muuta. Lehesgi kirjutas kuidas Evelin Ilves rõõmustas selle üle, et masul on tegelikult ka toredam pool, issid kõik töötud ja veedavad aega rohkem lastega. Mõnes mõttes küll, mehed istuvad ju niisama kodus, ja raha ka pole, et kuskile minna. Eks siis suurest igavusest minnaksegi nt suusatama või ehitatakse lumememme koos oma lastega. Sammuti aitamise poole pealt on meil kõigil jõudu, et abistada abivajajaid. Näiteks kui juhtub mõni õnnetus, tuleb aidata nii palju kui võimalik. Meil Eestisgi on aidatud palju abivajajaid. Meedia vahendusel on näidatud kuidas mõnel õnnetul perel on maja maha põlenud ja siis saadava...
Keeled kui tervik. Erinevates maades on erinevad kultuurid, külad, traditsioonid, inimesed, aga eelkõige selleks et reisida on meil vaja ühist keelt , millega suudame suhelda ka väljaspool koduriiki .Nii nagu suuremates riikides on ka meie Eestil kõik suurepäraseks riigiks olemas, eelkõige omad kultuurid ja väga ilus keel- eestikeel. Tänapäeval suhtleakse enamsti keelte abil, mis on kõige kergem. Maailmas on räägitavaid keeli umbes 6 tuhat ning suurima keele hulka kuulub kaksteist indoeuroopa keelt. Mitmed neist nagu inglis, hispaania ja portugali keeled on tuntuimad maailmas ning mida kasutatakse kõige rohkem. Inglisekeel on enim räägitud keel maailmas. Loomulikult ei pane paika enim rääkitud keelt inimesed vaid ka riigi suurus , näiteks Venemaa on üks tuntuimaid ja suurim riik maailmas, kuid kahjuks paljud ei oska venekeelt. Kõik maailma keeled on tähtsad inimeste suhtlusvahendid, kuigi me ei jõuaks ne...
Tänapäeva eksistentsiaalsed hirmud. Tänapäeva pidevalt arenevas maailmas peab inimkond arvestama mitmete oluliste tõsi- asjadega.Loodus,mis meid ümbritseb ei püsi sellisena lõpmatult.Samuti ei ole lõputult loodus- ressursse,mida inimkond eksisteerimiseks vajab.Sellistele ülemaailmsetele probleemidele pea- vad inimesed leidma sobilikke lahendusi,mis oleksid looduse suhtes säästlikud ning tasuvad. Ohumärgiks võib pidada ka rahvustevahelisi konflikte ja erimeelsusi,mis tulevikus võivad paljudele saatuslikuks saada. Looduse ja õhu saastatus on suureks probleemiks kogu maailmas,nõnda ka Eestis.Eel- kõige on selle põhjusteks inimeste hoolimatus ja ükskõiksus.Ma ei saa aru inimestest,kes oma prügi kusagile loodusesse viskavad.Sellejaoks on ju rajatud prügilad,kuhu inimesed oma jäät- med saavad viia.Prügilate kasutamise eest tuleb küll tasuda,kuid sellegipoolest pean ma täiesti absurdseks seda,et mõnel inim...
signaalist. Ikoon Indeks Sümbol 3. Maailma keelte arv Maailmas on kokku umbes 700 keelt, täpset arvu pole võimalik kindlaks määrata. Suurimad on: Mandariini Hispaania Araabia Hindi Portugali Vene Jaapani Saksa Pärsia 6. Keelte jagunemine rühmadesse kahel alusel, selgita. Tüpoloogiline-liigitamine sarnasuse järgi Genealoogiline- liigitamine päritolu järgi Isolaatkeeled 7. Algkeel, keelkond Eesti keel pärineb Läänemeresoome keelkonnast , mis omakorda pärineb Uurali keelest. Eesti keele sugulaskeeled on Liivi Vadja Isuri Soome Karjala Vepsa 8. Uurali algkeel, jagunemine Uurali keel jaguneb kaheks : Soome-Ugri ja Samojeedi keelkonnaks. 9. Eesti keele kuulumine keelerühma 11. Suurim keelkond (mitu keelt?), selle allkeelkonnad (mitu?) Indoeuroopa on suurim keelkond
RAHVALUULE FOLKLOOR JA POPLOOR Sissejuhatus Rahvaluule on rahva vaimne traditsiooniline kunstilooming. Põhitunnused: Rahvaluule on rahva vaimne looming. Rahvaluule on traditsiooniline looming. Rahvaluule on kunstilooming. NB! Rahvaluule liigid võivad olla omavahel põimunud: lauluga kaasneda tants, jutustusega laulud, mõistatused ja kõnekäänud. Rahvaluule on: anonüümne (autor pole teada), kollektiivne (iga esitaja lisa omalt poolt midagi, esitab oma tõlgenduse), Suuline Folkloor ja poploor Vanemat rahvaluulet nimetatakse folklooriks, uuemat poplooriks. Folkloor Folkloor on sündinud tuhandeid aastaid tagasi, levides suuliselt ühelt esitajalt teisele. Iga järgmine esitaja on seda natukene kohendanud ja muutnud. Rahvaluule kogumine Euroopas pani rahvaluule kogumisele ja uurimisele aluse Johann Gottfried Herder eri rahvaste rahvalaulude antoloogiaga "Volkslieder“...
,,nagu'' mitte võrdluse ette: ta on rumal nagu lauajalg. +selline/niisugune/säärane nagu; pole koma kui ,,nagu'' on lause alguses, siis on koma vabatahtlik. koma siis, kui algab loetelu(mitmed mängijad, nagu Ronaldo, ...)v kui järgneb öeldis (oleks, teeks jne) Olevas käändes komaga ei eraldata. Bugatti kui kiireim auto/kiireima autona ,,Kui'' komaga siis, kui puudub öeldis. Ta tegi nii palju, kui nõutud. Parem, kui ma teisiti teeks. Kui öeldist ei saa juurde mõelda, on võrdlus. Ilm on sama ilus kui eelmisel aastal. Koma siis, kui on vastand: taat on vähemalt kuuekümnene, kui mitte rohkemgi. Kõrvallausega sama lugu(tahtsin parasjagu õue minna, kui telefon helises.) Eraldatakse: Kas Sina, haritud inimene, tead, mis on elu mõte? AGA: Kas Sina, haritud inimesena tead, mis on elu mõte? (omastav kääne, koma ainult ees) isegi kui, olgugi et, vaevalt et jne ühtsena. EESASEND komaga:Ostes 3 pakki, saad neljanda tasuta. Ta vaatas ringi, teadmat...
Kristina Uibukant 11. Klass Meeste aju Naiste aju Naistel on kõige tähtsam: Naiste reeglid: Ma olen alati õiglane, sest olen naine Kui ma ütlen, et minu välimus on õudne, sa ei pea kunagi ärrituma, aga pead ütlema mulle, et olen kõige ilusam Kui ma olen puu sisse lõikunud, see ei tähenda, et ma ei oska autot juhtima Meestel on kõige tähtsam: Meeste reeglid: Ära sega mind, kui ma vaatan jalgpalli, naine On olemas kaks naiste liike: minu naine ja naised
Eesti Keele Käänded Saku Gümnaasium Jan-Mark Sillat 5.C 1 .Nimetav / Kes? Mis? / ratas ( ainsus ) , rattad ( mitmus ) 2.Omastav/ Kelle?Mille? / ratta ( ainsus ) , rataste ( mitmus ) 3.Osastav/ Keda?Mida? / ratast ( ainsus ) , rattaid ( mitmus ) 4.Sisseütlev/ Kellesse?Millesse?Kuhu? / rattasse ( ainsus ) , ratastesse rattaisse ( mitmus ) 5.Seesütlev/ Kelles?Milles?Kus? / rattas ( ainsus ) ratastes rattais ( mitmus ) 6.Seestütlev/ Kellest?Millest? / rattast ( ainsus ) ratastest rattaist ( mitmus ) 7.Alaleütlev/ Kellele?Millele? / rattale ( ainsus ) ratastele rattaile ( mitmus ) 8.Alalütlev/ Kellel?Millel? / rattal ( ainsus ) ratastel rattail ( mitmus ) 9.Alaltütlev/ Kellelt?Millelt? / rattalt ( ainsus ) ratastelt rattailt ( mitmus ) 10.Saav/ Kelleks?Milleks? / rattaks ( ainsus ) ratasteks rattaiks ( mitmus ) ...
Missugune on õnnestunud kõne ja hea kõneleja. Kõnesid on peetud juba antiikajast saadik. Välja on kujunenud kõneliigid ning nende otstarve on erinev. Kõne eesmärk võib olla informeerimine, propaganda ja veenmine või inimeste tunnete mõjutamine. Tänapäeval analüüsitakse eeskätt riigiesindajate või avaliku elu tegelaste kõnesid, kuid milline on siiski õnnestunud kõne ning kes on hea kõneleja ? Olenemata kõneliigist tuleks meeles pidada kõne esitamise põhjust ning kõne eesmärki, siis on kindel, et ei räägita teemast mööda. Samuti on kõne puhul oluline selle ülesehitus. Kõnele eelneb rääkija viisakas pöördumine publiku poole, et nende tähelepanu köita. Kõne algab huviäratava sissejuhatusega, seejärel mõtestatakse lahti kõne olemus või probleem. Esitatakse põhiväide ning tõestatakse seda, millele järgneb poleemika ehk vastuargumentide leidmine ja nende ümber lükkamine. Lõpetuseks tõestatud põhiväitest jä...
Nimisõna tuletus Omadussõna tuletu 1.Isikut väljendavad tuletusliited Omadussõnu saab tuletada põhiliselt -ja jooksija,laulja nimisõnadest.Vähem on võimalik -lane mustlane,eestlane moodustada muutumatudest sõnadest. -line marjuline Tuntumad omasussõnaliited on : 2.Abstraktsed mõisted (pole käega 1. lik õnnelik,rahulik katsutavad,nähtavad) 2. line lilleline, roheline -lus kõnelus,poheemlus 3. ne -us mõistus,armastus vaikne,pinane,ümmargune,mudane -mus tulemus,andumus Vähem -jas õunjas 3.Asjad ,olendid -tu rahutu -i lüliti,osuti,segisti -mine alumine -e iste,aste -kas lärmakas,kollakas -ng laeng,leping,valang -ja avaja,lõikaja,tolmuimeja Määrsõna tuletus -lane kas...
On inimesi, kellel on raha, ja on inimesi, kes on rikkad Juba ammustest aegadest on kõneainet pakkunud inimeste jõukus. Koostatakse ju USA-s igal aastal ajakirja Forbes poolt edetabel kõige rikkamatest. Seda rikkust mõõdetakse rahas. Kuid kas alati määrab raha, mida me omame, meie rikkuse või on hoopis midagi muud meie väärtuslikem vara ? Raha ei pruugi ju elu teha täisväärtuslikuks. Mis teeb inimese rikkaks? Erinevad inimesed tunnevad rõõmu erinevatest asjadest. Kõik on õnnelikud eri põhjustel. Tänapäeva maailmas on inimeste suureks eesmärgiks raha ning seega rabatakse tööd teha hommikust õhtuni. Inimestel jääb järjest vähem aega, et külastada oma vanemaid. Peredega tullakse kokku heal juhul mõne sünnipäeva ning jõulude puhul. Hollywood on täis majanduslikult väga heal järjel olevaid inimesi, kuid ma usun, et paljud neist ei ole selle tõttu õnnelikumad, et neil on rohkem raha. On vanasõna: ,,Raha on hin...
,,Inimesed saavad olla õnnelikud vaid siis, kui nad ei eelda, et elu eesmärk on õnn." George Orwell Õnne kontseptsiooni üle on alati vaieldud. Ei saa leida ühest vastust nii abstraktsele mõistele nagu ÕNN, mida võib käsitleda kui materiaalset heaolu, kuid enam tõstatab küsimusi hoopis õnn kui vaimne seisund. Tegelikult on õnnel tuhat nägu, igaühe jaoks on õnn erineva tähenduse ning varjundiga kõik siin elus on suhteline. Mõnele inimesele piisab õnneks leivatükist, teist teeb ülikooli lõpetamine õnnelikuks. Tihti arvatakse, et õnne jaoks, mis koosneb tegelikult ju (hinge)rahust ja rõõmust, pole käesoleval hetkel aega. Seni, kuni vähegi tervist on, tuleb jäägitult mammonajumalat teenida. Küll pensionipõlves on aega õnnelik olla! Kui tihti aga nii kaua ei elatagi... Jääb mulje, nagu poleks inimestel AEGA õnnelik olla. Ent kas oskame oma õnne ...
Tallinna Järveotsa Gümnaasium TALLINNA JÄRVEOTSA GÜMNAASIUMI UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Koostanud: Chris-Evelin Luik Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1.MÕISTED, KASULIKUD ALLIKAD....................................................................................... 4 2.UURIMISTÖÖ EESMÄRGID................................................................................................ 6 3.UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD SISULISED NÕUDED....................................................... 7 4.UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD EETILISED NÕUDED....................................................... 8 5.UURIMISTÖÖ LÄBIVIIMISE ETAPID..........................................................
docstxt/129554838199303.txt
Kõigel on hind, aga vähesel väärtus Järjest rohkem võime näha, kuidas ostetakse kokku mõttetut pahna, sealjuures mõtlemata, kas seda ka tegelikult vaja on. Reklaami on meie elus järjest rohkem ning üha enam inimesi langeb ka selle ohvriks. Nüüdisaja tarbimisühiskonna mõttemaailmas ei tundu leiduvat kohta mõõdukusele, kokkuhoiule ja üldisele heaolule. Väärtused, raha ja kasum käivad käsikäes ning kuidagi on hakatud kõike hinnalist peetama ka väärtuslikuks. Peaaegu kõik on ostetav ja müüdav, tõeliseid väärtuseid mäletavad ja tähtsustavad vähesed. Kaasaegne ühiskond on jõudnud lausa nii kaugele, et räägitakse tarbimissõltuvusest. Hullumeelne mittevajaliku pahna ostmine on mõjunud ka meie planeedile. Keegi ei mõtle raha kulutades sellele, mis otseselt teda ennast ei puuduta, sest inimest saadab iha isikliku kasu järele. 18. sajandi ühe juhtivama majandusteadlase Adam Smithi sõnul tahavad kapitalistliku...
annaabi.ee 
