Kas insenerid ja teadlased suudavad päästa maailma? (0)

Kas insenerid ja teadlased suudavad päästa maailma?
Juba päris väikesest peale olen näinud elu enda ümber, aga pole õigupoolest teadvustanud selle tähtsust. Nüüd tundub, nagu iga hetkega muutuks see järjest olulisemaks. Võib-olla olen suureks saanud. Üsna tähtsaks muutub inimeste elus teadus ning selle väärtustamine kõigil elualadel. Oleme jõudnud teelahkmele, kus on vaja teada, kas teadlased ja insenerid tõepoolest suudavad maailma päästa.
Teaduse areng jääb aasta tuhandete taha, kui sai alguse kogu meie maailma jaoks vajalikud teadmised. Kõige suuremaks võib teaduse arengut pidada aga keskajal, kui Nikolai Kopernik avastas, et maailmaruum on heliotsentriline , aga ka sellest oleks vähe olnud. Järgnevaks suurmeheks võib lugeda inglise teadlast Isaac Newtonit. Ta töötas välja kõige üldisemad mehhaanika seadused, milleta me tänapäeval elu ettegi ei kujutaks.
Ka tänapäeval sirgub tublisid ja noori insenere , kes on võimelised elus päris korralikult läbi lööma. Nemad on värsked ülikooli kasvandikud, ning on piisavalt selleks teadmisi, et tulla ettevõtte turule ja siin midagi suurt ära teha. See oleks kasulik nii Eesti riigile, kui kõigile elanikele. Meie kõigi sooviks on see, et riik oleks tasakaalukas ning täidaks kõiki meie elusoove, mis ka kõige parema tahtmise juures oleks võimatu.
Teadlasteks võib lugeda kõiki omaala professionaale, kes on selleks õppinud, ning töötavad sellel ala. Kindlasti ,et saada teadlase nimetus, peab olema suur töökogemus. Teadust tehakse läbi aastasadade ning see kõik täieneb igapäevaga.
Teadlaste alla võivad samuti kuuluda ka kirjanikud , muusikud, sportlased ja teiste alade esindajad. Kõik praegu aktiivselt tegutsevad kirjanikud on ka enamasti ülikoolides õppejõud. Neil on oma teaduskond ning räägivad asju oma vaatevinklist. Kirjanikel ja raamatutel üldse on meie ühiskonnas suur tähtsus. Kuigi isiklikult on mul lugemine jäänud tahaplaanile, saan aru, et olen paljust ilma jäänud. Ajalugu on näidanud, et midagi ei saavutata võitluseta. Oleme lahingus, kus tugevam võidab, edu võtmeks on tihtipeale hästi läbimõeldud sõjaplaan. Ka inseneride vahel käib armutu võitlus, kuid lõpuks hoiavad nad siiski kõik kokku, nagu üks pere.
Praegu on Eesti jaoks püstitatud üks väga oluline küsimus. Kas tõesti rajatakse Eestisse tuumaelektrijaam? See palju energiat tootev ehitis toob kaasa nii head kui ka halba. Igat head asja varjutab ka mingi tume pool. Meie mäletame küll vähem, kuid meie vanemad ning esivanemad teavad rääkida väga täpselt Tšernobõli katastroofist, kus toimus termotuumaplahvatus ning milles hukkus väga palju inimesi. Sellest sündmusest pole maailm õigupoolest siiani ära toibunud. Selle jaoks ongi vaja teha igasuguseid uuringuid ning konsulteerida välisrahvastega, et aru saada, milline on just see kõige õigem variant.
Üheks maailma suurimaks probleemiks on globaal probleem. Selle all võime mõista kõiki võimalike looduse ja inimese vahelisi seoseid . Hetkel on üsna populaarseks teemaks Islandil purskav vulkaan . See muudab ka meid. Peame olema kursis kõigega, mis seal toimub. Peale esimest purset kirjutasid kõik ajalehed, mida see kõik võib kaasa tuua ka Eestile ning nii ka läks. Paari päeva pärast räägiti tuhapilvedest, mis katsid Eestimaad ning mis võis kaasa tuua happe ja imepisikeste klaasitükkide saju. See kõik muutis kogu Euroopa kliimat.
Viimasel kümnendil on räägitud kliima soojenemisest. See oli üsna populaarne mõningad aastad tagasi, kui see probleem üldse kõigile kuuldavaks sai. Tollal räägi just kasvuhoonegaaside tekkimisest ning see kõik pidi mõjutama meie kohal olevat osoonikihti ning see oma korda meid, kuna tänu selle puudumisele pääseb just tugev UV kiirgus meile lähedale ning see on kõigile ohtlik. Nagu ütleb Eesti vanasõna- kes endal auku kaevab , see ise sinna kukub .
Ajad muutuvad ning meie muutume koos nendega. Üha enam leiab aset nähtus, nagu teadus ja selle areng. Ka selle kiirel arengul on negatiivseid külgi. Need on hõlpsasti lahendatavad, kuid tihtipeale jäävad nad üldse tahaplaanile.
Üks, mis kindel on see, et ainsad väljavaated ja prioriteedid on meie noortel inseneridel ning teadlastel. Teadus on tänapäeval veel küllaltki noor, seega raske on öelda, mida tulevik toob. Eks seda näitab aeg.
Tõnis Liiber
11.klass